1.TM Mets OÜ (hageja) esitas 18. septembril 2017 maakohtule Jaanika Kadaku (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 49 554 eurot 32 senti ja viivise. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Lisaks esitas hageja hagi tagamise avalduse, tasudes sellelt tagatise 2675 eurot 93 senti. Hagiavalduse kohaselt oli kostja ajavahemikus 25. märts 2010 kuni 9. juuni 2017 hageja juhatuse liige ning ajavahemikus 1. juuni 2010 kuni 30. november 2016 töölepingu alusel hageja tegevjuht. Kostja asutas 15. novembril 2016 hagejaga konkureeriva äriühingu TM Raied OÜ, ta on selle äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige. Augustis 2017 selgus, et kostja on 4. mail 2017 sõlminud Avalor
2-17-13855 Invest OÜ-ga hageja jaoks kahjulike tingimustega lepingud kuuel kinnistul kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks. Iga lepingueseme müügihind oli 2000 eurot, s.o oluliselt väiksem turuväärtusest, mis on Renlog Eesti OÜ hinnangul kokku 59 554 eurot 32 senti. Võõrandades raieõigused ilma hageja teise juhatuse liikme, osanike ja hüpoteegipidaja kooskõlastuseta, kasutusvalduse tähtaega arvestamata ja turuhinnast oluliselt väiksema hinnaga, rikkus kostja oluliselt juhatuse liikme hoolsusja lojaalsuskohustust ning konkurentsikeeldu. Hagejal tekkis kostja tegevuse tagajärjel kahju vähemalt 49 554 eurot 32 senti, mille kostja peab hagejale võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 alusel hüvitama. Kui kostja ei oleks tehinguid teinud, oleks hagejal olnud võimalik võõrandada raieõigused turuhinnaga.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei võõrandanud raieõigusi alla turuhinna. Asjatundja L. Uugi koostatud hindamisaktide järgi oli raieõiguste turuväärtus kokku 3070 eurot. Seejuures on arvestatud, et ühel kinnistul ei ole lubatud raieõigust teostada ja teistel kinnistutel ei ole see pinnase tõttu kasumlikult võimalik. Renlog Eesti OÜ hindamisaktid ei ole usaldusväärsed. Kuna raieõiguste müük on hageja igapäevane majandustehing, ei olnud kostjal kohustust küsida teise juhatuse liikme nõusolekut. Teine juhatuse liige võis tehingute andmeid näha raamatupidamisandmetest. Kostja ei andnud teadlikult ebaõigeid kinnitusi, ei ole rikkunud konkurentsikeeldu ega keeldu teha ilma osanike otsuseta endaga tehinguid. Hageja väited kahju tekkimise ja suuruse kohta on valed ja tõendamata. Metsamaterjali hind on vahepeal oluliselt tõusnud ning Avalor Invest OÜ on teinud hagejale pakkumise osta raieõigused müügihinnaga tagasi.
