lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2233/32

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2233/32
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2953
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2233

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Puudutatud isik: X. X. (sündinud xx.xx.xxxx) Kohtuistungil, 26.03.2024

1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõtte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud alusel ning anda luba X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni , kuid mitte kauemaks kui 28.07.2024 (kaasa arvatud).
2.Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD, TAOTLUS JA ISIKU SEISUKOHT

1.PPA pidas 08.10.2023 Tallinna lennujaamas kinni Senegali Vabariigi kodaniku võimaliku nimega X. X.. Tallinna Halduskohus andis 09.10.2023 kooskõlas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §-ga 362 PPA-le loa puudutatud isik kinni pidada ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse. PPA esitas 30.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse oma 01.12.2023 määrusega. PPA esitas 25.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad jätkuvalt VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. 1(7)

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused:

1.1.PPA pidas 08.10.2023 Tallinna lennujaamas kinni Senegali Vabariigi kodaniku, kuna isik ei omanud kehtivat isikut tõendavat reisidokumenti võltsimistunnustega Prantsusmaa isikutunnistuse.

ning

esitas

ametnikele

1.2.Isiku põhjalikumal küsitlemisel selgus, et tegemist on Senegali kodanikuga, võimaliku nimega X. X. ja sünniajaga xx.xx.xxxx. Isik saabus Schengeni viisaruumi täpselt tuvastamata ajal kaks kuud tagasi illegaalselt üle Valgevene-Läti piiri ehk ületas ebaseaduslikult Schengeni välispiiri Lätis. Isiku sõnade kohaselt varjas ta ennast mootorsõidukis kui ületas piiri ning piiriületuse hetkel ja ka hiljem ei olnud tal ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Isik väitis, et ta hävitas oma passi. PPA tuvastas, et isik viibib Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta. PPA alustas isiku suhtes lahkumisettekirjutuse menetlusega nr 1052272798. PPA koostas ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase isikuandmete ankeedi ning illegaalimenetluse ja lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse raames viis isikuga 08.10.2023 läbi küsitluse. Küsitluse käigus selgitas PPA isikule, et tulenevalt Eesti Vabariigi seadusest on ta kohustatud lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki. Seejärel esitas isik kell 20:10 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel selgus, et isik soovib jääda Euroopasse ja tema eesmärk on jõuda Prantsusmaale ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus. 1.3. 25.03.2024 sai isik kätte PPA otsuse nr 12310080022-1, millega loeti isiku rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatuks ja koostati sundtäidetav lahkumisettekirjutus Senegali Vabariiki. Samuti kohaldati isikule sissesõidukeeld Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 5-ks aastaks. 1.4.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Vaatamata sellele, et PPA on teinud isiku osas tagasilükkava otsuse nr 12310080022-1, on käesolev punkt PPA hinnangul kohaldatav. Oluline on, et isik oleks PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni viimiseks ning tulevase väljasaatmismenetluse tarbeks. VRKS § 3 ja § 31 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et Rahvusvahelise kaitse menetlus lõppeb lõpliku otsuse tegemisega ning kuni sinnamaani on tegemist rahvusvahelise kaitse taotlejaga. Riigikohtu 12.12.2023 määrus 3-22-2509 (punktid 11-17) sätestab, et halduskohtul tuleb rakendada uurimisprintsiipi ja puuduste korral või uute tõendite esitamise korral teha ise otsus, kas PPA peab inimesele kaitse staatuse ja elamisloa andma, misjärel on PPA vaid otsuse vormistaja rollis. Selline lähenemine on EL õigusega kooskõlas ja tõstab menetluse efektiivsust ning annab selgelt mõista, et sisuline menetlus kestab ka kohtumenetluse vältel. Ning seega on VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldatav, kuni lõpliku otsuseni. Oluline on ka märkida, et Euroopa Komisjoni poolt on koostamisel rangem CEAS (Common European Asylum System) reform, mille eesmärgiks on teisese rände tõkestamine ja tagasisaatmise tõhustamine, mille üheks meetmeks on varjupaigamenetluse ja tagasisaatmise menetluse senisest sujuvam sidumine. Euroopa Komisjoni hinnangul on VRKS § 361 lg 2 p 4 kasutatav VRKS § 31 lg 2 lõpliku otsuseni, kui isiku puhul esineb põgenemiseoht ja kergemaid meetmeid ei ole võimalik kasutada. 1.5.VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 tooduga. Isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud VSS § 68 p 2 lähtuvalt juhul, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Kuigi nimetatud säte 2(7)

