Osaotsus
Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-13-10869 21. juuni 2018, Narva
Kohtuasi
V R (R) hagi Narva Gate OÜ, I T, Z P ja A M vastu kahju hüvitamise nõudes Narva Gate OÜ hagi V R vastu varakogumi ladustamise ja ruumide kasutamise eest õiglast tasu määramise ja selle väljamõistmise nõudes 157 500 € (154 000 € + 3 500 €) Hageja/kostja: V R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Liudmila Bogdanova (e-post XXX) Kostja/hageja: Narva Gate OÜ (registrikood 11417217), lepinguline esindaja Andres Kuusk (epost XXX) Kostjad: I T (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vitali Šipilov (Advokaadibüroo TGS Baltic;) Z P (sünd XXX;) A M (isikukood XXX; e-post XXX) Hagimenetlus 21.06.2018, kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-13-10869
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtule 7.03.2013 K AS-i (pankrotis) ja Narva Gate OÜ-u vastu esitatud hagiavalduses nõudis hageja:
2(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
Kohus selgitas hagejale, et tuvastushagi eesmärgiks võib olla üksnes õigussuhe või üksiku selle raames eksisteeriva õiguse olemasolu tuvastamine. Esitatud nõuetest ega asjaoludest ei selgu milliste tsiviilõigussuhete (õiguste, kohustuste) olemasolu või puudumise tuvastamist hageja nõuab. Vara olemasolu või selle puudumise fakt iseenesest ei ole tsiviilõigussuhe. Tsiviilõigussuhted tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5). Sellest tulenevalt hagi ese ja alus peavad olema täpsustatud. Kohtule 11.06.2013 esitatud menetlusdokumendis hageja nõudeks on tuvastada, milline hagiavalduse punktis 1.2 märgitud vara asub ruumides XXX ja kelle valduses on käesoleval ajal antud vara. Juhul, kui hagiavalduse punktis 1.2. nimetatud vara on kaduma läinud, siis tuvastada vara kadumise põhjus ja kas see on võõrandatud koos K AS pankrotivaraga. Viru Maakohus 31.07.2013 määrusega jättis hagiavaldus käiguta ning andis hagejale tähtaeg hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, so haginõude täpsustamiseks. Määruse põhjenduste kohaselt täpsustatud hagiavalduses ei ole hageja täpsustanud haginõuet. Hageja endiselt palub tuvastada, milline hagiavalduse punktis 1.2 märgitud vara asub ruumides asukohaga XXX ja kelle valduses on käesoleval ajal antud vara. Juhul kui hagiavalduse punktis 1.2 nimetatud vara on kaduma läinud, siis palub hageja tuvastada vara kadumise põhjus ja kas see on võõrandatud koos K AS pankrotivaraga. Hagi on esitatud kostjate K AS (pankrotis) ja Narva Gate OÜ-u vastu, kuid mitte hagiavalduse tekstist ega hagiavalduse resolutsioonist ei selgu mis nõue konkreetselt esitatud iga kostja vastu. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt 1.10.2013 esitatud hagiavalduses nõudis hageja:
Tsiviilasi nr 2-13-10869
hüvitamist. Esialgses hagiavalduses punktis 3 oli nõutud tunnustada V R omandiõigust hagiavalduse punktis 2.1. nimetatud varale ning kohustada Narva Gate OÜ-d andma nimetatud vara säilinud osas V R valdusesse. Seega on hageja asendanud vara väljanõudmise nõue kahju hüvitamise nõudega. Kohus leidis, et tuleb nõuda hagejalt hagiavalduse tervikteksti esitamist. Arvestades, et käesolevas tsiviilasjas on haginõuded korduvalt täpsustatud, esitatud on erinevad taotlused ja avaldused, mistõttu on hagi ebaülevaatlik, leidis kohus, et hagejal tuleb esitada täpsustatud nõuetega hagiavalduse terviktekst. Kohtule 15.06.2016 esitatud hagiavalduse uues terviktekstis nõuab hageja:
18.12.2017 määrusega kohtu menetlusse võetud V R hagiavalduse kohaselt Narva Gate OÜ, I T, Z P ja A M vastu kahju hüvitamise nõudes hageja oli FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) ja sellisena tegutses metallkonstruktsioonide valmistamisega ja metallitoodete pulbervärvimisega. 4(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
Organiseerimaks tootmist metallkonstruktsioonide valmistamiseks ja metalltoodete pulbervärvimiseks, koostas Hageja kommertsplaani ja sai finantsabi fondist RAK. 26.09.2005.a. sõlmis Hageja Kostjaga1 lepingu ruumide üürimiseks aadressil XXX, mida igal aastal pikendati, aga alates 01.10.2007.a. oli pikendatud kolmeks aastaks. Alates juunikuust 2005.a. kuni 12.06.2008.a. ostis Hageja vajalikud seadmed, instrumendid ja materjalid, sealhulgas enam kui 42 tonni erinevat liiki metalli. Peale selle valmistas Hageja omal jõul seadme metallkonstruktsioonide värvimiseks pulbermeetodil. Pulbervärvimisliini monteeris Hageja juunikuust 2005.a. kuni märtsikuuni 2006.a. üürilevõetud ruumides aadressil XXX. Alates märtsikuust 2006.a. alustas Hageja tootmist ja kuni juunikuuni 2008.a. valmistas tellijatele metallkonstruktsioone ja värvis neid. 12.06.2008.a. K AS töötajad I T (sisekontrolli juht) ja Z P (varustuse juht) kutsusid politsei, süüdistades Hagejat varguses ja K AS vara omastamises. A M (finantsjuht) ja I T (sisekontrolli juht) avalduse alusel algatati Hageja vastu kriminaalasi No 08240102395 KarS § 199 lg 1 ja 201 lg 1 järgi. Uurija, kes menetles kriminaalasja No 08240102395, ei teinud määrust Hageja vara arestimiseks, mis asus üüritud ruumides aadressil XXX. Järelikult võis Hageja vabalt käsutada ja kasutada oma vara, mis kuulus talle omandiõiguse kohaselt. Kuid Kostja 5 ja Kostja 6 pitseerisid 12.06.2008.a. omavoliliselt kinni ruumi, milles asus Hageja vara ja kriminaalasja algatamise momendist ei lasknud Kostja 1 Hagejat oma territooriumile, sealhulgas ka Hageja poolt üüritud ruumidesse aadressil XXX, kus oli organiseeritud Hageja tootmine. Seega, alates 12.06.2008.a. kaotas Hageja Kostja 1, Kostja 5, Kostja 6 ja Kostja 7 süül valduse oma vara üle, mis asus ruumides aadressil XXX. Oma 18.07.2008.a. avalduses osutas Hageja Kostjale 1 nende töötaja I T õigusvastastele tegudele ja palus Kostjat 1 lubada Hageja tema tootmise juurde või anda võimalus demonteerida pulbervärvimise liin koos abiseadmetega ja järgneva väljaveoga 40 päeva jooksul. Kostja 1 jättis selle avalduse, nagu ka kõik järgnevad Hageja avaldused, vastuseta. Kriminaalasja menetlus nr 08240102395 kestis 2 aastat ja 5 kuud. Kriminaalasja No 08240102395 menetluse käigus esitasid Kostja 5 ja Kostja 7 uurijale vara loendi, mis nende arvates oli Kostja 1 omand ja mille olevat ebaseaduslikult omastanud Hageja. Kuid menetluse käigus Kostja 1, Kostja 5 ja Kostja 7 ei suutnud esitada tõendeid selle kohta, et nende poolt nimetatud vara on Kostja 1 omand, mille ebaseaduslikult omastas Hageja. Kriminaalasja No 08240102395 menetluse käigus esitas Hageja uurijale raamatupidamise dokumendid, mis tõendavad nimetatud vara kuulumist Hagejale seaduslikel alustel ja on Hageja omand.
