Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik: X (sündinud xx xx xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil, 01.12.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.04.2024 (kaasa arvatud).
2.Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD, TAOTLUS JA ISIKU SEISUKOHT
1.Tallinna Halduskohus andis 09.10.2023 kooskõlas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §-ga 362 PPA-le loa puudutatud isik kinni pidada ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse.
PPA esitas 30.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused:
2.1.PPA pidas 08.10.2023 Tallinna lennujaamas kinni Senegali Vabariigi kodaniku, kuna isik viibis Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta, ei omanud kehtivat isikut tõendavat reisidokumenti ning esitas ametnikele võltsimistunnustega Prantsusmaa isikutunnistuse.
2.2.Isiku põhjalikumal küsitlemisel selgus, et tegemist on Senegali kodanikuga, võimaliku nimega X ja sünniajaga xx xx xxxx, kes saabus Schengeni viisaruumi täpselt tuvastamata ajal kaks kuud tagasi illegaalselt üle Valgevene-Läti piiri ehk ületas ebaseaduslikult Schengeni välispiiri Lätis. Isiku sõnade kohaselt varjas ta ennast mootorsõidukis kui läbis 1(5)
piiriületust ning piiriületuse hetkel ja ka hiljem ei olnud tal ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Isik väitis, et ta hävitas oma passi. PPA tuvastas, et isik viibib Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta. PPA alustas isiku suhtes lahkumisettekirjutuse menetlusega, mis on andmebaasis registreeritud nr 1052272798. PPA koostas ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase isikuandmete ankeedi ning illegaalimenetluse ja lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse raames viis isikuga 08.10.2023 läbi küsitluse. Küsitluse käigus selgitas PPA isikule, et tulenevalt Eesti Vabariigi seadusest on ta kohustatud lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki. Seejärel esitas isik kell 20:10 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel selgus, et isik soovib jääda Euroopasse ja tema eesmärk on jõuda Prantsusmaale ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus.
2.3.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Isiku puhul on põgenemisoht VSS § 68 p 2 kohaselt põhjendatud, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel.
2.4.Isik esitas 08.10.2023 Tallinna lennujaamas teda kontrollinud ametnikele võltsitud Prantsusmaa isikutunnistuse. Ka oli puudutatud isik teadlik sellest, et saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta. Ta oli meelega hävitanud passi, et ametnikel ei oleks võimalik teda tuvastada ja välja saata. Saabudes Schengeni viisaruumi ebaseaduslikul viisil, jätkas isik oma ebaseaduslikku viibimist Schengeni liikmesriikide territooriumil ning soovis jõuda Prantsusmaale. Isiku väitis 08.10.2023: „Ma soovisin jõuda Prantsusmaale, kuna seal räägitakse prantsuse keelt, seega ma ei soovinud esitada Lätis rahvusvahelist kaitset, kuna seal ei räägita prantsuse keelt. Eestis ma esitasin rahvusvahelist kaitset, kuna mul on soov ikkagi jõuda Prantsusmaale“. PPA hinnangul suurendab soov esitada Prantsusmaal rahvusvahelise kaitse taotlust ka põgenemisohtu.
2.5.PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Isik on andnud nii esmastel ütlustes kui ka 10.11.2023 läbi viidud intervjuul üldiseid ja ebamääraseid ütluseid, mille pinnalt ei saa järeldada, et tegu oleks rahvusvahelist kaitset vajava isikuga. PPA peab isikuga läbi viima uue vestluse, sest esimese vestluse pinnalt on PPA-l kahtlus, et isik annab valeütlusi ning mõtleb endaga seotud asjaolusid välja. Samuti peab PPA koguma päritolumaa kohta infot, et kõrvutada neid isiku ütlustega.
2.6.VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi võib varjupaigataotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada juhul, kui ta on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
2.7.PPA oli 08.10.2023 kinnipidamise ajal jõudnud veendumusele, et isiku puhul on tegemist Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalasega. Lahkumiskohustuse täitmiseks teostati kohustuslikke menetlustoiminguid, kuid ei jõutud koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Näiteks infosüsteemis loodi isiku Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil (nr 1052272798). Ärakuulamisõiguse rakendamiseks alustati küsitlusega, kuid selle käigus esitas isik suulise rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse. Pärast suulist taotlemist peatati illegaalimenetlus ja alustati rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise tegevustega (sh loodi rahvusvahelise kaitse taotleja profiil nr 12310080022). Sellest lähtuvalt ei ole PPA hinnangul vaidlust sellest, et tegemist oli menetlusega lahkumiskohustuse täitmiseks. PPA on seisukohal, et isik oli enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kinnipeetud Eestist lahkuma kohustamise 2(5)
menetluse raames ja VRKS § 361 lg 2 p 5 on kohaldatav.
2.8.PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et isik esitas kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saatmise vältimiseks rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis, kuigi soovis väidetavalt teha seda Prantsusmaal.
2.9.Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, võltsitud dokumentide kasutamine, valeütluste andmine, Eesti kui transiitriik) on PPA seisukohal, et isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. PPA leiab, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et ta hakkaks end varjama. Ka võib isik lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.
2.10.Isiku kinnipidamise pikendamine kinnipidamiskeskuses kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks ning võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Asjaolusid kogumis arvestades ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks.
3.Puudutatud isik selgitas istungil, et mõistab taotlust. Kinnitas, et soovib minna Prantsusmaale. Ei olnud valikut ebaseaduslikule sisenemisele Euroopa Liitu, et kaitsta oma elu.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus rahuldab PPA taotluse.
5.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (HKMS) § 264 lg 1). Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2).
6.Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted.
7.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sama paragrahvi lg 2 punkti 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohtu hinnangul on need kinnipidamise alused täidetud. 3(5)
8.VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on rahvusvahelise kaitse taotlejat võimalik kinni pidada üksnes juhul, kui tema varasem kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluses. Kohtupraktikas on direktiivile 2013/33/EL ja Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist, nt kui isikul on juba olnud võimalus varjupaigamenetluseks (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, punktid 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, punktid 12–17; Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, punkt 9 jj). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punkt 12).
9.Kohtu hinnangul oli PPA puudutatud isikut VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidades jõudnud järeldusele, et tal pole Eestis viibimiseks seaduslikku alust ja alustas tema lahkuma kohustamise menetlust. Nii on PPA selgitanud, et lahkumiskohustuse täitmiseks tehti kohustuslikke menetlustoiminguid, kuid ei jõutud koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks (nt loodi tema kohta Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil). PPA teavitas puudutatud isikut menetluse eesmärgist. Ärakuulamisõiguse tagamiseks alustati ka küsitlusega, kuid selle raames esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse.
10.Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames. Samuti nõustub kohus PPA seisukohaga, et asjaoludest tulenevalt on alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Arvestades, et isik peeti kinni lennujaamas ning ka isik ise kinnitas, et tema eesmärgiks on jõuda (Soome kaudu) Prantsusmaale, on PPA põhjendatult leidnud, et isik ei soovinud (vähemalt esialgu) Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. Seda versiooni toetab ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise aeg. Alles pärast seda, kui isikule selgitati menetluse eesmärki ning tema tõenäolist tagasisaatmist päritoluriiki, otsustas ta esitada rahvusvahelise kaitse taotluse.
11.Kohtule esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada isikust lähtuvat põgenemisohtu. Ta sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult, esitas kinnipidamisel Tallinna lennujaamas ilmselgete võltsimistunnustega dokumendi ning on korduvalt väljendanud soovi liikuda edasi Prantsusmaale. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku käitumine ja ütlused kogumis viitavad sellele, et vabaduses viibides võib ta Eestist lahkuda. Seega esineb tema puhul põgenemise oht.
12.Põgenemisoht välistab VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine.
13.PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse menetluses läbi viia täiendavaid toiminguid. Seetõttu on isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isiku õigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks.
14.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses vähem kui kaks kuud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku 4(5)
jätkuv kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
15.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus tuleb VRKS § 362 lg 5 alusel rahuldada ja pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.04.2024 (kaasa arvatud).
16.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
17.Kohtumääruse resolutsioon ja põhjendused tõlgiti isikule istungil. Seetõttu ei edasta kohus isikule kohtumääruse tõlget. Isik sai sellest aru. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.