Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi RR, QQ ja CC vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja tehingute alusel saadu üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. augusti 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
QQ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
60 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349); volitatud esindaja KatriHelena Siirak Kostja
(kaasapellant 1) RR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Kostja 2 (apellant) QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past Kostja
(kaasapellant 2) CC (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslikud esindajad QQ ja RR
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. augusti 2018. a otsus osas, milles maakohus tunnistas kehtetuks RR ja QQ vahel 1. septembril 2015. a sõlmitud registriossa nr XXXXXXXX 1(14)
Tsiviilasi nr 2-16-17207 kantud korteriomandi müügilepingu, otsustas kanda registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnisasja omanikuks RR ja asendas RR ja QQ vastavad tahteavaldused kohtuotsusega, tunnistas kehtetuks QQ ja CC vahel 1. septembril 2015. a sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning asendas CC, QQ ja RR tahteavaldused hüpoteegi kustutamiseks kohtuotsusega, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta selles osas hagi rahuldamata ning jaotada uuesti menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2.Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgmiselt: 2.1 Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi RR, QQ ja CC vastu osaliselt. 2.2 Tunnistada kehtetuks RR ja CC vahel
1.septembril 2015. a sõlmitud korteriomandi ostuhinna tasumise nõude loovutamise leping. 2.3 Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue tunnistada kehtetuks RR ja QQ vahel
1.septembril 2015. a sõlmitud korteriomandi müügileping, millega läks RR omandist välja korteriomand registriosa numbriga nr XXXXXXXX; kanda registriosa nr XXXXXXXX alla kantud kinnistu omanikuks RR, sealjuures asendada QQ nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX kande muutmiseks kohtuotsusega ja asendada RR nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX kande muutmiseks kohtuotsusega. 2.4 Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue tunnistada kehtetuks QQ ja CC vahel
1.septembril 2015. a sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ning asendada CC, QQ ja RR nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXX kolmandale järjekohale CC kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks kohtuotsusega. 2.5 Jätta maakohtus kantud menetluskulud 70% ulatuses Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) ja 30% ulatuses solidaarselt RR, QQ ja CC kanda. 2.6 Tühistada Harju Maakohtu 17. novembri 2016. a määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus määras: arestida QQ omandis olev korteriomand asukohaga RRR, Tallinn registriosa numbriga XXXXXXXX, ning kanda QQ omandis olevale korteriomandile asukohaga RRR, Tallinn registriosa numbriga XXXXXXXX käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud 70% ulatuses Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kanda ja 30% ulatuses QQ kanda.
5.Jätta asja juurde võtmata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu)
26.oktoobri 2018. a vastuse lisas nr 1 märgitud deklareeritud väljamaksed. Kohtu selgitused Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 2(14)
Tsiviilasi nr 2-16-17207 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagi aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; hageja) esitas 15. novembril 2016 kohtule hagi RR (kostja 1), QQ (kostja 2) ja CC (kostja 3; koos nimetatud ka kostjad) vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja tehingute alusel saadu üleandmiseks. Hagiavalduse kohaselt tegi Maksu- ja Tolliamet 15. juunil 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030477-3, millega määras SS-le, BB-le, DD-le, LL-le ja RR-le tasumisele kuuluva impordimaksude summa kokku 139 466.11 eurot ja kohustas SS, BB, DD, LL ja RR tasuma solidaarselt impordimaksude võlgnevuse summas 139 466.11 eurot. Tasumata maksukohustuse suuruseks hagi esitamise ajal oli 85 385.28 eurot.
1.septembril 2015 sõlmisid kostja 1 ja kostja 2 korteriomandi aadressil RRR Tallinnas notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu, millega müüs kostja 1 kostjale 2 lepingu esemeks oleva korteriomandi hinnaga 60 000 eurot. Koos korteriomandi võõrandamise lepinguga sõlmisid kostja 1 ja kostja 3 ka korteriomandi ostuhinna tasumise nõude loovutamise lepingu. Nimetatud lepingu p 4 kohaselt loovutas kostja 1 kostja 3 korteriomandi ostuhinna tasumise nõude kogusummas 60 000 eurot täielikult ja tasuta. Sama notariaalse lepinguga seadis kostja 2 korteriomandile aadressil RRR Tallinnas kolmandale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 70 000 eurot kostja 3 kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hageja palub: tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostja 1 ja kostja 2 vahel 1. septembril 2015 sõlmitud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu, millega kostja 1 võõrandas registriossa nr XXXXXXXX kantud korteriomandi; kanda registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnistu omanikuks kostja 1; asendada kostja 2 nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX kande muutmiseks kohtuotsusega; asendada kostja 1 nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX kande muutmiseks kohtuotsusega; tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostja 1 ja kostja 3 vahel 1. septembril 2015 sõlmitud korteriomandi ostuhinna tasumise nõude loovutamise leping; tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostja 1 ja kostja 3 vahel 1. septembril 2015 seatud hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping; asendada kostjate nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXX kolmandale järjekohale kostja 3 kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks kohtuotsusega. Kostjate vastuväited 3(14)
Tsiviilasi nr 2-16-17207
Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjad ei vaidlusta asjaolu, et 1. septembril 2015 sõlmisid nad Tallinna notar Triin Silla poolt tõestatud korteriomandi müügilepingu, nõude loovutamise lepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu. Kostjad leiavad, et antud juhul ei ole täidetud tehingute tagasivõitmise kõik eeldused. TMS § 187 lg-s 2 sätestatud eeldus peab olema ka sisuliselt täidetud. Kohtutäitur ei ole teinud kõike endast olenevat, et nõuet täita. Täitedokumendiks on antud juhul hageja 15. juuni 2015 maksuotsus nr 12.23/030477-3. Maksuotsusega on kohustatud viite füüsilist isikut, sh kostjat 1 tasuma solidaarselt maksukohustus summas 139 466.11 eurot. Seega on hagejal õigus ja võimalus pöörata oma nõue viie isiku vastu solidaarselt. Hageja peaks kohtu ette tooma asjaolud, et nõude täitmine on ei ole olnud võimalik kõigi solidaarvõlgnike osas, sj tuleb arvestada kõikide sissenõudja nõude suhtes kohustatud isikute suhtes läbiviidavaid täitemenetlusi ja nende varalisi võimalusi nõude rahuldamiseks. Hageja seda teinud ei ole. Kostjate hinnangul on tõenäoline, et täitemenetluses rahuldatakse kõigi solidaarvõlgnike suhtes täitemenetlust jätkates kogu nõue. Korteri müügilepingu puhul puudub alus tehingu tagasivõitmiseks, kuna see on võõrandatud turuväärtuses. Müügilepingu p 2.1 kohaselt: “Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga 60 000 eurot, millise summa kohustub Ostja tasuma Müüja soovil CC kontole hiljemalt 01.09.2016.” Asjaolu, et kostja I soovis müügihinna tasumist mitte enda kontole, vaid kostja 3 kontole, ei muuda müügilepingut tasuta lepinguks, nagu hageja on hagiavalduse p-s 6.1.1. väitnud. Lepingus ei ole tingimust, mille kohaselt oleks kostja 2 lepingu eseme omandanud tasuta. Müügihinnaks olevat rahasummat kasutati muuks otstarbeks kui hageja maksunõude rahuldamine, mis Riigikohtu seisukohtade järgi ei ole võlausaldaja huvide kahjustamine. Hageja ei ole väitnud, et kostja 1 oleks võõrandanud korteriomandi alla turuhinna. Nõude loovutamise leping ei ole müügilepingu osa, vaid on käsitletav iseseisva lepinguna. Kuna korteri müügileping ei kahjusta ega saa kahjustada hageja huve TMS § 188 tähenduses, siis ei ole vajalik hinnata kostja 1 ja 2 teadlikkust ja nende tegevuse eesmärgipärasust hageja huvide kahjustamiseks. Nõude loovutamise kokkuleppe puhul puudub alus tehingu tagasivõitmiseks. Hageja käsitlus nõude loovutamise kinke-iseloomust on ekslik. Kostjad selgitavad, et kostja 3 on kostja 1 ja 2 ühine alaealine laps. Kostja 3 põlvnemise osas pooltel vaidlus puudub. Kostjad elavad eraldi. Kostja 1 ei olnud enne 1. septembrit 2015, s.o vaidlusaluste lepingute sõlmimist, kostja 3 kasvatamises rahaliselt osalenud, millest tulenevalt oli kostjal 1 kostja 3 suhtes ülalpidamise võlgnevus. Kostjal 1 on PKS §§-dest 96 ja 97 tulenev kohustus üleval pidada kostjat 3. Kostja 1 sõlmis kostjaga 3 (kostja 2 nõusolekul) korteri müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude loovutamise lepingu selleks, et täita oma kohustus kostja 3 ülalpidamiseks. Seadus ei keela tasuda vanemate kokkuleppel lapse ülalpidamiseks elatist muul viisil peale raha, eriti, kui antud juhul on nõudel rahaline vääring ja on hõlpsasti realiseeritav. Kostjad 1 ja 2 leppisid kokku, et kostja 1 võõrandab kostjale 2 oma korteriomandi raha eest, kuid kostja 2 kohustus tasuma müügihinna kostjale 3 ja kostjal 3 on õigus nõuda müügihinna tasumist endale. Kostjad 1 ja 2 leppisid kokku, et kokkuleppe täitmise järgselt ei esita kostja 2 kostja 3 nimel kostja 1 vastu kostja 3 ülalpidamiseks elatise nõuet. Tegemist ei ole ebamõistliku kokkuleppega, arvestades, et kostja 1 ei ole kostja 3 ülalpidamisse kunagi varem panustanud ja 60 000 eurot vastab sisuliselt kostja 3 õigustatud ootusele saada oma alaealisuse ajal kostjalt 1 ülalpidamist. Nõude loovutamine ei olnud kinke iseloomuga, nõude loovutamisega täitis kostja 1 4(14)
