Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses häälte arvu määramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.04.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ECD Kiinteistöt Oy ja EstFin Renew OÜ määruskaebused Menetlusosalised ja nende Võlgniku Est Building Partner OÜ (pankrotis, esindajad ringkonnakohtus registrikood: 12072045) pankrotihaldur Eve Selberg Võlausaldaja ECD Kiinteistöt Oy (Soome registrikood: 2526353-6), esindaja vandeadvokaat Raul Talts Võlausaldaja EstFin Renew OÜ (registrikood 12150093), esindaja vandeadvokaat Martin Pärn
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2019 määrus osas, milles kohus jättis Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 09.04.2019 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul ECD Kiinteistöt Oy-le määramata 260 häält. Teha selles osas uus määrus, millega määrata Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 09.04.2019 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul ECD Kiinteistöt Oy-le täiendavalt 260 häält.
2.Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2019 määrus osas, milles kohus määras Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 09.04.2019 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul EstFin Renew OÜ-le 0 häält. Teha selles osas uus määras, millega määrata Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 09.04.2019 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul EstFin Renew OÜ-le 254 häält.
Muus osas jätta Harju Maakohtu 09.04.2019 määrus muutmata.
4.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Määrata Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 09.04.2019.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vaidlustatud häälte arvud järgnevalt: võlausaldaja ECD Kiinteistöt Oy häälte arv 324 (nõudeavaldus 416 375,67 eurot), võlausaldaja EstFin Renew OÜ häälte arv 254 (nõudeavaldus 254 210,34 eurot) ja võlausaldaja AS KH Energia-Konsult häälte arv 6 (nõudeavaldus 82 741,77 eurot). 4.2 Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Rahuldada ECD Kiinteistöt Oy määruskaebus osaliselt.
6.Rahuldada EstFin Renew OÜ määruskaebus. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav (PankrS § 82 lg 4 koosmõjus § 5 lg-s 2 sätestatuga), v.a menetluskulude jaotuse osas. Määruse peale menetluskulude jaotuse osas võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 20.03.2019 määrusega kuulutati välja Est Building Partner OÜ (võlgnik) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Eve Selberg.
2.Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 09.03.2019 määras haldur AS-ile KH EnergiaKonsult 83 häält (nõue 82 741,77 eurot), HSile 44 häält (nõue 44 000 eurot), EstFin Renew OÜ-le 254 häält (nõue 254 210,34 eurot) ja ECD Kiinteistöt Oy-le 64 häält (nõue 416 375,67 eurot) arvestusega, et 1 hääl=1000 eurot.
3.Võlausaldaja ECD Kiinteistöt Oy ei olnud nõus endale pankrotihalduri poolt määratud 64 häälega ning leidis, et hääli tuleb määrata 416. Lisaks vaidlustas võlausaldaja pankrotihalduri poolt 254 hääle määramise EstFin Renew OÜ-le ning leidis, et hääled tuleb jätta määramata. Võlausaldaja EstFin Renew OÜ oli nõus AS-ile KH Energia-Konsult määratud 6 häälega ning vaidlustas ülejäänud 77 hääle määramise. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohtu 09.04.2019 määrusega määrati võlgniku 09.04.2019 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul vaidlustatud häälte arvud järgnevalt: võlausaldaja ECD Kiinteistöt Oy häälte arv 64, võlausaldaja EstFin Renew OÜ häälte arv 0 ja võlausaldaja AS KH Energia-Konsult häälte arv 6.
5.Kohus, tutvunud võlausaldaja ECD Kiinteistöt Oy poolt pankrotihaldurile esitatud nõudega ja selle aluseks olevate dokumentidega, leidis, et pankrotihalduri poolt antud häälte arv oli kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) §-ga 82 ja puudus alus halduri poolt antud häälte muutmiseks. Võlausaldaja ECD Kiinteistöt Oy vaidlustas endale halduri poolt häälte määramise põhjendusel, et hääled on jäetud andmata võlausaldaja täiendava kahjunõude eest. Võlausaldaja on esitanud nõudeavalduse summas 416 375,67 eurot. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja täiendava kahjunõude aluseks on asjaolu, et võlgnikuga lõpetati töövõtuleping ja võlausaldaja sõlmis uue lepingu, mis oli eelmisest kallim. Võlgnikuga sõlmitud töölepingu kohaselt järgitakse ehitustööde üldiseid lepingutingimusi YSE 1998, millest tulenevalt on võlgnikul kohustus tasuda võlausaldajale lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe. Halduri hinnangul oli esitatud nõue vastuolus
kohtule esitatud pankrotiavalduse lisaga 5, millest nähtub, et teatud summad on võlgnikult juba kinni peetud.
6.Võlausaldaja ECD Kiinteistöt Oy vaidlustas Estfin Renew OÜ-le määratud hääled. ECD Kiinteistöt Oy leidis, et häälte aluseks olev nõue on ebaselge ning nõudega seotud ettevõtted on ka võlgnikuga seotud. Estfin Renew OÜ selgituse kohaselt on tegemist tasumata arvetega, mis loovutati Est Trading Partner OÜ poolt Estfin Renew OÜ-le. Estfin Renew OÜ hinnangul ei oma tähtsust, kellega ettevõtted seotud on. On loogiline ja tavapärane, et üksteisega seotud isikud tehinguid teevad. Mõlema ettevõtte omanik ja juhatuse liige on olnud HS. Kohus tutvus võlausaldaja Estfin Renew OÜ poolt pankrotihaldurile esitatud nõudega ja selle aluseks olevate dokumentidega ning leidis, et pankrotihalduri poolt võlausaldajale Estfin Renew OÜ antud 254 häält ei ole põhjendatud ning häälte arvu tuleb muuta. Kohtu hinnangul puudus alus lugeda ka leppetrahv ja viivis sellises suuruses ja alustel põhjendatuks, ei nähtunud, et oleks põhistatud nõue võlgnikule esitatud, puudus nõude arvestuslik osa. Kohus määras võlausaldaja EstFin Renew OÜ häälte arvuks 0.
7.Võlausaldaja EstFin Renew OÜ vaidlustas AS-le KH Energia-Konsult määratud hääled. Võlausaldajale jäi arusaamatuks, mille pinnalt sellises suuruses nõue esitatud on. Võlausaldaja aktsepteeris põhinõuet summas 6296 eurot ehk 6 häält, ülejäänud hääled vaidlustas. AS KH Energia-Konsult selgituse kohaselt on tegemist tasumata arvetega, mis nähtuvad ka kirjavahetusest, milles lubatakse arved tasuda, kuid ei ole seda siiani tehtud. Tutvunud võlausaldaja AS KH Energia-Konsult poolt pankrotihaldurile esitatud nõudega ja selle aluseks olevate dokumentidega leidis kohus, et pankrotihalduri poolt võlausaldajale AS KH Energia-Konsult antud 83 häält ei ole põhjendatud ning häälte arvu tuleb muuta. Kohus määras võlausaldaja AS KH Energia-Konsult häälte arvuks 6. ECD Kiinteistöt Oy määruskaebus
8.ECD Kiinteistöt Oy palub maakohtu määrus tühistada osas, millega kohus jättis võlausaldajale määramata 352 häält ning määrata ECD Kiinteistöt Oy-le täiendavalt 352 häält.
