3-22-2205 X kaebus Tallinna Vangla hüvitamiseks Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla
Haldusasi Menetlusosalised
tekitatud
kahju
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2022. a määruse resolutsiooni p-de 1, 3 ja 6 peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2022. a määrus muutmata.
3.Jätta X taotlus ärakirjade saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas pole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Tallinna Vangla registreeris 23. augustil 2022 X kahju hüvitamise taotluse. Taotleja nõudis 19 215 euro suurust kahjuhüvitist, kuna meditsiiniosakond ei osutanud vajalikku abi, samuti vanglaametnike käitumise tõttu. Lisaks nõudis taotleja hüvitist 9000 eurot, kui vangla ei saada taotlejat ravile. Taotleja viitas kahju hüvitamise taotluses Q käitumisele ning selle tõttu saadud raskele peatraumale, mittevastamisele, vaatamata traumale teise kambrisse mitteviimisele, meditsiinilise abi mitteosutamisele, viiel korral häbistamisele, väärikuse alandamisele, hoolimatuse ja väärikuse alandamisega saadud suurtele kehavigastustele (peapõrutus), kambrisse jätmise tõttu hirmu tundmisele, valvurite vahetuste ajal psüühilise trauma saamisele.
3-22-2205
2.Tallinna Vangla määras 27. septembri 2022. a kirjaga nr 5-37/22/122-2 taotlejale 10päevase tähtaja selgituste ja tõendite esitamiseks. Vangla oli seisukohal, et taotlus on puudustega, kuna selles pole täpselt selgitatud kahju tekkimise asjaolusid ega kirjeldatud kahju tekitanud sündmusi. Taotlejal tuli selgitada eraldi iga etteheidetava sündmuse kohta , millal (täpne kuupäev ja võimalusel ka kellaaeg), kuidas (milles õigusvastane tegevus konkreetselt seisnes) ja kes kahju tekitas. Kui puudused jäetakse kõrvaldamata, siis on vanglal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.
3.X esitas 14. oktoobril 2022 halduskohtule kaebuse, milles nõudis vangla tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõue sisaldas ka nõuet hüvitada kahju 19 215 eurot ja 9000 eurot. Kaebaja taotles menetlusabi ning advokaati.
4.Tallinna Vangla vastas kohtule, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus on Tallinna Vangla menetluses. Vangla andis 27. septembril 2022. a kirjaga kaebajale tähtaja kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid puudusi pole senini kõrvaldatud.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 9. novembri 2022. a määrusega kaebuse osas, millega kaebaja nõudis kahju hüvitamist 19 215 eurot ja 9000 eurot (resolutsiooni p 1), rahuldas menetlusabi taotluse 694,80 euro osas ja jättis 80 euro osas rahuldamata (resolutsiooni p 3) ning jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). Nõue hüvitada kahju 28 215 eurot pole lubatav. Kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 121 lg 1 p 4 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8). Esitatud nõue puudutab 31. oktoobri 2022. a kaebuse täienduse kohaselt kaebaja väärkohtlemist, vigastuste tekitamist, diagnoosi- ja raviviga, 10. juulil 2022 abita jätmist, ilma abita 130 päeva lukustatud kambris hoidmist ja kohese abi andmata jätmist. Vangla andis kaebajale 27. septembri 2022. a kirjaga puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva. Kaebaja ei toonud välja kahju tekitanud konkreetseid sündmusi või nende täpset toimumise aega. Seetõttu jäid tema süüdistused vangla õigusvastase tegevuse osas ebaselgeks. Seega oli puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine põhjendatud. Kaebaja ei ole puudusi kõrvaldanud. Kaebaja on kohtule väitnud, et ta esitas Tallinna Vangla 27. septembri 2022. a kirjale vastuse, kuid see pole usutav. Kaebajal oli puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva kirja kättesaamisest arvates. Tallinna Vangla vastas kohtule 24. oktoobril 2022. Selleks ajaks oli puuduste kõrvaldamise kirja koostamisest möödas peaaegu kuu aega. Kui Tallinna Vanglal puudus puuduste kõrvaldamise kohta igasugune info, siis saab eeldada, et