Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. veebruar 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-10869
Tsiviilasi
Valeri Rõbini hagi Narva Gate OÜ, Iraida Tšubenko, Zinaida Platonova ja Aivar Meldersi vastu kahju hüvitamiseks Narva Gate OÜ vastuhagi Valeri Rõbini vastu varakogumi ladustamise ja ruumide kasutamise eest õiglase tasu määramiseks ja selle väljamõistmiseks
1.Jätta Viru Maakohtu 21. juuni 2018. a osaotsus muutmata ja Valeri Rõbini apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Tsiviilasja menetlus jätkub Narva Gate OÜ vastuhagi läbivaatamisega maakohtus.
Menetluskulude jaotus
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Valeri Rõbini kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.
4.Vabastada Valeri Rõbin riigilõivu summas 900 euro riigituludesse tasumise kohustusest.
5.Mõista Valeri Rõbinilt riigituludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud ja ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga tasumata riigilõiv summas 200 eurot. Riigilõiv 200 eurot tuleb kahe võrdse osamaksena tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole SEB Pank AS-is nr EE351010052031000004, Swedbank AS-is nr EE522200221013264447 või Luminor Bank AS-s nr EE401700017002872300, unikaalse viitenumbriga 99919700006558. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasjas nr 2-13-10869. Esimene osamakse summas 100 eurot tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Teine osamakse summas 100 eurot tuleb tasuda lahendi jõustumise kalendrikuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas otsuses sätestatud tähtaegadel, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSE EELNEV KÄIK
1.Valeri Rõbin (hageja) esitas 07.03.2013. a Narva Gate OÜ (kostja I) ja Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp vastu hagi, milles palus: -
-
tuvastada, et Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) pankrotihalduril on kohustus anda hagejale teavet, kas hagiavalduses nimetatud vara oli (on) peale 12.06.2008 ja mis ulatuses Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) valduses, kas see kuulus pankrotivarasse ning kas see on käesolevaks ajaks, mil viisil, millal ja kellele pankrotihalduri poolt eraldisesivalt või muu vara koosseisu võõrandatud; kohustada kostjat I esitama vara nimekiri hagiavalduses toodud varast, mis on säilinud ja asub kostja kinnisasjadel eelkõige asukohas XXXXXXXXXXXX või XXXXX , Narva; tunnustada hageja omandiõigust hagiavalduses nimetatud varale ning kohustada kostjat I andma nimetatud vara säilinud osas hageja valdusesse.
2.Kostja I esitas hageja vastu 17.04.2015. a vastuhagi, milles palus määrata varakogumi ladustamise eest 1 m2 kohta alates 03.07.2015 kuni varakogumi üleandmiseni omanikule õiglane tasu/üüri hind; põhihagi rahuldamisel mõista varakogumi omanikult kostja I kasuks välja tasu ruumide kasutamise eest alates 03.07.2008 kuni varakogumi omanikule üleandmiseni; põhihagi rahuldamata jätmisel lubada kostjal I kohaldada XXXXX asuva varakogumi suhtes üürileandja kui seadusjärgse pandipidaja õigust võõrandada varakogum ja rahuldada seeläbi vara ladustamiskulude nõue.
3.Hageja täpsustas 15.06.2016 hagiavaldust, milles lisas kostjana Iraida Tšubenko (kostja II). Hageja palus: -
-
tuvastada, et Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) pankrotihalduril on kohustus anda temale teavet, kas hagiavalduses nimetatud vara oli (on) peale 12.06.2008 ja mis ulatuses Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) valduses, kas see kuulus pankrotivarasse ning kas see on käesolevaks ajaks, mil viisil, millal ja kellele pankrotihalduri poolt võõrandatud; kohustada kostjat I esitama hagejale kuuluva vara nimekirja, mis asub käesoleval ajal kostja I kinnisasjal; kohustada kostjat II esitama hagejale aruande varast, mis on antud kostjale II hoiule; tunnustada hageja omandiõigust hagiavalduse lisas 3 nimetatud varale ja kohustada Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis), kostjat I ja kostjat II andma vara, mis on näidatud lisas 3, hageja valdusse.
4.Maakohus kaasas 03.05.2017 määrusega kostjana menetlusse kostja II (Iraida Tšubenko). 11.05.2017 kohtuistungil võttis hageja eelnevalt esitatud nõuded tagasi ning palus tähtaega kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kohus andis hagejale tähtaja kahju hüvitamise nõudega hagiavalduse tervikteksti esitamiseks.
Maakohus jättis 22.05.2017 määrusega läbi vaatamata hageja eeltoodud nõuded seoses hagi tagasivõtmisega.
