Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-2476 6. veebruar 2025 Eesistuja Nele Siitam, liikmed Oliver Kask ja Heiki Loot Henry Kallase kaebus kohustada Eesti Advokatuuri väljastama advokaadi selgitused aukohtumenetluses Kaebaja Henry Kallas Vastustaja Eesti Advokatuur, esindaja Kersti Surva Kolmas isik Stig Hendrikson, esindaja vandeadvokaat Marko Tammann Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2024. a otsus Eesti Advokatuuri kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Advokatuuri kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
24.aprilli 2024. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Jätta rahuldamata kolmanda isiku taotlus asendada tema nimi tähemärgiga.
Henry Kallas (kaebaja) esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaat Stig Hendriksoni (advokaat, kolmas isik) tegevuse peale. Aukohus edastas 19. augustil 2022 kaebajale asjas nr 2-15/704 tehtud resolutsioonotsuse, millega jäeti advokaadi suhtes aukohtumenetlus algatamata. Samal päeval saatis kaebaja aukohtule e-kirja, milles soovis saada motiveeritud otsust. Motiveeritud otsus saadeti kaebajale 21. septembril 2022.
2.Kaebaja pöördus 24. augustil 2022 advokatuuri poole palvega väljastada talle advokaadi
19.juulil 2022 esitatud selgitused kõnealuses aukohtu asjas. Advokatuur vastas 22. septembri 2022. a e-kirjas, et advokaadi selgituste kokkuvõte on nähtav aukohtu motiveeritud otsusest. Advokaadi terviklikke selgitusi ei ole võimalik avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 19 alusel edastada, kuna advokaadi esitatud materjal sisaldab advokaadi kutsesaladusega kaitstud informatsiooni (vt ja vrd ka advokatuuriseaduse (AdvS) § 45 lg 4).
3.Kaebaja saatis 22. septembril 2022 advokatuurile e-kirja, milles palus selgitust, kas kirjalik vastus ja lisadokumendid on võimalik kutsesaladuse osas katta ja talle edastada. Kui dokumenti ei ole võimalik osaliselt väljastada (kattes kutsesaladuse), palus ta selgitada keeldumise õiguslikku alust. Advokatuur vastas 30. septembri 2022. a e-kirjas, et aukohus ei pea võimalikuks materjale avaldada.
3-22-2476 Advokaadi selgitused sisaldavad kutsesaladusega kaitstud asjaolusid. AdvS § 461 sätestab, et järelevalvet tegevad isikud on kohustatud hoidma saladuses neile järelevalve käigus teatavaks saanud andmeid, mis on seadusega kaitstud. Aukohtumenetlus on osa advokaadi üle tehtavast järelevalvest. Advokatuuri kodukord ega AdvS ei näe aukohtu poole pöördunud isikule ette õigust tutvuda kõigi asja materjalidega. Kohtupraktikas on selgitatud, et aukohtu poole pöördunud isiku roll aukohtumenetluses ei ole võrreldav kaebaja rolliga halduskohtumenetluses või taotleja rolliga haldusmenetluses ning aukohtumenetlust on reguleeritud eelkõige karistatava isiku õiguste tagamise seisukohast.
4.Kaebaja palus 10. oktoobri 2022. a e-kirjas advokatuuril väljastada keelduv vastus. Advokatuur saatis 21. oktoobril 2022 vastuse, milles kordas varasemates e-kirjades toodud seisukohti ja märkis, et ei avalda kutsesaladusega kaitstud informatsiooni AvTS § 35 lg 1 p 19 ja § 23 lg 1 p 1 alusel. Huvitatud isikul on õigus esitada kaebus halduskohtule.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada advokatuuri väljastama advokaadi selgitused aukohtumenetluses nr 2-15/704. Eesti Advokatuur ja advokaat vaidlesid kaebusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 17. oktoobri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus advokatuuri seisukohtadega, neid kordamata.
