Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused:

ning

esitas

ametnikele

käsitleb valeandmete või võltsitud dokumentide esitamist Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemisel, on PPA hinnangul kohane nimetatud sätet kasutada ka olukorras, kus välismaalasel oli seadusest tulenev kohustus omada viibimisalust riiki sisenemiseks ja riigis viibimiseks, kuid viibimisaluse taotlemise vältimiseks esitas ta valeandmeid või võltsitud dokumendi. Välismaalaste seadus § 43 lg 1 sätestab, et Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud viibida Eestis. Seega selleks, et siseneda ja viibida Eestis, oli välismaalasel kohustus taotleda endale Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks VMS § 43 kohane seaduslik alus. Selle asemel esitas isik võltsitud dokumendi eesmärgiga luua vale ettekujutus seadusliku aluse olemasolust ja mitte täita VMS § 43 lg 1 tulenevat kohustust taotleda endale seaduslik alus Eestis viibimiseks. Eestis viibimise seadusliku aluse taotlemine ja võltsitud dokumendi esitamise eesmärk on sama, kui välismaalane õiguse saamiseks, milleks tal alus puudus, esitas valveandmed või võltsitud dokumendi. 1.6.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik oli teadlik sellest, et ta saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta. Ta oli meelega hävitanud oma isikut tõendava reisidokumendi ehk passi, et ametivõimudel ei oleks võimalik teda tuvastada ja välja saata. Saabudes Schengeni viisaruumi ebaseaduslikul viisil, jätkas isik oma ebaseaduslikku viibimist Schengeni liikmesriikide territooriumil ning soovis jõuda Prantsusmaale, et just seal esitada rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna see oli tema jaoks kõige meelepärasem riik, kus esitada rahvusvahelise kaitse taotlust. Isiku ütlused 08.10.2023 „Ma soovisin jõuda Prantsusmaale, kuna seal räägitakse prantsuse keelt, seega ma ei soovinud esitada Lätis rahvusvahelist kaitset, kuna seal ei räägita prantsuse keelt. Eestis ma esitasin rahvusvahelist kaitset, kuna mul on soov ikkagi jõuda Prantsusmaale“. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et isik esitas kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saatmise vältimiseks Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotluse, vaatamata sellele, et ei plaaninud Eestis RVK taotlust esitada, vaid soovis seda teha Prantsusmaal. Antud asjaolu kinnitab fakt, et isik peeti kinni Tallinna Lennujaamas, kui ta oli lennule suundumas. Isikul oli pilet 08.10.2023 kell 10.35 lennule AY1014 Helsingisse (HEL) ja sealt edasi Prantsusmaale. Eestit ja Soomet plaanis isik kasutada transiitriigina. 1.7.Põgenemiseohtu suurendab ka asjaolu, et PPA on teinud isiku osas rahvusvahelise kaitse tagasilükkava otsuse, millest isik on teadlik. Koos keelduva otsusega on PPA teinud isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Senegali ja määranud Schengeni sissesõidu keelu 5 aastaks. PPA hinnangul on isiku rahvusvahelise kaitse taotlus selgelt põhjendamatu. PPA on seisukohal, et taotleja ütlused oma seksuaalse orientatsiooni kohta on ebausaldusväärsed ning ajas muutuvad ja sellest tulenevalt ebausutavad. Eeltoodust tulenevalt on PPA hinnangul isiku rahvusvahelise kaitse taotlus esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. 1.8.VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi võib varjupaigataotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada juhul, kui ta on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA pidas isiku 08.10.2023 kinni VSS § 15 lg 1 alusel, mis võimaldab alates 18.06.2022 kehtiva VRKS redaktsiooni järgi inimest kinni pidada ka n.ö tavaolukorras, et kontrollida tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikku alust ning selgitada välja, kas tema kinnipidamine on vajalik Euroopa 3(7)

