X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tahvelarvuti kasutamise piiramisega ajavahemikul 27. november 2024 kuni 14. jaanuar 2025
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
1.X (kaebaja) esitas 14. jaanuaril 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot põhjendusel, et vangla piirab kaebaja tahvelarvuti kasutamist ning takistab seeläbi avaliku e-toimiku (AET) ja Vanglate Infoportaali (VaPo) kasutamist. Eriti intensiivselt asus vangla tahvelarvuti kasutamist piirama alates 27. novembrist 2024. Vahepeal ei saanud kaebaja tahvelarvutit kasutada mitmeid päevi. Kaebajale tuuakse sageli tahvelarvuti dokumentide avamiseks ning pärast seda võetakse see temalt ära. Tihti küsitakse tahvelarvuti tagasi põhjendusel, et teised kinnipeetavad soovivad ka tahvelarvutit kasutada. Vangla tegevus on õigusvastane, kuivõrd kõik teenused on viidud tahvelarvutisse. Kaebajal on keskmisest suurem vajadus tahvelarvuti kasutamiseks, kuna ta on esitanud arvukalt menetlemist vajavaid avaldusi, tal on vaja menetlustähtaegadest kinni pidada ning realiseerida oma kaebeõigust. Kaebajal on terviseprobleemid, mistõttu võtab tal tahvelarvutis asjaajamine kaua aega. Kaebaja peab tahvelarvutit kasutama iga päev. Vangla alandab oma õigusvastase tegevusega kaebaja väärikust.
2.Tartu Vangla jättis 17. märtsi 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/31-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud. Tartu Vangla kontrollis
3-25-714 kaebaja tahvelarvuti kasutamist ajavahemikul 27. november 2024 kuni 14. jaanuar 2025. Kaebajale väljastati tahvelarvuti, s.o kaebaja logis enda VaPo konto alt sisse, kõikide kuupäevadel, v.a 30. novembril 2024, 7. detsembril 2024 ja 4. jaanuaril 2025. Kaebaja on enamustel päevadel loginud tahvelarvutisse sisse mitu korda päevas, seejuures erinevatel kellaaegadel terve päeva vältel. Kaebaja esitas 2024. a Tartu Vanglale kokku 756 pöördumist, milles ta 539 esitas VaPo kaudu. Seejuures on ta esitanud vanglale erinevaid kahjunõudeid ka teiste kinnipeetavate eest. Ajavahemikul 27. november 2024 kuni 14. jaanuar 2025 on kaebaja esitanud VaPo kaudu kokku 56 erinevat pöördumist. 2025. a on kaebaja esitanud vanglale juba vähemalt 55 pöördumist. Tartu Vanglale teadaolevalt esitas kaebaja 2024. a kohtusse kokku 85 kaebust ning kahjunõudes välja toodud perioodil enam kui 15 kaebust. Vanglale teadaolevalt esitas kaebaja 2024. a enamik kaebusi kohtule AET-i kaudu. Kaebaja tahvelarvuti kasutamist ei ole piiratud ning piiratud ei ole ka tema põhiseaduslikku õigust pöörduda enda õiguste kaitseks kohtu poole ning teabe saamiseks või avalduste esitamiseks muude ametiasutuste, sh vangla poole. Samuti ei ole vanglale teada faktilisi asjaolusid, et kaebaja jaoks võiks mõnest tervislikust seisundist tulenevalt olla tahvelarvuti kasutamine niivõrd raskendatud, et tema suhtes oleks vajalik selles osas erikohtlemist kohaldada. Tahvelarvutite kasutusele võtmisega ei kadunud ära kinnipeetavate õigus ja võimalus esitada kõiki pöördumisi, kaebusi, vaideid jms ka kirjalikult paberil. Ka kaebajal on jätkuvalt võimalus erinevaid avaldusi paberkandjal esitada. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 4 ja justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 52 2 lg-st 1 ei tulene, et vanglateenistusel oleks imperatiivne kohustus võimaldada kinnipeetavatele igal ajahetkel tahvelarvutit kasutada. Vangla võib turvalise tehnilise võimekuse korral võimaldada elektrooniliselt avalduste esitamist ning toimingute tegemist. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tahvelarvuti oleks talle igal ajahetkel kättesaadav. Tahvelarvutid peavad olema võrdselt kättesaadavad kõikidele kinnipeetavatele.
3.Kaebaja esitas 23. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot põhjendusel, et vangla piirab tema tahvelarvuti kasutamist ning takistab seeläbi AET-i ja VaPo kasutamist. Kaebaja kordab vanglale 14. jaanuaril 2025 esitatud kahju hüvitamise taotluse põhjendusi. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi. Kaebaja ei suuda ennast ise esindada, kuna tema esitatud kaebuste hulk on suur ning tal on raske materjalides orienteeruda. Samuti piirab vangla kaebaja AET-i kasutamist.