6.1.Advokatuuri dokumendiregistrist nähtub, et vastustaja on tunnistanud advokaadi selgitused juurdepääsupiiranguga teabeks AvTS § 35 lg 1 p-de 12 ning 19 alusel koosmõjus AdvS § 45 lg-ga 1. Advokatuuri 2021. aasta liigitusskeemi p 2-15 näeb ette juurdepääsupiirangute seadmise aukohtumenetluses esitatud dokumentidele ja advokaadi selgitustele.
6.2.Advokatuur on AdvS § 45 lg 1 ja § 461 alusel õiguspäraselt keeldunud kaebajale tema palutud teavet edastamast. Advokaadi selgitus oli otseselt seotud kliendi esindamisega ja erinevate tsiviilkohtumenetlustega. Selgituses on ka lauseid, mis ei ole otseselt kutsesaladusega kaitstud. Nende edastamine selliselt, et kutsesaladusega kaetud tekst oleks kinni kaetud, moonutaks oluliselt selgituse mõtet ja sisu. Seetõttu on vastustaja õigesti käsitanud selgitust kui tervikut, millele laienevad AdvS § 45 lg 1 ja § 461. Vastustaja seisukohta toetab asjaolu, et AdvS § 17 lg 2 ja advokatuuri kodukorra § 55 lg 1 näevad ette aukohtumenetluse materjalidega tutvumise õiguse üksnes advokaadile, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud. Samuti toetab vastustaja seisukohta asjaolu, et seadusandja ei ole huvitatud isikule näinud ette subjektiivset õigust osaleda aukohtumenetluses nagu menetlusosaline. Kaebaja väited selle kohta, et ta ei saa realiseerida enda põhiõigust otsustada, kas pöörduda kohtu poole (aukohtu otsuse vaidlustamiseks), on ilmselgelt otsitud ja asjakohatud. Kaebaja oli halduskohtule sellise kaebuse haldusasjas nr 3-22-2128 juba esitanud enne siinset kaebust.
6.3.Advokatuuri kaalutlusõigus ei olnud kahanenud nullini, kuid vastustaja on seda teostanud õiguspäraselt ja oma vastuses seda piisavalt põhjendanud. Kaebaja ei näidanud oma taotluses ega kohtumenetluses ära sellist õigustatud huvi teabega tutvuda, mis võiks üles kaaluda teise poole huvi. Sellest tulenevalt jääb ebaselgeks, milliseid kaebaja huve oleks vastustaja pidanud oma vastuses veel välja tooma ja võrdlema.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24. aprilli 2024. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse ja tühistas halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega kohustas Eesti Advokatuuri uuesti lahendama kaebaja taotlust väljastada aukohtumenetluses nr 2-15/704 esitatud advokaadi 19. juuli 2022. a selgituste väljavõte.
7.1.Selle huvitatud isiku õigused, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati, on piiratumad kui näiteks menetlusosalisel kohtumenetluses. Huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda aukohtumenetluse algatamist ning aukohtumenetluse tulemus ei kaitse huvitatud isiku subjektiivseid õigusi; võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend 2(7)
3-22-2476 (RKHKo 3-20-1214/98, p 10). Huvitatud isikul on üksnes menetluslikud õigused, sh õigus esitada aukohtu otsuse peale kaebus kohtule (AdvS § 18 lg 1). AdvS-s ja kodukorras on peetud vajalikuks eraldi reguleerida üksnes menetlusaluse advokaadi õigusi tutvuda asja materjalidega (AdvS § 17 lg 2 ja kodukorra § 55 lg 1), kuid selle eesmärk ei ole ühtlasi välistada aukohtu poole pöördunud isiku õigust tutvuda toimikuga, mis võib vastavalt asjaoludele tuleneda teistest normidest (haldusmenetluse seadus (HMS), AvTS, isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM)).