käsitleb valeandmete või võltsitud dokumentide esitamist Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemisel, on PPA hinnangul kohane nimetatud sätet kasutada ka olukorras, kus välismaalasel oli seadusest tulenev kohustus omada viibimisalust riiki sisenemiseks ja riigis viibimiseks, kuid viibimisaluse taotlemise vältimiseks esitas ta valeandmeid või võltsitud dokumendi. Välismaalaste seadus § 43 lg 1 sätestab, et Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud viibida Eestis. Seega selleks, et siseneda ja viibida Eestis, oli välismaalasel kohustus taotleda endale Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks VMS § 43 kohane seaduslik alus. Selle asemel esitas isik võltsitud dokumendi eesmärgiga luua vale ettekujutus seadusliku aluse olemasolust ja mitte täita VMS § 43 lg 1 tulenevat kohustust taotleda endale seaduslik alus Eestis viibimiseks. Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemine ja võltsitud dokumendi esitamise eesmärk on sama, kui välismaalane õiguse saamiseks, milleks tal alus puudus, esitas valveandmed või võltsitud dokumendi. 1.6.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik oli teadlik sellest, et ta saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta. Ta oli meelega hävitanud oma isikut tõendava reisidokumendi ehk passi, et ametivõimudel ei oleks võimalik teda tuvastada ja välja saata. Saabudes Schengeni viisaruumi ebaseaduslikul viisil, jätkas isik oma ebaseaduslikku viibimist Schengeni liikmesriikide territooriumil ning soovis jõuda Prantsusmaale, et just seal esitada rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna see oli tema jaoks kõige meelepärasem riik, kus esitada rahvusvahelise kaitse taotlust. Isiku ütlused 08.10.2023 „Ma soovisin jõuda Prantsusmaale, kuna seal räägitakse prantsuse keelt, seega ma ei soovinud esitada Lätis rahvusvahelist kaitset, kuna seal ei räägita prantsuse keelt. Eestis ma esitasin rahvusvahelist kaitset, kuna mul on soov ikkagi jõuda Prantsusmaale“. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et isik esitas kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saatmise vältimiseks Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse, vaatamata sellele, et ei plaaninud Eestis RVK taotlust esitada, vaid soovis seda teha Prantsusmaal. Antud asjaolu kinnitab fakt, et isik peeti kinni Tallinna Lennujaamas, kui ta oli lennule suundumas. Isikul oli pilet 08.10.2023 kell 10.35 lennule AY1014 Helsingisse (HEL) ja sealt edasi Prantsusmaale. Eestit ja Soomet plaanis isik kasutada transiitriigina. 1.7.Põgenemiseohtu suurendab ka asjaolu, et PPA on teinud isiku osas rahvusvahelise kaitse tagasilükkava otsuse, millest isik on teadlik. Koos keelduva otsusega on PPA teinud isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Senegali ja määranud Schengeni sissesõidu keelu 5 aastaks. PPA hinnangul on isiku rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatu. PPA on seisukohal, et taotleja ütlused oma seksuaalse orientatsiooni kohta on ebausaldusväärsed ning ajas muutuvad ja sellest tulenevalt ebausutavad. Eeltoodust tulenevalt on PPA hinnangul isiku rahvusvahelise kaitse taotlus esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. 1.8.VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi võib varjupaigataotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada juhul, kui ta on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA pidas isiku 08.10.2023 kinni VSS § 15 lg 1 alusel, mis võimaldab alates 18.06.2022 kehtiva VRKS redaktsiooni järgi inimest kinni pidada ka n.ö tavaolukorras, et kontrollida tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikku alust ning selgitada välja, kas tema kinnipidamine on vajalik Euroopa 3(7)

