Korrakaitse › Vanglad

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.03.2025.

3-22-2205 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(6)

3-22-2205 ravi kinnipeetav vajab, teeb tervishoiutöötaja ning kaebajal ei ole õigus nõuda, et talle kohaldataks tema poolt soovitud ravi ning määrataks tema poolt soovitud ravimeid. Kuna kaebaja ei viibinud perioodil 01.12.2020–26.01.2021 Tallinna Vanglas, tuleb kaebus nimetatud perioodi osas jätta rahuldamata. Ajavahemiku osas, mil kaebaja viibis Tallinna Vanglas, määras kohus kaebaja nõuete põhjendatuse kontrollimiseks ekspertiisi. Ekspertiisiakt nr 23E-AOK0016 valmis 19.07.2023. Ekspertiisiakti on koostanud kolm kohtuarst eksperti. Ekspertiisiakti koostamiseks tutvusid ekspertarstid kaebaja terviseandmetega, millega tutvumiseks andis kaebaja 13.04.2023 oma nõusoleku. Ekspertiisiaktis on põhjalikult kirjeldatud kaebaja tervisekaardi andmeid nii Tallinna kui ka Tartu vanglas viibimise ajal. Ekspertiisiaktis on ekspertarstid välja toonud järgmised kaebaja tervist ja käitumist iseloomustavad andmed: 1) Kaebaja on TEHIK andmetel psühhiaatri jälgimisel alates 1999. aastast kohanemishäirega, alates 2002. aastast diagnoositi luululine häire, paranoidse skisofreenia diagnoos püstitatud 2009. aastal ning 2010. aastal selle püsikululine vorm. Lisaks on kaebajal diagnoositud alkoholi ja rahustite või uimastite tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ning sõltuvus. Kaebaja oli SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus ajavahemikul 13.05–15.05.2020 radioloogiliselt tuvastatud väikeaju on toksilise geneesiga peaajukahjustusega, mille peamiseks kliiniliseks väljenduseks on liigutuste koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired, mis spetsiifilist ravi ei vaja. Haiguspildis esinenud läbivalt ärevust, meeleolu langust, sundmõtteid seonduvalt enesekontrolli kaotamise hirmuga ja endale või kellelegi teisele viga tegemisega, impulsiivset käitumist. Periooditi ilmnenud psühhootilisi sümptome – kuulmismeelepetteid, mõttekäiguhäireid sh veidra ja ebaloogilise sisuga luulumõtteid, paranoidsust. 2) Kaebaja käis vabaduses viibides pidevalt erinevate arstide juures küsimas endale psühhotroopseid ravimeid, mida tarvitas kontrollimatult. Anamneesis on alkoholi liigtarvitamine, mis on esmakordselt dokumenteeritud 17. eluaasta vanuses ning on nüüdseks kestnud üle 20 aasta, välja kujunenud alkoholi regulaarse liigtarvitamisega seotud kehalised kahjustused. 3) Vanglas olles on kinnipeetav manipuleeriv, järjekindlalt nõudis psühhiaatrilt uute ravimite määramist ja määratud ravimite koguste suurendamist vastavalt enda soovidele, kuna on harjunud vabaduses ravimeid piiramatult tarvitama. Tähelepanu ja ravimite saamiseks vanglas olles tihti vigastas end, mida on kirjeldatud vangla haigusjuhtude väljavõttes ning mis on jäänud kinnipeetava kaameraga jälgimisel videosalvestusele. Vanglas olles simuleeris kaebaja väga tihti psühhoosi, mis vangla haigusjuhtude väljavõtte andmetel ja kinnipeetava kaameraga jälgimisel ei kinnitunud, kuna puudusid psühhoosile viitavad sümptomid. Kinnipeetava enesevigastamise ja psühhoosi näitlemise eesmärgiks on psühhotroopsete ravimite saamine meditsiinipersonalilt, kiirabi kutsumine või vanglahaiglasse saamine samal eesmärgil. Eksperdid jõudsid kaebaja terviseandmete analüüsi põhjal järeldusele, et vanglas viibimise ajal ajavahemikus 19.08.2020–19.08.2022 on kaebajale osutatud üldarstiabi piisav ja vastas keskmisele kvaliteedile ning ei esinenud terviseseisundit, mis oleks vältimatult vajanud üldarsti (perearsti) vastuvõttu. Kaebaja terviseseisundis ei esine selliseid probleeme, mis oleksid vajanud perioodil 19.08.2020–19.08.2022 suunamist neuroloogi vastuvõtule. Ajavahemikul 19.08.2020–19.08.2022 ei ole kaebaja ravimisel tehtud ravivigu. Eksperdid tuvastasid, et ajavahemikul 04.01.2022–11.06.2022 oli kaebajale osutatud üldarstiabi piisav; ajavahemikul 04.01.2022–11.06.2022 ei esinenud kaebajal terviseseisundit, mis oleks vältimatult vajanud üldarsti (perearsti) vastuvõttu; kaebaja terviseseisundis ei esine selliseid

3(6)

3-22-2205 probleeme, mis oleksid vajanud perioodil 19.08.2020–19.08.2022 suunamist neuroloogi vastuvõtule; kaebajale on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus ajavahemikul 13.05–15.05.2020 radioloogiliselt tuvastatud väikeaju alkohoolsele degeneratsioonile viitav leid. Tegemist on toksilise geneesiga peaajukahjustusega, mille peamiseks kliiniliseks väljenduseks on liigutuste koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired, mis spetsiifilist ravi ei vaja. Kaebaja terviseseisund ajavahemikul 04.02.2022 kuni juuni 2022 ei nõudnud täiendavat meditsiinilist sekkumist; ajavahemikul 04.01.2022 kuni juuni 2022 osutatud meditsiiniline abi oli piisav ja vastas keskmisele kvaliteedile; ajavahemikul 19.08.2020–19.08.2022 ei ole vanglas kaebaja ravimisel tehtud raviviga, mis seondub kaebaja nõudega vangla vastu. Kohtul ei ole põhjust kahelda ekspertide pädevuses ekspertiisi läbi viimisel ega ekspertide järelduste õigsuses. Kohtule on esitatud kaebaja tervisekaardi andmete väljavõte, milles kajastatud andmed ühtivad ekspertiisiaktis kajastatuga. Terviseandmetes on põhjalikult kirjeldatud kaebaja kaebusi, tema käitumist olukorras, kus tema nõudeid ei täidetud ning tervishoiuteenuse osutajatele arvukalt esitatud nõudeid. Asjaolu, et ekspertiisiaktis ei ole kajastatud kõiki kaebaja pöördumisi, ei tähenda, et nendega ei ole arvestatud. Kuivõrd ekspertidele olid kättesaadavad kaebaja terviseandmed, andmed on nõuetekohaselt dokumenteeritud, siis ei pidanud ekspertarstid viima läbi kaebajaga vestlust selleks, et anda asjas õige hinnang. Ekspertarstid pidid tuvastama, kas kaebaja ravimisel on tehtud vigu ning nimetatud küsimustele vastamisel ei ole kaebaja enda hinnang oma tervisele ja osutatud ravile määrav. Ekspertiisiakti usaldusväärsuses ei anna alust kahelda ka asjaolu, et kaebaja ise leiab, et tema ravimisel on tehtud vigu ning ekspertiisiakt neid vigu ei kajasta. Olukorras, kus ilmneb, et vigu tehtud ei ole, siis ei saagi ekspertiisiakt selliseid asjaolusid kajastada. Samuti ei anna alust kahelda ekspertarstide erapooletuses ja usaldusväärsuses asjaolu, et ekspertarstid on jõudnud kaebaja terviseandmete analüüsi tulemusel teistsugusele arvamusele, kui seda on kaebaja enda hinnang oma tervise ja talle osutatud ravi osas. Asjaolu, et kaebajal endal on ettekujutus, millist ravi ta vajab ja et vaid selline ravi on nõuetele vastav, ei ole asjakohane. Ekspertiisiakt on usaldusväärne tõend. Hinnates terviseandmetes ja ekspertiisiaktis kajastatud vangla meditsiinipersonali tegevust ei nähtu, et rikutud oleks VangS-is või VÕS-is sätestatud kohustusi. Kaebajale on vajaduse ilmnemisel tagatud meditsiiniline abi ning ravi on vajadusel ka korrigeeritud. Kaebaja etteheited seonduvad peamiselt hinnanguga, et kaebaja ei saa vajalikus koguses ravimeid. Kaebaja ei saa aga arstidele dikteerida, milliseid ravimeid ja millises koguses ta vajab. Vastav pädevus on arstil. Ekspertiisiaktis on selgelt välja toodud, et kaebajal esineb psühhotroopsete ravimite sõltuvus, millest tulenevalt on kaebaja nõuded kindlas koguses teatud ravimite saamiseks usutavad. Samas ei saa vanglale ette heita, et kaebaja sõltuvuse suurenemist ei soodustata ning järgitakse kaebajale ravimite määramisel meditsiinilisi näitajaid, mitte aga kaebaja sõltuvusest tulenevaid soove. Kaebaja on ka väitnud, et talle ei ole psühhooside puhul osutatud abi. Ekspertarstid on aga tuvastanud, et kaebajal vastavat seisundit tegelikkuses ei esinenud ning kaebaja eesmärgiks psühhoosi näitamisel oli üksnes soov saada rohkem tema poolt soovitud ravimeid. Samuti on ekspertarstid tuvastanud, et kaebajal küll esineb ajukahjustus, kuid see ei vaja hetkel ravi. Menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda, sh jääb HKMS § 108 lg 11 alusel vastustaja kanda 271 euro suuruneekspertiisikulu, kuna selle kulu välja mõistmine kaebajalt oleks viimase majanduslikku olukorda arvestades ilmselgelt ebamõistlik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4(6)

3-22-2205 G.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 29.09.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb tervishoiuteenuse kvaliteedile esitatud etteheidete juurde.

Tallinna Vangla palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.09.2023 otsus osas, millega kohus jättis ekspertiisi tasu 271 eurot vastustaja kanda.

Ravivea tõendamise kohustus on patsiendil (võlaõigusseaduse § 770 lg 3). Taotluse ekspertiisi läbiviimiseks esitas vangla, kuid ekspertiis puudutas küsimust, mis seondub kaebaja tõendamiskoormusega. Põhjendatud oleks olnud ka ekspertiisi määramine kohtu enda poolt ning siis poleks vangla pidanud vastavaid kulusid kandma. Praegusel juhul ei esinenud erakorralisi asjaolusid, mis oleksid õigustanud HKMS § 108 lg-st 1 kõrvalekaldumist.

G.X palub jätta vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja taotleb uue ekspertiisi läbiviimist, mitmete dokumentide juurdevõtmist seonduvalt kaebajale määratud ravimitega, osutatud arstiabiga ja puuduva töövõimega. Ringkonnakohus jätab taotlused rahuldamata (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Asjaolu, et kaebaja ei nõustu ekspertiisi järeldustega, ei tähenda, et ekspertiisil on puudused, mis tingiksid uue ekspertiisi läbiviimise. Muud dokumendid pole asja õigemaks lahendamiseks vajalikud.

Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja pole apellatsioonimenetluses esitanud väiteid, mis oleksid jäänud halduskohtu poolt analüüsimata. Halduskohus lähtus asjakohaselt ekspertiisiaktist. Eksperdid on kaebajale osutatud ravi hinnanud ning kohtumenetluses pole ilmnenud asjaolusid, mis tekitaksid põhjendatud kahtluse ekspertiisiaktis väljendatu õigsuses. Kaebaja võib subjektiivselt tunnetada ravi ebatõhusust, kuid eksperdid on objektiivsetele andmetele tuginedes asunud veenvalt seisukohale, et tervishoiuteenust on osutatud nõuetekohaselt. Kaebaja hinnang ekspertiisiaktile või sellele, kas raviteenuse osutamise on piisavalt dokumenteeritud, ei lükka 19.07.2023 ekspertiisiaktis ja halduskohtu otsuses tuvastatud asjaolusid ümber.

5(6)

3-22-2205 ekspertiisi järgi oleks vajadus tekkinud seetõttu, et vangla jättis varem mingisugused olulised asjaolud fikseerimata või tegutses lohakalt või kaebaja suhtes ebaausalt või eksitavalt. Ainuüksi asjaolu, et kaebajal ei ole vahendeid menetluskulude kandmiseks, ei anna alust ekspertiisikulu vastustaja kanda jätmiseks. Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud tema kanda.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.