Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

Tsiviilasi nr 2-13-10869

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE EELMINE KÄIK

1.Viru Maakohtu menetluses oli V Ri hagi Narva Gate OÜ, I T, Z P ja A Mi vastu kahju hüvitamise nõudes ning Narva Gate OÜ vastuhagi V Ri vastu varakogumi ladustamise ja ruumide kasutamise eest õiglase tasu määramise ja selle väljamõistmise nõudes. 2.Viru Maakohus x.06.2018. a osaotsusega kohaldas aegumist hageja V Ri kahju hüvitamise nõuetele ning jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kohus märkis, et Narva Gate OÜ vastuhagi hageja vastu varakogumi ladustamise ja ruumide kasutamise eest õiglase tasu määramise ja selle väljamõistmise osas tsiviilasja menetlus jätkub. Menetluskulud on kohus jätnud hageja kanda. Osaotsus jõustus 02.09.2019 Riigikohtu 02.09.2019. a määrusega. 3.Narva Gate OÜ (hageja) esitas kohtule 17.04.2015 vastuhagi V Ri (kostja) vastu, milles palus määrata varakogumi ladustamise eest 1m2 kohta alates 03.07.2015 kuni varakogumi üleandmiseni omanikule õiglane tasu/üüri hind; tulenevalt varakogumile määratud õiglasest tasust/üürihind määrata tsiviilasja hind; põhihagi rahuldamisel mõista varakogumi omanikult OÜ Narva Gate kasuks välja tasu ruumide kasutamise eest alates 03.07.2008 kuni varakogumi omanikule üleandmiseni; põhihagi rahuldamata jätmisel palutakse kohtul anda luba OÜ-le Narva Gate, kohaldada x asuva varakogumi suhtes üürileandja õigust, varakogumi pandipidajana varakogumi võõrandamiseks ja seeläbi vaara ladustamiskulude nõude rahuldamist. Kohus arvesse võtab V Ri senist käitumist ja tegutsemist X x koormava varakogumi osas ja asjaolu, et OÜ Narva Gate, olles ruumide x omanik, ei saanud ruume kasutada/käsutada, kuna alates 03.07.2008 on need hõivatud vaidlusaluse varakogumiga. Vaidlusalune varakogum ladustati ruumides ja hõlmab 200 m2 pinna. Sisuliselt on tegu ruumide kasutamisega varakogumi omaniku huvides ja eesmärke jälgides, mistõttu X x omanikul on õigustatud ootus saada mõistliku hüvitise ruumide kasutamise eest. Teadaolevalt kasutas rendilepingu alusel x ruume FIE V R. 03.07.2008 kirjaga nr x lõpetas x AS ennetähtaegselt 27.09.2006 sõlmitud rendilepingu FIE V Riga seoses võlgnevustega. Nimetatud kirjast selgub, et V Ri kasutuses oli 200 m2 x pindadest ja vastavalt rendilepingule kohustus viimane tasuma üüri 1m2 / 20 EEK/1,27 €. Hageja leiab, et see on õiglane tasu/üür ruumide kasutamise eest, varakogumi ladustamiseks ja palub kohtul määrata alates 03.07.2008 kuni varakogumi üleandmiseni selle omanikule õiglase tasuna/üürina OÜ Narva Gate kasuks 1m2/1,27 €. Vastavalt kinnisvaraportaali KV.EE (WWW.kv.ee) äriruumide hinnastatistikale on keskmiseks maksumuseks Narva linnas 3€/1m2. Seisuga 03.04.2015 on varakogumit ladustatud 91 kuud, mis teeb õiglase hüvitise/üüri suuruseks ladustuspinna kasutamise eest 200 m2 x 1,27 € x 91 kuud = 23 114 €. 4.Kohus 30.04.2015. a kohtumäärusega võttis vastuhagi menetlusse. 5.Kostja vastuhagi nõudeid ei tunnistanud ja palus jätta vastuhagi täies mahus rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud kohtule paljasõnalise ja tõendamata hagiaxe. Hageja poolt vastuhagis väljatoodud asjaolud ei vasta tegelikkusele, puuduvad haginõuete õiguslikud põhjendused. Hageja kasutab oma kohtusse pöördumise õigust pahausklikult, eesmärgiga tekitada kahju kostjale. 6.Pärast põhihagi lahendamist x.06.2018. a osaotsusega ja osaotsuse jõustumist 02.09.2019, esitas hageja 18.10.2019 vastuhagiaxe tervikteksti. 2(12)