5(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
Kriminaalasja No 08240102395 materjalides on Ringkonnaprokuratuuri ettekirjutus novembrist 2010.a. Kostjale 1 esitada, vastavuses raamatupidamisbilansiga, ametlikud dokumendid nende poolt nõutavate esemete omandikuuluvuse kohta. Kostja 1 Ringkonnaprokuratuuri ettekirjutust ei täitnud. 19.02.2009.a. toimus kriminaalasja No 08240102395 menetluse käigus Hageja poolt üüritavate ruumide ülevaatus aadressil XXX. Ülevaatuse protokollis on uurija poolt koostatud selles ruumis olnud esemete nimekiri, seisuga 19.02.2009.a. 19.02.2009.a. ülevaatuse tulemusena tuvastas Hageja, et võrreldes seisuga 12.06.2008.a. on vara hulk vähenenud. Vara kadu oli rahalises väljenduses 25 953 eurot. Hagejale on arusaamatu, kuidas toimus vara kadu summas 25 953 eurot kostjate 5 poolt 12.06.2008.a. kinnipitseeritud ruumist aadressil XXX. 19.02.2009.a. ülevaatuse protokollis on fikseeritud ka varast osa üleandmine Kostjale 5 vastutavale hoiule. Samal päeval andis Kostja 5 allkirja 8 metallkäru ja 188 alumiiniumflantsi vastutavale hoiule võtmise kohta, millede summaarne maksumus on 16 100 eurot. . Hageja ei tea praeguse ajani, kus asub Kostjale 5 hoiule antud vara. 26.11.2010.a., KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel oli tehtud otsus, et menetlus kriminaalasjas nr. 08240102395 lõpetatakse kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. 30.11.2010.a. kuulutati Viru Maakohtu otsusega välja Kostja 1 pankrot. 13.03.2011 saatis Hageja pankrotihaldurile Martin Krupp`ile Kostjale 2 nõude teha Hageja poolt üüritud ruumide XXX ülevaatus JA välja töötada protseduur Hagejale kuuluva vara tagastamiseks. Kostja 2 Hageja nõudele ei vastanud. 2011.a. sügisel sai Hageja teada, et kinnistu aadressil XXX, Hageja poolt üürilevõetud ruumid, valdajaks sai firma Narva Gate OÜ –Kostja 3.
kus
asusid
13.12.2011.a. esitas Hageja Kostjale 3, kui aadressil XXX, asuva kinnistu omanikule nõude Hagejale omandiõiguse alusel kuuluva, Hageja poolt üüritud ruumides asuva vara tagastamiseks. 15.12.2011.a. esitas Kostja 3 vastuse, millest selgus, et Kostja 3 ei hakka lahendama Hageja vara tagastamise probleemi ilma Kostja 2 loata. 26.04.2012.a. pöördus hageja esindaja (riigi õigusabi korras) Irina Gromtseva Kostja 2 poole korduva nõudega Hageja poolt üüritud ruumide, aadressil XXX, ülevaatuse läbiviimiseks ja Hagejale kuuluva vara tagastamise protseduuri väljatöötamiseks. Selle nõude jättis Kostja 2 vastuseta. 24.05.2012.a. vastas Kostja 3 Hagejale veelkord, et ta ei tea midagi Hageja varandusest ja teatas, et Kostja3 saatis Hageja nõude Kostjale2, kuid Kostja2 ei vastanud Kostja3 pöördumisele. Hageja on seisukohal, et Kostja 2 ei käitu heausklikult. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Hageja leiab, et Kostja 2 käitus pahausklikult, jättes vastamata Hageja nõudmistele ja mitte andes teavet vara kohta, mis kuulus Hagejale seisuga 12.06.2008.a., kuid alates samast 6(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
kuupäevast 12.06.2008.a. läks Kostja1 ebaseaduslikku valdusse ning seejärel järjestikku Kostja 2 ja Kostja 3 ebaseaduslikku valdusse. Hageja leiab, et pahausklikult käitus ka Kostja 3, kes pidevalt põikles kõrvale Hageja nõudest Hagejale kuuluva, Kostja 3 ruumides asuva vara tagastamise protseduur. Seega, vaatamata Hageja korduvatele nõudmistele, Kostja1, Kostja2 ja Kostja3 hoidusid andmast Hagejale teavet tema vara asukoha kohta ja selle Kostja1, Kostja2 ja Kostja3 omavolilisest valdusest vabatahtlikust üleandmisest Hagejale. Seoses sellega, et Kostja1, Kostja2 ja Kostja3 hoidusid Hagejale kuuluva vara asukoha tuvastamisest ja Hagejale tema vara vabatahtlikust üleandmisest, oli Hageja sunnitud pöörduma 30.09.2013.a. kohtusse Hagiga, mille alusel algas menetlus tsiviilasjas nr. 2-13-10869. Hageja taotlusel toimus 12.08.2014.a. tsiviilasja 2-13-10869 raames Hageja poolt üüritud ruumide XXX ülevaatus. 12.08.2014.a. ülevaatusel selgus, et on maha võetud liftišahti siseuksed, mis olid 19.02.2009.a. kriminaalasja nr. 08240102395 raames toimunud ülevaatusel kinni pitseeritud, ruumide seintesse olid murtud läbipääsud, töölauad ja kapid avatud, lõhutud seadmed, millest värviline metall välja võetud. Ülevaatusel selgus ka, et Hageja üüritud ruumis puuduvad Hageja vara 53 positsiooni, raamatupidamisarvestuses summas 74 318 eurot, sealhulgas puudub vara, mis oli antud Kostjale 5 allkirja vastu hoiule. Hageja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et alates 12.06.2008.a. kuni käesoleva ajani ei ole mitte keegi Kostjatest andnud politseisse avaldust üüritud ruumidest, kus Hageja vara asus seaduslikel alustel, vara riisumise fakti kohta. Seega, Kostja 1, Kostja 5, Kostja 6 ja Kostja 7 valekaebus ning Hageja mittelubamine tema vara asukohta viis selleni, et Hageja alates 12.06.2008.a. kaotas valduse oma vara üle, mille rahaline väärtus on Hageja hinnangul 154 000 eurot. Hageja leiab ka, et Kostja 2, Kostja 3, Kostja 4 ja Kostja 5 poolt Hagejale tema vara tagastamise nõudmiste ignoreerimise tõttu ei saanud ta, alates 2011.aastast, taasalustada oma tootmist metallkonstruktsioonide valmistamisel ja metalltoodete pulbervärvimisel. Hageja on seisukohal, et Kostjate poolt on talle tekitatud kahju summas 154 000 eurot, kuna vara 53 positsiooni väärtusega 74 318 eurot puuduvad üüritud ruumides teadmata põhjusel, vara 51 positsiooni väärtusega 79 682 eurot on muutunud täiesti kõlbmatuks.
Kostjad hagi ei tunnista. Kostja Narva Gate OÜ Hageja ja tema esindaja on erinevate hagiavalduste täiendustega muutnud nõude sisu, mistõttu kostja esitab oma esialgse vastuse, hageja esindaja poolt 27. november 2017 esitatud hagiavalduses toodule.
7(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
Kostja I on veendunud, et hagi on ilmselgelt perspektiivitu, kostja I hagi ei tunnista; hagi läbivaatamisel palub jätta see rahuldamata; kostja I on seisukohal, et hagi on esitatud tema, kui mittekohase kostja vastu. Hageja on eelneva menetluse kestel esitanud erinevaid hinnanguid varakogumi maksumuse ja kahju osas. Esialgses 07.03.2013.a. hagiavalduses oli esitatud varakogumi maksumuseks (tänane kahjusumma) näidatud 148 337 € ja käesolevas nõudes on kahju suuruseks juba 154 000 €. Lisaks on hageja andnud kohtueelses menetluses hinnanguliseks varakogumi väärtuseks alates 29.12.2010 nõudeavalduses K AS pankrotimenetluses toodud 25 980,63 eurost kuni 13.12.2011 kirjas Narva Gate OÜ-le toodud 97 646 euroni. Hageja poolt esitatud nõue on laialivalguv ja täielikult põhjendamata ja tõendamata, mistõttu kostja I esitab oma esialgse vastuse ja teeb taotlused. Juhul kui hageja soovib oma nõuet menetluse keskel täpsustada või täiendada esitab kostja I ka oma täiendavad selgitused ja seisukohad. Kostja palub ätta V R hagi Narva Gate OÜ vastu TsMS § 423 lg 2 alusel ilmse perspektiivituse tõttu läbi vaatamata; hagi läbivaatamisel teha TsMS § 449 lg 1 ja 2 alusel vaheotsus Narva Gate OÜ suhtes esitatud haginõude põhjendamatuse osas; hagi läbivaatamisel jätta V R hagi Narva Gate OÜ vastu rahuldamata; mõista V R välja Narva Gate OÜ menetluskulud ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja I T Kostja I. T ei tunnista hagi ning leiab, et hagi on põhjendamata, täielikult tõendamata ja esitatud pahauskselt. Kostja märgib, et 2008. ja 2009. aastal puutus ta vaidlusaluse varaga kokku vaid oma töökohustuste täitmise raames K AS nimel. Pärast seda puudus tal varaga mis tahes kokkupuude. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Sisuliselt on hageja kostja 2 vastu nõude esitamisega puudunud hiilida kõrvale tähtaegadest, mis seondusid nõue esitamisega K AS vastu ja mille hageja lasi mööda. Samuti oleks hageja pidanud K vastu esitama lepingulisi nõudeid rendilepingust, mitte deliktilisi nõudeid. Tsiviilkohtumenetluses saab kohus rahuldada vaid tõendatud nõudeid, kuid hageja ei ole ühtegi oma nõude elementi tõendanud. Lisaks on hagi aegunud, kuna hageja nõue põhineb vara valduse kaotusel ning see leidis aset juba 12.06.2008, samal ajal pidi hagejale olema teada, et vara ei säili samas seisundis. Sealjuures seda, et I T vastu nõude esitamine on perspektiivitu, on hagejale selgitanud ka tema enda esindaja 1.10.2014 menetlusdokumendis. Kostja leiab, et hageja nõue I T vastu on aegunud Hagi rahuldamise välistab ka see, et hageja nõue kostja 2 vastu on aegunud. Hageja deliktilise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kostja 2 leiab, et aegumistähtaeg algas vara valduse kaotusega 2008. aastal, igal juhul aga 27.01.2011, st pärast kriminaalasja lõpetamist. Kahju hüvitamise hagi esitas hageja kostja 2 vastu aga alles 27.11.2017. Aegumistähtaeg hakkas kulgema 12.06.2008. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kaotas valduse ruumi üle, kus asus vaidlusalune vara, 12.06.2008, mil politsei korraldusel ruumid pitseeriti. Samuti ei vaidle pooled, et 3.07.2008 lõpetas K AS hagejaga rendilepingu. Hageja nõue põhineb just vara valduse kaotusel – seda kinnitab mh see, et nii nt hagi 28.09.2015 tekstis kui ka lõplikus, 27.11.2017 hagiavalduses on hageja õigusliku alusena viidanud mh AÕS §-le 84, mis käsitleb valduse rikkumist. Kuigi algselt nõudis hageja valduse rikkumisega seoses vara väljanõudmist, oleks ta selle asemel saanud nõuda valduse rikkumisega tekitatud kahju ehk vara 8(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
väärtuse hüvitamist (VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5). Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 12.06.2008 ning möödus juba 12.06.2011. Hagejal olid kõik võimalused esitada hagi, sh kostja 2 vastu, aegumistähtaja sees (12.06.2011). Kostjaga 2 seonduvad asjaolud on kirjas juba hageja algses, 18.07.2008 avalduses pankrotihaldurile. Avalduse, mis põhines samadel asjaoludel nagu hagiavaldus, esitas hageja K AS pankrotimenetluses juba 29.12.2010 (vt K AS 29.09.2014 taotluse p 2.1). See tähendab, et aegumistähtaja jooksul oli hageja oma nõudest teadlik ja hakkas esitama nõudeid, kuid seda teises menetluses ja teise isiku vastu. Hagejal lasus vabadus valida, kelle vastu nõudeid esitada, ning selle valikuga kaasnevad riskid peavad jääma hageja kanda, kostja 2 suhtes ei saa sellega seonduvaid kahjulikke tagajärgi aegumise hindamisel kohaldada. Juba 4.02.2011 esitas hageja K AS vastu hagi tagamise taotluse (vt Viru Maakohtu 20.05.2011 määrus asjas nr 2-11-4799). 