Tsiviilasi nr 2-16-17207 kokkuleppel kostjaga 2 oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust kostja 3 ees. Seega puudub alus tehingu tagasivõitmiseks TMS § 189 alusel. Täiendavalt leiavad kostjad, et korraga ei ole võimalik tagasi võita müügilepingut ja müügilepingu alusel tekkinud müügihinna tasumise nõude loovutamist. Juhul, kui kohus peaks tunnistama kehtetuks korteri müügilepingu, siis on kostjate arvates selle tagajärjeks tehingu tagasitäitmine, mida hageja on ka taotlenud. Juhul, kui müügileping tunnistatakse kehtetuks, siis tekib kostja 1 ja kostja 2 vahel alusetu rikastumise suhe, st kostja 2 peab tagastama korteriomandi kostjale 1, kuid sellisel juhul langeb ära ostuhinna tasumise kohustus, mistõttu ei saa seda ka tagastada kostja 3 poolt, kuna sellisel juhul ostuhinna tasumise kohustust ei eksisteeriks enam. Kostjad on seisukohal, et hüpoteegi seadmise lepingu tagasivõitmiseks puudub alus. Kostjad on seisukohal, et TMS § 191 lg 1 p 2 on kohaldatav juhul, kui tagatis antakse täitemenetluse võlgniku poolt ja tagatis seatakse võlgniku varale. Antud juhul andis tagatise mitte kostja 1 vaid kostja 2 ja tagatis seati kostja 2 poolt omandatud varale mitte kostja 1 varale. Kostjad on seisukohal, et hüpoteegi seadmise lepingu tagasivõitmiseks puudub alus ka seetõttu, et kostjate arvates puudub alus müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu tagasivõitmiseks. Hageja ei ole tõendanud TMS § 191 lg 1 p 2 kohaldamise aluseid, mh ei ole hageja tõendanud, et kostja 1 oli tehingu tegemise ajal maksejõuetu. Kostja 1 pankrotti ei ole välja kuulutatud, kuigi kostjal 1 on ka teisi võlausaldajaid peale hageja, mida kinnitab ka hagiavalduses analüüsitud hüpoteekide olemasolu müüdud korteriomandil. Hageja ei ole tõendanud, et kostja 1 oleks olnud vaidlusaluste tehingute tegemise ajal sellisel määral maksejõuetu, et ta ei suudaks rahuldada võlausaldajate nõudeid mõistliku aja jooksul ja et selline olukord ei oleks olnud ajutine. Maakohtu otsus
3.17. augusti 2018 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja tunnistas kehtetuks RR ja QQ vahel 1. septembril 2015 sõlmitud korteriomandi müügilepingu, millega läks RR omandist välja korteriomand registriosa numbriga nr XXXXXXXX. Maakohus määras kanda registriosa nr XXXXXXXX alla kantud kinnistu omanikuks RR, sealjuures asendada QQ nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX kande muutmiseks kohtuotsusega ja asendada RR nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX kande muutmiseks kohtuotsusega. Maakohus tunnistas kehtetuks RR ja CC vahel 1. septembril 2015 sõlmitud korteriomandi ostuhinna tasumise nõude loovutamise lepingu ning RR ja CC vahel 1. septembril 2015 seatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Kohus määras asendada CC, QQ ja RR nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXX kolmandale järjekohale kostja 3 kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks kohtuotsusega. Hageja menetluskuludest jättis maakohus 1/3 kostja 1 kanda, 1/3 kostja 2 kanda ja 1/3 kostja 3 kanda ning määras menetluskulud kindlaks selliselt, et neid kostjatelt välja ei mõisteta. Sama otsusega tühistas maakohus Harju Maakohtu 17. novembri 2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus määras arestida QQ omandis olev korteriomand asukohaga RRR, Tallinn registriosa numbriga XXXXXXXX, ning kanda QQ omandis olevale korteriomandile aadressil RRR, Tallinn registriosa numbriga XXXXXXXX käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. 5(14)
Tsiviilasi nr 2-16-17207
Maakohus kvalifitseeris hageja nõude TMS § 187 ja § 188 lg 1 alusel ning hüpoteegi osas täiendavalt TMS § 191 alusel.
Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste TMS § 187 lg 2 ja § 188 lg 1 eelduste täitmise täitmise üle (tl 178): - sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument (TMS § 187 lg 2); -
sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (TMS § 187 lg 2);
-
võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 188 lg 1).
Maakohus tuvastas, et kostja 1 ja kostja 2 sõlmisid 1. septembril 2015 lepingu, millega kostja 1 võõrandas aadressil RRR Tallinnas asuva korteriomandi kostjale 2 hinnaga 60 000 eurot. Samas korteriomandi võõrandamise lepingus sõlmisid kostja 1 ja kostja 3 korteriomandi ostuhinna tasumise nõude loovutamise lepingu (notariaalse lepingu p 2.1 ja p 4). Lepingu p 4.2 kohaselt loovutas kostja 1 kostjale 3 korteriomandi ostuhinna tasumise nõude kogusummas 60 000 eurot täielikult ja tasuta. Seega kostja 1 (võlgnik) ei saanud kinnistu eest raha, vaid tema kui müüja ja nõude loovutaja loovutas enda nõudeõiguse 60 000 euro saamiseks tasuta enda tütrele – kostjale 3. Seega kostja 1 küll võõrandas enda kinnisasja tasulise tehinguna, kuid kinkis enda nõudeõiguse koheselt tasuta ära ja reaalselt tal korteriomandi müügiga seonduvalt mingeid nõudeid kellegi vastu ei tekkinud. Maakohus leidis, et ülalmärgitud kinnisasja müügi- ja nõude loovutuse tehingu näol kogumis on tegu kinke iseloomuga tehinguga.