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (24. detsembril 2008 jõustunud redaktsioon) rakendamiseks, st Eestist lahkuma kohustamise menetluse korraldamiseks või välismaalasele pandud lahkumiskohustuse täitmiseks. VSS § 15 lg 1 annab võimaluse välismaalast kinni pidada nii nö tavaolukorras kui ka Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise korral. PPA oli 08.10.2023 kinnipidamise ajal jõudnud veendumusele, et isiku puhul on tegemist Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalasega. Lahkumiskohustuse täitmiseks teostati kohustuslikke menetlustoiminguid, kuid ei jõutud koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Näiteks infosüsteemis loodi isiku Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil (nr 1052272798). Ärakuulamisõiguse rakendamiseks alustati küsitlusega, kuid selle käigus esitas isik suulise rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse. Pärast suulist taotlemist peatati illegaalimenetlus ja alustati rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise tegevustega (sh loodi rahvusvahelise kaitse taotleja profiil nr 12310080022). Sellest lähtuvalt ei ole PPA hinnangul vaidlust sellest, et tegemist oli lahkumiskohustuse kindlakstegemisega vaid menetlusega lahkumiskohustuse täitmiseks. PPA on seisukohal, et isik oli enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamis kinnipeetud Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames ja VRKS § 361 lg 2 p 5 on kohaldatav. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et selleks, et isik ei oleks kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saadetud, esitas isik Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotlust, vaatamata sellele, et ei plaaninud Eestis RVK taotlust esitada, vaid soovis seda teha Prantsusmaal. 1.9.PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine (nt Vao majutuskeskus)), registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3124-17, p 13). Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja selle lõpetamist isiku soovil, mis eeldab PPA poolt kirjaliku otsuse tegemist ja menetluse ametlikku lõpetamist kui ka oma võimaliku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).

1.10.PPA on seiskohal, et isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks.
1.11.Isiku kinnipidamise pikendamine kinnipidamiskeskuses kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks ning võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toime tulekuks. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist 4(7)

meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Kuigi isiku kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega

1.12.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et mõistab taotlust. Ta kinnitas, et ta soov oli minna Prantsusmaale, kus on tal isa, õed ja veel sugulasi. Isik märkis, et tal on tekkinud KPK-s probleemid unetusega ja nägemine on halvenenud. Samuti olevat probleeme nohuga, kuid seoses selle probleemiga teeb ta koostööd KPK meditsiinitöötajatega. EL tuli ebaseaduslikult ja eesmärgiaga jõuda Prantsusmaale sugulaste juurde, sest kodumaal ja Vene Föderatsioonis oli tema hinnangul tulenevalt ta seksuaalsest orientatsioonist ta elule oht. Isik rõhutas, et ta ei ole varjanud Eestis kinnipidamisest alates oma isikut ja on andnud selgitusi oma tegevuse kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Kohus leiab, et rahuldab PPA taotlus on võimalik rahuldada ja põhjendab seda järgnevaga: 2.1. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (HKMS) § 264 lg 1). Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2). Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
2.3.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sama paragrahvi lg 2 punkti 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul ja tekkinud olukorras eelkõige täidetud alused isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Sel alusel on rahvusvahelise kaitse taotlejat võimalik kinni pidada juhul, kui tema varasem kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluses. Kohtupraktikas on direktiivile 2013/33/EL ja Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist, nt kui isikul on juba olnud võimalus varjupaigamenetluseks (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 5(7)