20.05.2011 anti hagejale selles asjas ka riigi õigusabi. Seega olid hagejal kõik võimalused, sh professionaalse esindaja abi, et esitada kostja 2 vastu hagiavaldus juba enne 12.06.2011. Aegumistähtaja algust ei saa mõjutada ka asjaolu, et väidetavalt hakkas vara hävima. Nagu eespool öeldud, põhinevad hageja kõikvõimalikud nõuded valduse kaotamisel, mitte vara hävimisel. Kui vara seisund oleks sama mis 2008. aastal, oleks hageja endiselt samas seisundis: juurdepääs varale temal puudub. Seega on üheselt selge, et kui hagejal saanuks kahju tekkida, siis seda üksnes valdusest ilmajäämise, mitte vara hävimise tõttu. Hageja väited metalli hävimisest ei ole asjakohased ka sellepärast, et tegu oli algusest peale vanametalliga, mis ajaga amortiseerub ja kaotab väärtust igal juhul. Lisaks hakkab kahjunõude aegumistähtaeg kulgema juba siis, kui kahju on tekkinud mingis osas - st kui käesoleval juhul oleks vara tõesti hakanud hävima, nagu hageja väidab, siis hakkas aegumistähtaeg kulgema juba pärast 12.06.2008, kui hageja jäi vara valdusest ilma ja oleks pidanud teadma, et vara hakkab hävima ja selle väärtus langema. Igal juhul algas aegumistähtaeg 19.02.2009: hageja ise kinnitab, et sel kuupäeval tegi ta kindlaks, et vara hulk olevat vähenenud. Aegumistähtaja algust ei mõjutanud ka kriminaalasja menetlemine. Erialakirjanduses on toodud, et kõik asjaolud ei pea aegumistähtaja alguseks olema selged. Ka Riigikohus on hiljutises praktikas rõhutanud, et aegumistähtaja kulgema hakkamine ei sõltu sellest, kas isik teab kahju täpset ulatust ning seda, kas kahju on võimalik sisse nõuda muude isikute vastu nõuete esitamise ja täitmisega. Muu hulgas ei saa pidada määravaks, et esitatava nõude ulatus ei selgunud enne kriminaalasja lõpetamist (30.08.2017 määrus asjas nr 3‐16‐519, p 13). Seega ei saanud aegumistähtaja kulgemist mõjutada see, et 12.06.2008 kuni 26.11.2010 menetleti kriminaalasja nr 08240102395. Lisaks oleks hageja nõue aegunud ka siis, kui aegumistähtaeg oleks alanud kriminaalasja lõpetamisel. Hageja sai kriminaalasja lõpetamisest teada 27.01.2011. Hageja on ka ise möönnud, et pärast tutvumist kriminaalasja materjalidega sai ta teada, et kostja Narva Gate OÜ hoiab tema vara õigusvastaselt (hageja 8.11.2014 seisukoha lk 3). Kuid ka kolme aasta jooksul pärast 27.01.2011, st hiljemalt 27.01.2014 ei ole hageja kostja 2 vastu nõuet esitanud. Aegumise hindamisel on määrav täpne nõue. Kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõude aegumine peatub TsÜS § 10 lg 1 järgi üksnes hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sealjuures peab kohtusse aegumistähtaja jooksul olema esitatud sama nõue – st määrav on nõude sisu, mitte nõude aluseks olevad asjaolud. See on toodud nii erialakirjanduses kui ka kohtupraktikas, samuti kinnitab juhindumist nõude sisust TsÜS § 169. Riigikohus on selgelt leidnud, et õige nõude esitamine aegumistähtaja jooksul on hageja vastutusalas ja ta peab kandma sellega seonduvaid riske (vt 5.10.2010 otsus asjas nr 3-2-1-52-10, p 18). Aegumist arvestatakse iga isiku kohta eraldi (Riigikohtu 1.06.2016 otsus asjas nr 3-1-1-41-16, p 24). 9(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
Kahju hüvitamise nõude kostja 2 vastu esitas hageja pärast aegumistähtaja möödumist. Kolmeaastase aegumistähtaja jooksul oleks hageja seega pidanud esitama kostja 2 vastu hagi kahju hüvitamise nõudega. Sellega seoses toob kostja 2 esile järgmist (vt ka 22.05.2017 kohtumäärust): Taotluse kostja 2 kaasamiseks menetlusse esitas hageja esialgselt 8.11.2014. Ent hageja esitas kostja 2 vastu vaid tuvastushagi, kahju hüvitamist ei olnud hageja kostja 2 ega teiste kostjate käest veel nõudnud. Kahju hüvitamist nõudis hageja esmalt 28.09.2015 hagiavalduse tekstis, kus ühtlasi kordas taotlust kostja 2 kaasamiseks. Ent kostja 2 vastu oli endiselt esitatud vaid tuvastamisnõue. Ka 15.06.2016 hagiavalduse tekstis ei olnud kostja 2 vastu kahju hüvitamise nõuet esitatud. Hageja nõudis kostja 2 kohustamist esitama aruande varast, mis on antud kostjale 2 hoiule. 11.05.2017 kohtuistungil võttis hageja kõik oma varasemad tuvastamisnõuded ja eespool toodud kohustamisnõuet kostja 2 vastu tagasi (vt istungi protokolli lk 5). Seepeale jättis kohus 22.05.2017 määrusega kõik need nõuded läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbi vaatamata jätmisel, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Ülaltoodust nähtuvalt tuleb käesoleval juhul lugeda, et hageja ei olnud kostja 2 vastu enne 27.11.2017 nõuet esitanud. Igal juhul ei ole hageja enne 27.11.2017 esitanud kostja 2 vastu kahju hüvitamise nõuet. Enne 27.11.2017 kostja 2 vastu esitatud hagisid ei saa lugeda kohasteks hagideks, mis peataksid aegumise. Erialakirjanduse järgi on aegumise hindamisel oluline ka see, et TsMS § 362 lõigete 1 ja 3 järgi loetakse hagi esitatuks alates selle kohtusse jõudmisest, kuid üksnes eeldusel, et hagi on ka hiljem kostjale kätte toimetatud. Seega loetakse esitatuks üksnes nõuetele vastav hagi, mis on TsMS § 372 järgi menetlusse võetud ja § 393 järgi kostjale kätte toimetatud. Käesoleval juhul on hageja aastate jooksul kohtusse esitanud hulgaliselt haginõudeid, mis olid puudustega või perspektiivitud. Hageja möönis seda ka ise, loobudes 11.05.2017 kohtuistungil kõigist varasematest nõuetest. Kostja 2 on seisukohal, et käesoleval juhul saaks kohtusse esitatud hagiks, mis peataks aegumist, TsÜS § 160 lg 1 ja TsMS § 362 mõttes lugeda vaid 27.11.2017 hagiavaldust. Varasemaid haginõudeid ei saa sellisteks lugeda nii sellepärast, et nendes ei olnud kostja 2 vastu suunatud kahju hüvitamise nõuet, kui ka sellepärast, et neid ei võetud menetlusse või jäeti lõpuks läbi vaatamata. Arvestada tuleb ka seda, et kostjani 2 ei ole mis tahes hagi ega muu menetlusdokument enne 2017. a märtsi jõudnud. Hagi menetlemine kostja 2 vastu ei ole kooskõlas aegumise eesmärkidega. Aegumistähtaja kui instituudi põhieesmärk on kaitsta võlgnikku, pakkudes talle õiguskindlust, et võlgnik ei pea lõpmatuseni hoidma vahendeid võimalike kohustuste täitmiseks, seeläbi väljendab aegumine ka hea usu põhimõtet. Käesoleval juhul on aga kostja 2 saanud hagi esitamisest teada alles 2017. a maikuus. Vahepealsel perioodil ei ole kostja 2 hagejaga ega ka vaidlusaluse varaga kokku puutunud. Kostja 2 kokkupuude varaga seisneski selles, et 2008. a juunis kontrollis ta hageja valduses olnud ruume ning 19.02.2009 vaatluse käigus võttis oma tööandja nimel vastutavale hoiule kärud ja äärikud (flantsid), mis viidi K ruumidesse. Aegumise eesmärke arvestades ei ole mõeldav, et kostja 2 vastu esitatakse hagi enam kui 8 aasta möödumisel pärast seda, kui tal oli vaidlusaluse varaga kokkupuude ja ta omas selle kohta mingit infot. Miski ei takistanud hagejal esitada hagi kostja 2 suhtes varem, sh teadis hageja kõiki asjaolusid. Oluline on, et mingeid uusi kostjaga 2 seonduvaid asjaolusid ei ole hageja kostja 2 vastu nõuete esitamisel esile toonud. See puudutab ka kostjaga 2 seonduvaid asjaolusid: need olid esile toodud juba algses, 7.03.2013 hagiavalduses (vt lk 2). Enamgi, kostjaga 2 seonduvad asjaolud on kirjas ka hageja 18.07.2008 avalduses pankrotihaldurile (27.11.2017 hagiavalduse lisa 8). See 10(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
tähendab, et miski ei takistanud hagejal esitada samu avaldusi kostja 2 suhtes ka varem. Hageja on korduvalt kasutanud õigusabi ning hageja professionaalsed esindajad oleksid saanud analüüsida, kelle vastu saab nõuet õigeaegselt esitada. Nagu öeldud, õige nõude esitamine õige kostja vastu on hageja kohustus ja risk. Haginõuete korduvat muutmist ei saa arvestada kostja kahjuks. Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika, mille järgi aegumistähtaja algamiseks ei ole oluline, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust (2.04.2014 otsus asjas nr 3-2-1-16213, p 43) – st kehtib eeldus, et kolmeaastase aegumistähtaja jooksul suudab isik esitada õige haginõude, kasutades selleks vajadusel õigusnõustaja abi. Taotlus vaheotsuse tegemiseks TsMS § 449 lg 1 näeb ette, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Lg 3 järgi võib kohus vaheotsuse teha ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Käesoleval juhul on vähemalt kostja 2 suhtes täidetud vaheotsuse tegemise eeldused aegumise osas. Rahasumma suuruse tõendamine edasises menetluses on kulukas ja keerukas, mh ei ole hageja ise esitanud kohtusse kõiki nõuet tõendavaid dokumente ega nende tõlkeid. Arvestada tuleb, et arutatavad sündmused toimusid 2008. aastal, st tõendite hankimine võib olla aja- ja ressursimahukas. Juba kohtumenetluse (mis on kestnud alates 2013. aastast, st pea 5 aastat) dokumendid on väga mahukad ning nende jälgimine keeruline ja aeganõudev. Hageja ei välista, et hageja omandiõigusega seonduvate väidete ümberlükkamiseks on edasises menetluses vaja nõuda kohtu kaudu MTA-lt täiendavaid hageja maksudeklaratsioone. Samuti võib asjas tõusetuda vajadus kuulata üle tunnistajaid. Sellises olukorras esineb menetlusökonoomiast tulenev alus teha vaheotsus aegumise kohta. Peatükis 2.3 on kostja 2 põhjendanud, et vähemalt tema suhtes esitatud nõue on aegunud. Aegunud võib olla ka teiste kostjate, eelkõige kostjate 3 ja 4 vastu esitatud nõue. Vaheotsuse vajadust näitab ka menetluskuludega seonduv. Ei ole otstarbekas viia läbi täismahus menetlus kahju tõendamise osas ligi 10 aasta taguste asjaolude kohta ning tekitada sellega kostjale 2 lisakulutusi õigusabikulude näol. Arvestada tuleb samuti, et hageja on korduvalt taotlenud riigi õigusabi, st hagi rahuldamata jätmisel ei ole ta eelduslikult võimeline kostja 2 õigusabikulusid täies mahus hüvitama (vaheotsuse tegemata jätmisel on kostja 2 seetõttu sunnitud kaaluma taotluse esitamist hageja kohustamiseks tagatise andmiseks kostja 2 menetluskulude katteks). Seega ei pruugi kostja 2 saada oma menetluskulusid tagasi. Olukord, kus hageja esitab kostja 2 vastu pahauskselt hagi ja kostja 2 kannab seeläbi kahju menetluskulude näol, oleks ebaõiglane ja rikuks kostja 2 omandipõhiõigust (põhiseaduse § 32). Seda kõike saaks vältida, kui kohus teeb aegumise osas vaheotsuse. Kostja Z P Kostja hagi ei tunnista, tema ja hageja vahel mingeid suhteid ei olnud. Kostja töötas K AS-is tootmisjuhina alates 1980 kuni 17.11.2009. 12.06.2008, olles tööl, märkis kostja, et territooriumilt on kadunud K AS-ile kuuluv metall. Kostja leidis seda V. R töökoha territooriumil ning tegi V. R ettepanek tagastada metall kohale, kuid V. R ei tahtnud metalli tagastada. Oli kutsutud politsei. Kostja vaid täitis oma töö ülesandeid. 26.04.2018 esitas kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks kostja Z P suhtes esitatud haginõude aegumise osas. 11(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
Kostja A M Kostja A. M ei ole nõus asja menetlusse võtmisega ja palub jätta hagi läbi vaatamata ning asja menetlus lõpetada. Kostja ei pea hagi õigeks ja ei tunnista tema vastu suunatud nõuet. Peab seda raha väljapressimise katseks. Kostja on üllatunud ja nördinud tema vastu esitatud hagist seoses ligi üheksa ja pool aastat tagasi K AS territooriumil toimunud sündmusest ja sellele järgnevast, millest kostjat praegu teavitatakse. Kostja tööleping K AS-ga lõppes 01.04.2009. Tegelikult oli kostja vabastatud oma tööülesannetest juba 01.02.2009, mida saab vajadusel faktiliselt ka tõestada. Hagis on kostjat paljasõnaliselt ja ilma fakte toomata seostatud avalduse esitamisega politseisse, sest ühestki Hagile lisatud dokumendist , s.h. „Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest“ kostja nime pole võimalik leida. Seepärast ei saa kostja aru, milles teda süüdistatakse. Kostja ei tunne Hagejat ega ei ole temaga kunagi kohtunud. Kostja töölepingus loetletud tööülesannete hulka ei kuulunud üürnike otsimine, nendega üürilepingute sõlmimine ega lõpetamine, kellegi K AS-i territooriumile lubamise või mitte lubamise, üürnike nende poolt renditud ruumidesse lubamise või mittelubamise üle otsustamine, jms. Samuti ei kuulunud kostja töökohustuste hulka üürnike vara valvamine, mis asus nende poolt asuvates ruumides. Hageja pole esitanud mingeidki tõendeid kostja väidetava osaluse kohta talle kahju tekitamises. Kostja peab tema vastu esitatud süüdistusi pahatahtlikeks ja väljamõelduteks. Hageja ja tema esindaja poolt esitatud hagist ning kriminaalasja lõpetamise määrusest nähtub, et K AS-i territooriumilt varastati K AS-le kuuluvat vara. Analoogiline vara leiti Hageja poolt K AS-lt üüritud ruumidest. Kuna Hageja eitas oma osalust varguses, siis K AS pöördus avaldusega politseisse menetluse alustamiseks. Sellisel juhtumil on avalduse esitamine politseisse tavapärane tegevus. Hageja aga süüdistab alusetult Kostjat avalduse esitamises. Alusetuid avaldusi ei võta politsei lihtsalt menetlusse. Seda avaldust menetles aga politsei lausa ligi kaks ja pool aastat. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses ei pandud avalduse esitajale mingeid kohustusi ega süüd. Seega K AS-i poolt ülalpool nimetatud avalduse esitamine politseisse ja hilisem Hageja väidetav vara kadumine tema üüritud ruumidest on kaks täiesti eraldiseisvat juhtumit. Hagejal oli ruumide üürileping K AS-ga. Nendest üüritud ruumidest olevat Hageja väidetel kadunud tema vara. Jääb arusaamatuks, mis põhjendustel on välja valitud Hagis esitatud Kostjad. 27.04.2018 ja 3.05.2018 esitas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks tema vastu esitatud haginõude aegumise osas ja samuti põhjendamatuse osas. Taotluse põhjenduste kohaselt vastavalt TsÜS § 150 on nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust teada sai või pidi teada saama. Hageja poolt aastate jooksul konstrueeritud kõikvõimalikud kuupäevad ületavad kolme aastast perioodi.
Hageja arvamuse kohaselt kostja I. T aegumise kohaldamise ja vaheotsuse tegemise taotluse kohta pärast kriminaalasja nr. 08240102395 lõpetamist kavatses Hageja jätkata ettevõtlustegevust tema poolt üüritud ruumides aadressil XXX, ja seetõttu tegi Hageja kõik oma vara tagasisaamiseks Kostjate ebaseaduslikust valdusest, esitades neile nõude Hageja vara temale üleandmiseks. 12(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
Alates 2011. kuni 2014. aastani oli Hageja arvamusel, et ettevõtluse jätkamiseks oli vaja saavutada Kostjatelt Hagejale vara tagastamine. Just seetõttu esitas Hageja kirjalikus vormis nõude kõigile Kostjatele Hageja vara temale üleandmiseks. Hageja nõuetele vara üleandmiseks kostjad ei reageerinud ja jätsid Hageja nõuded vastuseta. See asjaolu sundis Hagejat andma kohtusse vastava hagi. Sel ajal ei olnud Hagejal selget ettekujutust, kus ja millises seisukorras on tema vara, seetõttu oleks sel perioodil Kostjatele kahju hüvitamise nõude esitamine olnud paljasõnaline ja tõendamata. Tsiviilasja nr 2-13-10869 menetluse käigus toimus 12.08.2014.a. hageja üüritud ruumide ülevaatus. Selle ülevaatuse alusel sai Hagejale selgeks, et võimalus taastada metallkonstruktsioonide valmistamine koos järgneva värvimisega on tal kaotsi läinud. Ülevaatusel 12.08.2014.a. selgus, et üüritud ruumis puuduvad Hageja vara 53 positsiooni raamatupidamisliku väärtusega 74 313 eurot, sealhulgas puudus vara, mis oli antud allkirja vastu hoiule Kostja 2 isiklikule vastutusele. Hagejale sai ka selgeks, et perioodil, kui ta esitas nõudeid kostjatele tema vara üleandmiseks, toimus paralleelselt Hageja vara rikkumise ja seletamatu kadumise protsess Hageja poolt üüritud ruumist ning et seda protsessi ta ei saanud kuidagi mõjutada. Kostja 2 poolt oktoobris 2016.a. kohtusse antud vastusest sai Hageja aru, et Kostja 2 ei täitnud kohustust säilitada Hageja vara, mille Kostja 2 sai isiklikule vastutusele kriminaalasja nr. 08240102395 käigus. Seega leiab Hageja, et nimelt 12.08.2014.a. sai talle reaalselt selgeks, et Kostjad, kelle valdusse sai Hageja vara, ei suutnud tagada Hageja vara säilimist. Aga oktoobrist 2016.a. sai Hageja teada, et ka Kostja 2 ei taganud Hageja vara, mille Kostja 2 sai isiklikule vastutusele kriminaalasja nr. 08240102395 käigus, säilimist. Seega tekkis Hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist momendist, kui ta sai teada, et talle on tekitatud reaalne varaline kahju, s.o. alates 12.08.2014.a. Hageja tsiviilasjas nr. 2-13-10869 viis sisse muutused haginõuetesse ja esitas 03.07.2017.a. hagi kahju hüvitamiseks. Ülaltoodu alusel on Hageja arvamusel, et Kostja 2 esindaja väide, et Hageja laskis mööda aegumistähtaja, ei vasta tegelikkusele.
24.04.2018 määrusega rahuldas kohus kostjate Narva Gate OÜ ja I T taotlused vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise taotluse suhtes. 21.05.2018 määrusega rahuldas kohus kostjate Z P ja A M taotlused vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise taotluse suhtes.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 449 lg-le 3 võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise 13(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostjad on taotlenud aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist. Kohus rahuldas kostjate taotlused vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise taotluse suhtes. Aegumise kohaldamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus poolte vaidlust sisuliselt. Kohus kontrollib vaid, kas hageja eeldatavad nõuded on aegunud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi lühend TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS §-st 143 tulenevalt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist summas 154 000 €. Kahju tekkimise alusena on hageja esile toonud politseile kostjate A M, I T ja Z P valekaebus, milles süüdistati hagejat varguses ja K AS vara omastamises ja mille alusel on hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlus 08240102395 KarS § 199 lg 1 ja 201 lg 1 tunnustel. Kostjate poolt hageja mittelubamine tema vara asukohta viis selleni, et alates 12.06.2008.a. kaotas hageja valduse oma vara üle, mille rahaline väärtus on Hageja hinnangul 154 000 eurot, kuna vara 53 positsiooni väärtusega 74 318 eurot puuduvad üüritud ruumides teadmata põhjusel, sealhulgas vara, mis oli antud allkirja vastu hoiule, isiklikule vastutusele kostja I. T, samuti vara 51 positsiooni väärtusega 79 682 eurot on muutunud täiesti kõlbmatuks. Hageja leiab ka, et muuhulgas kostja Narva Gate OÜ poolt hagejale tema vara tagastamise nõudmiste ignoreerimise tõttu ei saanud hageja alates 2011. aastast taasalustada oma tootmist metallkonstruktsioonide valmistamisel ja metalltoodete pulbervärvimisel. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete puhul kohaldub TsÜS § 150 lg 1, mille kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 1 kohaldamiseks tuleb seega kindlaks teha, millal hageja sai teada kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust või pidi sellest teada saama. Säte ei nõua kahju hüvitamise nõude aegumiseks hageja positiivset teadmist asjaoludest, vaid piisab sellest, kui hageja pidi neist asjaoludest teadlik olema. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg-st 1 tulenevalt käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 15 lg 4 kohaselt loetakse isik õiguslikku tähendust omavast asjaolust teadma pidanuks, kui ta ei teadnud asjaolu raske hooletuse tõttu. Isiku käitumist võib pidada raskelt hooletuks juhul, kui ta oleks võinud asjaolust teada saada käibes vajalikku hoolt järgides suuremate pingutuste ja kulutusteta, mh kui ta ei kasuta tema käsutuses selgelt olevat võimalust ennast asjaolust informeerida või lausa hoidub sellest. Poolte vahel puudub vaidlus, et: 14(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
hageja kui füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) üüris alates 27.09.2006 K AS-ile kuuluvad ruumid aadressil XXX (I kd, tl 16-20, 15) 3.07.2008 ütles K AS üürilepingu V R üles alates 7.07.2008 (I kd, tl 21) 12.06.2008 alustati kriminaalmenetlus nr 08240102395 KarS § 199 lg 1 tunnustel I T avalduse alusel. Kriminaalmenetlus oli prokuratuuri loal lõpetatud 26.11.2010 määrusega kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (I kd, tl 22) 12.06.2008 olid hageja poolt renditud ruumid pitseeritud politsei korraldusel seoses kriminaalmenetluse nr 08240102395 alustamisega. Hageja kaotas valduse renditud ruumide üle, kus asus väidetavalt temale kuuluv vara, 12. juunil 2008, kui olid pitseeritud politsei korraldusel hageja poolt renditud ruumid. Arusaadav on, et ajal, kui hageja poolt renditud ruumid olid pitseeritud politsei korraldusel, ei saanud hageja midagi ette võtta oma tegevuse jätkamiseks ja oma vara kasutada. Hageja kõikides menetlusdokumentides väidab, et tema vara asus tema poolt renditud ruumis. Seoses sellega peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu, et hageja poolt K AS-iga sõlmitud rendileping oli üles öeldud (lõpetatud) alates 7.07.2008 ning kohtule on esitamata tõendeid selle kohta, et hagejaga on sõlmitud muu rendileping peale 7.07.2008. Seega ei olnud hagejal igal juhul alates 7.07.2008 õigust kasutada K AS-ile kuuluvad ruumid. Kuid hageja väitel jäi hagejale kuuluv vara ruumidesse. Hageja tsiviilasja nr 2-13-10869 menetluse käigus esitas erinevad nõuded erinevate kostjate vastu, kuid nõude muuhulgas kostjate I T, Z P, A M ja Narva Gate OÜ vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks esitas hageja kohtule 03.07.2017. 27.10.2017 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta, kuna hagiavalduses ei esitanud hageja andmeid selle kohta, millist kahju iga konkreetne kostja hagejale tekitanud ning kahju suurust iga kostja osas. Kui hageja leiab, et kostjad vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt, pidi ta seda põhjendama (VÕS § 137 lg 1). 21.11.2017 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja 27.11.2017 eestikeelse tõlge sellest. Kohus 18.12.2017 määrusega võttis menetlusse V R poolt 21.11.2017 esitatud hagiavaldus Narva Gate OÜ, I T, Z P ja A M vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohtu poolt menetlusse võetud hagiavalduses hageja ise väidab, et kostjate I T, Z P ja A M õigusvastaste tegevuste tagajärjel vara, mis asus ruumides aadressil XXX, 12.06.2008 hageja valdusest väljus ja nimetatud kostjate ebaseaduslikku (omavolilisse) valdusse läks. Seejuures ei taganud kostjad oma tegevusetusega vajalikul määral hageja vara säilimist, ei võtnud tarvitusele abinõusid hageja vara, mis asus üüritud ruumides, riisumise, hävitamise ja rikkumise vastu. Kriminaalasja No 08240102395 menetluse käigus teostati 19.02.2009 aadressil XXX asuvate ruumide ülevaatus (III kd, tl 161, 162-163). Ülevaatuse protokolli on uurija poolt kantud ruumis olnud esemete nimekiri seisuga 19.02.2009. 19.02.2009 ülevaatuse tulemusena tegi hageja kindlaks, et vara hulk, mis oli seal seisuga 12.06.2008, on vähenenud. Vara kadu oli rahalises väljenduses 25 953 eurot. 19.02.2009 ülevaatuse protokollis (III kd, tl 162-163) oli fikseeritud ka osa hagejale kuuluva vara üleandmine hoiule kostja I T, mille kohta andis kostja allkirja (III kd, tl 164) 8 metallkäru ja 188 alumiiniumist flantsi vastutavale hoiule võtmise kohta (rahalises väljenduses 16 100 eurot). Toodust hageja väidetest tuleneb kohtu arvates üheselt, et juba 19.02.2009 teadis hageja oma vara osalisest kadumisest ja eeldatavaid isikuid, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu vara on 15(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
kadunud ehk hiljemalt 19.02.2009 sai hageja kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada. Seega on kahju hüvitamise nõude aegunud 19.02.2012. Samuti viitab hageja sellele, et sügisel 2011 sai hageja teada, et aastal 2007 oli kinnisvara aadressil XXX, kus asusid Hageja poolt üürilevõetud ruumid, omanikuks firma Narva Gate OÜ. Kuna kostja Narva Gate OÜ hoidus hagejale kuuluva vara asukoha kindlakstegemisest ja hagejale tema vara vabatahtlikust üleandmisest, oli hageja sunnitud 30.09.2013 pöörduma kohtusse hagiga, mille alusel algas tsiviilasja nr 2-13-10869 menetlemine (käesolev tsiviilasi). Tsiviilasja 2-13-10869 raames 12.08.2014 tehtud ülevaatusel selgus, et liftišahti siseuksed, mis kriminaalasja nr 08240102395 raames 19.02.2009 tehtud ülevaatuse käigus olid kinni pitseeritud, maha võeti, ruumi seintesse tehti avad, avatud on tööpingid ja kapid, lõhutud seadmed, millest ära võeti värviline metall. 12.08.2014 ülevaatusel selgus ka, et metallkonstruktsioonide tootmise ja värvimise taastamine ei ole käesoleval ajal otstarbekas ja on hagejale võimatu. Puudub tootmise tehnoloogiline võimekus. Seadmed, tööriistad, materjalid ja abivahendid on täielikult kaotatud. See asjaolu ei võimalda hagejal metallkonstruktsioonide tootmist ja pulbervärvimist taastada. Ülevaatusel selgus ka hageja poolt üüritud ruumides tema vara 53-e raamatupidamisliku positsiooni puudumine summas 74 318 eurot, sealhulgas vara, mis oli antud allkirja vastu hoiule, isiklikule vastutusele kostja I. T. Vara 51 raamatupidamisliku arvestuse positsiooni, rahalises väljenduses 79 682 eurot, on muutunud täiesti kõlbmatuks. Eeltoodust lähtudes kohtu hinnangul pidi hageja saama kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada igal juhul hiljemalt 12.08.2014. TsÜS § 150 lg 1 ei nõua kahju hüvitamise nõude aegumiseks hageja positiivset teadmist asjaoludest, vaid piisab sellest, kui hageja pidi neist asjaoludest teadlik olema. Seega leiab kohus, et hageja nõude kostjate vastu kahju hüvitamiseks on aegunud 12.08.2017. Hagi kahju hüvitamise nõudes kostjate I T, Z P, A M ja Narva Gate OÜ vastu, mis sai võetud kohtu menetlusse, esitati 21.11.2017 osaliselt vene keeles ja 27.11.2017 eesti keeles. Vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kohus nõustub kostja I. T esindaja käsitlusega, et aegumise hindamisel on määrav täpne nõue. Sealjuures peab kohtusse aegumistähtaja jooksul olema esitatud sama nõue – st määrav on nõude sisu, mitte nõude aluseks olevad asjaolud. See on toodud nii erialakirjanduses kui ka kohtupraktikas, samuti kinnitab juhindumist nõude sisust TsÜS § 169. Riigikohus on selgelt leidnud, et õige nõude esitamine aegumistähtaja jooksul on hageja vastutusalas ja ta peab kandma sellega seonduvaid riske (vt 5.10.2010 otsus asjas nr 3-2-1-52-10, p 18). Aegumist arvestatakse iga isiku kohta eraldi (Riigikohtu 1.06.2016 otsus asjas nr 3-1-1-41-16, p 24). Samuti pooldab kohus kostja I. T esindaja käsitlust, et aegumise hindamisel on oluline ka see, et TsMS § 362 lõigete 1 ja 3 järgi loetakse hagi esitatuks alates selle kohtusse jõudmisest, kuid üksnes eeldusel, et hagi on ka hiljem kostjale kätte toimetatud. Seega loetakse esitatuks üksnes nõuetele vastav hagi, mis on TsMS § 372 järgi menetlusse võetud ja § 393 järgi kostjale kätte toimetatud. Enne 27.11.2017 kostjate I T, Z P, A M ja Narva Gate OÜ vastu esitatud hagisid ei saa lugeda kohasteks hagideks kahju hüvitamiseks, mis peataksid aegumise. Kuna menetlusse võetud nõude kahju hüvitamiseks sai kohtule esitatud 21.11.2017, lähtudes eeltoodust esitas hageja nõude kostjate vastu kahju hüvitamiseks pärast aegumistähtaja möödumist. 16(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
Vastavalt TsMS § 449 lg-le 3 võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui sai tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-92-02, p 19). Lähtudes eeltoodust, ei käsitle kohus teisi nõude aluseks olevaid asjaolusid ega kostjate vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi kahju hüvitamise nõudes rahuldamata aegumise tõttu, mis on TsMS § 449 lg 3 kohaselt lõppotsus. TsMS § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus menetleb V R hagi Narva Gate OÜ, I T, Z P ja A M vastu kahju hüvitamise nõudes ja Narva Gate OÜ hagi V R vastu varakogumi ladustamise ja ruumide kasutamise eest õiglast tasu määramise ja selle väljamõistmise nõudes. Kuna V R hagi kahju hüvitamise nõudes jäeti rahuldamata aegumise tõttu ja selle nõude osas on otsus lõplik, on käesolev otsus osaotsus ning lahendamata vastuhagi nõuete osas jätkab kohus menetlust.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna V. Rõbini hagi on jäetud rahuldamata, seega on tehtud hageja kahjuks, jätab kohus lähtuvalt TsMS 162 lg-st 1 kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja kanda jäävad tema enda menetluskulud ja kostjate menetluskulud. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 17(18)
Tsiviilasi nr 2-13-10869
Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab kostjate menetluskulude suuruse kindlaks määrusega käesoleva kohtuotsuse jõustumisest mõistliku aja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.