Kostjad on esitanud kohtule tõendina 27. detsembril 2016 kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud kokkuleppe, milles kostja 1 ja kostja 2 on sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse elatise tasumise kohta. Kokkuleppe kohaselt leppisid pooled juba 20. aprillis 2014 suuliselt kokku, et kostja 1 müüb enda korteriomandi kostjale 2 60 000 euro eest ning kostja 2 tasub tema ja kostja 1 ühisele tütrele (kostjale 3) korteriomandi müügihinna 60 000 eurot, mis loetakse tasutuks elatise katteks. Maakohus leidis, et esiteks on 27. detsembri 2016 kokkulepe vastuolus poolte vahel notariaalses kinnisasja võõrandamise ja nõude loovutamise lepingus kokkulepituga.
27.detsembri 2016 kokkuleppest nähtuvalt on pooled küll 20. aprillil 2014 suuliselt kokku leppinud, et korteriomandi müügihinna tasumise nõude loovutab kostja 1 kostjale 2 kostja 3 elatise katteks (sisuliselt pidi kostja 1 tasaarvestama enda müügihinna nõude kostjale 3 tasumisele kuulunud elatise nõudega). Sellest hiljem, 1. septembril 2015 sõlmitud notariaalsest kinnistu võõrandamise lepingust (p 4.2) tulenevalt loovutas kostja 1 enda nõude kostjale 2 tasuta. Poolte hilisem kokkulepe muudab poolte varasemat kokkulepet ja seega asus kohus seisukohale, et nõue on loovutatud tasuta, mitte kostja 3 elatise katteks. Teiseks leidis maakohus, et kuivõrd kostja 3 ei ole enda nõuet kostjalt 2 sisse nõudnud, siis ei ole ta reaalselt müügihinna tasumise nõude arvel elatist saanud. Kohus asus seisukohale, et kui kostja 1 oleks korteriomandi müügil müügihinna arvel reaalselt raha saanud ja selle lapsele üle andnud, võiks seda lugeda elatise tasumiseks. Kohus võiks aktsepteerida elatise tasumisena ka seda, kui korteriomand oleks ostetud lapse (kostja 3) nimele ja loetud sellega elatis tasutuks. Käesoleval juhul ei ole lapse varaline seisund kuidagi paranenud ja ta ei ole 6(14)
Tsiviilasi nr 2-16-17207 endiselt reaalselt elatist saanud. Eeltoodu alusel ei saa kohus asuda seisukohale, et korteriomandi müügihinna tasumise nõude loovutas kostja elatise katteks – loovutus on tehtud tasuta – notariaalses müügilepingus ja nõude loovutamise lepingus puudub mistahes viide sellele, et nõue oleks loovutatud elatise katteks, samuti ei ole tõendatud, et lapsele oleks selle arvelt reaalselt elatist tasutud. Kohus leidis ülalmärgitust tulenevalt, et kostja 1 võõrandas kinnistu selle eest vastusooritust saamata - vastavalt notariaalse kinnistu võõrandamise lepingu p-le 4.2 võõrandas kostja 1 enda nõudeõiguse ostuhinna saamiseks kostjale 3 tasuta.
Kohus tuvastas, et täidetud on TsMS § 189 lg 1 ja 2 kohaldamise esmane eeldus - leping on sõlmitud vähem kui kaks aastat enne tagasivõitmise hagi esitamist kohtusse, sest kinnisasja võõrandamise leping ja nõude loovutamise leping sõlmiti 1. septembril 2015 ja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi on kohtule esitatud 15. novembril 2016.
Kuivõrd maakohus tuvastas, et kostja 1 ja kostja 2 on teinud korteriomandi võõrandamise tehingu (mis on kinke iseloomuga) ja nõude loovutamise tehingu vähem kui kaks aastat enne tagasivõitmise hagi kohtusse esitamist ja tehingud kahjustasid võlausaldaja huve, tuleb tehingud tagasi võita ja kohus tunnistas tehingud kehtetuks. Eeltoodust tulenevalt on kostjad TMS § 195 lg 1 järgi kohustatud andma tehingute alusel saadud omandiõiguse hagejate kasuks kohtutäituri käsutusse, s.t andma nõusolekud kinnistusraamatusse vajalike omanikukannete tegemiseks. Hageja on hagis esitanud nõude korteriomandile seatud hüpoteegi tagasivõitmiseks. 1. septembril 2015 sõlmitud notariaalse lepinguga seati korteriomandile aadressil RRR Tallinnas hüpoteek kostja 3 kasuks. Lepingu p 5 kohaselt seadis kostja 2 kostja 3 kasuks korteriomandi kolmandale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 70 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.