9.Määruskaebuse kohaselt on võlausaldaja ja võlgniku vahel 03.05.2018 sõlmitud töövõtuleping nr RT 80260, mille p 3 sätestab, et töövõtu puhul järgitakse ehitustööde üldisi lepingutingimusi YSE 1998. Lepingu p 13 kohaselt oli töövõtuhind koos käibemaksuga 6 100 000 eurot. Võlausaldaja hoiatas oma 31.08.2018 kirjas, et juhul, kui tellija ütleb lepingu üles töövõtja rikkumise tõttu, nõuab tellija töövõtjalt kahjuhüvitisena kõigi algset töövõtuhinda ületavate kulude tasumist, trahvi hilinemise eest ja muid hüvitisi, millele tellijal lepingujärgselt õigus on. Võlausaldaja esitas 27.09.2018 töövõtjale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles märkis, et peatöövõtja on kohustatud hüvitama tellijale kõik sellised lepingu lõpetamisest tulenevad kulud, mis osutuvad ehitustöid lõpule viies suuremaks, kui kokkulepitud töövõtu summa, samuti ka kõik muud tellijale lepingu lõpetamisest tulenevad, töövõtja tahtlikkust või ettevaatamatust tegevusest tulenevad kahjud (YSE §-d 78, 79, 81).
10.Võlausaldaja on võlgnikule ja võlgniku palvel tema alltöövõtjatele tasunud kokku 624 718,96 eurot järgmiselt: võlgnikule 488 228,96 eurot; Gles Kokonaispurut Oy-le 97 956 eurot; Kymppivalvontale 3534 eurot; Adelante Telineet Oy-le 35 000 eurot. Võlgnik ei teostanud kokkulepitud töid kogusummas 5 475 281,04 eurot (6 100 000-624,718,96). Võlausaldaja võttis pooleli jäänud tööde teostamiseks hinnapakkumise kahelt ettevõttelt, kellest odavama pakkumise teinud Remonttimesta Oy-ga sõlmis 06.11.2018 võlausaldaja
tööde jätkamiseks lepingu nr RT 80314. Lepingu hinnaks oli 5 828 000 eurot. Ehitustööde lõpuni viimisega kaasnevad kulud ületavad võlgnikuga sõlmitud kokkulepitud töövõtu hinda 352 718,96 euro võtta (5 828 000-5 475 281,04). Võlausaldaja on nõudeavalduses nõudnud nimetatud hinnavahe tasumist kahjuhüvitisena, kuid haldur ja maakohus on jätnud nõude arvestamata.
11.Pankrotihaldur on märkinud, et võlausaldaja esitatud nõue on vastuolus kohtule esitatud pankrotiavalduse lisaga 5, millest nähtub, et teatud summad on võlgnikult juba kinni peetud. Võlausaldaja on täitnud pankrotimenetluse eelselt võlgniku kohustusi järgmiselt: võlausaldaja on tasunud Gles Kokonaispurut Oy-le 97 956 eurot, Kymppivalvontale 3534 eurot ja Adelante Telineet Oy-le 35 000 eurot. Võlausaldaja tegi makseid ise, kuna võlgnik oli makseraskustes ja palus võlausaldajal ise otse alltöövõtjatele tasuda. Omavahelises suhtes on võlausaldaja tasaarvestanud võlgniku nõude summas 74 400 eurot + käibemaks 24% ehk kokku 92 256 eurot alltöövõtjatele tasutud summaga ja selle tasaarvestuse tulemusena on võlausaldaja alltöövõtjatele tasunud 44 234 eurot rohkem. Jooksvalt on võlausaldaja kinni pidanud lepingu punktis 11 kokku lepitud ehitusaegse tagatise 10% ehk summaliselt 47 120 eurot. Ka selle summa arvelt on võlausaldaja finantseerinud alltöövõtjatele otse tasutud töövõtutasusid, sest alltöövõtjad olid teinud tööd, mille eest võlgnik arved võlausaldajale väljastas, aga võlgnik oli jätnud neile tehtud töö eest tasumata. EstFin Renew OÜ määruskaebus
12.EstFin Renew OÜ palub tühistada maakohtu määrus osas, millega ei kinnitatud halduri määratud häälte arvu ja määrati võlausaldaja häälte arvuks 0 ning määrata EstFin Renew OÜ häälte arvuks 254.
