Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Telia Eesti AS’l (võlgnevus 758.10 eurot) ja Maksu- ja Tolliametil (võlgnevus 120.35 eurot) puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise suhtes. BigBank AS esitas kohtule vaid oma nõude jäägi, selgitades, et menetluse kestel ei ole võlausaldajale ühtegi makset tasutud. Riigi Tugiteenuste Keskus leiab, et kuivõrd võlgnik ei ole tasunud ühtegi makset nõude katteks, puuduvad alused isiku kohustustest vabastamiseks, mistõttu võlausaldaja palub võlgnikku pankrotimenetluses täitamata jäänud kohustustest mitte vabastada. AS SEB Pank leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud ega edastanud teavet nõude rahuldamise perspektiivide osas. Võlgnik ei ole menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega teinud midagi ka selleks, et võlausaldaja nõudeid tasuda. Swedbank AS ja Swedbank Liising AS leiavad, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja leiab, et arvestades võlgniku rahaliste kulutuste iseloomu ja eluviisi, ei ole võlgniku majanduslik olukord eriti raske ja võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma tegevuses/tegevusetuses olnud tahtlik, s.o võlgniku tegevus/tegevusetus on süülise iseloomuga. Võlgnik, kes rikub teadlikult seaduses sätestatud kohustusi ning kahjustab sellise tegevusega võlausaldajate huve, ei vääri uut võimalust. AS DNB Pank leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik jätta kohustustest vabastamata, alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust. Võttes arvesse võlgniku elustiili ja tõenäolist tulude varjamist, ei ole võlgnik võlausaldaja hinnangul kohustustest vabastamist ära teeninud. OMEGA INVEST OÜ leiab, et kuivõrd võlgnik ei ole mitte mingil moel, kasvõi osaliselt, panustanud oma kohustuste likvideerimisse võlausaldaja ees, ei ole võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud. 16.02.2017 toimus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas võlgniku Xxxx(pankrotis) ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Istungile ilmusid võlgnik Xxxx(pankrotis), tema usaldusisik Xxxxning võlausaldajate Swedbank AS ja Swedbank Liising AS esindaja Xxxx. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et on töötanud ehitusettevõttes alates 2012. aasta lõpust, kuu sissetulek on umbes 600 eurot. Kohustustest vabastamise puhul on lähtunud kohtu korraldustest ja võlgnevusi nii ka tasunud. Usaldusisik teeb kandeid kord aastas, nagu on ette nähtud, kuid teistele võlausaldajatele ei saa tasuda midagi enne, kui Swedbank AS’le ja Swedbank Liising AS’le on kogu võlgnevus tasutud. Töötab venna ettevõttes, kus naine on juhatuse liige. Vend töötab Soomes ja tal ei ole Eestis pangakontot, mistõttu teeb ta võlgniku pangakontole ülekandeid. Vend pani raha pangakontole ka selleks, et ta saaks maja osta ja notarisse minna. Vend ostis maja Pärnusse, kuid selles majas elab võlgniku naine, sest vend kolis Soome. Võlgnik palub käesolev menetlus lõpetada ja ta järelejäänud kohustustest vabastada. Võlausaldaja Swedbank AS ja Swedbank Liising AS esindaja avaldas ärakuulamisel, et jääb esitatud seisukoha juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 24.10.2011.a määrusega (tlk 178, Ikd) lõpetas kohus Xxxxpankrotimenetluse ja algatas kohustustest vabastamise menetluse võlgniku taotluse alusel. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Usaldusisiku aruannetest ja kohtule esitatud pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on võlgnik teinud kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajatele väljamakseid väiksemas summas, kui vastavalt PankrS § -le 174 lg 4 oleks pidanud. Võlgnik on teinud väheses osas võrreldes võlasummaga väljamakseid vaid ühele võlausaldajale, Swedbank AS’le, jättes teiste võlausaldajate tunnustatud nõuded täies ulatuses täitmata. Swedbank AS võlajääk võrreldes varasema (72 361 eurot) võlajäägiga on 69 723 eurot, Swedbank Liising AS võlajääk endiselt 64 744.81 eurot, samuti ei ole vähenenud võlajääk teiste võlausaldajate ees. Kokku on viie aastase menetluse jooksul tasutud marginaalne summa 2638 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses täitnud, viie aasta jooksul 2638 euro suuruse nõudeosa vähendamist võlasummast 169 010.19 eurot, ei saa pidada PankrS § 175 lg 1` tähenduses nõude täitmiseks arvestatavas ulatuses. Kohus on seisukohal, et Xxxx(pankrotis) on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xxxx(pankrotis) on käesoleval juhul rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 toodud kohustust. Kohus on tutvunud võlgniku 2011 kuni 2016 aasta pangakontoväljavõtetega ning leiab, et arvestades võlgniku rahaliste kulutuste iseloomu ja tema eluviisi ning perekonna seotust ettevõtte ja kinnistuga, ei ole võlgnik tahtlikult täitnud kohustusi võlausaldajate ees piisavalt ehk arvestatavas ulatuses. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu hinnangul võlgniku väited, et töötades venna ettevõttes, kus naine on juhatuse liige, ei ole võimalik olnud kohustusi vähendada, ei ole usutavad. Samuti on ebatõenäoline olukord, et vennal puudub Soomes töötades võimalus Eestis

pangakontot omada. Võlgnik, olles kohustustest vabastamise menetluses, pidanuks aru saama, et kui vend teeb ülekandeid tema arvele, peab sellele ka mõistlik selgitus ja vajadus olema. Kohustustest vabastamise menetluses on eelistatud olukorras võlausaldajad, seega tuleb kulutusi optimeerida. Kohus nõustub võlausaldajate AS DNB Pank ja (tlk 8, IIIkd), Swedbank Liising AS ja Swedbank AS seisukohtadega kontoväljavõtetel kajastuvate väljaminekute kohta. Kohus andis pärast võlgniku ärakuulamist võlgnikule esitada täiendavaid tõendeid ja selgitusi, kuid ta ei ole oma 17.02.2017 seletuses ümberlükanud võlausaldajate väiteid, näiteks, miks on tehtud ülekandeid hasartmänguteenust pakkuvale äriühingule 01.10.2011 kuni 31.12.2012, jms, kui oli algatatud kohustusest vabastamise menetlus. Põhjendatud on võlausaldaja seisukoht, et võlgnik on külastanud pubisid, restorane ja kasutanud reisibüroode teenuseid, kuid ei ole pidanud vajalikuks vähendada võlgnevusi. Seega on võimalik järeldada, et võlgnik ei ole vähendanud kulutusi võlausaldajate huvides. Riigikohus on lahendis 3-2-1- 49-16 märkinud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud, kui ta rikub tahtlikult PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust. Lähtudes kohtule esitatud teabest kohustustest vabastamise menetluse kestel, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku Xxxx(pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.