10.TMS § 191 lg 1 p-s 3 sätestatud ajalise kriteeriumi osas tuvastas maakohus asjas esitatud tõendite alusel, et hüpoteegi seadmine toimus 1. septembril 2015 ja vabatahtliku täitmise tähtaeg lõppes 31. jaanuaril 2016. Seega on tehing tehtud kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist. Sisulisest küljest on TMS § 187 lg-st 1 tulenevalt TMS § 191 lg 1 kohaldamise esmane eeldus võlausaldajate huvide kahjustamine. Pooled ei vaidle selle üle, et täidetud on TMS § 187 lg 2 järgsed eeldused, st hagejal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega kostja 1 varale ei ole seni kaasnenud hageja nõude täielikku rahuldamist. Tagatise andmine on olemuselt võlausaldajate huve kahjustav juhul, kui selle tulemusel väheneb selle vara hulk või väärtus, mille arvel saaks oma nõudeid rahuldada teised võlausaldajad (st peale selle, kelle kasuks tagatis anti). Kõnealuse eelduse kontrollimiseks tuleb hinnata tagatise andmise tehingu asjaolusid ja sisu. Käesoleval juhul, kus kinnisasi on müüdud 60 000 euroga (pooled ei vaidle selle üle, et tegu oli korteriomandi reaalse turuväärtusega) ja sellele on seatud 70 000 euro suurune hüpoteek – see vähendab selgelt korteriomandi (võlgniku vara) väärtust. TMS § 191 lg 1 p 3 alusel tagasivõitmise eelduseks olev lähikondsuse kriteerium on käesolevalt täidetud, sest nii kostja 2, kes hüpoteegi seadis, kui ka kostja 3 on kostja 1 lähikondsed – kostja 3 on kostja 1 tütar ja kostja 3 tütre ema.
7(14)
Tsiviilasi nr 2-16-17207 Kostjad 2 ja 3 ei ole tõendanud, et kostja 1 oli tagatise andmise ajal maksejõuline. Vastupidi. Kostjad on omaks võtnud väite, et kostja 1 ainsaks varaks oli võõrandatud ja hiljem koormatud korteriomand. Seega oli kostja 1 maksejõuetu. Tagatise tagasivõitmisena pankroti- või täitemenetluses tuleb kaaluda hüpoteegi seadmise asjaõiguskokkuleppe, tagatiskokkuleppe ja/või hüpoteegi kehtetuks tunnistamist. Seadusest ei tulene, milline või millised neist on tagasivõitmise hagi ese, st mis tuleks hagi rahuldamise korral kehtetuks tunnistada. Hageja soovis käesolevas asjas oma alternatiivnõude sisustada viisil, et hõlmatud on kõik kõnealused tehingud ja lisaks ka hüpoteegi seadmise võlaõiguslik kokkulepe. Käesoleval juhul ei oleks ilma hüpoteegi kui piiratud asjaõiguse tagasivõitmiseta tagasivõitmise eesmärk saavutatav – kostja 1 vara oleks koos hüpoteegiga väärtusetu ja selle arvelt ei oleks võimalik hagejal enda nõudeid täita. Eeltoodust tulenevalt kuulub hüpoteegi seadmise tehing tagasivõitmisele ja kohus tunnistab tagatise andmise (hüpoteegi seadmise) kehtetuks ning kohustab kostjaid andma nõusolekud kinnistusraamatusse vajalike omanikukannete tegemiseks. Apellatsioonkaebus
11.Kostja 2 esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme, mis on viinud ebaõige kohtulahendini. Maakohus on teinud ebaõige järelduse, et 1. septembri 2015 kinnisasja müügi- ja nõude loovutuse tehingu näol kogumis on tegu kinke iseloomuga tehinguga. Kostja 2 kordab kõiki maakohtus esitatud seisukohti. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
13.Kostja 1 leidis 15. aprilli 2020 seisukohas, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus tunnistas kehtetuks kostja 1 ja kostja 2 vahel 1. septembril 2015 sõlmitud registriossa nr XXXXXXXX kantud korteriomandi müügilepingu, otsustas kanda registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnisasja omanikuks kostja, tunnistas kehtetuks kostja 2 ja kostja 3 vahel 1. septembril 2015 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu ning asendas kostjate vastavad tahteavaldused kohtuotsusega, samuti osas, milles jagas poolte vahel menetluskulud. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus saab tühistatud osas teha ise uue otsuse. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta lõppjäreldustes muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
15.Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas täidetud on täitemenetluses tehingute tagasivõitmise eeldused, mis annaks aluse hageja nõuete rahuldamiseks. Seejuures on pooled kinnitanud järgmisi olulisi asjaolusid (tl 178, I kd): - sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument (TMS § 187 lg 2); 8(14)
Tsiviilasi nr 2-16-17207 sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (TMS § 187 lg 2); - võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 188 lg 1).
16.Neil asjaoludel ei nõustu kolleegium apellatsioonkaebuse väitega, et täitmata on TMS § 187 lg 2 sätestatud eeldused, sest ei ole tuvastatud, et täitemenetluses sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni ka kõikide teiste solidaarvõlgnike osas. VÕS § 65 lg 1 järgi võib solidaarvõlgnike korral võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega ei oma TMS § 187 lg 2 kontekstis täitemenetluse ebaõnnestumise tuvastamisel tähendust, kas teiste solidaarvõlgnike varale sissenõude pööramisega on kaasnenud sissenõudja nõude rahuldamine või, kas on alust eeldada, et sissenõude pööramine teiste solidaarvõlgnike varale ei vii samuti nõude rahuldamiseni. Arvestades, et tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 on võlausaldajal õigus valida, milliselt solidaarvõlgnikult ta täitmist nõuab, piisab kolleegiumi hinnangul asjaolu tõendamistest, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud sissenõudja nõude täielikku rahuldamist või teise alternatiivina, kui on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Praegusel juhul on maakohus TsMS § 231 lg 2 alusel õigesti tuvastanud, et vaidlusaluses täiteasjas sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist (vt 12. juuni 2018 kohtuistungi protokoll [tl 178, I kd]). Seega on TMS § 187 lg 2 vastav eeldus täidetud.
17.Kolleegiumi hinnangul käsitas aga maakohus praegusel juhul ekslikult korteriomandi müügi- ja nõude loovutamise tehinguid kogumis, mistõttu ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et esineb TMS § 189 lg 2 järgi alus mõlema lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Kolleegiumi arvates on selle hindamisel, kas vaidlusalustel lepingutel on kas või osaliselt kinke iseloom, oluline see, kas müügi- ja nõude loovutamise lepingu tulemusel on tekkinud lepingu poolte kohustuste ebavõrdsus, mistõttu on ilmne kas või osaliselt lepingu kinke iseloom. Selleks tuleb hinnata nii korteriomandi müügilepingust kui ka müügilepingu alusel tekkinud ostuhinna tasumise nõude loovutamise lepingust tulenevaid lepingupoolte kohustusi.
18.Müügi-, nõude loovutamise, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepinguna pealkirjastatud lepingu p 2.1 kohaselt müüs kostja 1 (RR) aadressil RRR, Tallinn asuva korteriomandi hinnaga 60 000 eurot kostjale 2 (QQ), millise summa kohustus kostja 2 tasuma kostja 1 soovil kostja 3 (CC) kontole hiljemalt 1. septembril 2016. Sama lepingu p-is 4.2 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt loovutab kostja 1 CC-le (kostja 3) korteriomandi ostuhinna tasumise nõude kogusummas 60 000 eurot täielikult ja tasuta. Seega tekkis kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud müügi lepingu tulemusel kostjal 1 kohustus üle anda kostjale 2 omandiõigus korteriomandile ja kostjal 2 sellele vastav kohustus tasuda asja ees kokkulepitud müügihind. Kolleegium leiab erinevalt maakohtust, et neil asjaoludel tekkis müügilepingust kostjal 1 kostja 2 vastu müügihinna tasumise nõue, mida ei väära asjaolu, et nõue kohe loovutati. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolu, et korteriomandi müügihind 60 000 eurot väljendas korteriomandi turuväärtust (maakohtu otsuse p 30).
19.Arvestades, et kostja 1 kohustusele anda üle korteriomand turuväärtusega 60 000 eurot, vastas kostja 2 kohustus maksta selle eest 60 000 eurot, oli seega tegemist võrdsete -
9(14)
Tsiviilasi nr 2-16-17207 kohustustega, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et müügilepingul oli TMS § 189 lg 2 mõttes kas või osaliselt kinke iseloom. Eelnevast tulenevalt ei ole alust müügilepingut TMS § 189 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada, mistõttu tuleb kontrollida täitemenetluses tehingu tagasivõitmise üldiseid aluseid.
20.Riigikohus rõhutas 18. novembril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-113-09 tehtud otsuse p-s 9, et TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine (vt TMS § 187 lg 1), ning märkis, et võlausaldaja huve ei saa kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga, samuti asjaolu, et müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks (vt RKTKo 15. detsember 2010, 3-2-1-120-10 p 12).
21.Hageja väitel kahjustab müügileping tema kui sissenõudja huve seetõttu, et kostja 1 loovutas oma müügilepingust tuleneva täitmisnõude kostjale 3 tasuta ehk vastusooritust saamata ning kostjal 2 ostuhinna tasumise kohustust kostjale 1 ei ole. Riigikohtu kujundatud praktika järgi kahjustatakse tehinguga sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (ibid).
22.Ringkonnakohus on eespool tuvastanud, et kostja 1 omandiõiguse üleandmise kohustusele vastas kostja 2 müügihinna tasumise kohustus. Neil asjaoludel ei saanuks turuhinnaga müük sissenõudja huve kahjustada, sest kui müügihinda tegelikult ei tasutud, olnuks kostjal 1 kostja 2 vastu müügilepingust tulenev täitmise nõue, millele saab muu hulgas pöörata sissenõude täitemenetluses, et selle arvel nõue rahuldada. Praegusel juhul on tuvastatud, kostja 1 ja kostja 3 on sõlminud kokkuleppe (lepingu p 4.2), mille kohaselt loovutab kostja 1 CCle (kostja 3) korteriomandi ostuhinna tasumise nõude kogusummas 60 000 eurot täielikult ja tasuta. Loovutamisega kostja 1 müügihinna täitmise nõue ei lõppenud, nagu märgib õigesti kostja 2 apellatsioonkaebuses, kuid kui loovutustehing kujutab endast kinkelepingut või kinke iseloomuga lepingut, on see TMS § 189 lg 1 alusel tagasivõidetav.