puudused on jäänud kõrvaldamata. Seega ei ole kaebaja selle nõude osas läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest nr 5-37/22/122-1 ei nähtu, et kaebaja oleks Tallinna Vanglalt nõudnud kahjuhüvitist diagnoosi- ja ravivea tegemise eest. Lisaks nõuab kaebaja 25 810 euro hüvitamist, kuna ta ei saanud perearsti ja psühhiaatri vastuvõtule, meditsiiniabi, talle ei võimaldatud kahe aasta jooksul neuroloogi, samuti ei teinud psühhiaater teabenõuet ega päringuid haiglasse, ajukahjustuse ravi taotlust ei ole kaks aastat rahuldatud ja raviplaani ei ole olukorrale vastavalt muudetud. See nõue pole riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivust vabastatud, sest tegemist ei ole kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebusega. Arstiabi kättesaadavust ja tervishoiuteenuse osutamist puudutav kahju hüvitamise kaebus ei ole võrdsustatav kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebusega. Kaebaja ei viidanud kohtueelses menetluses kehavigastustele ega muudele terviseriketele, mille Tallinna Vangla oleks temale tekitanud, vaid väljendas rahulolematust Tallinna Vangla tegevusega tervishoiuteenuse osutamisel. Sellelt nõudelt tuleb kaebajal seega tasuda riigilõivu 774,30 eurot (RLS § 60 lg 2). Kaebajal oli nelja kuu jooksul sissetulekuid 1061 eurot. Kohus arvestab 2(5)
3-22-2205 vältimatute kulutustena kinnipidamisi nõuete fondi ja vabanemisfondi (742,70 eurot), elektrienergia eest võetud tasusid (4,72 eurot) ja 130,80 euro ulatuses tehtud kulutusi vangla kaupluses (32,70 × 4 kuud). Põhjendatud ei ole lugeda vangla kaupluses tehtud kulutusi vältimatuks 130,80 eurot ületavas osas, sest kinnipeetavatele on tagatud riigi kulul toitlustamine, ravimid ja muu hädavajalik. Väljaminekuid oli nelja kuu jooksul kokku 878,22 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 91,39 eurot ((1061 - 878,22)÷4 × 2). Kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut arvestades on põhjendatud anda menetlusabi osaliselt ja nõuda kaebajalt riigilõivu osalist tasumist. Menetlusabi taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kaebaja on vabastatud riigilõivu 694,30 euro tasumisest ja tal tuleb tasuda riigilõivu 80 eurot. Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata. Kaebaja on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 punkti 1 tähenduses ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, ei olene üldjuhul sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a määrus asjas nr 3-2-1-7-08, p-d 10–13). Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukam kui kaebaja varasemad vaidlused, kus kaebajale ei ole riigi õigusabi määratud. Kaebaja ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. Piisab, kui kaebaja toob välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks seda vajadusel teha. Riigi õigusabi määramine ei ole vajalik ka poolte võrdsuse tagamiseks. Puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kohtumenetluses kaitseta. Halduskohtumenetluses on vajadus advokaadist esindaja järele väiksem seetõttu, et kohtul on kohustus tagada omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine, tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja tagada oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg-d 4–5). Kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid (HKMS § 2 lg 6).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas 11. novembril 2022 avalduse, milles märgib, et kaebuse tagastamine kahju 28 215 euro tekitamise osas ei ole põhjendatud. Kaebaja saatis vangla juristile vastuse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla on dokumendid ära kaotanud või valetab. Kaebaja lisab, et tema mälu on väga halb ja ta saab seda pärssivaid ravimeid. Kaebaja märgib, et ei mäleta, et ta oleks teistes asjades kohtusse nõudeid, aga kui ta saatis, olid ülemise korruse voodi peal üle 300 lk kohtu ja juriidilisi dokumente. Seetõttu on võimatu meeles pidada, milline kohtuasi lõppeb või algab.