3.Tartu Maakohus rahuldas 10. juuli 2018. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 49 554 eurot 32 senti ja viivise. Menetluskulud jäid kostja kanda, kellelt mõisteti hageja kasuks välja 3775 eurot 93 senti (riigilõiv ja hagi tagamise tagatis). Muude menetluskulude rahalise suuruse jättis maakohus kindlaks määramata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Vogana, Kõrtsimetsa, Nigula 1, Nigula 2, Murrumetsa ja Tubako 4 kinnistute raieõiguste võõrandamisega tekkinud hagejale kahju, kuna raieõigused võõrandati turuväärtusest odavamalt. Kuna Vogana kinnistul on augustis 2018 raiutud ja veetud metsamaterjali kokkuostjale vähemalt 322,39 tm, ei ole õige asjatundja hindamisaktides märgitu, et Vogana kinnistule ei ole ligipääsu ja raiet ei ole võimalik teha. L. Uugi hindamisakti märgitud Murrumetsa kinnistu katastritunnuse ja metsateatise andmed ei kattu selle kinnistu raieõiguse müügilepingusse ja metsaregistrisse kantud andmetega. Kuna kuuest kinnistust kahel on L. Uugi hindamisaktid ebausaldusväärsed ja kasutamiskõlbmatud, ei saa lugeda neid hindamisakte usaldusväärseteks tõenditeks ka ülejäänud kinnistute raieõiguste turuväärtuse hindamisel. Renlog Eesti OÜ hindamisaktide järgi on kinnistute raieõiguste turuväärtus kokku 59 554 eurot 32 senti, sh 13 648 eurot 89 senti Vogana, 18 929 eurot 2 senti Murrumetsa, 9978 eurot 70 senti Kõrtsimetsa, 5858 eurot 29 senti Nigula 1, 7509 eurot 11 senti Nigula 2 ja 3630 eurot 31 senti Tubako 4. Renlog Eesti OÜ hindamisaktid on arusaadavad ja jälgitavad. Aktides on selgitatud, et kasvava metsa raie turuväärtuse hindamisel on mõistlik lähtuda eeldusest, et maksimaalseks kasumlikkuseks tuleb raie vajaduse korral teha talvel. Renlog Eesti OÜ on tuginenud mh avaliku metsaregistri andmetele, mis on metsaseaduse (MS) §-s 41 sätestatut arvestades usaldusväärsed. L. Uugi esitatud raieõiguste väärtust vähendanud asjaoludest (märg pinnas, ligipääs puudub, raiumine võimatu, väljavedu ebamõistlikult kulukas jms) tulenevaid riske olnuks võimalik vähendada raieõiguste müümisega raieks kõige sobivamal ajal, nt külmal talvel. Hageja on tõendanud, et korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsedes, st oodates pehme pinnasega maatükkidelt metsa raiumiseks talve, naaberkinnistu omanikega ülevedu kooskõlastades jms, oleks raieõiguste võõrandamisel olnud võimalik saada tulu vähemalt 49 554 eurot 32 senti rohkem. Ei ole tõendatud, et hageja raieõigused 2(7)
2-17-13855 on taastunud. Avalor Invest OÜ peab ennast jätkuvalt raieõiguse omanikuks ning vähemalt Vogana kinnistu raieõiguse on ta müünud edasi TM Raied OÜ-le, kes on seda ka kasutanud. Kostja oli alates 2010. a-st hageja juhatuse liige ja tegevjuht ning ta on kinnitanud, et tal on metsa ülestöötamisega seotud toimingute kohta eriteadmised ja ta ei vaja lisanõustamist. Seega on täidetud eeldus tegutseda majandus- ja kutsetegevuses, s.o metsamajanduses üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kostja tegutsemisele isiklikes huvides viitab asjaolu, et pärast Vogana kinnistu raieõiguse võõrandamist 4. mail 2017 Avalor Invest OÜ-le võõrandas viimane raieõiguse 2. augustil 2017 edasi kostja ainuomandis olevale TM Raied OÜ-le. Seega jõudis raieõiguse võõrandamisest saadav tulu kostja käsutusse. Et tegemist on tulu, mitte kahjumiga, tõendab asjaolu, et 2. augusti 2017. a lepingus on ostuhind 3000 eurot, s.o 1000 eurot kõrgem kui 4. mai 2017. a lepingus. On teadmata, milliseid asjaolusid arvestades lepiti 4. mai 2017. a lepingutes kokku tehingu hind 2000 eurot kinnistu kohta. Kuna vaidlusalustes lepingutes (v.a Tubako 4) ei ole andmeid tehingu mahu kohta, on lepingud vastuolus MS § 37 lg 6 p-ga 5. Kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustuse sisuks olevat kohustust olla ärilise otsuse tegemiseks piisavalt informeeritud. Tõendatud ei ole kostja väited, et Murrumetsa kinnistul ei olnud raie lubatud, teistel kinnistutel oli