23.Arvestades, et vaidlusaluse lepingu p-is 4.2 sisalduv nõude loovutamine on TsÜS § 6 lg 3 mõistes käsutustehing ning kuna on tuvastatud, et loovutatud nõue antakse üle tasuta, on loovutamise aluseks olevaks kohustustehinguks kinkeleping. Kostjad 1 ja 2 on tuginenud sellele, et kostja 3 on nende ühine laps, kelle ülalpidamises kostja 1 enne vaidlusaluste lepingute sõlmist 1. septembril 2015 ei osalenud ning kostja 1 sõlmis kostjaga 3 korteriomandi müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude loovutamise lepingu selleks, et täita kostja 3 ülalpidamiskohustus. Kohtule on esitatud kostja 1 ja kostja 2 vahel
27.detsembril 2016 sõlmitud kirjalik kokkulepe, mille kohaselt leppisid pooled juba 20. aprillil 2014 suuliselt kokku, et kostja 1 müüb oma korteriomandi kostjale 2 60 000 eurot eest ning kostja 2 tasub kostjale 3 korteri müügihinna 60 000 eurot, mis loetakse tasutuks elatise katteks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et 27. detsembri 2016 kirjalikus kokkuleppes viidatud 20. märtsi 2014 suuline kokkulepe on vastuolus poolte vahel notariaalses kinnisasja võõrandamise ja nõude loovutamise lepingus kokkulepituga ning arvestades, et hiljem s.o 1. septembril 2015 sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkuleppe järgi loovutati korteriomandi müügihinna nõue tasuta, on sellega muudetud väidetavalt 20. aprillil 2014 sõlmitud kokkulepe. Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et nõue loovutati ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil, mistõttu on tegemist tasuta loovutusega ehk kinkega. 10(14)
Tsiviilasi nr 2-16-17207
24.Kinkelepingu tagasivõitmise eeldused on sätestatud TMS §-s 189. TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 12). Arvestades, et vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatud asjaolu, et tagasivõidetav tehing sõlmiti vähem kui kaks aastat enne tagasivõitmise hagi esitamist ning tegemist on kinkega, on tehingu tagasivõitmise eeldused täidetud ning hageja nõue korteriomandi ostuhinna tasumise nõude loovutamise leping tuleb eeltoodud põhjendustel kehtetuks tunnistada.
25.Kolleegium leiab, et ka juhul, kui järgida kostjate käsitlust, et korteriomandi müügihinna tasumise nõue loovutati kostja 3 ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kahjustab selline loovutus TMS § 188 lg 1 mõttes sissenõudja huve.
26.PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Praegusel juhul ületab loovutatud nõude väärtus 60 000 eurot oluliselt PKS § 101 lg-st 1 tulenevat perioodiliselt makstavat elatise miinimummäära, mis oli 1. septembril 2015 nõude loovutamisel sissenõutavaks muutunud.
27.Kuni 1. juulini 2010 kehtinud PKS § 61 lg 4 kohaselt ei võinud igakuine elatis olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 1. juulist 2010 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Kostjate 1 ja 2 ühine alaealine laps, kostja 3, on sündinud 10. märtsil 2004. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud palga-/töötasu alammäär oli 2004. aastal 2 480 krooni (149 eurot), 2005. aastal 2 690 krooni (161.60 eurot), 2006. aastal 3000 krooni (180.22 eurot), 2007. aastal 3 600 krooni (216.26 eurot), 2008. kuni 2010. aastani 4 350 krooni (261.32 eurot), 2011. aastal 278.02 eurot, 2012. aastal ja 2013. aastal kuni 13. jaanuarini 290 eurot, 14. jaanuarist 2013. aastal 320 eurot, 2014. aastal 355 eurot ja 2015. aastal 390 eurot. Seega ka juhul, kui võtta aluseks alates 1. juulist 2010 kehtiv kostjale 3 soodsam miinimumelatis, oleks 1. septembril 2015 tehtud tehingute ajal sissenõutavaks muutunud elatisnõude suuruseks cá 18 000 eurot (10 x 74.50 + 12 x 80.80 + 12 x 90.11 + 12 x 108.13 + 36 x 130.66 + 12 x 139.01 + 12 x 145 + 12 x 160 + 12 x 177.50 + 9 x 195). Kuna korteriomandi müügihinnaks oli 60 000 eurot, siis ületab müügihind tehingute tegemise ajal sissenõutavaks muutunud seaduses sätestatud miinimummääras elatisnõuet 42 000 eurot s.o 70%. Kui nõustuda kostjatega, et nõue loovutati elatisnõude täitmiseks, kahjustab loovutus kolleegiumi hinnangul sissenõudja huve, sest loovutatud nõudega etteulatuvalt elatisenõude täitmise tõttu, ei saanud sissenõudja 42 000 euro ulatuses oma nõuet loovutatud nõude arvel rahuldada. Seega on alus nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks ka TMS § 188 lg 1 alusel.
28.Kolleegiumi arvates puudub hüpoteegi seadmise lepingu tagasivõitmiseks alus, nagu leitakse õigesti apellatsioonkaebuses. Tagatise andmise tagasivõitmist reguleerib TMS § 191, kuid TMS § 187 lg-st 1 tulenevalt on TMS § 191 lg 1 kohaldamise esmane eeldus võlausaldajate huvide kahjustamine (vrdl RKTKo 18. november 2009, nr 3-2-1-113-09, p 11(14)
Tsiviilasi nr 2-16-17207 9). Maakohus on õigesti märkinud, et tagatise andmine on olemuselt võlausaldajate huve kahjustav juhul, kui selle tulemusel väheneb selle vara hulk või väärtus, mille arvel saaks oma nõudeid rahuldada teised võlausaldajad (vrdl RKTKo 15. detsember 2010, nr 3-2-1120-10, p 12).
29.Arvestades, et kolleegiumi arvates oli ebaõige lugeda müügilepingut kinke iseloomuga tehinguks ning tagasivõidetav on müügihinna nõude loovutamine, on antud tehingu kehtetuks tunnistamise tagajärjel kostjal 1 TMS § 195 alusel jätkuvalt turutingimustel müügihinna tasumise nõue kostja 2 vastu, millele võimaldab pöörata sissenõude täitemenetluse seadustiku §-d 111 ja 118.
30.Kolleegium juhib tähelepanu, et tagatise andis ostja s.o kostja 2 mitte võlgnik (kostja 1), kelle korteriomandi väärtust hüpoteek võib mõjutada. Kuna koormatud korteriomandi näol ei ole tegemist kostja 1 varaga, mille arvel hageja saaks oma nõuet rahuldada, ei saa selle võimalik väärtuse vähenemine hüpoteegiga koormamise tõttu tähtsust omada. Seega ei saa hüpoteegi seadmise leping olla sissenõudja huve kahjustav.
31.Ringkonnakohus märgib siiski täiendavalt, et müügi-, nõude loovutamise, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepinguna pealkirjastatud lepingu p-is 5.2 sisalduva tagatislepingu järgi on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded ostja vastu, mis tulenevad käesolevast notariaalaktist, ning selle võimalikest lisadest ja muutmiskokkulepetest (tl 1526, I kd). Kuigi hüpoteek asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 järgi tagatavat nõuet ei eelda, ei või hüpoteeki siiski realiseerida tagatava nõudeta, st täitemenetluse võib korraldada üksnes ulatuses, milles hüpoteek tagab nõudeid, mille rahuldamist kinnisasja arvel võib hüpoteegipidaja nõuda (RKTKo 29. mai 2012, nr 3-2-1-64-12, p 19). Kuna nõude loovutamise tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise tagajärjel on kostja 3 kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu s.o müügihinna tasumise nõude, võib olla tegemist nn tühja hüpoteegiga, mis ei mõjuta üldjuhul ka kinnisasja väärtust (vt Riigikohtu
15.veebruari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 20).
32.Neil kaalutlustel tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb ise uue otsuse tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud maakohtu menetluskulude jaotuse osas lähtuda TsMS § 163 lg 1 järgi proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusest. Kuna hageja on nõudnud sisuliselt kolme tehingu kehtetuks tunnistamist ning hagi rahuldatakse ühes nõudes, on põhjendatud maakohtu menetluskulud jätta 30% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 70% ulatuses hageja kanda.
33.Arvestades apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist, on põhjendatud jaotada apellatsiooniastme kulud samuti TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega. Kuna apellatsioonkaebus rahuldati rohkem kui pooles ulatuses, on põhjendatud jätta apellatsiooniastme menetluskulud 70% ulatuses hageja kanda ning 30% ulatuses kostja QQ kanda, sest teised kostjad olid apellatsiooniastmes kaasapellantideks TsMS § 639 lg 2 alusel, kes TsMS § 165 lg 2 esimeses lause kohaselt menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid ei kanna.
12(14)
Tsiviilasi nr 2-16-17207
34.Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulud kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
35.Hageja on lisanud 26. oktoobri 2018. a vastusele tõendina lisas nr 1 märgitud deklareeritud väljamaksed. TsMS § 652 lg 4 järgi oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama ning seda tegemata jätab kohus tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kuna hageja ei ole vastuses esile toonud, et tal oli mõjuv põhjus, miks ta ei saanud dokumentaalset tõendit maakohtule esitada, ega selgitanud, miks ta antud tõendit maakohtule ei esitanud, ei ole kolleegiumil alust hageja taotlust rahuldada.
36.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus tühistas kostja 2 suhtes 17. novembril 2016 kohaldatud hagi tagamise abinõud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 28.11.2020 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-1617207 osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 17. augusti 2018. a otsuse samas tsiviilasjas, samuti tühistada ringkonnakohtu otsus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse osas. Jätta tühistatud osas jõusse Harju Maakohtu 17. augusti 2018. a otsus, arvestades ka Riigikohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Lugeda otsuse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt. 2.1 Hagi rahuldada.
2.2.Tunnistada kehtetuks RR ja QQ 1. septembril 2015 sõlmitud korteriomandi müügileping, millega läks RR omandist välja korteriomand registriosa numbriga XXXXXXXX.
2.3.Kanda registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnistu omanikuks RR, sealjuures asendada QQ nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX kande muutmiseks kohtuotsusega ja asendada RR nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX kande muutmiseks kohtuotsusega. 13(14)
Tsiviilasi nr 2-16-17207
2.4.Tunnistada kehtetuks RR ja CC 1. septembril 2015 sõlmitud korteriomandi ostuhinna tasumise nõude loovutamise leping.
2.5.Tunnistada kehtetuks QQ ja CC 1. septembril 2015 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping.
2.6.Asendada CC, QQ ja RR nõusolek kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXX kolmandale järjekohale CC kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks kohtuotsusega.
2.7.Tühistada Harju Maakohtu 17. novembri 2016. a määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus määras: arestida QQ omandis olev korteriomand (registriosa number XXXXXXXX), mis asub Tallinnas RRR, ning kanda sellele korteriomandile käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada. Vastukassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes võrdsetes osades kostjate kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.