Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tekkinud suur maksuvõlg; lisaks on muid sissenõutavaks muutunud kohustusi, mida ei ole võimalik täita; kohustused ületavad olemasolevaid varasid oluliselt. 19.06.2017 saatis ajutine haldur Olav Miil ́ile teabenõude, millele tänaseni pole sisulist vastust. Vaid Olav Miili esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher on teatanud vastamise edasilükkamisest. Alles 28.11.2017 teatas Toomas Vaher, et võlgniku pankroti vältimiseks peetud läbirääkimised ei ole oodatud tulemust andnud ja et raamatupidamisandmeid ei ole võimalik esitada, sest pole lahenenud probleem EfTEN’iga. Olav Miili esindaja teade probleemidest EfTEN’iga üllatas ajutist haldurit, sest 17.07.2017 väitis samuti võlgniku juhatusse kuuluv Richard Tomingas (esindaja poolt saadetud kirjas) küllaltki selgelt, et raamatupidamisandmete esitamine sõltub vaid Olav Miilist. R.Tomingas esindaja teatas muu hulgas: O.Miil pidi vastutama võlgniku raamatupidamise korraldamise eest ning vastavat teenust osutav EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ oli O.Miili kontrolli all; R.Tomingase esindajatele 9.06.2017 üleantud dokumentide hulgast puudusid paljud olulised dokumendid, sh aastaaruanded, bilanss, pearaamat jne.; puuduliku dokumentatsiooni tõttu ei ole ka R.Tomingas ́el võimalik koostada võlgniku varade ja võlgade korrektset nimekirja; pankrotihaldur peab raamatupidamisdokumendid välja nõudma Olav Miililt. 30.11.2017 edastas Toomas Vaher ajutisele haldurile Exceli tabelid ja EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ poolt võlgnikule esitatud arvete koopiad. Haldur on varasemalt kõigile osapooltele ja kohtule teatanud, et vajab konkreetseid vastuseid ja dokumente vähemalt 10 päeva enne kohtuistungit. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, sõidukid, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid. Igasugune likviidne vara puudub ja tühi on pangakonto. Pankrotiavaldusest nähtub ainsa varana 2 nõudeõigust kogusummas 588 115 eurot. Kuid üks deebitoridest, Paxton Assets OÜ, on ilmselt maksejõuetu, mistõttu 115 euro suurune nõue selle ettevõtte vastu on lootusetu. Seega on võlgniku ainsaks varaks 588 000 euro suurune (tasumata arvetel põhinev) nõue aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii vastu. Tänase seisuga halduril kahjuks puudub piisav ülevaade kogu olukorrast ja kõigi äriplaanis osalenud ettevõtete rollist võlgniku äriplaani nurjumises. Sealhulgas puudub dokumentatsioon hindamaks isegi seda, kas võlgniku varade nimekirjas kajastatud nõue aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii vastu on sissenõutav. Ja isegi kui see nõue on sissenõutav, võib juhtuda, et Saaremaa Laevakompanii saab selle kohustuse tasaarvestatud enda võimaliku nõudeõigusega (näiteks) võlgniku teis(t)e võlausaldaja(te)ga, mille tulemusel tulevasse pankrotipesasse pankrotivara ei saagi tekkima. Seega võib juhtuda, et võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid, sh isegi ajutise halduri tasu, katta ei saa. Võlgniku pankrotiavalduses on võlgade suuruseks märgitud kokku 3 534 436,86 eurot: Ajutise halduri nr Võlausaldaja Võlg pankrotiavalduses hinnang

OÜ Dagenhart

272 450,18

272 450,18

(195 241,79 + intress 77 208,39)

Toletum OÜ

980 654,50

980 654,50

(558 576,93 + 422 077,57)

Osaühing HM Investeeringud Arco Vara AS

242 845,82

143 391

(71 695,5 + intress 171 150,32) 132,53

132,53

Eesti Väärtpaberikeskus AS

29,8

29,8

EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ

248,12

248,12

Taali Grupp OÜ

1 942 378

1 769 176,40

(884 588,20 + intress 1 057 789,80) solidaarne kohustus koos OÜga Dagenhart ja Paxton Assets

Maksu- ja Tolliamet

95 697

393 710,77

(93413,95 + arv.intress 2283,96)

(365 872,95 +27 837,82)

Kohustused KOKKU

3 534 436,86

3 559 793

Ajutisel halduril puuduvad andmed, miks pärast pankrotiavalduse esitamist suurenes oluliselt (kordades) maksuvõlg, mis veel 16.06.2017 oli kokku 93 413 eurot. Seda maksuvõlga ei ole võlgnik vaidlustanud ega taotlenud selle ajatamist. Peale ülaltoodute ei ole teada võlgniku muid täitmata kohustusi. Arvestada tuleb veel, et kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni võivad suureneda veel mitme võla intressid ja viivised, sest pankrotiavalduses võlgniku poolt esitatud andmete vanus on juba pisut enam kui 6 kuud. Seega võlgade koosseis ja suurus täpsustub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Finantsandmete analüüs ning hinnang raamatupidamisele ja juhtorganite tegevusele: Aasta Äritulud (käive) Kasum/kahjum Omakapital

4 355 400

258 699

-157 733

4 343 500

326 562

168 829

3 771 280

andmed puuduvad

andmed puuduvad

andmed puuduvad

andmed puuduvad

andmed puuduvad

andmed puuduvad

andmed puuduvad

andmed puuduvad

andmed puuduvad

-191 556

-22 727

Võlgniku majandustegevuse finantsandmeid pole võimalik analüüsida, sest täielikku ülevaadet võimaldavaid dokumente pole ajutisele haldurile esitatud. Võlgnik on varasemalt jätnud äriregistrile esitamata 2015. aasta ja 2016. aasta aastaaruanded. Viimati esitatud aastaaruanne on 2014. aasta kohta. Ajutisele haldurile ei ole võlgnik esitanud arvestatavaid dokumente, millele tuginedes saaks anda täpset hinnangut võlgniku majandusliku hetkeolukorra ja selle tekkimise ajatelje ning põhjuste kohta. Vastava teabenõude edastas ajutine haldur pankrotiavalduse esitanud juhatuse liikmele juba 19. juunil. Kuna Olev Miil ega tema esindaja ajutise halduri teabenõudes esitatud küsimustele ei ole vastanud ja nõutud dokumente esitada ei ole suutnud, pöördus ajutine haldur võlgniku juhatuse teise liikme Vjatseslav Leedo esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv poole. Vastusest selgus, et võlgnikule osutab raamatupidamise teenust Simar OÜ, kuid ka V. Leedol ei ole võimalik küsitud dokumente esitada, kuna EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ poolt Simar OÜ ́le

12.06.2017 üleantud dokumentatsioon olevat olnud puudulik. Ning täiendavaid dokumente ei olevat õnnestunud, vaatamata korduvatele pöördumistele, EfTEN-ist kätte saada. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhtorgani liikmed oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Kuid raamatupidamise korraldamise ning aruandluse koostamise/esitamise osas ei ole juhatus suutnud täita oma hoolsuskohustust. Lõppjäreldusena on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on ilmselt enam kui 3 559 793 eurot; ainus vara on 588 000 euro suurune nõudeõigus, mille sissenõutavust ja väärtust on hetkel võimatu hinnata; on ilmne, et netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, sest majandustegevuse jätkamiseks puudub osanikel koostöötahe ja äriplaan; võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse - PankrS § 31 lg 4. Täpsemad maksejõuetuse põhjused ja väljakujunemise aeg selguvad menetluse hilisemas käigus. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku juhtkonna omavahelised erimeelsused, mis tõi kaasa äriplaani nurjumise. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühing Reyna Trade pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid enam kui 3 559 793 eurot, kuid ainus vara on 588 000 euro suurune nõudeõigus, mille sissenõutavust ja väärtust on hetkel võimatu hinnata. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku juhatuse liikmed Richard Tomingas ja Vjatšeslav Leedo 01.12.2017 toimunud kohtuistungil vaidlustanud võlgniku pankrotiavalduses märgitud võlgnevuste ja varade suurust. Ajutise halduri aruandest ilmneb, et võlgnikul puuduvad kinnisasjad, sõidukid, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid, likviidne vara ning pangakontodel rahalisi vahendeid ei ole. Pankrotiavaldusest nähtub ainsa varana 2 nõudeõigust kogusummas 588 115 eurot. Võlgniku ainsaks varaks on ajutine haldur hinnangud 588 000 euro suuruse (tasumata arvetel põhineva) nõude AS Saaremaa Laevakompanii vastu. Asja läbivaatamisel ilmnes, et ajutisele haldurile ei esitatud võlgniku raamatupidamise dokumente ega andmeid. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. ÄS § 187 kohaselt peab juhatus täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Raamatupidamise seaduse § 4 näeb ette raamatupidamise katkematu pidamise (püsiva korraldamise), sh majandusaasta aruande tähtajalise esitamise, jne. Asjaolu, et ajutisele haldurile ei ole esitatud raamatupidamise andmeid, ei mõjuta käesolevas asjas võlgniku püsiva maksejõuetuse hindamist PankrS § 1 lg 2 mõttes. PankrS § 13 lg 1 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse, samuti lg 3 sätestab, et seaduses võib ette näha kohustuse esitada pankrotiavaldus. TsMS § 235 kohaselt põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust

eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiavalduses on esile toodud, et OÜ Reyna Trade on püsivalt maksejõuetu, kohustused ületavad varasid ja puudub likviidne vara, puudub majandustegevus ja sellest tulenevalt rahavoog, AS Saaremaa Laevakompanii ei ole oma võlga tasunud, on tekkinud suur maksuvõlg ja lisaks on muid sissenõutavaks muutunud kohustusi. Pankrotiavalduse esitas PankrS § 13 lg 4 kohaselt üks juhatuse liige, kuid asja sisulise läbivaatamise käigus ei toonud teised juhatuse liikmed esile võlgniku maksejõuetuse osas ümberlükkavaid väiteid. PankrS § 31 lg 4 järgi, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kolmas isik OÜ Taali Grupp on tasunud kohtu deposiitkontole 2500 eurot pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud Osaühing Reyna Trade juhatuse liikmed Olav Miil (isikukood: xxx), Richard Tomingas (isikukood: xxx) ja Vjatšeslav Leedo (isikukood: xxx). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1512 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1512 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.