7.2.Kui advokaadi seletuskiri sisaldab kutsesaladust, on seda keelatud avaldada teistele isikutele, sh aukohtumenetluse initsieerinud huvitatud isikule (HMS § 37 lg 2 ja AdvS § 45 lg 1 kolmas lause). Keeld on vajalik mh selleks, et tagada distsiplinaarsüüteoasjas advokaadile tõhus kaitseõigus ning aukohtule asjas tähtsate asjaolude objektiivse, täieliku ja igakülgse väljaselgitamise võimalus. Kui advokaadil puudub kindlus, et tema aukohtule esitatavas seletuses õigusteenuse osutamise kohta avaldatavad asjaolud jäävad konfidentsiaalseks, võib see pärssida advokaadil oma kaitseõiguse teostamist (sh aukohtu veenmiseks kõigi asjakohaste argumentide, sh nt advokaadi eraeluliste andmete, esiletoomist) ning aukohtul tõe kindlakstegemist. Samuti peab olema tagatud, et huvitatud isik ei saaks vastaspoole advokaadi aukohtusse kaebamise teel survestada või heidutada kohtuasja vastaspoolt ega koguda infot vastaspoole kasutatava menetlustaktika ning tema kasutuses oleva teabe kohta. Seega teenib keeld avaldada advokaadi kutsesaladusega seotud seletusi ka laiemalt ausa õigusemõistmise huve. Samal põhjusel tuleb olla ettevaatlik kutsesaladusega otseselt mitte kaetud, kuid kaudselt sellega seostuda võiva teabe väljastamisel.
7.3.Kaebaja soovis saada vastustajalt advokaadi selgitustest väljavõtet osas, mis ei sisalda kutsesaladust. Iseenesest on dokumendi teksti osaline väljastamine võimalik (HMS § 37 lg 2, AvTS § 38 lg 2). Võimaluse korral saab piirata juurdepääsu avalikule teabele osaliselt (RKHKo 3-20-1265/25, p 22). Keelduvast otsusest peavad nähtuma põhjendused, miks teabekandjal andmete osaline kinnikatmine või eemaldamine vms ei ole võimalik. Haldusorgan saab esitada need põhjendused tagantjärele ka kohtule, kes saab vajaduse korral piirata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-de 79 ja 88 alusel kaebaja õigust tutvuda nende andmetega (vt RKHKo 3-16-2348/21, p-d 20 ja 21). Advokatuuri vastused kaebajale jäid andmete osalise kinnikatmise või eemaldamise võimalikkuse osas üldsõnalisteks. Vastustaja halduskohtule esitatud põhjendused on samuti üldsõnalised. Osa advokaadi 19. juuli 2022. a selgitustes toodud väiteid ei käi kliendile õigusteenuse osutamise kohta ega ole kaetud kutsesaladusega, vaid kommenteerivad kaebaja ja kaebaja esindaja tegevust ning motiive. Suurem osa sisulisi argumente on aukohtu motiveeritud otsuses kajastatud ja kaebajale teatavaks tehtud. Seetõttu pole üheselt selge, miks viidatud osade avaldamine moonutaks advokaadi selgituse mõtet ja sisu, nagu leidis halduskohus. Seega on jäänud asjas esile toomata kaalutlused, miks ei ole kutsesaladusega katmata tekstiosasid võimalik kaebajale väljastada. HMS § 37 lg 2 rakendamisel tuleb haldusorganil leida vastandlike huvide vahel kohane tasakaal (vrd RKHKo 3-17-1276/35, p-d 24 ja 25).
7.4.Aukohtumenetluse toimiku osaks olnud advokaadi 19. juuli 2022. a selgitustes on töödeldud kaebaja isikuandmeid (selgituste mitmed lõigud). Kaebaja ise ei pruugi olla sellest teadlik ning ta ei pea kohtule esitatud kaebuses kvalifitseerima õiguslikku alust, millest tuleneb tema õigus saada soovitud teavet. Vastustaja kui isikuandmete vastutav töötleja pidi arvestama, et otsekohalduva IKÜM art 15 lg-d 3 ja 4 sätestavad andmesubjekti õiguse tutvuda oma isikuandmetega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas koopia väljastamine kaebaja taotletud ulatuses kahjustaks teiste isikute õigusi ja vabadusi ning kas Eesti õigusnormis kehtiv võimalik piirang on kooskõlas IKÜM art 23 nõuetega. Uue otsustuse tegemisel on advokatuuril põhjendatud juhinduda analoogia alusel Riigikohtu seisukohtadest asjas nr 3-16-2348 (p 18). Nendest seisukohtadest tulenevalt pole määravat tähtsust sellel, et kaebaja ei märkinud advokatuurile saadetud kirjades põhjust, miks ta soovib dokumendi väljavõtet saada, ega ka sellel, et väljavõtte saamata jäämine ei takistanud tal aukohtu otsust kohtus vaidlustada. Õigus saada avalikku ja taotleja isikuandmeid sisaldavat teavet on iseseisvalt realiseeritav ja kohtus kaitstav õigus.
3(7)
3-22-2476
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Eesti Advokatuur palub kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
24.aprilli 2024. a otsus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2023. a otsuse, millega jäeti kaebus rahuldamata.
8.1.Ringkonnakohus on vaidlustatavas otsuses lähtunud ebaõigesti eeldusest, et aukohtumenetluses kogutud dokumendid ja teave on avalik teave, millele on kaebaja juurdepääsu piiratud. Aukohtumenetluses kogutud teavet (sh advokaadi selgitusi) ei saa käsitada avaliku teabena AvTS § 3 lg 1 mõistes ja sellele ei saa olla igaühel ligipääsu. Kuigi advokatuur on avalik-õiguslik juriidiline isik, siis advokatuuri avalik-õiguslik ülesanne on seotud riigi õigusabi korraldamisega. Advokatuur ei ole riigiasutus ega kohaliku omavalitsuse organ. AdvS § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt on advokatuurile küll seadusega antud avalik-õiguslik staatus mõningate funktsioonide tõttu, kuid organisatsiooni põhiolemust väljendab lg 1. Aukohtumenetlus ei ole osa advokatuuri avalikest ülesannetest, vaid selle eesmärk on advokatuuri internne kontroll oma liikmete tegevuse üle ja selle tarbeks teabe saamine. See oli advokatuuri ülesanne juba enne seda, kui advokatuuri õiguslik seisund muutus avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. Aukohtumenetluse eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine (vt RKHKo 3-20-1214/98, p 10). Aukohus on advokatuuri kui kutseorganisatsiooni enesekorralduslik organ, mille eesmärk on tagada liikmetele esitatud kutsealastest nõuetest kinnipidamist. Aukohtumenetluse käigus ei mõjutata advokatuuri liikmeks mitteolevate isikute huve. Asjakohatud on ringkonnakohtu viited Riigikohtu otsustele asjades nr 3-20-1265 ja 3-16-2348.
8.2.Ringkonnakohus on lubamatult laiendanud kaebuse alust. Kaebaja ei ole väljendanud aukohtule ega halduskohtule soovi saada enda isikuandmete töötlemise kohta infot ega ka IKÜM art 15 alusel advokatuurilt kinnitust, kas tema isikuandmeid töödeldakse. Vastustaja ei ole saanud selle kohta oma seisukohta esitada. Igal juhul oleks advokatuuril tulnud andmete väljastamisest IKÜM art 15 lg 4 ja art 23 lg 1 p g alusel keelduda. Ka juhul, kui advokaadi selgitused sisaldavad kaebaja isikuandmeid, ei saa advokatuur neid kaebajale avalikustada, kuivõrd tegemist on advokaadi kutsesaladusega, mille avaldamine on seaduse alusel keelatud.
8.3.Konfidentsiaalsus on üks advokaadikutse olulisematest põhimõtetest ja alustaladest, millele on üles ehitatud kogu advokaadi ja kliendi vaheline usaldussuhe. Ringkonnakohtu otsus õõnestab kliendi ja advokaadi vahelist usaldust ning takistab advokatuuri internset kontrolli advokaatide suhtes. Kui vastaspoolel on võimalik kutsesaladusega kaitstud või sellega kaudselt seotud informatsiooni isikuandete töötlemise sätete alusel advokatuurilt välja nõuda, kaob kindlus, et aukohtule või juhatusele järelevalvemenetluses avaldatud kutsesaladus püsib konfidentsiaalsena. Selline lähenemine kahjustab oluliselt nii õigusriigi toimimist kui ka advokaadikutse usaldusväärsust. Riski ei vähenda ka advokaadi selgituste kaebajale avaldamine osaliselt kaetud kujul, sest kutsesaladusega otseselt katmata, kuid kaudselt sellega seostuva teabe väljastamine võib pärssida advokaadi kaitseõiguse teostamist ning kahjustada ausa õigusemõistmise huve.
8.4.Advokaadi kutsetagatiste kohta AdvS-s sisalduvad sätted on erinormid üldiste andmete avaldamise kohustuse sätete suhtes. Kaebaja taotlust tuli lahendada koosmõjus advokaadi kliendi õigusega tema asja puudutavate andmete konfidentsiaalsusele. Seda, et kaebaja taotluse lahendamisel tuleb kontrollida, kas taotluse rahuldamine kahjustaks teiste isikute õiguseid, on möönnud ka ringkonnakohus vaidlustatavas otsuses (p 15). Aukohus on kaalumise tulemusel jõudnud seisukohale, et advokaadi selgituste originaalkujul väljastamine viisil, kus varjatud on kutsesaladust puudutavad andmed, on riskantne ja ohustab advokaadi kliendi õiguseid. Kaebajale on võimalik edastada advokaadi selgituste kokkuvõte, mida aukohus kajastas ka asjas tehtud motiveeritud otsuses. Aukohtu esimehe allkirjastatud vastusest kaebaja selgitustaotlusele nähtub, et advokaadi selgituste väljastamisest keeldumisel on aukohus kaalunud kaebaja õigust saada andmetele juurdepääs ja advokaadi kliendi õigust andmete konfidentsiaalsusele. Aukohus on seejuures jõudnud seisukohale, et advokaadi kliendi õigus konfidentsiaalsusele on kaalukam kui kaebaja õigus saada andmetele 4(7)
3-22-2476 juurdepääs (sh põhjusel, et kaebajale ei ole andmetega tutvumise õigust menetlusreeglitega ette nähtud, kuna kaebaja ei ole aukohtumenetluse subjekt).
9.Kaebaja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata.
9.1.Järelevalve kutsetegevuse üle on advokatuuri avalik-õiguslik õigus ja kohustus. Seda tehes täidab advokatuur avalikke ülesandeid, mistõttu on osa aukohtumenetluse käigus kogutud teabest avalik teave. Kaebajal on õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsate dokumentide ja toimikuga eeldustel, et see on olemas ning andmete avaldamine ei ole keelatud.
9.2.Ringkonnakohus ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamisel väljunud asja piiridest. Õiguse kohaldamine ei ole asja piiridest väljumine, sest kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguskäsitlusega. Kohtu pädevuses on valida kohalduv õigus. Ringkonnakohtul tuli kontrollida halduskohtu otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes.
9.3.Kaebajal on õigus tutvuda tema isikuandmeid sisaldava teabega. Kaebaja ei ole saanud vastava teabega tutvuda ega tea teabeallika sisu, sh kas ja millisel määral sisaldab nõutav teave kaebaja muid isikuandmeid kui nimi ja isikukood. Seega on põhjendamatu kassaatori etteheide, et kaebaja ei tuginenud soovile tutvuda enda isikuandmetega. Kassaator ei ole esitanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et juurdepääs sellele teabele on seadusega keelatud või muul viisil välistaksid kaebaja õiguste teostamise. Kassaator ei ole esile toonud ka asjaolusid, mis kinnitaksid, et ta on kaebajat isikuandmete töötlemisest teavitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium jätab Eesti Advokatuuri kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
24.aprilli 2024. a otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab vastavalt käesolevale otsusele ringkonnakohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 230 lg 5 p 6).
11.Aukohtumenetluses esitatud advokaadi selgitustele juurdepääsule kohaldub AvTS. Advokatuur on avalik-õiguslik juriidiline isik (AdvS § 2 lg 2). AvTS § 5 lg 1 p 2 järgi on avalik-õiguslikud juriidilised isikud avaliku teabe valdajad. Avalikuks teabeks liigitamisel ei ole tähtsust küsimusel, kas avalik-õigusliku juriidilise isiku saadud või loodud teave on seotud avalik-õigusliku juriidilise isiku avalik-õigusliku või eraõigusliku tegevusega (vrd AvTS § 5 lg 2).
12.Advokatuuri aukohtumenetlus on seadusega reguleeritud haldusmenetlus, millele laieneb HMS (AdvS § 17 lg 7) ja mille korraldab HMS § 8 lg 1 mõttes haldusorgan (vt HMS § 2 lg 1). HMS § 37 lg-te 1 ja 2 järgi on haldusmenetluse toimikuga õigus tutvuda igaühel, arvestades seaduses ja selle alusel kehtestatud piiranguid. Kolleegium on selgitanud, et menetlusosalise õigus tutvuda toimikuga on ulatuslikum võrreldes avaliku teabe seaduses ette nähtud igaühe õigusega tutvuda avaliku teabega (vt RKHKo 3-20-1265/25, p 21). Teisisõnu, AvTS alusel teabele juurdepääsul kohaldatavad piirangud, mis on lubatavad igaühe suhtes, ei pruugi menetlusosalise puhul õigustatud olla, arvestades viimase haldusmenetluses kaalul olevaid materiaalseid õigusi. Menetlusosalise õiguse riivet (kohustuse panek, õigusest ilmajäämine) silmas pidades võib tema õiguste tõhusaks kaitseks olla vajalik anda talle juurdepääs ka sellisele teabele, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang. Kaebaja on aukohtumenetluses huvitatud isik, mitte menetlusosaline. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses õigus üksnes korrakohasele menetlusele (vt RKHKm 3-24-146/17, p 8). Võimalus pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine (vt RKHKo 3-20-1214/98, p 10). Seega tuleb kaebaja juurdepääsuõiguse sisustamisel lähtuda igaühe õigusest tutvuda avaliku teabega.
5(7)
3-22-2476
13.Avaliku teabe mõistest nähtub, et avalik teave on „mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave“ (AvTS § 3 lg 1). Teabevaldajal on kohustused konkreetsete dokumentide suhtes (§ 9 lg 2 p-d 1, 2 ja 6). Teabenõue tuleb täita teabenõudja soovitud viisil (§ 17 lg 1). Arvestades avaliku teabe mõiste seotust teabe jäädvustamise ja dokumenteerimisega, hõlmab teabenõudja soovitud viisil teabenõude täitmine nii teabe saamise viisi kui ka vormi, sh teabekandjat. Sellist lähenemist toetab ka AvTS eelnõu seletuskiri (462 SE, Riigikogu IX koosseis), milles on selgitatud, et eelnõu laieneb üksnes olemasolevale jäädvustatud (dokumenteeritud) teabele ning avalik teave peab teabevaldajal jäädvustatult või dokumenteeritult olemas olema (lk-d 19–20). Praktikas on ka levinuim ja enamjaolt lihtsaim viis teabenõude täitmiseks edastada teabenõudjale dokumendi koopia või väljavõte sellest. See tagab, et teabenõudja mõistaks teabe konteksti õigesti, vähendab riski teabe vääriti mõistmiseks ning hoiab ära kahtlusi, et teabevaldaja varjab lubamatult midagi teabenõudja eest. Lõppastmes aitab see kaasa AvTS eesmärgi saavutamisele: luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle ning seeläbi kaitsta demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtteid (AvTS § 1).
14.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et osa kaebaja taotletud teabest (sisulised argumendid) on aukohtu põhjendatud otsuses juba kajastatud. Samuti on õige ringkonnakohtu hinnang, et osa soovitud teabest ei käi kliendile õigusteenuse osutamise kohta. Advokatuur on seejuures jätnud esile toomata kaalutlused, miks ei ole kutsesaladusega katmata tekstiosasid võimalik kaebajale väljastada (vt eespool p 7.3 ja ringkonnakohtu otsuse p 14).
14.1.Advokaadile õigusteenust osutades teatavaks saanud andmed on kutsesaladus (AdvS § 45 lg 1). Kutsesaladus ei hõlma advokaadi isiklikke hinnanguid ja arvamusi aukohtule kaebuse esitanud isiku motiivide ja käitumise kohta. Käesoleval juhul on ringkonnakohus õigesti leidnud, et advokaadi selgitused sisaldavad kaebajale avaldamata osas ka teavet, mis ei ole käsitatav kutsesaladusena.
14.2.Õige on ringkonnakohtu järeldus, et arvestades, et suur osa advokaadi selgituste sisulisi argumente on aukohtu motiveeritud otsuses kajastatud ja kaebajale teatavaks tehtud, ei ole üheselt selge, miks kutsesaladusega otseselt katmata osade avaldamine moonutaks advokaadi selgituse mõtet ja sisu. Samal põhjusel ei ole piisavad advokatuuri kassatsioonkaebuse üldsõnalised põhjendused, et kutsesaladusega otseselt katmata ja sellega kaudselt seostatava teabe kaebajale avaldamine ohustaks kutsesaladust. Advokatuuril tulnuks olla oma väite esitamisel täpsem. Nagu ringkonnakohus selgitas, saab vajaduse korral kaebaja juurdepääsu kohtutoimikule piirata (vt eespool p 7.3), et kaitsta kohtu veenmiseks esitatavat argumentatsiooni ja tagada, et seeläbi ei saaks kohtumenetluse esemeks olev vaidlusalune teave kaebajale teatavaks.
14.3.Kolleegiumile nähtub, et kaebaja soovis advokaadi selgitusi ja selgituste võimalikke lisasid kutsesaladuse osas kaetult. Samas ei nähtu, et advokatuur oleks eraldi põhjendanud ja kohtud hinnanud selgituste lisade kaebajale väljastamata jätmist, vaid keskendutud on advokaadi selgitustele. Seega tuleb advokatuuril kaebaja taotluse uuel lahendamisel kaaluda ka selgituste lisade väljastamise võimalikkust.
15.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et advokatuur oleks pidanud kaebaja taotluse lahendama IKÜM alusel.
15.1.Haldusmenetluses ega kohtumenetluses kuni ringkonnakohtu otsuseni ei olnud arutluse all kaebaja võimalik soov saada advokaadi selgitustest koopiat IKÜM art 15 alusel, s.o enda isikuandmetega tutvumiseks. Otsus oli selles osas üllatuslik (RKHKo 3-3-1-58-13, p 18).
15.2.Kuigi kaebaja ei pidanud ise nimetama advokaadi selgituste väljastamise õiguslikku alust, on haldusorganil kohustus lähtuda taotluse eesmärgist (RKHKo 3-3-1-74-14, p 13). Ka kohtul on kohustus lähtuda kaebuse esemest (HKMS § 41 lg 1) ja kaebaja eesmärgist (HKMS § 2 lg 4 teine lause). Kolleegiumile ei nähtu ühestki kaebaja vastustajale esitatud taotlusest ega kaebaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest soovi tutvuda enda isikuandmetega. Kohtumenetluses tugineb kaebaja läbivalt soovile tutvuda AvTS alusel avaliku teabega. Kaebaja soovi tutvuda avaliku 6(7)
3-22-2476 teabega (s.o advokaadi selgituste kutsesaladusega kaitsmata osaga) ei saa, arvestades, et kaebajale oli vähemalt kohtumenetluses kättesaadav õigusnõu, tõlgendada sedavõrd laiendavalt, et see hõlmaks ka kaebaja enda isikuandmetega tutvumise eesmärki.
16.1.Kolleegium ei jaga advokatuuri seisukohta, et ringkonnakohtu otsus õõnestab kliendi ja advokaadi vahelist usaldust ning takistab advokatuuri internset kontrolli advokaatide suhtes. Konfidentsiaalsus on üks advokaadikutse olulisematest põhimõtetest, millele on üles ehitatud ka advokaadi ja kliendi vaheline usaldussuhe. See aga ei tähenda, et advokaadi aukohtumenetluses antud selgituste huvitatud isikule avaldamine oleks igal juhul välistatud ning see õõnestaks advokaadi ja kliendi usaldussuhet või takistaks efektiivset aukohtumenetlust. Advokaat peab aukohtule seisukoha esitamisel arvestama, et seda võidakse kajastada aukohtu otsuses. Kutsesaladusega kaetud teabe saladuses hoidmise kohustus on nii advokaadil (AdvS § 45 lg 1) kui ka aukohtul (AdvS § 461) olenemata käesolevast otsusest.
16.2.Advokatuuri hinnangul jääks kaebaja IKÜM art 15 alusel esitatud taotlus rahuldamata art 15 lg 4 ja art 23 lg 1 p g alusel. Võtmata seisukohta kaebaja võimaliku taotluse suhtes, selgitab kolleegium, et IKÜM art 15 lg 4 kohaselt ei tohi töödeldavate isikuandmete saamise õigus kahjustada teiste isikute õigusi ja kohustusi ning isikute õiguste ja vabaduste vahel tuleb leida tasakaal (vt ka Euroopa Kohtu otsused C-487/21 – Österreichische Datenschutzbehörde ja CRIF, p-d 43–45). IKÜM art 23 ei ole otsekohalduv alus piiramaks andmesubjekti õigusi, sh art-s 15 sätestatud õigust tutvuda isikuandmetega. Art 23 seab nõuded sellisele Euroopa Liidu ja liikmesriigi seadusandlikule meetmele, millega andmesubjekti õigusi piiratakse (vt RKHKo 3-23-332/39, p 14). Võtmata seisukohta, kas art 23 lg 1 p g ja lg 2 nõuetekohane seadusandlik meede on praegusel juhul Eesti õiguskorras olemas, peab selline meede igal juhul olema selge ja täpne ning meetme kohaldamine peab olema õigussubjektidele ettenähtav (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-175/20 – Valsts ieņēmumu dienests (Traitement des données personnelles à des fins fiscales), p-d 56–57).
17.Tallinna Ringkonnakohus mõistis Eesti Advokatuurilt kaebaja kasuks välja esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks 2126,50 eurot (1100 eurot esimeses astmes ja 1026,50 eurot teises astmes). Kaebaja taotles, et kassatsioonimenetluses mõistetaks tema kasuks välja menetluskulu 640,50 eurot (sh käibemaks). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse ja tööaruande kohaselt koostas vastuse kassatsioonkaebusele kaebaja esindaja, kes ei või HKMS § 32 lg 2 kohaselt Riigikohtus esindajaks olla, ei ole neid kulusid võimalik Eesti Advokatuurilt välja mõista (vt ka RKHKo 3-18-306/41, p 10). Seega jäävad kassatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
18.Kolmanda isiku 2. detsembri 2024. a taotlus tema nime asendamiseks tähemärgiga jääb rahuldamata. HKMS § 175 lg 3 alusel esitatud taotlus lahendi avaldamisel andmesubjekti nime varjamiseks ei ole kohtule kohustuslik, vaid kohus võib jätta avalikust huvist lähtuvalt andmesubjekti taotluse varjata avaldatavas kohtulahendis andmeid ka rahuldamata (RKHKm 3-21-2196/19, p 15.3). Arvestades, et lahendis ei ole kajastatud aukohtumenetluse faktilisi asjaolusid, ei kaalu kolmanda isiku huvi tema nime varjamiseks üles huvi halduskohtumenetluse avalikkuse vastu. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.