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (24. detsembril 2008 jõustunud redaktsioon) rakendamiseks, st Eestist lahkuma kohustamise menetluse korraldamiseks või välismaalasele pandud lahkumiskohustuse täitmiseks. VSS § 15 lg 1 annab võimaluse välismaalast kinni pidada nii nö tavaolukorras kui ka Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise korral. PPA oli 08.10.2023 kinnipidamise ajal jõudnud veendumusele, et isiku puhul on tegemist Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalasega. Lahkumiskohustuse täitmiseks teostati kohustuslikke menetlustoiminguid, kuid ei jõutud koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Näiteks infosüsteemis loodi isiku Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil (nr 1052272798). Ärakuulamisõiguse rakendamiseks alustati küsitlusega, kuid selle käigus esitas isik suulise rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse. Pärast suulist taotlemist peatati illegaalimenetlus ja alustati rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise tegevustega (sh loodi rahvusvahelise kaitse taotleja profiil nr 12310080022). Sellest lähtuvalt ei ole PPA hinnangul vaidlust sellest, et tegemist oli lahkumiskohustuse kindlakstegemisega vaid menetlusega lahkumiskohustuse täitmiseks. PPA on seisukohal, et isik oli enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamis kinnipeetud Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames ja VRKS § 361 lg 2 p 5 on kohaldatav. PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et selleks, et isik ei oleks kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saadetud, esitas isik Eesti Vabariigis rahvusvahelise kaitse taotlust, vaatamata sellele, et ei plaaninud Eestis RVK taotlust esitada, vaid soovis seda teha Prantsusmaal. 1.9.PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine (nt Vao majutuskeskus)), registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3124-17, p 13). Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja selle lõpetamist isiku soovil, mis eeldab PPA poolt kirjaliku otsuse tegemist ja menetluse ametlikku lõpetamist kui ka oma võimaliku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).

meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Kuigi isiku kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega

KOHTU PÕHJENDUSED

3-20-2119, punktid 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, punktid 12–17; Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, punkt 9 jj). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punkt 12). Kohtu hinnangul oli PPA puudutatud isikut VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidades jõudnud järeldusele, et tal pole Eestis viibimiseks seaduslikku alust ja alustas tema lahkuma kohustamise menetlust. Nii on PPA selgitanud, et lahkumiskohustuse täitmiseks tehti kohustuslikke menetlustoiminguid, kuid ei jõutud koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks (nt loodi tema kohta Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil). PPA teavitas puudutatud isikut menetluse eesmärgist. Ärakuulamisõiguse tagamiseks alustati ka küsitlusega, kuid selle raames esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames. Samuti nõustub kohus PPA seisukohaga, et asjaoludest tulenevalt on alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Arvestades, et isik peeti kinni lennujaamas ning ka isik ise kinnitas, et tema eesmärgiks on jõuda (Soome kaudu) Prantsusmaale, on PPA põhjendatult leidnud, et isik ei soovinud (vähemalt esialgu) Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. Seda versiooni toetab ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise aeg. Alles pärast seda, kui isikule selgitati menetluse eesmärki ning tema tõenäolist tagasisaatmist päritoluriiki, otsustas ta esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis. Kohtule esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada jätkuvat isikust lähtuvat põgenemisohtu. Isik sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult, esitas kinnipidamisel Tallinna lennujaamas ilmselgete võltsimistunnustega dokumendi ning on korduvalt väljendanud soovi liikuda edasi Prantsusmaale. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku käitumine ja ütlused kogumis viitavad sellele, et vabaduses viibides võib ta Eestist lahkuda. Seega esineb tema puhul põgenemise oht.

välismaailmaga, kuna keskuses on võimalik kasutada nii mobiiltelefone kui ka internetti. Seeläbi on isikul võimalik koguda ka oma menetluste jaoks vajalikke tõendeid. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus tuleb VRKS § 362 lg 5 alusel rahuldada ja pikendada X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.07.2024 (kaasa arvatud).

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.