Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-9-10 Tartu, 11. märts 2010. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa Aktsiaseltsi Ekseko hagi Osaühingu VIRU AGRO vastu 564 925 krooni saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-77068 Osaühingu VIRU AGRO määruskaebus Hageja Aktsiaselts Ekseko (registrikood 10153584), esindaja vandeadvokaat Ants Karu Kostja Osaühing VIRU AGRO (registrikood 10626522), esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel 22. veebruar 2010. a, kirjalik menetlus
Muuta tsiviilasjas nr 2-08-77068 Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2009. a määruse resolutsiooni osas, millega ringkonnakohus arestis Osaühingu VIRU AGRO arvelduskontod Eestis registreeritud krediidiasutustes, ja lugeda selles osas kohtumääruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:Arestida Osaühingu VIRU AGRO arvelduskontod 564 925 krooni ulatuses BIGPANK AS-is; Aktsiaseltsis Eesti Krediidipank; AS-is LHV Pank; AS-is SEB Pank; MARFIN PANK EESTI AS-is; Swedbank AS-is; TALLINNA ÄRIPANGA AS-is; AB Bankas "Snoras" Eesti filiaalis; AS Parex banka Eesti Filiaalis; AS UniCredit Bank Eesti filiaalis; Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaalis; Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis; Danske Bank A/S Eesti filiaalis; Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis; Pohjola Bank plc Eesti filiaalis; Scania Finans AB Eesti filiaalis; Siemens Financial Services AB Eesti filiaalis ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Osaühingule VIRU AGRO määruskaebuselt 18. novembril 2009. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. Tagastada Tartu Ringkonnakohtule 21. jaanuaril 2010. a Riigikohtule edastatud ringkonnakohtu määruses ebatäpsuse parandamise taotlus koos lisaga 1.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts Ekseko (hageja) esitas 18. novembril 2008. a Viru Maakohtule hagi Osaühingu VIRU AGRO (kostja) vastu 564 925 krooni suuruse kahjuhüvitise saamiseks.
2.Viru Maakohus rahuldas 18. septembri 2009. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 564 045 krooni. Samas jättis maakohus hageja menetluskuludest 99,85% kostja kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse.
3.Hageja esitas 9. novembril 2009. a ringkonnakohtu menetluses hagi tagamise taotluse, paludes arestida kostja arvelduskontod kõikides Eesti krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti
filiaalides 564 925 krooni ulatuses. Hagi tagamise taotluse kohaselt ei ole kostjal vara, mille arvel oleks võimalik kohtuotsust täita. Kinnistusregistri andmetel kostjale kinnisasju enam ei kuulu. Kostja võõrandas talle kuulunud kinnisasjad 2009. a juulis, st praeguse kohtumenetluse ajal. Eeltoodu kinnitab, et kostja ei kavatse kohtuotsust täita, viidates vara puudumisele. Kostja teadis, et hageja on tema võlausaldaja, kuid ei teatanud talle kinnisasjade võõrandamisest. Äriregistri kommertspandi andmete 6. novembri 2009. a väljatrüki järgi on kostja vallasvarale seatud AS-i Sampo Pank (praegu Danske Bank A/S Eesti filiaal) laenu tagamiseks 2 000 000 krooni suurune kommertspant. AS-i Krediidiinfo maksehäireregistri 9. novembri 2009. a raporti järgi on kostjal 112 krooni suurune intressivõlg. Avalikest registritest ei nähtu, et kostjale kuuluks muud likviidset vara. Kostja 2008. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli kostja kahjum 4 048 210 krooni. Kostja müügitulu on võrreldes 2007. aastaga vähenenud 2008. aastal peaaegu kümme korda. Arvestades 2009. a üldist majandusolukorda Eestis, ei ole alust arvata, et kostja majanduslik seis selle aasta lõpuks paraneks. Samuti palub hageja arvestada, et hageja rahaline nõue kostja vastu on tegelikult suurem summast, mille ulatuses hageja taotleb kostja vara arestimist, sest hagi tagamisega ei oleks kaetud hageja menetluskulud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12. novembri 2009. a määrusega hageja taotluse, arestides kostja arvelduskontod BIGPANK AS-is; Aktsiaseltsis Eesti Krediidipank; AS-is LHV Pank; AS-is SEB Pank; MARFIN PANK EESTI AS-is; Swedbank AS-is; TALLINNA ÄRIPANGA AS-is; AB Bankas "Snoras" Eesti filiaalis; AS Parex banka Eesti Filiaalis; AS UniCredit Bank Eesti filiaalis; Allied Irish Banks, p.l.c. Eesti filiaalis; Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis; Danske Bank A/S Eesti filiaalis; Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis; Pohjola Bank plc Eesti filiaalis; Scania Finans AB Eesti filiaalis; Siemens Financial Services AB Eesti filiaalis ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 järgi hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 järgi tuleb hagi tagamise avalduses nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Hageja hagi tagamise asjaolude põhistused on küllaldased järelduseks, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja taotluses esitatud väiteid kinnitavad kinnistusraamatu registriosa väljavõtted, äriregistri kommertspandi andmete väljatrükk, samuti 2008. a majandusaasta aruanne. Hagi tagamise taotlus tuleb eeltoodu alusel rahuldada ning TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel arestida kostja võimalikud arvelduskontod Eestis registreeritud krediidiasutustes 564 925 krooni ulatuses. TsMS § 378 lg 4 kohaselt on kostja arvelduskontode arestimine proportsionaalne, kuna see koormab kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hageja on tasunud 6. novembril 2009. a tagatise 28 214 krooni 75 senti (5% nõudesummast). TsMS § 385 järgi tuleb hagi tagamise määrus kostja avalduse alusel tühistada, kui kostja maksab
ringkonnakohtu arvelduskontole 564 925 krooni.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja määruskaebuse rahuldada. Juhuks, kui määruskaebust ei rahuldata, palub kostja alternatiivselt seada hagi tagamise jätkumine sõltuvusse sellest, kas hageja maksab 200 000 krooni suuruse tagatise, ning määrata selle tasumiseks hagejale tähtaeg. Tagatise maksmata jätmisel palub kostja vaidlusaluse ringkonnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohus arestis kostja arvelduskontod kõigis Eestis tegutsevates krediidiasutustes, märkimata arestitava summa suurust. Selline piiramatus ulatuses arvelduskontode arestimine on kostjat liigselt koormav, piirates teda rohkem, kui oleks vajalik hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Hagi tagamisega on kostja majandustegevus halvatud. Hagi tagamiseks ei olnud alust. Ringkonnakohus tagas hagi, tuginedes vaid sellele, et kostja on võõrandanud 2009. a oma kinnisasjad. Eeltoodu ei mõjuta praeguses asjas tehtava otsuse täitmise võimalikkust. Kinnisvara võõrandamine iseenesest ei saa olla hagi tagamise abinõu kohaldamise ainsaks põhjuseks. Ka hagi tagamine hageja nõude ulatuses tekitab kostjale olulist kahju ega võimalda täita jooksvaid rahalisi kohustusi. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et praeguses asjas tehtava kohtuotsuse täitmine muutuks võimatuks. Juhul kui ringkonnakohtu määrus jääb muutmata, tuleks hagejal anda lisatagatis. Hageja on tasunud hagi tagamiseks seaduses sätestatud miinimumsumma. Kostja arvelduskontode arestimisest tekib talle selline kahju vähem kui kuu ajaga ning hageja antud tagatis ei kata kindlasti kostjale tekkivat ja juba tekkinud kahju. Ka on arvelduskontode arestimine hagi tagamise abinõudest kõige koormavam. Kostja hindab talle tekkida võiva kahju suuruseks minimaalselt 200 000 krooni olenevalt hagi tagamise kestusest.
6.Vastuses määruskaebusele peab hageja ringkonnakohtu määrust õiguspäraseks.
7.Ringkonnakohus edastas 21. jaanuaril 2010. a Riigikohtule hageja taotluse ringkonnakohtu määruses oleva ebatäpsuse parandamiseks. Hageja palus ringkonnakohtul TsMS § 447 lg 2 ja § 463 lg 2 järgi parandada vaidlustatud määrust selliselt, et määruse resolutsiooni oleks märgitud kostja arvelduskontode arestimine 564 925 krooni ulatuses.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon ei vasta määruse põhjendavale osale ja on seetõttu vastuolus menetlusõiguse normidega. Kuna menetlusõiguse normide rikkumine on võimalik kõrvaldada Riigikohtus, muudab kolleegium TsMS § 692 lg 4 ja § 695 alusel ringkonnakohtu määruse resolutsiooni osas, millega ringkonnakohus arestis kostja arvelduskontod Eestis registreeritud krediidiasutustes. Selles osas tuleb lugeda kohtumääruse resolutsioon sõnastatuks selliselt, et kostja arvelduskontod Eestis registreeritud krediidiasutustes tuleb arestida 564 925 krooni ulatuses. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu määruse muutmata.
9.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti kohaldatud hagi tagamise abinõudega seotud
küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Riigikohus on 16. jaanuaril 2008. a tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07 tehtud määruse p-s 11 selgitanud, et formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit ning selge peab olema ka hagi tagamise määruse resolutsioon. Hageja palus hagi tagamise avalduses arestida kostja arvelduskontod 564 925 krooni ulatuses. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi tagamise avaldus rahuldada ning arestida kostja võimalikud arvelduskontod Eestis registreeritud krediidiasutustes 564 925 krooni ulatuses. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni järgi on arestitud kostja arvelduskontod Eestis registreeritud krediidiasutustes, märkimata arestitava summa suurust. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et vaidlustatud ringkonnakohtu määruse resolutsioon ei vasta selliselt TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Kolleegium saab kõnealuse menetlusõiguse normide rikkumise kõrvaldada, muutes ringkonnakohtu määruse resolutsiooni.
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei rikkunud hagi tagamise määruse tegemisel TsMS § 377 lg-t 1. Viidatud sätte esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kolleegium märgib lisaks, et hagi tagamise eesmärki ja tähendust on Riigikohus käsitlenud
14.veebruaril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-127-06 tehtud määruse p-s 10, samuti 15. aprillil 2004. a tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04 tehtud määruse p-s 11. Samuti on ringkonnakohus arvestanud TsMS § 381 lg-ga 2, mille kohaselt nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. Hagi tagamise taotluse kohaselt leidis hageja, et kostjal ei ole vara, mille arvel oleks võimalik kohtuotsust täita. Hageja põhistas oma seisukohta sellega, et kostjal ei ole kinnisvara, tema vallasvarale on seatud 2 000 000 krooni suurune kommertspant ning avalike registrite kohaselt ei kuulu kostjale muud likviidset vara. Samuti märkis hageja, et kostjal on intressivõlg, ta deklareeris 2008. a majandusaasta aruandes kahjumit ning tema müügitulu on möödunud aastaga võrreldes vähenenud. Hageja on esitanud oma väiteid kinnitavad dokumendid. Ringkonnakohus järeldas eeltoodust põhjendatult, et hageja kirjeldatud olukorras ei ole kostjal varalisi võimalusi hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Maakohus rahuldas hageja nõudest 99,85%, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 564 045 krooni. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb kostjal lisaks tasuda ka 99,85% hageja menetluskuludest. Kostja leiab määruskaebuses ekslikult, et ringkonnakohus tagas hagi, tuginedes vaid sellele, et kostja on võõrandanud 2009. a oma kinnisasjad. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt arvestas ringkonnakohus hagi tagamisel kõigi hageja esiletoodud asjaoludega. Samuti valis ringkonnakohus põhjendatult TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi hagi tagamise abinõuks kostja vara arestimise, sest tuvastatud asjaoludel ei ole kostjal kinnisvara, millele oleks võimalik seada kohtulikku hüpoteeki. Kostja väited, et hagi tagamine halvab tema majandustegevuse, on asjakohatud. Kostjal tuleb arvestada, et hageja rahaline nõue võidakse kohtus rahuldada. Ringkonnakohus on ka kooskõlas TsMS §-ga 385 kostjale selgitanud tema õigust taotleda hagi
tagamise abinõu tühistamist, kui ta tasub selleks ettenähtud pangakontole 564 925 krooni või esitab sama summa ulatuses pangagarantii.
11.Kostja alternatiivselt esitatud taotluse kohta seada hagi tagamise jätkumine sõltuvusse sellest, kas hageja maksab 200 000 krooni suuruse tagatise, märgib kolleegium järgmist. TsMS §-s 386 sätestatakse kohtule õigus poole taotlusel hagi tagamise määrust muuta, samuti hagi tagamine tühistada. Eeltooduga on kolleegiumi arvates hõlmatud ka kohtu õigus otsustada poole põhjendatud taotlusel TsMS § 383 järgi antud tagatise suurendamise või vähendamise üle. TsMS § 383 lg 11 esimese lause järgi tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5% ulatuses nõudesummast, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 500 000 krooni. Seega on rahaliste nõuete puhul tagatise andmine hagi tagamise avalduse lahendamise eelduseks. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on hageja tasunud enne hagi tagamise avalduse esitamist tagatisena 28 214 krooni 75 senti, s.o 5% nõudesummast. Tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, mille piire ei ole ringkonnakohus kolleegiumi arvates ületanud. Tagatist ei ole antud alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ka ei ole kostja põhjendanud oma väidet talle tekkida võiva kahju kohta. Selleks ei ole piisavad kostja viited, et laenulepingu täitmata jätmisel tuleb tasuda viivist ja intressi, maksude tasumisega viivitamisest tekib viivis, lepingud võidakse rikkumise tõttu üles öelda jms. Kostja leiab, et hagejalt tuleks nõuda minimaalselt 200 000 krooni suurust tagatist (olenevalt hagi tagamise kestusest), samas ei selgu määruskaebusest, miks tuleks pidada kostjal tekkivat kahju just nii suureks.
12.Hageja ringkonnakohtule esitatud ja ringkonnakohtu poolt ekslikult Riigikohtule edastatud taotlus tuleb kassatsioonimenetluse välise dokumendina tagastada ringkonnakohtule.
13.Kostja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud kostja eest Advokaadibüroo Seppik & Sirel OÜ. Kostja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb tagastada kostja arvelduskontole. Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.