5.Hageja esitas 20.07.2017 hagiavalduse Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis), pankrotihaldur Martin Krupi, kostja I, kostja II, Zinaida Platonova (kostja III), Aivar Meldersi (kostja IV), Lars Kenneth Erikssoni, Mats Helmer Stefanus Gabrielssoni, Carl Andreas Claessoni ja Per Johan Damne vastu, milles palus nõuda Kreenholmi Valduse AS-ilt (pankrotis) ja kostjatelt I-IV solidaarselt hageja kasuks kahjuhüvitis summas 154 000 eurot. Maakohus keeldus 27.10.2017 määrusega hagi Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmast ning andis hagejale tähtaja hagiavalduses toodud puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus keeldus 27.03.2018 määrusega hagi pankrotihaldur Martin Krupi, Lars Kenneth Erikssoni, Mats Helmer Stefanus Gabrielssoni, Carl Andreas Claessoni ja Per Johan Damne vastu menetlusse võtmast. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas 21.11.2017 hagiavalduse parandatud tervikteksti kostjate I-IV vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt II hageja kasuks välja kahjuhüvitis 16 100 eurot ja kostjatelt I, III ja IV solidaarselt kahjuhüvitis 137 900 eurot. Hagiavalduse kohaselt tegeles hageja füüsilisest isikust ettevõtjana metallkonstruktsioonide valmistamise ja metalltoodete pulbervärvimisega. 26.09.2005 sõlmis hageja Kreenholmi Valduse AS-iga (pankrotis) lepingu ruumide üürimiseks aadressil XXXXXXXXXXXX . Lepingut pikendati igal aastal, alates 01.10.2007 pikendati lepingut kolmeks aastaks. Hageja ostis ajavahemikus juuni 2005 kuni 12.06.2008 vajalikke seadmeid, instrumente ja materjale, sh enam kui 42 tonni erinevat liiki metalle. Lisaks valmistas hageja seadme metallkonstruktsioonide värvimiseks pulbermeetodil. Pulbervärvimisliini monteeris hageja juunist 2005 kuni märtsini 2006 üüritud ruumides. Hageja alustas tootmist 2006. a märtsis ning kuni 2008. a juunini valmistas metallkonstruktsioone ja värvis neid. Hageja omandiõigust seadmetele, tööriistadele, materjalidele ja seadmele metallkonstruktsioonide värvimiseks pulbermeetodil tõendavad toimikus olevad raamatupidamisdokumendid. Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) töötajad kostjad II ja III süüdistasid alusetult ja paljasõnaliselt hagejat varguses ja vara omastamises. Kostjate IV ja II avalduse alusel algatati hageja suhtes kriminaalasi ning kostjad tegid hagejale takistusi hageja üüritud ruumidesse pääsemisel aadressil XXXXXXXXXXXX , kus asus hageja vara. Kostjate II, III ja IV õigusvastase tegevuse tagajärjel väljus hageja vara 12.06.2008 hageja valdusest ja läks kostjate ebaseaduslikku valdusesse. Kostjad II, III ja IV ei taganud hageja vara säilimist ega võtnud tarvitusele abinõusid vara riisumise, hävitamise ja rikkumise vastu. 19.02.2009 viidi kriminaalmenetluse käigus läbi hageja üüritud ruumide ülevaatus ning koostati ruumis olnud esemete nimekiri. Selgus, et ruumides paikneva vara hulk oli võrreldes 12.06.2008 seisuga vähenenud. Vara on kadunud 25 953 euro ulatuses. 19.02.2009 ülevaatuse protokollis fikseeriti ka osa hagejale kuuluva vara (8 metallkäru ja 188 alumiiniumist flantsi) hoiuleandmine kostjale II. Nimetatud vara rahaline väärtus on 16 100 eurot. Kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalasja aluse puudumise tõttu 26.11.2010. 30.11.2010 kuulutati välja Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) pankrot. Hageja sai 2011. a sügisel teada, et kinnisasja XXXXXXXXXXXX omanikuks on kostja I. Vaatamata korduvatele pöördumistele nii pankrotihaldur Martin Krupi kui ka kostja I poole ei tagastatud hagejale tema vara.
Käesoleva tsiviilasja menetluse käigus viidi 12.08.2014 läbi hageja poolt üüritud ruumide ülevaatus ning selgus, et liftišahti siseuksed olid maha võetud, ruumi seintesse olid tehtud avad, avatud olid tööpingid ja kapid, lõhutud seadmed, millest oli ära võetud värviline metall. Seadmed, tööriistad, materjalid ja abivahendid on täielikult kaotsi läinud. Ülevaatusel selgus ka hageja poolt üüritud ruumides tema vara 53 raamatupidamisliku positsiooni puudumine, summas 74 318 eurot, sealhulgas vara, mis oli antud kostjale II allkirja vastu hoiule ning isiklikule vastutusele. Vara 51 raamatupidamisliku arvestuse positsioonis (rahalises väljenduses 79 682 eurot) oli muutunud täiesti kõlbmatuteks. Keegi kostjatest ei ole pöördunud politsei poole hageja vara riisumise fakti osas. Hageja leidis, et kostjate seadusevastaste tegevustega (põhjendamatu süüdistamine varguses ja avalduse esitamine politseile, hageja ebaseaduslik mittelubamine tema vara asukohta) on tekitatud kahju varale, mis kostjate süül väljus hageja valdusest. Kahju varale on tekitatud ka kostjate õigusvastase tegevusetusega, kes ei taganud hageja vara säilimist, ei võtnud meetmeid tema vara riisumiste, rikkumise ja hävitamise ärahoidmiseks. Seega, kahju summas 154 000 eurot tekkis vahetult kostjate ülaltoodud õigusvastaste tegevuste ja tegevusetustega. Hageja sai teada 12.08.2014 sellest, et kostjad, kelle valduses oli hageja vara, ei suutnud tagada hageja vara säilimist. Kuid alles oktoobris 2016 sai hageja teada, et kostja II ei taganud ka hageja vara säilimist, mille kostja II sai isiklikule vastutusele kriminaalasja käigus. Seega ei lasknud hageja mööda aegumistähtaega.