13.Määruskaebuse kohaselt jääb selgusetuks, mille alusel leidis kohus, et võlausaldaja poolt tunnustamiseks esitatud leppetrahvi nõue summas 12 710,53 eurot (10% põhinõudest) ja viivise nõue summas 114 394,64 eurot ei ole põhjendatud. Võlausaldaja esitas tunnustamiseks leppetrahvi nõude ja viivise nõude summas mis oli võrdne põhinõudega summas 127 105,17 eurot (nõue kokku 254 210,34 eurot). Üldteada on kohtupraktika mille kohaselt aktsepteeritakse reeglina kõrvalnõudeid põhinõude ulatuses ja vastavat põhimõtet järgitakse ka pankrotimenetlustes. Leppetrahv määras 10% põhinõudest ei ole erakordselt suur või keelatud ning niisamuti ei ole midagi tavapäratut viivise määras 0,40% päevas. Õigus nõuda leppetrahvi ja viivise tasumist kõnealuses ulatuses tulenes võlausaldajale võlgniku ja endise võlausaldaja vahel sõlmitud 22.12.2016 lepingust.
14.Maakohtu määrusest ei ole võimalik aru saada, millel põhineb kohtu etteheide, mille kohaselt ei ole võlgnikule esitatud põhistatud nõuet. Võlausaldaja esitas haldurile korrektse nõudeavalduse kooskõlas PankrS §-iga 94. Nõudeavaldusele olid lisatud võlgniku ja endise võlausaldaja vahel sõlmitud leping, võlgniku poolt tasumata arved, tasumata arvete kokkuvõtte, viiviseraportid ja teade nõude loovutamise kohta ja nõudeavalduses selgitati arusaadavalt nõude aluseks olevaid asjaolusid ja nõude kujunemist. Niisamuti on alusetu ja arusaamatu kohtu väide, mille kohaselt puudub nõude arvestuslik osa. Nõudeavalduses on arusaadavalt ja selgelt välja toodud nõude sisu, alus ja suurus. Lisaks on kohus põhjendamatult PankrS 82 lg 4 järgi häälte määramisel lahendanud küsimusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse. Ära tuleb märkida, et võlausaldaja nõue põhiosas summas 127 105,17 eurot kajastus ka võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud andmetes.
Vastused määruskaebustele
15.Pankrotihaldur leidis, et ECD Kiinteistöt Oy määruskaebus on põhjendatud. EstFin Renew OÜ vaidles ECD Kiinteistöt Oy määruskaebusele vastu.
16.Pankrotihaldur leidis, et EstFin Renew OÜ määruskaebus on põhjendatud. ECD Kiinteistöt Oy vaidles EstFin Renew OÜ määruskaebusele vastu. Edasine menetluse käik
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata ECD Kiinteistöt Oy-le täiendavalt 260 häält ning määrata EstFin Renew OÜ-le 254 häält. EstFin Renew OÜ määruskaebus kuulub rahuldamisele. ECD Kiinteistöt Oy määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.PankrS § 82 lg 3 järgi, kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Riigikohus on 10.01.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11 p-s 14 märkinud, et häälte arvu määramise menetluses ei saa lahendada vaidlusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse. Vastasel korral tekiks võimalus vaidlustada sama küsimust kaks korda, mis venitaks pankrotimenetlust oluliselt. Näiteks ei saa häälte arvu määramisel üldjuhul lahendada vaidlust, kas esitatud nõue on aegunud. Kuna seadusandja on siiski näinud ette õiguse esitada häälte arvu kinnitamise määruse peale määruskaebus, siis eelduslikult on määruskaebusega vaidlustatavad kohtu formaalsed eksimused (nt kinnitab ekslikult nõutust suurema või väiksema häälte arvu), vahepeal aset leidnud õigusmuudatused (nt on tühistatud nõude aluseks olnud dokument, nt haldusakt) ja kohtu diskretsioonist lähtuvad seisukohad esitatud nõude õigusliku põhistatuse kohta. Seega võib häälte arvu määramise menetluses eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks.
20.Esmalt lahendab ringkonnakohus ECD Kiinteistöt Oy määruskaebuse. Haldur määras võlausaldajale 64 häält 63 656,71 euro suuruse nõude eest (leppetrahv 61 500+viivis 2156,71), millega maakohus nõustus. ECD Kiinteistöt Oy kahjunõude summas 352 718,96 eurot osas jäid hääled määramata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud olulises ulatuses põhjendamata, miks jäeti kahjunõude osas ECD Kiinteistöt Oy-le hääled määramata. ECD Kiinteistöt Oy on nõudeavalduses avaldanud, et ta on võlgniku poolse lepingurikkumise tõttu saanud kahju 352 718,96 eurot ja on selgitanud nõude kujunemist. Tõenditena on ECD Kiinteistöt Oy esitanud muuhulgas ka Remonttimesta Oy-ga sõlmitud lepingu (asendustehing). Riigikohus on 10.01.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11 märkinud, et häälte arvu määramise menetluses võib eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks. Kolleegiumi hinnangul puudub alus väita, et hinnavahe hüvitamise nõude rahuldamine ei ole õiguslikult võimalik.
Samas ei ole kolleegiumi hinnangul ECD Kiinteistöt Oy põhistanud hinnavahe hüvitamise nõuet selles märgitud suuruses (352 718,96 eurot). ECD Kiinteistöt Oy on tuginenud nõudeavalduses asjaolule, et ta on tasunud pankrotivõlgnikule 488 228,96 eurot ja pankrotivõlgniku eest kolmandatele isikutele 136 490 eurot, kokku 624 718,96 eurot. Pankrotivõlgnik jättis tegemata tööd kogusummas 5 475 281,04 eurot (6 100 000624,718,96). ECD Kiinteistöt Oy sõlmis pooleli jäänud tööde teostamiseks uue lepingu summas 5 828 000 eurot, mistõttu ehitustööde lõpuni viimisega kaasnevad kulud ületavad võlgnikuga sõlmitud kokkulepitud töövõtu hinda 352 718,96 euro võtta (5 828 0005 475 281,04). Määruskaebuses on ECD Kiinteistöt Oy täiendavalt selgitanud, et ta on omavahelises suhtes tasaarvestanud pankrotivõlgniku nõude ECD Kiinteistöt Oy vastu summas 92 256 eurot (sisaldab käibemaksu) ECD Kiinteistöt Oy poolt pankrotivõlgniku eest kolmandatele isikutele tasutud summaga (136 490 eurot) ning tasaarvestuse tulemusel on ECD Kiinteistöt Oy tasunud pankrotivõlgniku eest kolmandatele isikutele 44 234 eurot rohkem. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ECD Kiinteistöt Oy arvestanud tasaarvestusega kahjunõude suuruse määramisel. ECD Kiinteistöt Oy on avaldanud, et ta on tasaarvestanud omavahelises suhtes pankrotivõlgnikule võlgnetava summa 92 256 eurot ECD Kiinteistöt Oy poolt pankrotivõlgniku eest kolmandatele isikutele tasutud summaga samas ulatuses. Kahjunõudes ei ole ECD Kiinteistöt Oy seda aga arvesse võtnud. Kahjunõude suuruse määramisel on ECD Kiinteistöt Oy arvestanud tema poolt pankrotivõlgniku eest kolmandatele isikutele makstud summasid täies ulatuses (136 490 eurot). Kolleegiumi arvates tuleb ECD Kiinteistöt Oy poolt tehtud tasaarvestust häälte määramisel arvestada ning anda ECD Kiinteistöt Oy-le hääli kahjunõudelt summas 260 462,96 eurot (352 718,96 – 92 256). Kokku tuleb ECD Kiinteistöt Oy-le määrata 324 häält nõudesummalt 324 119,67 eurot (260 462,96 + 61 500 + 2156,71). Kuna ECD Kiinteistöt Oy-le määrati maakohtu poolt 64 häält, siis tuleb täiendavalt määrata 260 häält.
21.Järgnevalt lahendab ringkonnakohus EstFin Renew OÜ määruskaebuse. Haldur määras EstFin Renew OÜ-le 254 häält (nõude suurus 254 210,34 eurot). Maakohus määras võlausaldaja EstFin Renew OÜ häälte arvuks 0. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus EstFin Renew OÜ osas sisuliselt põhjendanud, miks ta määras võlausaldajale 0 häält. Riigikohus on 10.01.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11 märkinud, et häälte arvu määramise menetluses võib eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks. Käesolevas asjas on võlausaldaja tuginenud asjaolule, et Est Trading Partner OÜ ja pankrotivõlgniku vahel oli leping, mille alusel müüs Est Trading Partner OÜ pankrotivõlgnikule kaupu ja osutas teenuseid. Pankrotivõlgnik on jätnud tasumata põhivõla 127 105,17 eurot, lisaks võlgneb pankrotivõlgnik viivist 114 394,64 eurot ja leppetrahvi 12 710,53 eurot, nõue on loovutatud EstFin Renew OÜ-le. Võlausaldaja on esitanud muuhulgas ka lepingu, arved ja nõuete loovutamise teate. Kolleegiumi hinnangul puudub alus väita, et EstFin Renew OÜ nõuet ei saaks õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada. ECD Kiinteistöt Oy on vastuses määruskaebusele märkinud, et mõned arved ei ole adresseeritud pankrotivõlgnikule, vaid Est Building Partner Oy-le. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa see olla aluseks vastavas osas häälte määramata jätmiseks. Nõudeavalduses on EstFin Renew OÜ tuginenud asjaolule, et Est Trading Partner OÜ ja pankrotivõlgniku vahel oli leping kaupade müümiseks ja teenuste osutamiseks, millest tulenevalt on pankrotivõlgniku põhivõlgnevus 127 105,07 eurot. Est Trading Partner OÜ nõue
põhisummas 127 105,17 eurot kajastub pankrotivõlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud hankijatele tasumata arvete nimekirjas, millest järeldub, et pankrotivõlgnik ise on põhivõlgnevust sellises summas tunnistanud. Eelnimetatud hankijatele tasumata arvete nimekirjas on ka arved, mis on adresseeritud Est Building Partner Oy-le. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegutses võlgnik ka Soomes. Kas viidatud arvete osas on pankrotivõlgnikul tasumise kohustus, on vaidlus, mille lahendamine kuulub oma sisult nõuete kaitsmise menetlusse. ECD Kiinteistöt Oy on tuginenud ka asjaoludele, et 22.12.2016 sõlmitud lepingu ehtsuses tuleks kahelda; et EstFin Renew OÜ ei saa nõuda kohustuse täitmist tulenevalt VÕS § 159 lg 1 teisest lausest; et osaliselt on põhivõlg tasutud. Ringkonnakohtu hinnangul on need vaidlused, mida ei saa lahendada häälte määramisel, vaid need kuuluvad oma olemuselt nõuete kaitsmise menetlusse. Sealhulgas ei ole häälte määramise menetluses võimalik hinnata, kas pankrotivõlgniku poolt Est Trading Partner OÜ-le tehtud maksed on tehtud selle nõude katteks, mis on esitatud pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt tuleb EstFin Renew OÜ-le nõudelt summas 254 210,34 eurot määrata 254 häält.
22.Kuivõrd PankrS § 82 lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras häälte määramine toimub eelkõige määruskaebuse esitajate endi huvides, peab kolleegium põhjendatuks jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.