7.Kaebaja esitas korduvalt erinevatel kuupäevadel erinevatesse kohtuastmetesse ja erinevates haldusasjades erinevaid avaldusi, milles märkis, et soovib menetlusabi ja riigi kulul advokaati, samuti tõi ta välja vangla tegevuse, mis oli tema hinnangul õigusvastane. Samuti taotles kaebaja oma koostatud dokumentidest ärakirju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
3(5)
3-22-2205
9.Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1). Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg 8). Kohus tagastab kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (HKMS § 121 lg 1 p 4).
10.Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise nõude. Vangla hinnangul esinesid nõudes puudused ja seetõttu anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli vanglale iga etteheidetava sündmuse kohta eraldi selgitada, millal (täpne kuupäev ja võimalusel ka kellaaeg), kuidas (milles õigusvastane tegevus konkreetselt seisnes) ja kes kahju tekitas.
11.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vanglale esitatud taotlus ei olnud menetletav. Kaebaja väited olid konkreetsete asjaoludega seostamata, mistõttu polnud võimalik kindlaks teha, millist konkreetset tegevust peab kaebaja kahju tekitamise aluseks. Kaebaja väitis näiteks, et sai raske peatrauma, kuna valvur käitus hoolimatult, kaebajale pole vastatud ega viidud trauma tõttu teise osakonda, samuti ei andnud meedikud abi, kui kaebajal oli mitu päeva paha olla. Kaebaja lisas, et valvurite üldise hoolimatuse tõttu sai kaebaja viiel korral häbistatud, süüdistatavalt alandatud kell 9.43–18.45. Nõuetekohane on selline kahju hüvitamise taotlus, millest selguvad konkreetsed asjaolud, mille alusel isik kahju hüvitamist taotleb. Nende asjaolude alusel on võimalik analüüsida seda, kas vaidlustatud konkreetne tegevus või tegevusetus on õigusvastane, kas väidetud kahju ja tegevuse või tegevusetuse vahel esineb põhjuslik seos. Haldusorgan ei saa ise asjaolusid taotleja asemel esitada. Kahju hüvitamise nõuet saab haldusorgan lahendada üksnes taotleja esitatu alusel ning haldusorgan ei pea, kui ta ei tea väidetud konkreetseid asjaolusid, uurima muudest allikatest, millega seoses võib isikule olla kahju tekkinud.
12.Kaebaja väidab määruskaebuses, et ta on vaidlusalused puudused kõrvaldanud ning vangla on kaebaja esitatud dokumendi kas kaotanud või vangla valetab. Ringkonnakohus ei pea kaebaja väidet usutavaks. Vangla on kaebaja teised kahju hüvitamise nõuded lahendanud ja sarnaseid olukordi pole varem esinenud. Seega pole usutav, et vangla just kaebaja seda nõuet lahendades oleks soovinud tegutseda pahatahtlikult. Usutav on, et kaebajal endal võis jääda tähelepanuta vangla nõue kõrvaldada taotluses esinenud puudused. Nimelt toob kaebaja määruskaebuses välja ka selle, et tal on mäluga probleeme ning tal on suur hulk erinevaid dokumente (umbes 300 lk) ja tal tuleb suhelda erinevate asutustega. Ka praegune kohtuasi kinnitab kaebaja viimati märgitut, et tal on erinevate asutustega pooleli mitmeid ja mahukaid kirjavahetusi, kuna kaebaja on ka praeguse määruskaebuse menetlemise raames jõudnud esitada seitse avaldust.
Taotluse läbi vaatamata jätmine ei takista uue taotluse esitamist.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine oli põhjendatud üksnes osaliselt ning kaebajale ei tule anda esindamiseks advokaati riigi kulul (vt käesolev määrus, p 5). Ringkonnakohus ei korda halduskohtu neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
15.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. 4(5)
3-22-2205
16.Kaebaja taotlus kohtule esitatud avaldustest koopiate saamiseks ei ole põhjendatud. Üldjuhul ei esine menetlusosalisel põhjendatud vajadust saada ärakirju enda esitatud menetlusdokumentidest. Sellise dokumendi sisu on talle teada ning tal on enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest ise ärakiri (Riigikohtu 27. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-59-16, p 13). X esitatud käsikirjalistest avaldustest ja määruskaebusest koopiate saamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.