raie majanduslikult ebamõistlik ning kasutute raieõiguste müük oli mõistlik majanduslik otsus ja kooskõlas hageja huvidega. Kostja võõrandas raieõigused alla turuhinna. Kostja esitas vaidlusalused lepingud hageja raamatupidamisele alles juhatuse liikme kohalt tagasiastumise päeval, hoides tehingud lahkumiseni enda teada. Sellega rikkus kostja kohustust käituda heas usus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32). Kostja rikkus lojaalsuskohustust, kuna ta lähtus raieõigusi Avalor Invest OÜ-le võõrandades ja selle äriühingu kaudu kostja ainuomandis olevale TM Raied OÜ-le edasi võõrandades enda, mitte hageja huvidest. Olukorras, kus tehingud on tehtud lühikese aja (kolm kuud) jooksul, on ilmne, et piisavalt informeeritud ja kaalutlev juhatuse liige pidi seda ette nägema. ÄS § 181 lg 3 järgi peab tehingu tegemine osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel põhinema osanike otsusel. Kostja vältis nõusoleku küsimist ja tegi tehingu Avalor Invest OÜ kaudu. Mõistlikult tegutsevale juhatuse liikmele oli kahju tekkimine ettenähtav. Kostja oli äriühingu juhatuse pikaajalise liikmena kindlasti kursis raieõiguste turuväärtusega. Nt Vogana kinnistu raieõiguse ostis hageja kostja esindusel 2016. a-l hinnaga 20 000 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta täitis juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hagejale raieõiguse võõrandamise lepingute sõlmimisega kahju tekkinud, sest lepingud sõlmiti üheaastase tähtajaga, v.a Tubako 4, milles oli raieõiguse teostamise tähtaeg 21. juuli 2017. Raieõigust teostati Vogana kinnistul 209,28 tm ulatuses, mille väärtus on Renlog Eesti OÜ hindamisakti järgi 6899 eurot 61 senti. Kuna hageja sai raieõiguste eest 10 000 eurot, ei ole talle kahju tekkinud. Kuna kostja võõrandas raieõigused turuväärtusest oluliselt kõrgema hinnaga, ei rikkunud ta hoolsuskohustust. Hageja väidetav kahju ei ole põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Maakohus jättis põhjendamatult kõrvale kostja tõendid raieõiguste väärtuse kohta ega rahuldanud taotlust kuulata üle asjatundja L. Uuk ja hageja töötaja S. Väljaots. Maakohus eksis kostjalt hagi tagamise tagatise väljamõistmisel.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 4. märtsi 2019. a otsusega maakohtu otsuse kostjalt hageja kasuks tagatise väljamõistmise osas. Osas, milles maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks 3(7)
2-17-13855 välja kahjuhüvitise 49 554 eurot 32 senti ja viivise ning jättis menetluskulud kostja kanda, mõistes temalt hageja kasuks välja riigilõivu, jäi maakohtu otsus muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt rikkus kostja hageja juhatuse liikmena Vogana, Kõrtsimetsa, Nigula 1, Nigula 2, Murrumetsa ja Tubako 4 kinnistute raieõiguste oluliselt alla nende turuväärtuse müümisel juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, põhjustades sellega hagejale kahju 49 554 eurot 32 senti. Raieõiguste võõrandamise lepingute p 6.1 (v.a Tubako 4) järgi antakse pärast raietööd ja väljavedu vastava kinnistu valdus müüjale üle raielangi üleandmis-vastuvõtmisaktiga. Raieõiguse võõrandamise lepingute p 5.1 (v.a Tubako 4) kohaselt on ostjal õigus teostada raieõigust alates müügihinna tasumisest ja metsateatistes näidatud raieõiguse algustähtajast ühe aasta jooksul. Lepingud kehtivad p 8.2 järgi kuni kohustuste kohase täitmiseni või kuni tähtpäeva saabumiseni. Hageja on kinnitanud, et raieõiguste ostja esitas 1. novembril 2018 ja 2. novembril 2018 metsateatise raie tegemiseks Murrumetsa ja Kõrtsimetsa kinnistutel. Kuna kinnistute valdusi ei ole hagejale üle antud, ei ole tal võimalik kontrollida, millises ulatuses on raieõigust teostatud (kui palju on kinnistute raieõiguste väärtus muutunud). Kuna kostja ei ole tõendanud ka kinnistute raieõiguste lepingute lõppemist, on paljasõnaline kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et lepingute lõppemise tõttu on kahju tekkimine välistatud. Kostja ei ole ka Tubako 4 kinnistu valdust hagejale tagasi andnud. Kostja väide, et metsateatist saab metsa omanikuna esitada üksnes hageja, on vastuolus MS § 41 lg-s 1 ja raieõiguse võõrandamise lepingute p-s 3.3 sätestatuga. Pärast vaidlusaluste raieõiguse võõrandamise lepingute sõlmimist 4. mail 2017 võõrandas Avalor Invest OÜ 2. augustil 2017 Vogana kinnistu kasvava metsa raieõiguse TM Raied OÜ-le. Ajavahemikul 2. august 2017 kuni 22. august 2017 teostas TM Raied OÜ sellel kinnistul raieõigust kuni 322,39 tm ulatuses. Kostja seisukoht, et tegelikult raius ta Vogana kinnistult ainult 209,28 tm puitu, põhineb üksnes allkirjastamata teatisel ega ole seetõttu tõene. Raieõiguse teostamine lükkab ümber L. Uugi arvamuse ja hindamisakti, mille kohaselt ei ole puidu väljavedu Vogana kinnistult võimalik ning Vogana kinnistu raie väärtus on null eurot. Kostja ei esitanud usutavat põhjendust, miks ta sõlmis TM Raied OÜ esindajana 2. augustil 2017 väidetavalt väärtusetu Vogana kinnistu raieõiguse omandamise lepingu. Raieõiguse turuväärtuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda Renlog Eesti OÜ hindamisaktidest, mitte L. Uugi arvamusest ja hindamisaktidest. Renlog Eesti OÜ hindamisaktid põhinevad metsaregistri andmetel. Maakohus tuvastas, et L. Uugi allkirjastatud tõendid ei ole kooskõlas metsaregistri andmetega ning on vastuolus kostja varasemate hinnangutega kinnistute raiemahu väärtuse kohta. Kostja on 19. oktoobri 2017. a e-kirjas kinnitanud, et Vogana kinnistu raiemahu väärtus on 11 000 eurot, Kõrtsimetsa ja Tubako 4 kinnistul 24 000 eurot ja Nigula kinnistul 40 800 eurot. L. Uugi allkirjastatud hindamisaktide kohaselt on aga Vogana kinnistu raieõiguse väärtus null eurot, Kõrtsimetsa kinnistul 1434 eurot, Tubako 4 kinnistul null eurot ja Nigula 1 ja 2 kinnistutel kokku 1636 eurot. Ainuüksi asjaolust, et L. Uugile on väljastatud kutsetunnistus metsa majandamiseks vajalike dokumentide koostamiseks, ei saa järeldada, et tema allkirjastatud hindamisaktid on usaldusväärsed. Riigikohus on väljendanud korduvalt seisukohta, et kui juhatuse liige on sõlminud müügilepingu ja müünud asja oluliselt alla turuhinna, on juhatuse liige rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kui müügilepingust tuleneva vastusoorituse väärtus on väiksem turuhinnast, on tehing müüja jaoks kahjulik. Kostja sõlmis vaidlusalused kasvava metsa raieõiguse müügilepingud hageja jaoks kahjulikel tingimustel (müüs raieõiguse oluliselt alla turuhinna), rikkudes sellega juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. 4(7)
2-17-13855 Hagi tagamise tagatis ei ole menetluskulu, mis mõistetakse välja poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja palub ringkonnaohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja palub mõista hagejalt välja kassatsiooniastme menetluskulu 2550 eurot ja viivis. Ringkonnakohus jättis kohtuistungil ebaõigesti kostja 4. veebruari 2019. a raielepingute ülesütlemise avalduse vastu võtmata ja hindamata. Kostjal ei olnud võimalik seda tõendit varem esitada, sest seda ei olnud olemas. Ülesütlemisavalduse järgi ei ole Kõrtsimetsa, Nigula 1, Murrumetsa ja Tubako 4 kinnistutel raiet tehtud ning seetõttu kahju tekkinud. Samuti jättis ringkonnakohus põhjendamatult vastu võtmata kohtutäituri 22. veebruari 2019. a sundenampakkumise akti, mille kohaselt on mh müüdud Kõrtsimetsa, Nigula 1, Murrumetsa ja Vogana kinnistud, mille juures ei ole viidet kehtivate raieõiguse võõrandamise lepingute kohta. Akti kohaselt sai hageja kinnistute müügi eest 142 500 eurot. Kuna kinnistud müüdi koos kasvava metsaga, tooks hagi rahuldamine kaasa hageja alusetu rikastumise kostja arvel. Ringkonnakohus ei võtnud vastu ka Avalor Invest OÜ 14. veebruari 2019. a kinnituskirja, mille kohaselt ei ole Kõrtsimetsa, Nigula 1, Murrumetsa ja Tubako 4 kinnistutel metsaraiet tehtud ega raieõigust võõrandatud. Hagejale ei tekkinud kahju, kuna raieõiguse võõrandamise lepingute tähtaja jooksul ei teostatud raieõigust rohkem kui 12 000 euro eest. Kohtud eksisid tõendamiskoormuse jaotamisel, sest kostja ei pea tõendama, et raiet ei ole hageja väidetud mahus tehtud. Põhjendatud ei ole kohtute seisukoht, et raielepingu lõppemisel oleks tulnud hagejale kinnistud üle anda üleandmis-vastuvõtmisaktiga. Samuti on kohtud valesti leidnud, et lepingute sõlmimine toob automaatselt kaasa kahju tekkimise. Hagejal oli õigus TsÜS § 125 lg 2 p 5 alusel raieõiguse võõrandamise lepingus antud volitused metsateatiste esitamiseks tagasi võtta. Kohtud jätsid ebaõigesti rahuldamata taotluse asjatundja L. Uugi ja hageja töötaja S. Väljaotsa ülekuulamiseks ning L. Uugi koostatud arvamused ja hindamisaktid arvestamata.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda, mõistes temalt välja hageja kassatsiooniastme menetluskulu 2052 eurot 50 senti ja viivis.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tekitas hageja juhatuse liikmena hagejale kahju. Hageja leiab, et kostja tekitas talle kahju, kui võõrandas hagejale kuulunud raieõigused juhatuse liikme kohustusi rikkudes turuväärtusest oluliselt väiksema hinnaga. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta oma kohustusi rikkunud ning hagejale kahju tekitanud. Hageja nõue kostja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kolleegium on varem selgitanud, et sellise nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest. Analoogne regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1 esimesest lausest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et 5(7)
2-17-13855 juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt ka Riigikohtu 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 10 ning 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11). Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et hageja on tõendanud nii kostja kohustuse rikkumise, hagejal kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel, ning et kostja ei ole tõendanud oma kohustuste täitmist korraliku ettevõtja hoolsusega. Kolleegiumi hinnangul ei põhjendanud maakohus kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga oma seisukohta, et hagejal on tekkinud kahju, mille eest kostja vastutab. Jättes maakohtu rikkumise tähelepanuta, eksis ka ringkonnakohus menetlusõiguse normide (TsMS § 654 lg-d 4 ja 5) ja VÕS § 127 lg-te 1 ja 4 kohaldamisel.
11.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline erinevus VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 13). VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt peab juhatuse liige hüvitama äriühingule kahju üksnes juhul, kui äriühingu kahju tekkis juhatuse liikme rikkumise tõttu, st rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Seega pidid kohtud hagi rahuldamiseks hindama, kas kostja sõlmitud lepingu tagajärjel vähenes hageja vara väärtus.
12.Kostja rikkumise tuvastamiseks tegid kohtud õigesti selgeks võõrandatud raieõiguste hariliku väärtuse ja ostjalt saadud vastusoorituse väärtuse (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 19). Kohtud tuvastasid, et raieõiguste müügihind ei vastanud turuhinnale. Nii maa- kui ka ringkonnakohus leidsid, et kahju olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hageja esitatud Renlog Eesti OÜ hindamisaktides märgitud raieõiguste turuväärtusest. Kohtud hindasid poolte esitatud hindamisakte TsMS § 232 lg 1 järgi ning põhjendasid kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga oma seisukohta, et kostja esitatud L. Uugi hindamisaktid ei ole usaldusväärseteks tõenditeks. Kassatsioonkaebus ei anna alust eeltoodust erinevale seisukohale asuda. Samuti ei rikkunud kohtud oluliselt menetlusõiguse norme, kui jätsid rahuldamata kostja taotluse kuulata üle asjatundja L. Uuk ja hageja töötaja S. Väljaots. Kohtud on nende isikute vande all üle kuulamata jätmist piisavalt põhjendanud (III kd, tl-d 2 ja 70).
13.Kolleegium leiab, et hagi rahuldamiseks ei piisanud siiski ainuüksi kostja rikkumisest, s.o asjaolust, et raieõigused võõrandati 4. mail 2017 turuväärtusest väiksema hinnaga. Hagi lahendamiseks pidid kohtud tuvastama, et hagejal tekkis kostja rikkumise tõttu kahju. Kuivõrd kostja vastuväite kohaselt ei teostanud raieõiguste ostja kõigil vaidlusalustel kinnistutel raieõigust ning kasvav mets jäi hagejale alles (vt nt III kd, tl 72 pöördel ja tl 73 pöördel), pidid kohtud kahju kindlakstegemiseks kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1 sätestatuga hindama, millises ulatuses kinnistutel raieõigust kokkulepitud tähtaja jooksul kasutati (raiet tehti). Kohtud tuvastasid raieõiguse teostamise ja selle mahu üksnes Vogana kinnistul, ülejäänud kinnistute raieõiguste teostamist ega raiemahtu ei ole kohtud kindlaks teinud. Kolleegium selgitab, et kui Kõrtsimetsa, Nigula 1, Nigula 2, Murrumetsa ja Tubako 4 kinnistutel tähtaegselt raieõigust ei teostatud, ei pruukinud hagejale kostja rikkumise tõttu kahju tekkida. Juhul, kui kasvav mets jäi hageja kinnistutele alles, sai hageja pärast raieõiguse tähtaja möödumist raieõigusi ise teostada või võõrandada raieõigused või kinnistud koos 6(7)
2-17-13855 kasvava metsaga muule isikule. Kostja sõlmitud 4. mai 2017. a lepingust võinuks hagejale kahju tekkida juhul, kui ostja oleks raieõigust teostanud. Sellisel juhul võib hageja nõutav raieõiguste turuväärtuse ja võõrandamise eest tegelikult saadud hinna vahe olla käsitatav kahjuna.
14.Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 4 sätestatuga võtma põhjendatud seisukoha, kas hagejale tekkis kahju, mille eest kostja vastutab. Kolleegium rõhutab, et asja lahendades tuleb silmas pidada TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormuse jaotust. Kuna kahju tekkimist ja selle ulatust peab tõendama hageja, ei saa kolleegiumi arvates põhjendatuks pidada hageja seisukohta, et tal ei ole võimalik kontrollida raieõiguste teostamise ulatust ja raieõiguste väärtuse muutust, sest kinnistute valdusi ei ole talle üle antud. TsMS § 239 järgi korraldab kohus vajaduse korral tõendite kogumist. Asja lahendamiseks võib olla oluline teha mh kindlaks ka see, kas ja kui jah, siis millal on vaidlusalused raieõigused lõppenud. Vajaduse korral peab ringkonnakohus andma pooltele võimaluse oma seisukohti tõendada (TsMS § 230 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtu 12. veebruari 2019. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt esitas kostja taotluse võtta asja juurde raielepingute ülesütlemise avalduse ja kinnisasja enampakkumise teate. Ringkonnakohus leidis kohtuistungil taotlust rahuldamata jättes, et see on esitatud hilinemisega ja tõend ei ole asjakohane (IV kd, tl-d 52–53). Protokollist ei nähtu, et ringkonnakohus oleks kostja tõendite vastuvõtmise taotlust lahendades arvestanud asjaoluga, et kostja väitel ei olnud tal võimalik neid tõendeid varem esitada, kuna need tekkisid pärast asja lahendamist maakohtus (TsMS § 652 lg 3 p 2).
15.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
16.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tagastatakse kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel kautsjoni tasunud advokaadibüroole. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu Eriarvamus: 2-17-13855/82
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.