Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-105-07 Tartu, 20. november 2007. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik Osaühingu RTR AUTONDUS hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu 1 100 000 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-10827 Salva Kindlustuse AS-i määruskaebus Hageja osaühing RTR AUTONDUS (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann Kostja Salva Kindlustuse AS (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu 29. oktoober 2007. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2007. a määrus ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada AS-ile Advokaadibüroo Paul Varul Salva Kindlustuse AS-i määruskaebuselt
30.aprillil 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Harju Maakohus tegi 23. veebruaril 2007. a otsuse, millega rahuldas hagi. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ja saatis 26. märtsil 2007. a e-kirjaga digitaalselt allkirjastatud apellatsioonkaebuse nii ringkonnakohtule kui ka hageja esindajale.
2.Hageja esitas 10. aprillil 2007. a vastuapellatsioonkaebuse ja avalduse vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks juhul, kui kohus loeb, et apellatsioonkaebus saadi kätte 26. märtsil 2007. a. Hageja esindaja väitel haigestusid esindaja ja tema lapsed 9. märtsil 2007. a ning hageja esindajal ei olnud võimalik tööülesandeid täita 27. märtsini 2007. a. Kostja apellatsioonkaebus saabus advokaadibüroosse 26. märtsil 2007. a, mil hageja esindaja oli tööülesannetest vabastatud. Hageja esindaja sai apellatsioonkaebuse kätte 27. märtsil 2007. a. Arvestades pikaajalist töölt puudumist, millega kaasnes oluline tööde kuhjumine, ei olnud hageja esindajal võimalik esitada vastuapellatsioonkaebust kaebuse esitamiseks ettenähtust lühema aja jooksul. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3.Ringkonnakohus rahuldas 13. aprilli 2007. a määrusega hageja avalduse ja ennistas apellatsioonkaebuse tähtaja, võttis hageja vastuapellatsioonkaebuse menetlusse, teatas sellest menetlusosalistele ning kohustas kostjat vastuapellatsioonkaebusele 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)
§ 635 lg 3 kohaselt vastuapellatsioonkaebus 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1 kohaselt tähtaja menetlusosalise avalduse alusel juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab muu negatiivse tagajärje. Kostja apellatsioonkaebus jõudis advokaadibüroosse 26. märtsil 2007. a. Seega saabus vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 9. aprillil 2007. a. Vastuapellatsioonkaebus ja avaldus menetlustähtaja ennistamiseks saabusid ringkonnakohtusse 10. aprillil 2007. a. Hageja esindaja esitas ringkonnakohtule avalduse väidete tõendamiseks töövõimetuslehed, mille kohaselt oli hageja esindaja töölt vabastatud 9. märtsist 2007. a 26. märtsini 2007. a. Hageja esindaja, samuti tema alaealiste laste haigestumine ja laste hooldamine haiguse ajal on mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõistes. Hageja esindaja esitas vastuapellatsioonkaebuse 10. aprillil 2007. a, seega tööle asumisest 14 päeva jooksul. Menetlustähtaja ennistamise avalduse rahuldamisel tuleb vastuapellatsioonkaebus võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja kostja peab TsMS § 641 lg 1 kohaselt esitama vastuapellatsioonkaebusele kirjaliku vastuse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hageja avaldus vastuapellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus menetlusse võtmata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub mõjuv põhjus, mis võimaldaks vastuapellatsioonkaebuse tähtaega ennistada. Ringkonnakohtu määrusest nähtuvad asjaolud ei ole kogumis vaadeldavad tähtaja ennistamist võimaldava mõjuva põhjusena. Tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Menetlusosalise esindaja töö kuhjumine pärast tööle naasmist ei ole objektiivne mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 mõttes. Esindaja asus pärast haigust tööle 27. märtsil 2007. a, seega oli tal aega 9 tööpäeva, et esitada vastuapellatsioonkaebus. Ringkonnakohus ei põhjendanud, milline mõjuv põhjus takistas oli hageja esindajat selle ajavahemiku jooksul vastuapellatsiooni esitamast. Muu hulgas tuleb arvestada, et apellatsioonkaebus saadeti advokaadibüroo kantselei e-postiaadressile. Kui advokaadibüroos töötab mitu advokaati, peab advokaadibüroo korraldama oma töö nii, et ühe advokaadi haigestumisel teevad kiireloomulised tööd tema eest teised advokaadid. Ringkonnakohus rikkus TsMS §-s 7 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ei küsinud kostja seisukohta vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohtu määruse tegi kolmeliikmelise kohtukoosseisu asemel üks kohtunik. TsMS § 17 lg 1 järgi lahendab ringkonnakohus asja tavaliselt kolmeliikmelises koosseisus. Erandina võib TsMS § 640 järgi üks kohtukoosseisu liige valmistada ette asja arutamise ja lahendada menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist ringkonnakohtus.
TsMS § 640 ei saa kohaldada kaebuse tähtaja ennistamise ja menetlusse võtmise otsustamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega ei ole kooskõlas see, kui ühe ja sama kohtumäärusega otsustatakse möödalastud tähtaja ennistamine ning võetakse hilinenult esitatud menetlusdokument menetlusse ja kohustatakse teist poolt sellele vastama. Kaebuse menetlusse võtmine on takistatud senikaua, kuni ei ole jõustunud lahend, millega ennistati möödalastud tähtaeg.
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks oli mõjuv põhjus, mille hageja esindaja ka avalduses välja tõi, ning ringkonnakohus tegi otsuse oma siseveendumuse kohaselt. TsMS §-de 638 ja 640 sõnastusest tuleneb, et asja menetlusse võtmisel ja asja ettevalmistamisel on kohtukoosseisu liige õigustatud lahendama küsimusi üksi, välja arvatud juhul, kui seaduses on sõnaselgelt sätestatud kolmeliikmelise kohtukoosseisu nõue.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 695 ja § 691 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, sest asja lahendas vale kohtukoosseis.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas ringkonnakohus ennistas õigesti vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ja võttis vastuapellatsioonkaebuse õigesti menetlusse.
8.Vastustaja võib TsMS § 635 lg 3 järgi esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Praeguses asjas ei olnud apellatsioonitähtaeg pikem kui 14 päeva. TsMS § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõppeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtaja saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.00. Ka TsMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võib reeglina menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaega hakata lugema apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisele järgnevast päevast. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 307 lg 1 järgi on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetlusdokumendi kättetoimetamist elektrooniliselt reguleerib TsMS § 314. Muu hulgas loetakse TsMS § 307 lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest, kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele
dokumendi võis seaduse järgi kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda. Vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg möödub ülalviidatud sätete kohaselt 14. päeval kell 24.00 arvates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisele järgnevast päevast.
9.Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel TsMS § 66 järgi õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. Kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1 kohaselt tähtaja menetlusosalise avalduse alusel juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab muu negatiivse tagajärje. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Tulenevalt eeltoodust peab kohus tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel hindama, kas menetlusosaline on põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida, ja kas tähtaja möödalaskmine põhjustab menetlusosalisele negatiivse tagajärje. Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda TsMS § 422 lg-s 1 sätestatust. Viidatud säte ei kehtesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Riigikohus on 23. mai 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07 ja 24. jaanuari 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 selgitanud, et mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Põhistamise mõistet (TsMS § 235) on Riigikohus selgitanud 7. novembri 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-94-06.
10.Tähtaja ennistamise lahendab kohus TsMS § 68 lg 3 järgi määrusega. Reeglina lahendab ringkonnakohus TsMS § 17 lg 1 järgi tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises koosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS §-s 68 ega teistes tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetes ei ole täpsustatud kohtu koosseisu tähtaja ennistamise otsustamisel. Järelikult tuleb tähtaja ennistamise otsustamisel lähtuda TsMS § 17 lg-s 1 sätestatud üldreeglist. Sellest tulenevalt peab tähtaja ennistamise küsimuse lahendama ringkonnakohus kolmeliikmelises koosseisus. Vastupidisele seisukohale ei saa asuda ka TsMS § 640 lg 3 alusel, mille järgi lahendab kohtukoosseisu liige üksinda menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel ja teeb asja arutamist ettevalmistavad või muud korraldavad määrused. Viidatud sätte kohaselt saab kohtukoosseisu liige teha üksinda asja arutamist ettevalmistavaid ja muid korraldavaid määrusi, mitte aga otsustada apellatsioonkaebuse ega vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kuna kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimus tuleb otsustada enne kaebuse menetlusse võtmist, ei saa viidatud sätet tähtaja ennistamise otsustamisele kohaldada. Samuti ei ole kolleegiumi arvates kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimus asja arutamist ettevalmistava ega korraldava iseloomuga. Tähtaja ennistamisel tuleb hinnata, kas tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus, s.o lahendada
sisuliselt menetlusosalise taotlus. Kuna TsMS § 17 lg-st 1 tulenevalt teeb ringkonnakohus sisulised otsustused kolmeliikmelises koosseisus, tuleb ka kaebuse tähtaja ennistamise küsimus lahendada kollegiaalselt. Asja lahendamine ühe ringkonnakohtu kohtuniku poolt on menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 2 mõttes (vt ka Riigikohtu 2. aprilli 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-07, p 7 ja Riigikohtu 18. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 9).
11.Muu hulgas juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja kaebuse menetlusse võtmist ei saa kohus otsustada ühes määruses. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistavaks asjaoluks on TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamine hilinenult. TsMS § 635 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse vastuapellatsioonkaebusele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna vastuapellatsioonkaebuse kohta ei ole teisiti sätestatud, tuleb TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaldada ka vastuapellatsioonkaebusele. Kolleegium leiab, et viidatud sättest tulenevalt ei saa ringkonnakohus võtta hilinenult esitatud kaebust menetlusse enne, kui on jõustunud kaebuse esitamise tähtaega ennistav kohtulahend. Vastasel juhul menetleb ringkonnakohus hilinenult esitatud kaebust, milleks tal õigust ei ole. Vastavalt TsMS § 68 lg 4 järgi võib nii tähtaja ennistamise kui ka ennistamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 466 lg 3 järgi jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kuigi ringkonnakohus on otsustanud kaebuse esitamise tähtaja ennistada, ei ole kaebuse tähtaeg ennistatud enne, kui selle kohta on jõustunud kohtulahend, ning alles seejärel saab ringkonnakohus võtta kaebuse menetlusse.
12.Kuna ringkonnakohtus otsustas vastuapellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise kohtukoosseisu üks liige, kuid ülaltoodud põhjendustel peab seda tegema ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis, tuleb ringkonnakohtu määrus vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.