Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-32-07 Tartu, 10. aprill 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu OÜ Profit Pluss avaldus OÜ ALGEN pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 4. detsembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 206-12235 OÜ Profit Pluss kassatsioonkaebus OÜ Profit Pluss (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Anto Kasak. OÜ ALGEN (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Heldur Otti. 26. märts 2007. a OÜ Profit Pluss esindaja vandeadvokaat Anto Kasak, OÜ ALGEN esindaja vandeadvokaat Heldur Otti. Istungit protokollis Ragne Rebane.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. detsembri 2006. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroo Anto Kasak OÜ-le 4. jaanuaril 2007. a OÜ Profit Pluss kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
OÜ Profit Pluss (võlausaldaja) esitas 18. mail 2006 Tartu Maakohtule avalduse OÜ ALGEN (võlgniku) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31. augustil 2005 laenulepingu, millega võlausaldaja andis võlgnikule laenu 200 000 krooni intressiga 12% aastas. Tagasimakse tähtaeg oli 2. jaanuar 2006. Võlausaldaja saatis 13. aprillil 2006 võlgnikule pankrotihoiatuse, milles palus tasuda võla 15 päeva jooksul. Võlgnik sellele ei reageerinud.
2.Võlgnik vaidles nõudele vastu, leides, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue on tõendamata. Vaidlusaluse rahasumma sai võlgniku eelmine juhatuse liige. Seega ei ole võlgnikul kohustust seda summat tagastada. Samuti ei ole võlgnik maksejõuetu.
3.Tartu Maakohus kuulutas 30. augusti 2006. a otsusega välja võlgniku pankroti. Maakohtu otsuse kohaselt on võlgnik ajutise pankrotihalduri aruande ja seletuse järgi alaliselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on piisavalt selge. Üksnes asjaolu, et võlgnik on pärast viimast kohtuistungit esitanud hagi nõude vaidlustamiseks, ei ole pankrotiavalduse rahuldamata jätmise aluseks. Laenulepingu on sõlminud võlgniku juhatuse liige võlgniku nimel. Lepingus on laenusaajaks märgitud võlgnik. Seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks kohaldada pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 2 p 1.
4.Võlgnik esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta pankrotiavaldus rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 4. detsembri 2006. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning jättis kõik menetluskulud võlausaldaja kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on võlgnik pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustanud Tartu Maakohtus hagi esitamisega. Maakohus on hagi menetlusse võtnud. Hagi menetlusse võtmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 372 sätestatud korras on piisav alus selleks, et kohaldada PankrS § 31 lg-t 1, mille kohaselt kohus ei kuuluta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotti välja, kui esineb sama seaduse § 15 lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Hagi menetlusse võtmisel ei tuvastanud maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluste esinemist, sh TsMS § 371 lg 2 p-s 1 sätestatud aluse esinemist. Kuna võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu (PankrS § 15 lg 2 p 1), siis PankrS § 31 lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgniku pankrotti välja kuulutada, samuti ei ole kohus õigustatud võlgniku maksejõulisust kontrollima.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Võlausaldaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kohaldas valesti PankrS § 15 lg 2 punkti 1 ja § 31 lg 1 teist lauset. Üksnes asjaolu, et võlgnik on menetluse kestel esitanud hagi nõude vaidlustamiseks, ei ole pankrotiavalduse rahuldamata jätmise aluseks. Võlgniku vastuväide nõudele peab PankrS § 15 lg 2 p 1 mõttes olema põhjendatud. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on selge ja põhjendatud. Ringkonnakohus, rikkudes kohtuotsuse põhjendamise nõuet, ei ole selgitanud, milles seisneb võlgniku põhjendatud vastuvaidlemine nõudele.
7.Võlgnik ei vastanud kassatsioonkaebusele tähtaegselt.
8.Riigikohtu istungil avaldas võlgniku esindaja, et võlgnik võtab kassatsioonkaebuse õigeks. Võlausaldaja esindaja palus Riigikohtul kuulutada välja võlgniku pankrot.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 692 lg 1 p 2 alusel pankrotiseaduse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus kohaldas valesti PankrS § 31 lg-t 1 koostoimes PankrS § 15 lg 2 p-ga 1. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
10.PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama lõike teise lause järgi ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kohus jätab PankrS § 15 lg 2 p 1 järgi pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Eeltoodud sätetest tulenevalt ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel välja võlgniku pankrotti juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada
väljaspool pankrotimenetlust.
11.Ringkonnakohus on leidnud, et võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks esitatud võlgniku hagi kohtu poolt menetlusse võtmine toob igal juhul kaasa võlgniku pankroti väljakuulutamata jätmise PankrS § 31 lg 1 ja PankrS § 15 lg 2 punkti 1 alusel. Sellise järelduse on ringkonnakohus rajanud TsMS § 371 lg 2 p-le 1, mille kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Ringkonnakohtul on jäänud tähelepanuta, et TsMS § 371 lg 2 p-st 1 ei tulene kohtule kohustust jätta selles sättes nimetatud tingimuste olemasolul hagiavaldus menetlusse võtmata. Seega ei saa üksnes sellest, et pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks esitatud hagi on võetud menetlusse, teha järeldust nõudele vastuvaidlemise põhjendatuse kohta.
12.Kolleegium märgib, et enne 1. jaanuari 2004 kehtinud pankrotiseaduse järgi (§ 141 p 1, § 11 lg 2 p 1, § 11 lg 3 p 1) jättis kohus pankrotiavalduse rahuldamata pankrotiavalduse aluseks oleva nõude ebaselguse tõttu, kui nõue oli kohtulikult vaidlustatud. See regulatsioon võimaldas võlgnikul nõude vaidlustamiseks hagi esitamisega välistada tema suhtes pankroti väljakuulutamise, kuna nõude kohtuliku vaidlustamise korral loeti nõue siis kehtinud pankrotiseaduse järgi ebaselgeks. Seadusandja on praegu kehtivas pankrotiseaduses taolisest regulatsioonist loobunud. Kolleegium on seisukohal, et kehtiva pankrotiseaduse järgi ei too pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks esitatud hagi menetlemine igal juhul kaasa võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmist. PankrS § 31 lg 1 teise lause koostoimes PankrS § 15 lg 2 p-ga 1 kohaldamiseks peab kohus kontrollima võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele esitatud võlgniku vastuväidete põhjendatust ka siis, kui selle nõude vaidlustamiseks on võlgnik esitanud hagi ja kohus on võtnud selle menetlusse. Kui kohus leiab, et võlgniku vastuväited nõudele on põhjendatud ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, jätab ta pankroti välja kuulutamata.
13.Kuna TsMS § 688 lg-test 3 ja 5 tulenevalt saab Riigikohtu otsus rajaneda vaid alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel, tuleb asi saata poolte esindajate Riigikohtu istungil avaldatust hoolimata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.