4.Tartu Vangla esitas 28. märtsil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema tahvelarvuti kasutamise piiramisega. Kuna kaebaja märgib, et vangla asus eriti intensiivselt piirama tema tahvelarvuti kasutamist 27. novembril 2024, siis mõistab kohus, et kahjunõude aluseks oleva ajavahemiku alguseks on eelnimetatud kuupäev. Kohus piiritleb kahjunõude aluseks oleva ajavahemiku 14. jaanuariga 2025, kuivõrd siis esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse ning kaebajal on kuni eelnimetatud kuupäevani läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kuigi kaebaja märgib kaebuse viimasel leheküljel, et vangla peab lõpetama ebaseaduslikud piirangud, siis ei ilmne kohtule, et kaebaja eesmärgiks oleks käesolevas haldusasjas lisaks hüvitamisnõudele kohustamisnõude esitamine. 2
3-25-714 Eeltoodut kinnitab asjaolu, et kaebaja on esitanud Tartu Halduskohtule 13. märtsil 2025 haldusasjas nr 3-25-624 eraldiseisva kohustamiskaebuse, milles väljendab rahulolematust tema tahvelarvuti ning seeläbi AET-i ja VaPo kasutamise piiramise osas ning märgib, et talle tuleb tagada võimalus tahvelarvutit kasutada iga päev. Kokkuvõtlikult mõistab kohus, et kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema tahvelarvuti kasutamise piiramisega ajavahemikul 27. november 2024 kuni 14. jaanuar 2025.
6.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Asjaolu, et kaebajale ei võimaldatud ajavahemikul 27. november 2024 kuni 14. jaanuar 2025 tahvelarvuti piiramatut kasutamist, ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kuigi kaebaja ei saanud tahvelarvutit kasutada igal ajahetkel, mil ta seda soovis, siis on ta saanud tahvelarvutit kasutada vaidlusalusel ajavahemikul peaaegu iga päev ning enamik päevadel mitu korda. Kaebaja esitas vaidlusalusel ajavahemikul Tartu Vanglale VaPo kaudu kokku 56 erinevat pöördumist. Samal ajavahemikul esitas kaebaja ka Tartu Halduskohtule AET-i kaudu arvukalt erinevaid avaldusi, sh 16 kaebust ja ühe taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Seega sai kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul elektrooniliselt erinevaid toiminguid teha, avaldusi esitada, menetlustes osaleda jne. Vangla tegevus kaebaja tahvelarvuti kasutamise mõningasel piiramisel sai kaebajale põhjustada üksnes vähest heaolu langust.
8.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul on kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus nõustub Tartu Vangla 17. märtsi 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/31-2 (dtl-d 39-42) toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid detailselt korrata (HKMS § 165 lg 2 ja § 178 lg 3). Tartu Vangla ei ole õigusvastaselt kaebaja tahvelarvuti kasutamist piiranud ning kaebajale on olnud tagatud võimalus VaPo ja AET-i vahendusel erinevaid toiminguid teha, avaldusi esitada ja oma õigusi kaitsta. Oluline on ka märkida, et kuigi Eesti Vabariigis soodustatakse vanglates üleminekut digitaalsele haldus- ja kohtumenetlusele, siis ei tähenda see, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus igal juhul tahvelarvutit kasutada ning elektrooniliselt erinevates menetlustes osaleda. Vanglal on õigus võimaldada kinnipeetaval elektrooniliselt erinevaid toiminguid teha turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral (VangS § 11 lg 4 ja VSkE § 522 lg 1), kuid vangla ei ole selleks kohustatud. On paratamatu, et eluosakonnas, kus viibib ka teisi kinnipeetavaid, tuleb tahvelarvutite piiratud ressurssi jagada mõistlikult kõikide kinnipeetavate vahel ning seetõttu võib tulla ette ka päevi, mil kaebaja ei saa tahvelarvutit kasutada. Eeltoodu ei takista kaebaja õiguste kaitsmist ja erinevate toimingute tegemist, kuivõrd tal on võimalik avaldusi nii erinevatele haldusorganitele kui ka kohtutele esitada paberkandjal.
3
3-25-714
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
11.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
11.1.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda koostatud ja esitatud kaebusi ka korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Üksnes 2024. a esitas kaebaja Tartu Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja esitanud kohtule juba 23 kaebust, ühe taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks ja kaks taotlust rahatrahvi määramiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule kaebusi teiste kinnipeetavate nimel (vt nt haldusasjad nr 3-25-144 ja 3-25-149). Esitatud avaldused on mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kohus on varasemalt korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et on tema enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile (vt nt Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-24-3441 (p 12.1), 20. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-25-77 (p 14.1.) ja 30. jaanuari 2025. a määrus asjas 3-25-188 (p 11.1)). Kohus peab lisaks vajalikuks märkida, et arvestades 2024. ja 2025. aastal haldus- ja kohtumenetluses esitatud äärmiselt suurt hulka pöördumisi, on kaebaja tegevuses pahatahtlikkuse ilminguid oma menetlusõiguste kasutamisel, mis võib tingida tulevikus kaebuste tagastamise ka HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel.
11.2.Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka kaebaja väide, et tal puudub AET-ile piiramatu ligipääs. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle ligipääs AET-ile võimaldatakse. Kaebaja ligipääs ei ole niivõrd piiratud, et seda võiks pidada kaebaja õiguste kaitset takistavaks. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et 13. märtsil 2025 esitas kaebaja haldusasjas nr 3-25-624 kaebuse 10 leheküljel, 15. märtsil 2025 haldusasjas nr 3-25643 kaebuse 13 leheküljel, 23. märtsil 2025 käesolevas haldusasjas kaebuse 15 leheküljel ja
24.märtsil 2025 haldusasjas nr 3-25-737 kaebuse 15 leheküljel. Samuti on kaebajal võimalik kohtule avaldusi esitada paberkandjal. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja terviseprobleemide tõttu on tal käsikirjaliste tekstide esitamine võimatu. Lisaks ei pea kohtule esitatav avaldus sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
4
3-25-714
11.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
12.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.