7.Kostja I palus jätta hagi läbi vaatamata. Kostja I palus hagi läbivaatamisel teha vaheotsus kostja I suhtes esitatud nõude põhjendamatuse osas. Samuti palus kostja I hagi läbivaatamisel jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja I jätta hageja kanda. Hageja ei ole põhjendanud, mil viisil on kostja I seotud hagejale kahju tekitamisega, milles see seisneb ja kuidas saab olla informatsiooni mitteandmine, mis kostjale I teada ei ole, seotud kahju tekitamisega. Kostja I ei ole vallanud, omandanud ega ka kasutanud või muul viisil olnud seotud hageja varaga. Kostja I on üksnes XXXXX kinnistu omanik. 07.11.2007 kinnistute omandamise lepingu koosseisus ei antud kostjale I üle Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) ja hageja vahel sõlmitud rendilepingut, mis kehtis kuni 01.10.2007. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit vara arestimise kohta politsei poolt. Kriminaalasja lõpetamise määruses puudub märge aresti ja/või asitõendite kohta. Politsei poolset varade pitseerimist ei ole toimunud. Hageja ei ole esitanud tõendeid varakogumi hagejale kuulumise osas. Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonidest nähtuvalt ei ole hageja ettevõtluse lõpetamisel deklareerinud varade maksumusega 154 000 eurot võõrandamist ega isiklikku tarbimisse võtmist. Seetõttu on tõenäoline, et deklaratsioonide esitamise ajal 2011. aastal varasid lihtsalt ei eksisteerinud. Nad olid kas 2006. kuni 2008. aasta tootmistegevuse käigus valmistoodanguna maha müüdud või raamatupidamislikult ettevõtluse kuludesse kantud kui hävinud või kadunud vara (mahakandmine), eesmärgiga, et ettevõtluse lõpetamisel ei saaks lugeda sellist vara isiklikku tarbimisse võetuks ja vara turuhinda ei saaks lisada ettevõtlustulule, vältides seeläbi hageja maksustamist. Eelkõige ei ole hageja suutnud tõendada oma omandit nõutava varakogumi osa kaotamise eest kahju hüvitamiseks. Isegi kui hüpoteetiliselt oletada, et hagejale kuulus hagiavalduses toodud varakogum, siis ei ole tuvastatav, et hagejal on nõudeõigus hagiavalduses toodud varakogumi osas, kuna see on eelnevalt kas tootmise käigus töödeldud ümber valmistoodanguks ja seeläbi realiseeritud või võõrandatud või maha kantud kui hävinenud vara enne 2011. aasta maksudeklaratsiooni esitamist.
8.Kostja II palus jätta hagi läbi vaatamata ning teha vaheotsus kostja II suhtes esitatud haginõude aegumise osas. Hagi läbivaatamisel palus kostja II jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja II jätta hageja kanda. Kostja II leidis, et hagi on perspektiivitu. Kostja II tegutses hagiavalduses etteheidetud tegusid tehes (mis ei vasta tõele) mitte eraisikuna vaid Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) töötajana ja tema nimel. Hageja deliktinõude välistab rendileping VÕS § 1044 lg 2 alusel. Nimelt oli hagejal Kreenholmi Valduse AS-iga (pankrotis) sõlmitud rendileping, mille alusel hageja kasutas ruume aadressil
XXXXXXXXXXXX .
Isegi, kui hageja saaks esitada deliktilisi nõudeid, tuleks seda teha mitte kostja II, vaid Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) vastu, kuna väidetav kahju tekitati töösuhte raames ning selle eest peab vastutama tööandja (VÕS § 1054 lg 1). Kostja tegi kõik toimingud vaidlusaluse vara ja ruumide suhtes ning osales kriminaalmenetluses oma töösuhte raames. Juurdepääsu ruumidele keelas hagejale politsei, mitte hageja II. Hageja ise kinnitas, et ruumide pitseerimine toimus politsei korraldusel. Hageja ei ole tõendanud ühtegi deliktinõude elementi. Tõendamata on, et vaidlusalune vara oli hageja omandis. Tõendamata on ka hagiavalduses toodud kostja II väidetav õigusvastane käitumine ja põhjuslik seos. Täielikult tõendamata on ka vara väärtus. Kohtumenetluses seni kogutud tõendid vara väärtuse kohta on vastuolulised, kuid annavad alust arvata, et vara väärtus oli oluliselt madalam. 12.08.2014 ülevaatuse kohta esitatud dokumentidele ei saa asjas tõendina tugineda, kuna tegemist ei olnud vaatlusega TsMS § 290 mõttes. Vaatluse juures viibis vaid osa menetlusosalisi. Hageja nõue kostja II vastu on aegunud. Hageja deliktilise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 150 lg 1). Aegumistähtaeg algas vara valduse kaotusega 2008. aastal, igal juhul aga 27.01.2011, st pärast kriminaalasja lõpetamist. Hagi esitas hageja kostja II vastu aga alles 27.11.2017. Enne 27.11.2017 esitatud hagisid ei saa lugeda kohasteks hagideks, mis peataksid aegumise. Kostjani II ei jõudnud enne 2017. a märtsi mis tahes hagi või muud menetlusdokumenti. Kostja II kokkupuude varaga seisnes 2008. a hageja valduses olevate ruumide kontrollis. 19.02.2009 vaatluse käigus võttis kostja II oma tööandja nimel vastutavale hoiule kärud ja äärikud (flantsid), mis viidi Kreenholmi ruumidesse. Hagi esitamisest sai kostja II teada alles 2017. a maikuus. Aegumise eesmärke arvestades ei ole mõeldav, et kostja II vastu esitatakse hagi enam kui 8 aasta möödumisel pärast seda, kui tal oli vaidlusaluse varaga kokkupuude. Miski ei takistanud hagejal esitada kostja II vastu hagi varem. Mingeid uusi kostjaga II seonduvaid asjaolusid ei ole hageja kostja II vastu nõudeid esitades esile toonud. Samad asjaolud sisaldusid juba 07.03.2013 hagiavalduses.
9.Kostja III palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja III jätta hageja kanda. Hageja ja kostja III vahel suhteid ei olnud. Kostja III töötas Kreenholmi Valduse AS-is (pankrotis) tootmisjuhina alates 1980 kuni 17.11.2009. 12.06.2008 oli kostja III tööl ning märkas, et kadunud on Kreenholmi Valduse AS-ile (pankrotis) kuuluv metall ning leidis selle hageja töökoha territooriumil ning tegi hagejale ettepaneku metall tagastada. Hageja ei soovinud metalli tagastada ning kutsuti politsei. Kostja III täitis üksnes oma tööülesandeid.
10.Kostja IV palus jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus lõpetada. Menetluskulud palus kostja IV jätta hageja kanda.
Kostja IV ei pea hagi õigeks. Kostja IV tööleping Kreenholmi Valduse AS-iga (pankrotis) lõppes 01.04.2009. Hagis on kostjat IV seostatud avalduse esitamisega politseisse, kuid ühestki hagile lisatud dokumendist ei ole võimalik kostja IV nime leida. Kostja IV ei tunne hagejat. Kostja IV tööülesanneteks ei olnud üürnikega üürilepingute sõlmimine, lõpetamine ega kellegi Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) territooriumile lubamise üle otsustamine. Samuti ei olnud kostja IV ülesanne üürnike vara valvamine. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit kostja IV väidetava osaluse kohta hagejale kahju tekitamises. Kreenholmi Valduse AS-i poolt avalduse esitamine politseisse ja hilisem hageja vara väidetav kadumine tema üüritud ruumidest on kaks täiesti eraldiseisvat juhtumit.
MAAKOHTU LAHEND
11.Maakohus tegi osaotsuse, millega kohaldas aegumist hageja kahju hüvitamise nõuetele kostjate I-IV vastu ning jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kohus märkis, et kostja I vastuhagi hageja vastu varakogumi ladustamise ja ruumide kasutamise eest õiglase tasu määramise ja selle väljamõistmise osas tsiviilasja menetlus jätkub. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kriminaalasja menetluse käigus teostati 19.02.2009 aadressil XXXXXXXXXXXX asuvate ruumide ülevaatus (III kd, tl 161-163). Ülevaatuse tulemusena selgus hagejale, et vara hulk oli võrreldes seisuga 12.06.2008, on vähenenud. 19.02.2009 ülevaatuse protokollis oli fikseeritud ka osa väidetavalt hagejale kuuluva vara üleandmine hoiule kostjale II, mille kohta andis kostja II allkirja (III kd, tl 164). Kohus leidis, et eeltoodud hageja väidetest tuleneb üheselt, et juba 19.09.2009 teadis hageja oma vara osalisest kadumisest ja eeldatavaid isikuid, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu vara on kadunud ehk hiljemalt 19.02.2009 sai hageja kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikutest teada. Seega aegus kahju hüvitamise nõue 19.02.2012. Lisaks pidi kohtu hinnangul hageja saama kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada igal juhul hiljemalt 12.08.2014, s.o kui toimus vara ülevaatus. Seega aegus hageja nõue kostjate vastu kahju hüvitamiseks 12.08.2017. Hagi esitati kostjate I-IV vastu 21.11.2017 osaliselt vene keeles ja 27.11.2017 eesti keeles. Kohus nõustus kostja II käsitlusega, et aegumise hindamisel on määrav täpne nõue. Enne 27.11.2017 kostjate vastu esitatud hagisid ei saa lugeda kohasteks hagideks kahju hüvitamiseks, mis peataksid aegumise. Kuna menetlusse võetud kahju hüvitamise nõue esitati kohtule 27.11.2017, esitas hageja nõude kostjate vastu pärast aegumistähtaja möödumist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12.Hageja (apellant) esitas maakohtu osaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub osaotsus tühistada ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kohus märkis ebaõigesti, et hageja nõuab kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist summas 154 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt II kahju hüvitamist 16 100 eurot ja kõigilt kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist summas 137 900 eurot. Kohus arvutas valesti aegumistähtaja. 19.02.2009 anti hageja poolt üüritud ruumist pärit vara summas 16 100 eurot kostja II vastutavale hoiule. Kostja II suhtes tuleb aegumistähtaega arvestada alates 18.10.2016, kui kostja II teatas hagivastuses, et vara väljus tema heausksest valdusest, seejuures ei täpsustanud ta, kuhu ja kellele vara läks. Seega oli kostja II vastu nõude aegumistähtaeg 18.10.2019.
Kohus leidis, et hageja nõue 137 900 euro osas aegus 12.08.2017 ning hageja esitas nõude kostjate vastu 21.11.2017. Hageja aga loobus 11.05.2017 istungil oma varem esitatud nõuetest ning teatas, et esitab uue nõude kahju hüvitamiseks süüdiolevate isikute vastu. 11.05.2017 istungil oli kohal kostja I. Kohtuistungil esitatud nõue loetakse esitatuks ajal, kui see avaldatakse kohtuistungil (TsMS § 362 lg 2), seega esitas hageja nõuded süüdiolevate isikute vastu 11.05.2017, s.o enne 12.08.2017.
13.Kostja I (vastustaja I) palub jätta maakohtu otsus muutmata. Kostja I jääb kõigi oma seni toodud seisukohtade juurde. Aegumistähtaeg hakkas kulgema peale rendilepingu lõpetamist Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) poolt 03.07.2008, mil hageja kaotas valduse oma vara üle ning pidi aru saama, et tal tekib kahju. Kohase kahju hüvitamise nõude esitas hageja alles 27.11.2017, millest selgus kelle vastu ja kui suures ulatuses hageja kahju hüvitamise nõude esitas. 11.05.2017 istungil kinnitas hageja, et oli vara maksumuse vähenemisest teadlik juba 13.12.2011. Hageja ei ole pärast 12.08.2014 toonud hagis esile uusi asjaolusid ning ta tugines samadele faktidele, mis olid kirjas juba 18.07.2008 avalduses pankrotihaldurile, 13.12.2011 kirjas kostjale I ja 07.03.2013 hagiavalduses.
14.Kostja II (vastustaja II) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda. Hageja nõuab kostjatelt kokku 154 000 eurot, s.o 16 100 + 137 900. Seega ei ole maakohtu osutus vale. Samuti ei oma osaotsuse tegemisel ja aegumise kohaldamisel tähtsust, kas hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 154 000 eurot või 137 900 eurot. Kostja II leiab, et aegumistähtaeg algas vara valduse kaotusega 2008. aastal, igal juhul aga 27.01.2011, st pärast kriminaalasja lõpetamist. Nõuetele vastava hagi esitas hageja kostja II vastu alles 27.11.2017. Hagejal olid kõik võimalused esitada hagi, sh kostja II vastu, aegumistähtaja sees. Aegumistähtaja algust ei saa mõjutada asjaolu, et väidetavalt hakkas vara hävima. Hageja nõuded põhinevad valduse kaotamisel, mitte vara hävimisel. Kui vara seisund oleks sama, mis 2008. aastal, oleks hageja endiselt samas seisundis – juurdepääs varale puudub. Enne 27.11.2017 esitatud hagisid ei saa lugeda kohasteks hagideks, mis peataksid aegumise. Hageja ei ole esitanud 11.05.2017 kohtuistungil nõuetele vastavat hagi. Hageja teatas üksnes abstraktselt, et esitab uue nõude kahju hüvitamiseks. Hagejal ei olnud takistusi esitada hagi kostja II suhtes varem. Hageja on korduvalt kasutanud õigusabi ning hageja professionaalsed esindajad oleks saanud analüüsida, kelle vastu saab nõuet õigeaegselt esitada. Haginõuete korduvat muutmist ei saa arvestada kostja kahjuks. Hagi menetlemine kostja II suhtes ei ole kooskõlas aegumise eesmärkidega.
15.Kostja III (vastustaja III) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus jätta muutmata. Menetluskulud palub kostja III jätta hageja kanda. Esimese astme kohus hindas igakülgselt kõiki asjaolusid, menetlusosaliste poolt antud seletusi ja tõendeid. Samuti põhjendas maakohus põhjalikult aegumistähtaja kohaldamist. Kostja III nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega.
16.Kostja IV (vastustaja IV) leiab, et apellatsioonkaebus ei ole õige ning apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks puudub alus. Menetluskulud palub kostja IV jätta hageja kanda. Kostjat IV ei seostata apellandi versioonidega, et kostja IV avalduse kohaselt algatati kriminaalasi. Samas märgib kostja IV, et ettevõtte territooriumil toimuvast suuremahulisest vargusest teatamine
õiguskaitseorganitele kuulub ettevõtte töötajate hoolsuskohustuse hulka ja ei saa olla kuidagi karistatav. Kostjat IV ei ole nimetatud 11.05.2017 kohtuistungi protokollis ega ka 22.05.2017 kohtumääruses. Kostja IV jõudis hageja väljamõeldud süüdistusskeemidesse alles 18.12.2017 määrusega, millest kostja IV sai esmakordselt teada aastaid kestvast vaidlusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lõikest 6 lähtudes vajalikuks korrata maakohtu otsuse kõiki õiguslikke põhjendusi.
18.Maakohus tegi asjas 21. juunil 2018. a osaotsuse, millega kohaldas aegumist hageja esitatud nõuete suhtes ja märkis, et asja menetlus jätkub kostja I poolt esitatud vastuhagi osas. Kuna maakohus leidis, et hageja nõuded on aegunud, siis tegi kohus TsMS § 449 lg 3 kolmanda lause järgi aegumist puudutavas osas korrektselt lõppotsuse. Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust asjaolu, et maakohus on otsuses märkinud, nagu nõuaks hageja kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist summas 154 000 eurot, kuid hageja esitatud täpsustuse kohaselt nõuab ta eraldi kahju hüvitamist kostjalt II summas 16 100 eurot ning ülejäänud kolmelt kostjalt solidaarselt 137 900 eurot. Kuna maakohus jättis hagi kõigi kostjate osas rahuldamata aegumise tõttu, siis ei ole kohus ka hageja nõudeid kostjate vahel vääralt jaotanud ega lahendanud. Kõigilt kostjatelt kokku nõutava hüvitise summaks on seejuures siiski 154 000 eurot.
19.Käesoleva tsiviilasja menetlus on alanud 7. märtsil 2013. a. Hageja tugines 2008. aastal toimunud sündmustele, s.o valduse kaotus üüritud ruumidele ja seal paiknenud varale. Algselt esitatud kujul oli võimalik hageja nõudeid kvalifitseerida AÕS § 80 järgi omandiõiguse tunnustamise ja kostjate ebaseaduslikust valdusest hagejale üleandmise nõuetena. Hagejal oli üürisuhe Kreenholmi Valduse AS-ga (pankrotis). Menetluse kestel on hageja pöördunud ka Kreenholmi Valduse AS-i pankrotihalduri poole nõudeavaldustega (I kd tl 29, tl 9091), tuginedes samadele faktilistele asjaoludele, mille kohaselt tehti hagejale alates 12.06.2008. a takistusi üüritud ruumide ja seal asunud vara valdamisel ja kasutamisel. Pankrotihaldur vaidlustas hageja nõude kogu ulatuses (II kd tl 46 jj), kuid nõude tunnustamise hagi pankrotihalduri vastu ei ole hageja esitanud. Hageja võttis algselt esitatud hagi osaliselt tagasi (Viru Maakohtu 22. mail 2017. a määrus), sh senised tuvastuslikud ja vara omandiõiguse tunnustamisele ning hagejale väljaandmisele suunatud nõuded. Hageja esitas kohtule sisuliselt täiesti uue hagi 20. juulil 2017, lõplikul kujul 27. novembril 2017. a, mille maakohus oma 18. detsembri 2017 määrusega menetlusse võttis. Hagi alusena tugineb hageja jätkuvalt asjaoludele, et alates 12.06.2008 takistasid tolleaegsed Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) töötajad talle ligipääsu tema poolt üüritud ruumidesse XXXXX Narvas, kus hageja väitel paiknes temale kuuluv vara. Samas on muutunud hagi ese – vara koosseisu kindlakstegemise, omandiõiguse tunnustamise ja vara väljaandmise asemel nõuab hageja temale tekitatud varalise kahju hüvitamist. Hagi õigusliku alusena tugineb hageja õigusvastaselt kahju tekitamisele (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5-6).
20.Nagu ka maakohus on õigesti viidanud, on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg TsÜS § 150 lõike 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja nõuete aegumise üle otsustamiseks on vajalik hageja nõuded õiguslikult kvalifitseerida. Praegusel juhul on hageja esitanud deliktiõigusliku ehk õigusvastasel kahju tekitamisel põhineva nõude VÕS §-de 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel. Hageja esitatud väidete kohaselt on kostjate tegevus ja/või tegevusetus viinud tagajärjeni, kus kostjate valduses või kontrolli all olnud hagejale kuulunud vara on kaotsi läinud või hävinud. Hageja nõude kvalifitseerimine eeldab ringkonnakohtu arvates ka õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude materiaalsete eelduste üldist käsitlemist, et oleks võimalik otsustada selle üle, millal õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega tuleb hagejal esile tuua ning põhistada endal varalise kahju tekkimine, iga kostja puhul õigusvastane tegu (käitumine), samuti põhjuslik seos kostja teo ning hagejal tekkinud varalise kahju vahel. Hageja seisukohtade järgi on tal küll alates 12.06.2008 puudunud ligipääs vaidlusalusele varale, kuid esialgu oli ta arvamusel, et vara säilimine selle senises asukohas on tagatud, mistõttu ei olnud ta teadlik kahju tekkimisest vara väärtuse ulatuses.
21.Kostja I (Narva Gate OÜ) tegevuse seos hagejal tekkinud kahjuga seisneb hageja väidete kohaselt selles, et kostja I omandas 2007. aastal Kreenholmi Valduse AS-ilt mh XXXXX ja XXXXX asuvad kinnisasjad koos seal paiknevate hoonete ja hageja poolt eelnevalt üüritud ruumidega. Samas jäid kinnistud endiselt Kreenholmi Valduse AS-i valdusse koos nende allkasutusse andmise õigusega ning ka hageja kasutas ruume Kreenholmi Valduse AS-ga sõlmitud lepingu alusel. Kreenholmi Valduse AS ütles üürilepingu hagejaga üles alates 07.07.2008. Hageja ei ole selgelt esile toonud, millist konkreetset tegu ta kostjale I ette heidab. Hageja arvates oleks kostja I pidanud tagama temale kuuluval territooriumil paikneva, kolmandatele isikutele (sh hagejale) kuuluva vara säilimise. Teisalt ei ole esitatud asjaolude põhjal võimalik hinnata, millal ja missugusel õiguslikul alusel läks hageja arvates vastutus hagejale väidetavalt kuulunud vara säilimise eest üle kostjale I. Kostja II (Iraida Tšubenko) õigusvastase tegevusena, mille tagajärjel tekkis hagejal varaline kahju, on hageja esile toonud peamiselt järgmist. Kostja II kui Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) tolleaegne töötaja oli üks isikutest, kes süüdistasid hagejat oma tööandja vara omastamises ja kes tegid hagejale takistusi üüritud ruumidesse pääsemisel. Teiseks võttis kostja II 19.02.2009 enda vastutavale hoiule teatud osa hageja varast (s.o 8 metallkäru ja 188 alumiiniumist flantsi). Selle kohta on kostja II andnud allkirja (III kd tl 162-164). Kostja II on menetluses selgitanud, et allkirja andis ta Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) töötajana ning sellest ei saanud tuleneda õiguslikke tagajärgi vahetult kostjale II endale. Töösuhe lõppes seoses tööandja pankroti väljakuulutamisega. Hageja ei ole ka kostja II puhul viidanud, millist konkreetset õigusvastast tegu ta kostjale II kahju tekkimise alusena ette heidab. Hageja on seisukohal, et tulenevalt 19.02.2009. a antud allkirjast pidi kostja II tagama nimetatud vara (metallkärud ja flantsid) säilimise kuni käesoleva ajani. Kostja III (Zinaida Platonova) ja kostja IV (Aivar Melders) olid samuti Kreenholmi Valduse ASi (pankrotis) töötajad, kelle töösuhted lõppesid juba enne tööandja pankroti väljakuulutamist. Kostja III töötas tootmisjuhina ning oli üks Kreenholmi Valduse AS-i töötajatest, kes leidis juunis 2008, et Kreenholmi Valduse AS-ile (pankrotis) kuuluv metall asus hageja poolt üüritud territooriumil. Hageja keeldumisel metalli tagastamist kutsuti politsei. Kostja IV töötas finantsjuhina kuni 01.04.2009. a, hageja väidete kohaselt oli ka kostja IV seotud politseile hageja kohta avalduse esitamisega. Samas ei ole hageja toonud menetlusdokumentides
esile mistahes konkreetseid väiteid ega põhistusi, milles seisnes kostja IV väidetav õigusvastane tegevus, mille tagajärjel tekkis hagejale varaline kahju. Asjaolu, et kostjate väidetavad õigusvastased teod hageja suhtes on raskesti hinnatavad (s.o võib puududa kostjate õigusvastane tegu kui deliktilise vastutuse kohaldamise eeldus), ei välista siiski aegumise kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellisel juhul saab lähtuda kahju tekkimise eeldatavast faktist ning sellest, millal hageja kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai.
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt tuleneb nii asja materjalidest kui ka hageja enda väidetest üheselt, et juba alates 19.02.2009. a teadis hageja oma vara osalisest kadumisest ning talle olid teada ka praeguses tsiviilasjas kostjatena osalevad isikud kui arvatavad kahju tekitajad. Kohus on põhjendatult märkinud, et kriminaalasja nr 08240102395 raames teostati 19.02.2009. a Narvas XXXXX asuvate ruumide ülevaatus, mille kohta on koostatud protokoll (III kd tl 161-163). Hageja on esile toonud, et 19.02.2009 sai talle teatavaks, et 12.06.2008 seisuga võrreldes oli ruumides asunud vara hulk olulisel määral vähenenud. Seega sai hageja teada oma vara osalisest kaotsiminekust ja talle olid teada ka eeldatavad isikud, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu ta leidis olevat kahju tekkinud. Maakohus märkis ühtlasi, et käesoleva tsiviilasja menetlemise käigus 12.08.2014 tehtud ülevaatusel selgus täiendavalt, et ruumidest oli selleks ajaks eemaldatud sisuliselt kogu seal asunud tootmisega seotud vara Seega pidi hageja saama kogu kahjust tervikuna ja kahju hüvitama kohustatud isikutest igal juhul teada hiljemalt 12.08.2014.
23.Hageja leiab, et kostja II suhtes ei saanud aegumine hakata kulgema alates 19.02.2009. a, kuna nimetatud kuupäeval anti hageja poolt üüritud ruumidest pärinev vara väärtuses 16 100 eurot alles kostja II vastutavale hoiule. Ringkonnakohus märgib, et vara kostjale II vastutavale hoiule andmine ei tähendanud siiski, et kostjal II tekkis määramata ajaks kohustus tagada vara hoidmine ning et kostja II oleks vastutanud vara säilimise osas just hageja ees. Kostja II antud allkiri („kviitung“ III kd tl 164) ei väljenda, et hoiule antud vara oleks eelduslikult kuulunud hagejale. Kostja II on kinnitanud, et vara ei võtnud ta enda isiklikule hoiule, vaid andis allkirja Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) töötajana. Vara viidi Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) kontrolli all olevatesse ruumidesse ning kostja II seotus 19.02.2009. a vara vastutavale hoiule võtmisega sai kesta kuni tema töösuhte lõpuni. Kriminaalmenetlus lõpetati 26.11.2010 ja 30.11.2010 kuulutati välja Kreenholmi Valduse AS-i (pankrotis) pankrot. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluse raames vara hoidmisega seotud kohustused ei saanud kesta kauem kui kriminaalmenetlus ise. Kuna hageja oli teadlik kriminaalmenetluse lõpetamisest, siis pidi talle olema ka arusaadav, et kostja II ei saa edaspidi olla seotud kriminaalasjas rakendatud menetluslike abinõudega. Eeltoodust lähtudes ei nõustu ringkonnakohus apellandi väidetega, mille kohaselt tuleks kostja II suhtes aegumistähtaega arvestada alates 18.10.2016.a, kui kostja II teatas hagivastuses, et vara ei ole tema valduses.
24.Apellandi väitel esitas ta kahju tekitajate vastu nõude juba 11.05.2017 kohtuistungil ning kui lugeda nõuete aegumise algusajaks 12.08.2014 (s.o kogu kahjust teadasaamise aeg ruumide ülevaatuse tulemusena), siis ei olnud selleks ajaks veel möödunud kolmeaastane aegumistähtaeg. Viru Maakohtu 11.05.2017. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt arutleti istungil selle üle, kas hagejal oleks võimalik kujunenud olukorras ja menetlusfaasis esitada kahju hüvitamise nõuet. Hageja kohtuistungil avaldatud kavatsust esitada kahju hüvitamise nõue ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada hagi esitamiseks, mis mõjutanuks aegumistähtaja kulgemist.
Maakohus asus seisukohale, et nõuete aegumise üle otsustamisel on võimalik lähtuda kohtule nõuetekohase hagi esitamisest, mille kohus saab menetlusse võtta ning mis edaspidi ka kostjatele kätte toimetatakse. Nõuete aegumise peatumist ei toonud kohtu arvates kaasa hageja poolt 03.07.2017 ega 20.07.2017 esitatud hagiavalduse versioonid, mille puhul jäi ebaselgeks kostjate ring (loetletud olid nii Kreenholmi Valduse AS (pankrotis), pankrotihaldur Martin Krupp, Narva Gate OÜ, neli juhatuse liiget ühisnimetaja all „kostja 4“, lisaks ka praeguses menetluses olevad kostjad II – IV), kõigi kostjate seosed hagejal tekkinud väidetava kahjuga ning nende võimaliku vastutuse alused. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu eelviidatud seisukoht on kooskõlas õiguskirjandusega (vt Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. VI-X osa (§-d 306-474). Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017. TsMS § 362 kommentaarid 3.1.3.1 ja 3.2). Hagi kohtusse jõudmise aega loetakse TsMS § 362 järgi hagi esitamise ajaks üksnes tingimusel, et hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Mittenõuetekohase hagi kohtusse saabumine ei too üldjuhul kaasa sellega soovitud tagajärge, mh ka aegumise peatumist. Hagiavalduse kostja(te)le kättetoimetamine on keskse tähtsusega, kuna just selle tulemusena saab kostja tema vastu nõude esitamisest teadlikuks. Sellest lähtudes ei toonud hageja poolt 20.07.2017. a puudustega hagiavalduse esitamine kaasa kahju hüvitamisele suunatud nõude aegumise peatumist. Hageja esitas parandatud versiooni hagiavaldusest, mille maakohus menetlusse võttis, 27.11.2017. Nimetatud ajaks oli hageja kahju hüvitamisele suunatud nõue aegunud ka siis, kui lugeda aegumise algusajaks 12.08.2014. a.
25.Ringkonnakohus rõhutab lisaks, et vastavalt eelmärgitule oli hageja vähemalt osaliselt kahju tekkimisest (vara osalisest kaotsiminekust) teadlik ja pidi sellest teadlik olema juba oluliselt varem kui 12.08.2014, mil toimus tsiviilasja menetluse käigus hageja poolt varasemalt üüritud ruumide ülevaatus. Hageja kaotas valduse ruumide ja seal paiknenud vara suhtes alates 12.08.2008 ning algatatud kriminaalasja raames toimus sündmuspaiga vaatlus 19.02.2009. a. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuete esitamisel kehtib kahju ühtsuse printsiip. See tähendab, et niipea, kui kahju hüvitamist saab mingis osas sooritushagiga nõuda (st selles osas on kahju hüvitamise nõude aegumise nõude aegumise eeldused täidetud), muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus hagejale oli juba teatavaks saanud osa vara kaotsiminek, pidi talle olema ettenähtav ka võimalus, et ülejäänud vara ei pruugi säilida või jääb vara muul põhjusel tagastamata. Hageja ja tema senine üürileandja Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) vaidlesid alates 2008. a suvest asjaolude üle, kellele kuulusid hageja ruumidest leitud metalldetailid jm esemed. Lühikest aega pärast kriminaalasjas menetluse lõpetamist süütõendite puudumise tõttu (VIII kd tl 148) kuulutati välja Kreenholmi Valduse AS-i pankrot, millest hageja oli vaieldamatult teadlik, arvestades, et ta esitas pankrotihaldurile tähtaegselt nõudeavalduse (I kd tl 29), seda juba 2010. a detsembris. Oma täpsustatud 11.01.2011 nõudeavalduses (I kd tl 90-91 ja II kd tl 40 - 41) kirjeldas hageja samuti asjaolusid, mille kohaselt alates 12.06.2008 on hagejale tehtud takistusi ruumide ja vara valdamisel ning sellega seoses on hagejal tekkinud materiaalne kahju. Nõudeavalduses tuuakse esile, et üürilepingu esemeks olnud ruumidest on hageja omandit varastatud ja seda hoitakse seniajani kinni; kallis seadmestik rikneb ja kahju suurus kasvab. Kahju arvestuse (arve nr 001) järgi on alates 12.06.2008 ruumist osa seadmeid varastatud, metall jm vahendid osaliselt kõlbmatuks muutunud jne. Hagejale pidi olema ettenähtav ka see, et kriminaalmenetluse lõpetamisel ei jää kehtima kriminaalasjas kohaldatud menetluslikud abinõud nagu ruumide pitseerimine, vastutavale hoiule andmine jne. Olukorras, kus hageja oli teadlik kahju tekkimisest osa vara kaotsimineku ja kahjustumise tõttu, hakkas seega aeguma ka ülejäänud kahjuhüvitise nõue.
Ringkonnakohus leiab, et muudetud kujul hagi esitamise aja seisuga oli möödunud kolme aasta pikkune aegumistähtaeg ka juhul, kui lugeda hagi esitatuks 03.07.2017 või alternatiivselt 20.07.2017.
26.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja nõue hakkas tervikuna aeguma alles alates 12.08.2014 ning puudustega ja ebaselge hagiavalduse esitamisega 03.07.2017/20.07.2017 aegumine peatus, siis tuleks kohtul lisaks aegumisele asuda hindama haginõude põhjendatust. TsMS § 449 võimaldab kohtul teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine väga kulukas või keerukas, samas on kohtul võimalik nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta otsust teha. Praegusel juhul on kostjad lisaks aegumisele tuginemisele sõnaselgelt taotlenud ka vaheotsuse tegemist haginõude põhjendamatuse osas TsMS § 449 lõike 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, menetluse kestust ja hagi aluseks olevaid asjaolusid, oleks kohtul menetlusökonoomia seisukohalt igakülgselt põhjendatud teha vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta ka juhul, kui mitte lugeda nõudeid aegunuks. Ringkonnakohus ise ei pea käesolevas menetlusstaadiumis võimalikuks ega vajalikuks asuda hindama hageja nõude põhjendatust, kuna maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu ega käsitlenud omalt poolt nõude põhjendatust.
27.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust ja märkis, et menetluskulude suurus määratakse kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, siis ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 4 lähtudes menetluskulude rahalist suurust käesolevas otsuse kindlaks.
28.Ringkonnakohus rahuldas hageja 24.08.2018 määrusega hageja menetlusabi taotluse osaliselt, vabastades hageja 900 euro ulatuses riigilõivu tasumisest ning kohustas hagejat tasuma riigilõivu summas 600 eurot kuue osamaksena. Hageja on ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks tasunud neli osamakset, s.o 400 eurot. Tasumata on seega 200 eurot. Hageja esitas 31.01.2019 taotluse pikendada riigilõivu tasumise tähtaega kuni 20.03.2019. Ringkonnakohus mõistab tasumata riigilõivu osamaksed (200 eurot) hagejalt TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse välja. Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et maksmata jäänud osamaksed tuleb edaspidi tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole (mitte Rahandusministeeriumi kontole). Ringkonnakohus leiab, et käesolevalt ei ole põhjendatud mõista hagejalt riigituludesse välja 900 eurot, s.o summa, milles hageja riigilõivu tasumisest vabastati. Ringkonnakohus leiab, et hageja raske majanduslik olukord võimaldab TsMS § 190 lg 7 alusel jätta 24.08.2018 määrusega vabastatud menetluskulud 900 euro ulatuses riigi kanda. Samal alusel võimaldab ringkonnakohus senini maksmata jäänud osamaksed (kokku 200 eurot) tasuda kahe osamaksena.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.