Tsiviilasi nr 2-13-10869

Vastuhageja jäi oma nõude juurde ja täpsustas selle. Hageja palub kohtul määrata ajavahemikul 20. aprill 2012 kuni 18. oktoober 2019 õiglase tasuna/üürina OÜ Narva Gate kasuks 1m2/1,27 €. Vastavalt kinnisvaraportaali KV.EE (WWW.kv.ee) äriruumide hinnastatistikale on keskmiseks maksumuseks Narva linnas 3€/1m2 eest. Seisuga 18. oktoober 2019 on varakogumit ladustatud 90 kuud, mis teeb õiglase hüvitise/üüri suuruseks ladustuspinna kasutamise eest 200 m2 x 1,27 € x 90 kuud = 22 860 €. Seega on tsiviilasja hind 22 860 €. Hageja nõue on:

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Hageja esitas kohtule 10.01.2022 täpsustatud vastuhagi ax. Hageja nõue on määrata V Ri poolt omanikule Narva Gate OÜ aadressil x, Narva, asuvate ruumide tagastamata jätmise eest õiglane tasu, mille välja mõista V Rilt Narva Gate OÜ kasuks vastuhagi rahuldamisel. Alternatiivselt määrata Narva Gate OÜ omandi ja/või sellega sarnase õiguse (kasutuse) ja/või xe rikkumise eest aadressil x, Narva, asuvate ruumide suhtes V Ri poolt õiglane kahjuhüvitis, mille välja mõista V Rilt Narva Gate OÜ kasuks vastuhagi rahuldamisel. Täiendatud vastuhagi axe põhjenduste kohaselt sõlmis 27.09.2006 V R Xi Xe AS-ga (pankrotis) üürilepingu, mille alusel sai V R kasutusse Xi Xe AS-i (pankrotis) ruumid kogupindalaga 200 m2 hoones aadressil X x, Narva. Üürileping oli kehtiv jõustumisest kuni 01.10.2007. Üürilepingu kohaselt pidi X R tasuma Xi Xe AS-le üüri suurusega 30 Eesti krooni (1,9173 eurot), millele lisandub käibemaks, iga üüritava ruutmeetri kohta. Niimoodi pidi V R tasuma üüri 6000 EEK või 383,45 EUR kuus. 01.10.2007 sõlmis V R Xi xe AS-ga üürilepingu pikendamise kokkuleppe, millega pikendati 27.06.2006 üürilepingut samadel tingimustel kolmeks aastaks. 03.07.2008 lõpetas Xi Xe AS (pankrotis) üürilepingu V Riga erakorralise ülesütlemisega alates 07.07.2008. Aadressil X x, Narva, asuv hoone kuulub vastuhagis hagejale alates 07.11.2007, mil Narva Gate OÜ omandas Xi Xe AS (pankrotis) vahel sõlmitud notariaalse „Hüpoteekide lõpetamise lepingu ja kinnistute müügilepingu ning ühishüpoteegi seadmise lepingu“ alusel Xi Xe AS-le kuuluvad kinnistud. Lepingu objektiks ei olnud Xi xe AS äritegevuse omandamine mitte.

3(12)

Tsiviilasi nr 2-13-10869

03.07.2008 kirjaga nr x, mis sisuliselt on ülesütlemisax, lõpetas Xi Xe AS ennetähtaegselt 27.09.2006 sõlmitud rendilepingu FIE V Riga. V R ülesütlemisaxele vastu ei vaielnud, üürilepingu ülesütlemine on kehtiv. Alates üürilepingu ülesütlemise päevast V R üürile võetud ruumid ei Xi Xe AS-le (pankrotis) ega vastuhagis hagejale Narva Gate OÜ-le ei tagastanud, kõnealustes ruumides asub varakogum, mis oli seal üürilepingu lõpetamise hetkeks. Ülaltoodud asjaolu tõendab V Ri poolt 09.08.20x esitatud kompromissi ettepanek (vt käesoleva vastuhagi axe lisa 1 lk 4-19). Kõnealuste ruumide üksainus uks on lukustatud V Ri poolt paigaldatud luku abil. Ülaltoodud asjaolu tõendab V Ri poolt 09.08.20x esitatud kompromissi ettepanek. Luku võti on V Ri käes. Varakogum, mis oli kõnealustes ruumides üürilepingu lõpetamisel päeval, käesoleva ajani koormab Narva Gate OÜle kuuluvat hoonet aadressil X x, Narva, mistõttu ei ole Narva Gate OÜ saanud ajavahemikul 03.07.2008 kuni tänaseni kasutada enda omandit enda äranägemisel. Hageja viitab VÕS § 334 lg-le 1 ja §-le 335 ning leiab, et praeguses asjas üürnik V R üüritud asja – ruumid aadressil X x, Narva, pärast üürilepingu lõppemist, mis leidis aset 07.07.2008, ei tagastanud. V Ril puudub õigus üüritud asja kinni pidada. Seega võib üürileandaja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavapärane. Praeguses asjas üüritud asja tagastamisega viivitatud aeg kestab ajavahemikul 08.07.2008 kuni käesoleva ajani ja võrdub 258 kuuga. Et üürileandja võib viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kasvõi üürilepingus kokkulepitud üüri, siis üürileandja võib viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda 96 629,40 eurot (258 kuud x üürilepingus kokkulepitud üüri 383,45 EUR kuus = 96 629,40 EUR). Vaidluse all ei ole, et vastuhagi hageja ei ole üürileandja V Ri ja Xi Xe AS (pankrotis) üürilepingus, küll aga seadus peab kaitsma ka Narva Gate OÜ õigusi ja huve, kui need seonduvad nimetatud üürilepinguga või tulenevad sellest. Kui seaduses puudub säte, mille alusel saaks Narva Gate OÜ enda õigusi ja huve kaitsta, siis on võimalik kohaldada seaduse analoogiat. VÕS § 291 lg 1 kohaselt kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku xse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku xse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Praeguses asjas oli kinnistu, kus asub hoone X x, Narva, Xi Xe AS (pankrotis) võõrandatud Narva Gate OÜ-le ja alates 07.11.2007 nimetatud kinnistu on Narva Gate OÜ omand. Pärast omaniku muutmist sõlmiti Narva Gate OÜ ja Xi Xe AS (pankrotis) vahel üürileping, mille alusel pikendaski Xi Xe AS V Riga 27.09.2006 sõlmitud rendilepingut veel kolmeks aastaks. Ülaltoodu kohta sai V R teada vähemalt 17.04.2015 vastuhagi axest ja käesoleva ajani ei esitanud ta vastuväidet, siis loetakse, et ülaltoodud asjaolu on V R võtnud omaks küll. Kuna Narva Gate OÜ ja Xi Xe AS (pankrotis) vahel sõlmitud üürileping on lõppenud ja ei ole Xi Xe AS (pankrotis) üüritud asja omanik, siis kõik üürileandja õigused läksid Narva Gate OÜ-le üle VÕS § 291 lg 1 alusel või nimetatud normi analoogia põhjal. VÕS § 291 lg 1 sätestatust või selle sätte analoogiast nähtuvalt võib Narva Gate OÜ esitada V Rile kahjuhüvitisenõude ja nõuda kasvõi üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavapärane. Kui kohus leiab, et ei saa Narva Gate OÜ vastunõudele kohaldada VÕS § 291 lg-s 1 sätestatut või sellest sättest tulenevat analoogiat, siis alternatiivselt arvab Narva Gate, et tegemist on lepinguvälise kahjuga VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes – kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või xe rikkumisega ja V R pidi mõistlikku ja õiglast kahjuhüvitist tasuma. Rikkumine on selles, et ajavahemikul 08.07.2008 kuni käesoleva ajani peab V R ebaseaduslikult kinni Narva Gate OÜ omand ehk ruumid aadressil X x, Narva, kogupindalaga 200 m2, ei tagasta nimetatud ruume omanikule, rikub Narva 4(12)

Tsiviilasi nr 2-13-10869

Gate OÜ õigust nimetatud ruumide vabale kasutamisele enda äranägemisel ning rikub Narva Gate OÜ xt nimetatud ruumide suhtes, kuna x ebaseaduslikult (seadusliku aluseta) on V Ri käes (09.08.20x eemaldas V R ruumide ukselt enda lukku ja samal päeval lukustas ust uue lukuga, mille võti on ainuüksi V Ri kätte jäänud). Arvestades, et V Ril on ilmselt üle jõudu tasuda kahjuhüvitus suurusega 96 629,40 eurot, siis arvab Narva Gate OÜ, et kohtul tuleb määrata õiglase kahjuhüvituse, mis saaks olla tavaline ja/või õiglane praeguses vaidluses. Viru Maakohus 22.04.20x. a määrusega tuvastas, et Narva Gate OÜ esitatud vastuhagi axes taotletakse määrata ruumide kasutamise eest õiglane tasu – üüri hind, mille välja mõista Narva Gate OÜ kasuks põhihagi rahuldamisel. Põhihagi rahuldamata jätmisel palub Narva Gate OÜ kohtul anda luba Narva Gate OÜ-le kohaldada X x asuva varakogumi suhtes üürileandja õigust, varakogumi pandipidajana varakogumi võõrandamiseks ja seeläbi vara ladustamiskulude nõude rahuldamist. Tänaseks ei ole Narva Gate OÜ haginõue põhimõtteliselt muutunud, kuid on vaja seda täpsustada. 2.Kohus 17.01.2022 andis osapooltele teada täpsustatud vastuhagi menetlusse võtmisest.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuhagi ei tunnista ja palub jätta täies mahus rahuldamata. Kostja leiab, et vastuhagi nõue on aegunud ja palus teha aegumise kohta vaheotsuse. Kohus 18.04.2022. a määrusega jättis rahuldamata kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks aegumise osas. Kostja ja hageja vahel puudusid lepingulised suhted. Kostja leiab, et hageja väljaarvutatud summa ei ole õige. Kostja ja Xi Xe AS vahel sõlmitud lepingus esinesid tootmiseks tehniliselt vajalikud tingimused: täielik elektri-, soojuse-, veevarustus. Narva Gate OÜ katkestas kõik kommunikatsioonid ja läks vanarauaks. Hageja ise kinnitab, et kostja vähemalt kahel korral temalt vara väljastamist välja nõudis. Kostja leiab, et Hageja oleks juba ammu võinud kasutada oma ruumi, kui Hageja oleks lõpetanud omandiõigusejärgse kostjale kuuluva vara pahauskliku valdamise ja oleks andnud selle vara täies mahus Kostja xse üle. Kostja ei saanud hagejat kuidagi kahjustada, hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvide kaitseks või ei taotle eesmärki, milleks riik peaks tagama õiguskaitse või kui hagi taotletud eesmärki ei ole võimalik hagi abil saavutada. Hageja ei kindlustanud kostja vara säilimist, seintel on suured augud, kostja vara varastati, mille kohta on kostja teavitanud hagejat. Hetkel on käimas menetlus Narva Gate OÜ suhtes kriminaalasja algatamiseks. Kostja 26.09.2005 sõlmis Xi Xe AS-iga (edaspidi Rendileandja) aadressil X x Narva asuvate ruumide rendilepingu, mis igal aastal oli pikendatud Rendileandja poolt. 01.10.2007 Rendileandja pikendas rendilepingu kolmeks aastaks ehk kuni 01.10.2010. 12.06.2008 süüdistasid Rendileandja vastutavad töötajad Kostjat Rendileandjale kuuluva vara varastamises ja Kostja vastu oli algatatud kriminaalmenetlus No x KarS § 199 lg 1 ja 201 lg 1 järgi. Sealsamas on Rendileandja võtnud tarvitusele meetme Kostja ettevõtte territooriumile mittelubamiseks ning on pitseerinud Kostja renditud aadressil X x, Narva, asuvad ruumid kinni. 5(12)

Tsiviilasi nr 2-13-10869

Menetlus kriminaalasjas No x kestis 2 aastat ja 5 kuud. 26.11.2010 oli menetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Seega, rendilepingu kehtivuse ajal ajavahemikul 12.06.2008–01.10.2010 tekkisid Rendileandja süül Kostjal takistused aadressil X x, Narva asuvate ruumide kasutamises. Seega, kostja ei ole kohustatud tasuma üüritasu ning kandma ka kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mille jooksul ei suutnud ta asja käsutama vastavalt asja sihtotstarbele Rendileandja tehtud takistuse tõttu. Samuti Kostja arvab, et temal puuduvad alused tasuda Hagejale tasu vara hoiustamise eest, mis asus ruumides aadressil X x Narva ja mis oli Kostja xest välja langenud ja läks Hageja ebaseaduslikku xse. Kostja ei kohustunud Hagejat hoiustama Kostjale kuuluv vara.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja leiab, et tema nõue ei ole aegunud. Kuna praeguses asjas põhinõude puhul ei ole tegemist mitte tehingust tuleneva nõudega ega kahju õigusvastasest tuleneva nõudega, vaid seadusest (VÕS § 335) tuleneva nõudega, siis kohaldatakse TsÜS § 149 esimene lause, mille kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna vastuhagis hageja nõuete rikkumine toimus 07.07.2008 ja kestab käesoleva ajani jätkuvalt ning see kestab vähem kui 10 aastat, siis ei ole vastuhagis hageja nõue aegunud. Samuti tuleb arvestada, et 17.04.2015 on vastuhagi esitatud ja seetõttu TSüS § 160 lg 1 alusel on aegumine peatunud. Kostja juhib vastuses tähelepanu arvutusveale üüritud ruumi tagastamata jätmise aja arvutamisel. Vastuhagis hageja nõustub V. R küll. 10.01.2022 vastuhagiaxes avaldab hageja, et praeguses asjas üüritud asja tagastamisega viivitatud aeg kestab ajavahemikul 08.07.2008 kuni käesoleva ajani ja võrdub 258 kuuga. Arvestades, et täpsustatud vastuhagiax on esitatud 10.01.2022, siis 10.01.2022 vastuhagiaxe esitamise seisuga üüritud asja tagastamisega viivitatud aeg on 162 kuud ja siis võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kasvõi üürilepingus kokkulepitud üüri, siis võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda 62 118,90 eurot (162 kuud x üürilepingus kokkulepitud üüri 383,45 EUR kuus = 62 118,90 EUR). Seoses ülaltoodud parandusega tuleb ka parandada 10.01.2022 vastuhagiaxe punkti 15 sisu: “Arvestades, et V Ril on ilmselt üle jõudu tasuda hüvitusena üürilepingus kokkulepitud üüri 162 kuu eest summas 6x18,90 eurot, siis arvab Narva Gate OÜ, et kohtul tuleb määrata õiglase kahjuhüvituse, mis saaks olla tavaline ja/või õiglane praeguses vaidluses”.

KOHTUISTUNG

17.05.2022 kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, väidete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 6(12)

Tsiviilasi nr 2-13-10869

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist ei vaja, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest axtest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seetõttu tuleb seda rahuldada osaliselt. Lahendamata taotlused

Tsiviilasi nr 2-13-10869

rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Narva Gate OÜ esitas kohtule vastuväite kohtu tegevuse kohta väidetavale rikkumisele järgnenud esimeses menetlusdokumendis. Seepärast on tal õigus esitada vastuväidet kohtule küll. Kohus, olles tutvunud vastuväite ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohus ei rikkunud menetlussätteid ega olulisi tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid. TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kõne all oleval juhul ei leia kohus, et rikutud oleks TsMS § 176 lg 1 sätteid sellega, et kohus võimaldas ja määras vastuhagi kostjale tähtaja esitada tema kõigi menetluskulude nimekiri kohtuistungi järel. Riigikohus 07.09.2016. a otsuses nr 3-2-1-60-16 selgitas, et võib menetlusosaline esitada kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja ning kohus peab sellega arvestama, olenemata sellest, kas kohus on määranud, et esitada tuleb kõigi või üksnes viimase istungiga seotud menetluskulude nimekiri. Riigikohus on samas otsuses märkinud, et TsMS ei sätesta tagajärjena, et menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta nagu näeb HKMS § 109 lg

Tsiviilasi nr 2-13-10869

poolt õiglane kahjuhüvitis, mille välja mõista V Rilt Narva Gate OÜ kasuks vastuhagi rahuldamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et: - Xi Xe AS-i (pankrotis) ja V Ri vahel oli 27.09.2006 sõlmitud üürileping, mille alusel sai V R kasutusse Xi Xe AS-i (pankrotis) ruumid kogupindalaga 200 m2 hoones aadressil X x, Narva; - üürilepingu kohaselt pidi V R tasuma Xi Xe AS-le üüri suurusega 30 Eesti krooni (1,9173 eurot), millele lisandub käibemaks, iga üüritava ruutmeetri kohta, s.o 6000 EEK või 383,45 EUR kuus; - Xi Xe AS pikendas 01.10.2007 kostjaga 27.09.2006 sõlmitud rendilepingut kolmeks aastaks samadel tingimustel; - hageja sai aadressil X x, Narva, asuva hoone omanikuks 07.11.2007; - 03.07.2008 kirjaga nr x teatas Xi Xe AS kostjale, et lõpetab ennetähtaegselt 27.09.2006 sõlmitud rendilepingu FIE V Riga alates 07.07.2008; - aadressil X x, Narva, asuvas hoones asus üürilepingu sõlmimise ajal ja asub käesoleva ajani kostjale kuuluv vara. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 341 järgi kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 291 lg 1 kohaselt kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku xse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku xse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Seega läksid Xi Xe AS-i (pankrotis) poolt aadressil X x, Narva, asuva hoone võõrandamise tõttu alates 7. novembrist 2007 üürileandja õigused ja kohustused hagejale üle. Kohtule jääb arusaamatuks ja hageja ei osanud selgitada, miks kostjaga sõlmitud rendilepingu ennetähtaegsest lõpetamisest teatas kostjale 03.07.2008 kirjaga Xi Xe AS siis, kui ta ei olnudki alates 07.11.2007 üüritud hoone omanik ja üürileandja õigused ja kohustused läksid alates 07.11.2007 üle hagejale. VÕS § 325 lg-st 1 tulenevalt võivad üürileandja ja üürnik elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisaxega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama paragrahvi lg 5 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Üürilepingu ülesütlemisaxe võimaliku tühisuse peab kohus kontrollima omalgi algatusel, olgugi et tühisuse aluseid ei olnud vastaspool esitanud, kuna TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et Xi Xe AS-i 03.07.2008 kirja nr 7/24820 alusel on kostjaga 27.09.2006 sõlmitud rendilepingu ülesütlemine tühine, sest seda mitte renditud ruumide üürileandja tegi. Kohus on seisukohal, et kuna kostjaga sõlmitud rendilepingu ülesütlemine oli tühine, siis ta on hagejale kuuluvat kinnistut kasutanud õiguslikul alusel kuni 01.10.2010, kui temaga sõlmitud rendilepingu tähtaeg ära lõppes. Pooled ei vaidle, et hageja ei pikendanud eelnevalt kostjaga sõlmitud lepingut ega sõlminud uut lepingut. Seeläbi muutusid alates 02.10.2010 kõik rendilepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja esitas aegumise vastuväide. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS §-st 143 9(12)

Tsiviilasi nr 2-13-10869

tulenevalt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 3 algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 147 lg-st 3 tulenevalt algas rendilepingust tulenev tasu maksmise nõude aegumistähtaeg 01.01.2011 ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 alusel 31.12.2013 kl 24.00. Vastuhagi esimeses redaktsioonis esitati kohtule 17.04.2015. Selleks ajaks on rendilepingust tulenev nõue aegunud küll. Kohus on seisukohal, et kuna kostjaga sõlmitud lepingu kehtivus 01.10.2010 ära lõppes, ei peagi kohus kontrollima enne seda aega kas hagejal on õigus nõuda kostjalt mingit tasu muudel alustel. VÕS § 334 lg 1 esimese lause kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja pärast rendilepingu tähtaja lõppemist ei tagastanud ruume hagejale ning et kostjale kuuluv vara on hagejale kuuluvas kinnistus aadressil X x, Narva tänaseni. Vaidluse all ei ole, et hageja on aadressil X x, Narva asuva kinnistu omanikuks. Kohus tegi juba kindlaks, et 01.10.2010 lõppes rendilepingu tähtaeg ära, seega puudub pärast 01.10.2010 kostjal õiguslik alus vallata hageja kinnisomandit. Alates 2. oktoobrist 2010 puudus kostjal õiguslik alus hagejale kuuluvat kinnisasja kasutada ja vallata. Kostja hageja kinnistut ei vabastanud ja selle xt hagejale üle ei andnud käesoleva ajani. Kohus nõustub, et hageja nõude aluseks võib olla VÕS § 335, mille kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-43-13 p 11 märkinud, et VÕS § 335 juhul on tegemist seaduses sätestatud lihtsustatud kahjuhüvitise nõudega juhuks, kui üürnik või rentnik rikub oma kohustust lepingu ese lepingu lõppemisel tagastada. Kuigi äriruumi üürileping on 01.10.2010 lõppenud, kostja üüripinna ei tagastanud, on hageja õigustatud kohtu hinnangul nõudma peale üürilepingu lõppemist kahjuhüvitisena kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline VÕS § 335 alusel kuni üüripinna vabastamiseni.

10(12)

Tsiviilasi nr 2-13-10869

Hageja palub määrata õiglase tasuna/üürina OÜ Narva Gate kasuks 1m2/1,27 € või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. Xi Xe AS ja X Ri vahel 27.09.2006. a sõlmitud äriruumi üürilepingu alapunkti 3.1 kohaselt leppisid pooled kokku üüri 30 krooni, mis teeb 1,92 eurot, iga üüritava ruutmeetri kohta. Üürisummale lisandub käibemaks 18%. Lepingu alapunktist 1.1 tulenevalt üüritud äriruumi kogupindala on 200 m2. Kohus arvestab sellega, et hageja oma nõudes näitab üüri suuruseks 1m2/1,27 eurot, mis on vähem kui 1,92 eurot ja ei sisalda käibemaksu. Samuti arvestab kohus sellega, et vastuhagi esitamisest 2015. a-l on möödunud seitse aastat, nõutud üürisuurust aga hageja ei muutunud vastuhagi täpsustades. Eluliselt on usutav, et üürihinnad on selle aja jooksul suurenesid. Kohus on seisukohal, et hageja nõutud tasu/üür 1m2/1,27 € on õiglane tasu. Viimati 10.01.2022 täpsustatud vastuhagi axes nõuab hageja õiglast tasu väljamõistmist alates 08.07.2008 käesoleva ajani. Kostja esitas aegumise vastuväide. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS §-st 143 tulenevalt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastavalt TsÜS § 150 lg-le 1 kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna üürilepingu kehtivus lõppes 01.10.2010, hageja teadis kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust, hakkas kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema alates 02.10.2010 ja kuni 02.10.2013 nõuded on aegunud. Hageja on õigustatud nõudma tasu alates 03.10.2013. Viivitus tasu maksmises alates 03.10.2013 kohtuotsuse tegemise päeva seisuga moodustab 105 kuud ja 28 päeva. Lähtudes üürisuurusest 1,27 kuus ja ruumi suurusest 200 m2, ühes kuus üür moodustab 254 eurot. Seega 105 kuus eest peab kostja tasuma hagejale 26 670 eurot (200 m2 x 254 euro x 105 kuud) ja veel 16,94 eurot ajavahemiku 03.07.2022. a - 01.08.2022. a eest (200 m2 x 254 euro : 30 päeva kuus x 28 päeva), kokku 26 686,94 eurot. 10.01.2022. a vastuhagi axes märkis, arvestades, et V Ril on ilmselt üle jõudu tasuda kahjuhüvitus nõutud suurusega, siis arvab Narva Gate OÜ, et kohtul tuleb määrata õiglase kahjuhüvituse, mis saaks olla tavaline ja/või õiglane praeguses vaidluses. Kohus on seisukohal, et kuna hageja poolt nõutud üür ei ole aastast 2015. a muutunud, kostjal oli võimalik juba ammu vabastada hagejale kuuluvad ruumid, hageja ei nõua käibemaksu lisamist ega viivist, on kohtu poolt väljaarvutatud summa ongi õiglane kahjuhüvitus praeguses vaidluses. Kõigest eeltoodust lähtudes rahuldab kohus vastuhagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitisena 26 686,94 eurot. Kohus leiab, et kostja vastuväited, mis ei ole kohtu poolt arvestatud otsuse tegemisel, ei evi asja lahendamisel tähtsust vastuhagi lahendamisel. 11(12)

Tsiviilasi nr 2-13-10869

Kõik menetlusosaliste poolsed kohtuotsuses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid vastuhagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi on rahuldatud osaliselt, peavad pooled kandma menetluskulud võrdsetes osades. Seega kostja peab kandma 50% hageja põhjendatud menetluskuludest ning hageja peab kandma 50% kostja põhjendatud menetluskuludest. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus lahendab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2023 kohtuotsusega.

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.