3-20-2119, punktid 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, punktid 12–17; Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, punkt 9 jj). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punkt 12). Kohtu hinnangul oli PPA puudutatud isikut VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidades jõudnud järeldusele, et tal pole Eestis viibimiseks seaduslikku alust ja alustas tema lahkuma kohustamise menetlust. Nii on PPA selgitanud, et lahkumiskohustuse täitmiseks tehti kohustuslikke menetlustoiminguid, kuid ei jõutud koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks (nt loodi tema kohta Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil). PPA teavitas puudutatud isikut menetluse eesmärgist. Ärakuulamisõiguse tagamiseks alustati ka küsitlusega, kuid selle raames esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames. Samuti nõustub kohus PPA seisukohaga, et asjaoludest tulenevalt on alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Arvestades, et isik peeti kinni lennujaamas ning ka isik ise kinnitas, et tema eesmärgiks on jõuda (Soome kaudu) Prantsusmaale, on PPA põhjendatult leidnud, et isik ei soovinud (vähemalt esialgu) Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. Seda versiooni toetab ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise aeg. Alles pärast seda, kui isikule selgitati menetluse eesmärki ning tema tõenäolist tagasisaatmist päritoluriiki, otsustas ta esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis. Kohtule esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada jätkuvat isikust lähtuvat põgenemisohtu. Isik sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult, esitas kinnipidamisel Tallinna lennujaamas ilmselgete võltsimistunnustega dokumendi ning on korduvalt väljendanud soovi liikuda edasi Prantsusmaale. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku käitumine ja ütlused kogumis viitavad sellele, et vabaduses viibides võib ta Eestist lahkuda. Seega esineb tema puhul põgenemise oht.

2.4.Põgenemisoht välistab VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine.
2.5.Isik on 25.03.2024 saanud taotluse kohaselt kätte PPA otsuse nr 12310080022-1, millega loeti isiku rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatuks ja koostati sundtäidetav lahkumisettekirjutus Senegali Vabariiki. Samuti kohaldati sissesõidukeeld Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 5-ks aastaks. Otsuse vaidlustamise tähtaeg ei ole käesoleva määruse tegemise aja seisuga möödunud. Kohus leiab, et isik peab olema kättesaadav võimalikuks lahkumisettekirjutuse täitmiseks ja tema tagasi saatmiseks Senegali Vabariiki. Seetõttu on isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isiku õigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses veidi alla kuue kuu. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku jätkuv kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Keskuses on tagatud majutus ja toitlustus, värskes õhus viibimise võimalus, arstiabi ja vaba aja veetmise võimalused. Ka on isikul võimalik suhelda 6(7)

välismaailmaga, kuna keskuses on võimalik kasutada nii mobiiltelefone kui ka internetti. Seeläbi on isikul võimalik koguda ka oma menetluste jaoks vajalikke tõendeid. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus tuleb VRKS § 362 lg 5 alusel rahuldada ja pikendada X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.07.2024 (kaasa arvatud).

2.6.Kohus märgib, et arvestades võimalust, et X. X. ilmselt vaidlustab rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise sundtäidetava lahkumisettekirjutuse otsuse nr 12310080022-1, võib olla õigustatud tema kinnipidamine KPK-s ka kuni I astme kohtu otsuseni (lõplik otsus), sest seoses tema rahvusvahelise kaitse taotluse esmases menetluses esitatud isiklike asjaoludega võib olla vajalik koguda temalt endalt ainult talle teadaolevaid täiendavaid selgitusi tema rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolude osas. Kuna aga hetkel ei ole kohtule teadaolevalt isik keeldumisotsust veel kohtus vaidlustanud, siis on võimalik ka, et ta otsust kohtus ei vaidlusta ja asjaolusid ei ole vaja täiendavalt uurida. Seetõttu ei ole vähemalt hetkel kohtul väga selget alust rahuldada PPA taotlus VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Samas ei muuda see kohtu seisukohta taotluse rahuldamise osas VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja