lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-8492/10

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-8492/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2040
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-8492

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 12. jaanuar 2018, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-17-8492

Tsiviilasi

TARTU HOIU-LAENUÜHISTU hagi Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali vastu kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6247,93 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende hageja TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (rk 11319532; asukoht Raekoja plats 20, 51004 Tartu), esindaja Taavi Rihvk, e-post [email protected]; kostja Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal (Õpetaja 9, 51003 Tartu; e-post [email protected]), nõustaja Ivar Vahesalu

Kohtuistungi toimumise aeg

18. detsember 2017

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu TARTU HOIU-LAENUÜHISTU loobumine kahju hüvitamisest summas 444,52 eurot ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-17-8492 menetlus.
2.Jätta rahuldamata TARTU HOIU-LAENUÜHISTU hagi Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali vastu kahju hüvitamiseks summas 4555,48 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks kahjunõudelt alates 21. aprillist 2015 kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina kahjuhüvitisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Jätta poolte menetluskulud TARTU HOIU-LAENUÜHISTU kanda.
4.Jätta Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata menetluskulude puudumise tõttu. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt oli kostja (kohtutäitur) menetluses Taaditare OÜ (kustutatud, võlgnik) suhtes kaks täitemenetlust: nr XXX, sissenõudjaks hageja ning nr XXX, sissenõudjaks AGROTRADE OÜ (hagis ekslikult märgitud Agrotare OÜ). Täitemenetluse nr XXX raames pidas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) võlgnikule väljamaksmisele kuulunud ühtsest pindalatoetuse põhimaksest kinni 10 747,54 eurot vastavalt kostja edastatud nõude arestimise aktile ning kandis nimetatud summa otse kohtutäituri kontole. Kostja kandis nõude arestimise kaudu saadud raha täies ulatuses üle AGROTRADE OÜ-le, eelistades alusetult ühte sissenõudjat, kuigi mõlemad arestimisaktid toimetati PRIA-le kätte samaaegselt sama kirjaga, mistõttu tekkisid pandiõigused ühel ajal. Sellega eksis kostja täitemenetluse läbiviimisel tulemi jaotamise korra vastu, jättes hageja ilma oma õigustatud osast tulemile, mis kujutab endast otsest varalist kahju. Tulemi jaotamiseks sissenõudjate kokkuleppe sõlmimisele suunamata jätmine ja jaotuskava koostamata jätmine kujutavad endast seadusest tulenevat kohustust rikkuvat käitumist. Kui kostja ei oleks täitemenetluse reegleid rikkunud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Seega on olemas põhjuslik seos kohtutäituri tegevuse/tegevusetuse ning hagejale kahju tekkimise vahel. Hageja kahju suuruseks on pool PRIA poolt kinni peetud ühtsest pindalatoetuse põhimaksest, millest on maha arvestatud täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu. Kuivõrd hagejale ei ole viimaste suurus täpselt teada, võtab hageja esialgu oma kahjunõude suuruseks 5000 eurot, olles valmis täpsemate andmete selgumisel põhi- ja viivisenõude suurust korrigeerima. Hageja arvates oleks kostja pidanud hagejale hiljemalt 21. aprillil 2015 üle kandma 5000 eurot, kuid ei teinud seda. Seega on hageja viivisenõude suuruseks ajavahemiku 21. aprill 2015 kuni 30. mai 2017 eest 847,93 eurot. Hageja ei nõustu kostja vastuses tooduga, jäädes oma seisukohtade juurde, välja arvatud arvutuskäiguga hagejal tekkinud kahju suuruse kohta (4555,48 eurot), mida hageja palub kohtul viivise väljamõistmisel arvesse võtta. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise ning seadusjärgses määras viivise kahjunõudelt alates 21. aprillist 2015 kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina kahjuhüvitisest kuni täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks hagile täitmisavalduse, väljatrüki elektronkirjavahetusest kohtutäituriga, kohtutäituri 2. märtsi 2015 vastuskirja, hageja 19. märtsi 2015 kaebuse maakohtule kohtutäituri otsusele koos 31. märtsi 2015 kaebuse täiendusega, 15. aprilli 2015 Tartu Maakohtu määruse kaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta, hageja 23. aprilli 2015 kaebuse kohtutäiturile, kohtutäituri 20. mai 2015 otsuse, hageja 1. juuni 2015 kaebuse maakohtule kohtutäituri 20. mai 2015 otsusele, 23. septembri 2015 määruse ning võlgniku ja PRIA vahelise kirjavahetuse (tl 14-79). Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks kostja õigusvastase käitumise tuvastamine. Kohtutäituri käitumise õigusvastasuse kontrollimiseks on seadusandja kehtestanud kindla tähtaja jooksul ja kindlas järgnevuses tehtavate toimingute jada: esmalt kaebus kohtutäiturile, seejärel kohtutäituri otsus, sellega mittenõustumisel kaebus maakohtule ning kohtulahend, mida on samuti võimalik vaidlustada. Antud juhul ei ole hageja õigeaegselt esitanud kaebust kohtutäiturile, mistõttu ei saa ta käesolevas hagimenetluses põhistada oma nõuet täitemenetluses õigeaegselt vaidlustamata jäänud asjaoludega. Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et täitemenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ning kohtutäituril puudub süü hagejale väidetava kahju tekitamisel. Kostja tegevuses puudub õigusvastasus ning ta ei ole rikkunud kehtivaid õigusnorme. Samuti leiab kostja, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Kui hageja peab oma kahjuks poolt PRIA poolt kinni peetud ühtsest pindalatoetuse põhimaksest, millest on maha arvestatud täitekulu ja kohtutäituri tasu, on hagejal nõudeõigus AGROTRADE OÜ kui hageja väidetava õiguse arvel alusetult rikastunud isiku vastu summas 4555,48 eurot. Kostja märgib täiendavalt, et hagejal oli võimalus väidetavat kahju ära hoida, esitades kohtutäiturile kaebus koos taotlusega peatada PRIA-lt saadud raha väljamaksmine kuni kaebuse lahendamiseni või andes kostjale võimaluse rahuldada hageja nõue võlgniku muule varale sissenõude pööramise kaudu. 2(5)

Hageja ei esitanud kaebust ega soovinud täitmisavalduses avaldatud kinnistule (korteriomand) sissenõude pööramist, vaid esitas 24. mail 2016 kostjale avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kostja lõpetas oma 2. juuni 2016 otsusega hageja avalduse alusel võlgniku suhtes algatatud täitemenetluse hageja kasuks arestitud varalisi õigusi realiseerimata. Kostja palub jätta hageja nõude kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja lisas vastusele hageja 24. mai 2016 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kostja 2. juuni 2016 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta ning 26. novembri 2015 ja 30. novembri 2015 kinnistamisavaldused (tl 99-102).

18.detsembri 2017 kohtuistung Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde ning palub kostjalt välja mõista kahju 4555,48 eurot koos seadusjärgses määras viivisega alates 21. aprillist 2015. Hageja loobub 444,52 euro nõudest. Hageja menetluskuluks on riigilõiv. Kostja selgituse kohaselt jääb ta oma vastuväidete juurde. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. Kohtu põhjendused, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Kohtu menetluses on hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
11.septembri 2017 menetlusdokumendis (tl 106-110) nõustus hageja kostja 19. juuli 2017 vastuses (tl 91-97) toodud arvutuskäiguga hagejal tekkinud kahju suuruse kohta 4555,48 eurot. 18. detsembri 2017 kohtuistungil teatas hageja lepinguline esindaja, et vähendatud osas 444,52 eurot hageja loobub oma nõudest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et hageja loobumine hagist 444,52 euro väljamõistmiseks tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas selles osas lõpetada.
2.Kohus leiab, et hagiavaldus ülejäänud osas summas 4555,48 eurot on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
3.Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kohtutäiturilt talle täitemenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Kohtutäituri vastutust ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest reguleerib kohtutäituri seaduse (KTS) § 9. KTS § 9 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 3 järgi võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kohtutäiturilt kahjuhüvitise saamiseks tuleks hagejal tõendada: 1) isikule suunatud kohtutäituri ametikohustuse rikkumine (st, et kohustuse eesmärgiks on isiku õiguste kaitse); 2) tekkinud kahju; 3) põhjuslik seos ametikohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel; 4) kohtutäituri süü; 5) muu subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumine või esmaste kohustuslike õiguskaitsevahendite ammendatus.
4.Täitemenetluses on esmase õiguskaitsevahendina käsitletav kaebuse esitamine kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, et saavutada kaebaja õigusi rikkuva toimingu või akti tühistamine.

3(5)

Täitemenetluses kaebuste esitamise kord kohtutäituri otsuse või tegevuse peale on reguleeritud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 217. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja täitemenetluse nr XXX sissenõudjana ei olnud rahul kohtutäituri tegevusega, leides, et viimane eksis võlgniku suhtes täitemenetluste läbiviimisel TMS-s sätestatud tulemi jaotamise korra vastu, kui kandis nõude arestimise akti alusel saadud raha täies ulatuses üle AGROTRADE OÜ-le, eelistades alusetult teist sissenõudjat hagejale, kuigi mõlemad arestimisaktid toimetati PRIA-le kätte samaaegselt sama kirjaga, mistõttu tekkisid pandiõigused ühel ajal (tl 17-24). Kohtutäitur koostas 2. märtsil 2015 hageja 12. veebruari 2015 elektronkirjale vastuskirja (tl 25-29), milles viitas täitemenetluse osalise kaebeõigusele, -korrale ja -tähtaegadele. Hagejale oli kostja vastuskirjast teada kohtutäituri seisukoht, mis ei ühtinud hageja omaga. Kuigi sissenõudja ja kostja täitemenetluse läbiviijana olid eriarvamusel, ei esitanud hageja õigeaegselt TMS § 217 lg 1 kohast kaebust kohtutäiturile (tl 30-78). Riigikohus on selgitanud, et alates riigivastutuse seaduse jõustumisest 1. jaanuaril 2002 võib kohtutäituri tegevuse vaidlustamata jätmine kaasa tuua RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud tagajärje, st võimaluse, et tekitatud kahju jääb välja mõistmata või selle suurust vähendatakse (vt RKTKo 3-2-1153-02, p 13).

5.Riigikohus on oma praktikas jõudnud järeldusele, et esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmise etteheidetavuse välistab kas see, et esmane õiguskaitsevahend ei oleks kahju ära hoidnud, või see, et kannatanu ei saanud aru, et ta pidi esmast õiguskaitsevahendit kasutama (vt RKHKo 3-3-1-1402, p 19). Kohus on seisukohal, et TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse esitamisega oleks saanud väidetava kahju tekkimist vältida. Kaebemenetluse tulemusena oleks kohus saanud anda hagita menetluses hinnangu kohtutäituri tegevusele rahalisest nõudest saadava tulemi jaotamisel. Seega oleks täitemenetluses selgunud vaidlusaluses küsimuses õigusselgus. Kohus on juba varasemates kohtumenetlustes tuvastanud, et kohtutäitur on järginud TMS §-s 8 sätestatud kohustust selgitada menetlusosalisele tema õigusi täitemenetluses, kui teavitas hagejat TMS §-s 217 sätestatud edasikaebe korrast (tsiviilasi nr XXX kohtu seisukoht p 8 ning tsiviilasi nr XXX kohtu põhjendused p 17).
6.TMS § 217 lg 6 järgi kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Viidatud sätte eesmärk on teiste täitemenetluse osaliste huvides õigusrahu tagamine ning õigusliku ebakindluse vältimine. Kohus nõustub kohtutäituriga, et käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise nõue põhineb asjaoludel, mis jäid täitemenetluses hageja poolt õigeaegselt vaidlustamata. Kui hageja väitel tema õigusi täitemenetluses rikuti, tulnuks tal esitada seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kuna hageja seda ei teinud, on ta vastavalt TMS § 217 lg-le 6 minetanud õiguse tugineda kahjunõuet esitades hagiavalduses toodud asjaoludele. Hagi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole samastatav ega asenda kohtutäituri tegevusele (otsuse peale) esitatava kaebuse menetlust. Vastasel juhul oleks TMS § 217 lg 6 selles sätestatu osas sisutühi.
7.Kuivõrd riigivastutuse regulatsioon teeb vahet esmasel (kaebus kohtutäituri tegevuse peale) ja sekundaarsel (kahju hüvitamine) nõudel ning sekundaarse nõude saab maksma panna üksnes siis, kui esmast nõuet mingil põhjusel ei ole võimalik esitada või see ei tooks endaga kaasa õigusvastase olukorra kaotamist, ei ole hagejal praegusel juhul RVastS § 7 lg-st 1 koosmõjus TMS § 217 lg-tega 1 ja 6 ning KTS § 9 lg-ga 1 tulenevalt õigust nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist ilma, et ta oleks kaevanud kohtutäituri tegevuse peale seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul.

4(5)

8.Eeltoodud kohtu põhjendustel jätab kohus rahuldamata nii hageja põhinõude kui ka viivisenõude ning kohtul puudub vajadus analüüsida kohtutäituri vastutuse osas teisi kahjunõude koosseisulisi elemente.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel ning hagist osalist loobumist ja ülejäänud osas hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
18.detsembri 2017 kohtuistungil teatas kostja, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata kostjal menetluskulude puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja