Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.10.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2113
Haldusasi
X, Y ja R kaebus Lääne-Nigula Vallavolikogu 26.06.2019 otsuse nr 34 tühisuse tuvastamiseks ja 19.08.2021 otsuse nr 38 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – X, Y ja R, esindaja vandeadvokaat Eve Fink Vastustaja – Lääne-Nigula vald, esindaja vandeadvokaat Sandor Elias
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.10.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X, Y ja R apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 22.09.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta X, Y ja R apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2113 muutmata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.11.2023. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X ja Y ühisomandis on alates 08.11.2016 Ramsi poolsaarel Einbi külas asuv Ramsholmi kinnistu (registriosa nr 76032, katastritunnus 52001:005:0420; suurus 29,69 ha; sihtotstarve maatulundusmaa), millel asub elamu. Kinnistu on alates 25.02.2021 koormatud tasuta kümneaastase tähtajaga kasutusvaldusega R kasuks.
2.Ramsholmi kinnistu ümbritseb Ramsi poolsaare tipus mere ääres asuvat Ramsi puhkekoha kinnistut (registriosa nr 1125132, katastritunnus 52001:005:0008; suurus 0,55 ha; sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa), mille omanik on alates 2006. a-st Lääne-Nigula vald. Noarootsi Vallavolikogu 15.09.2011 otsusega nr 98 on kehtestatud Ramsi puhkekoha kinnistu detailplaneering, millega nähti ette olemasolevate ehitiste baasil loodus- ja käsitöökeskuse ning avaliku lõkke- ja telkimiskoha rajamine ning merele avaliku juurdepääsu tagamine. Juurdepääs Ramsi puhkekoha kinnistule on detailplaneeringus kavandatud mööda Ramsi teed, mis läbib Ramsholmi kinnisasja ja lõpeb Ramsi puhkekoha kinnistul. Y ja X sulgesid 2017. a-l Ramsi tee mootorsõidukitele, rajades Ramsholmi kinnistu piirile aia ja lukustades selle värava. Jalgsi liiklejatele mõeldud läbipääs on suletud väravaga, kuid see ei ole lukus.
3.Lääne-Nigula Vallavolikogu seadis 26.06.2019 otsusega nr 34 kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 2 lg 2 ning § 39 lg-te 1, 5 ja 7, asjaõigusseaduse (AÕS) § 155 lg 3 ning ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 5 ja § 94 lg-te 1 ja 2 alusel Ramsholmi kinnisasjale sundvalduse Ramsi tee ulatuses, eesmärgiga määrata see eratee avalikuks kasutamiseks. Sundvalduse ala pindala on 3492,5 m2. Sundvalduse tasuks määrati 1746,25 eurot.
4.X ja Y esitasid Tallinna Halduskohtule 19.07.2019 kaebuse Lääne-Nigula Vallavolikogu 26.06.2019 otsuse nr 34 tühistamiseks, mille halduskohus jättis 07.01.2020 otsusega rahuldamata (haldusasi nr 3-19-1378). Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.05.2020 otsusega rahuldamata halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse. Riigikohus ei võtnud 16.02.2021 määrusega ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust menetlusse. Kohtud leidsid, et sundvalduse seadmiseks esineb avalik huvi ja see on asjaolusid arvestades proportsionaalne ning sundvalduse tasu on õiguspärane.
5.Lääne-Nigula Vallavolikogu määras 19.08.2021 otsusega nr 38 eratee (Ramsi tee) avalikuks kasutamiseks ning kehtestas tingimused tee kasutamiseks Ramsholmi kinnistut läbivas lõigus (kiirusepiirang 20 km/h; mootorsõidukite massipiirang 10 tonni, v.a bussidele ja eriloaga; mootorsõidukite liiklemine ajavahemikul kell 23.00–06.00 keelatud, v.a eriloaga; mootorsõidukite peatumine ja parkimine keelatud; puhkeala piiratakse ja tähistatakse teadetetahvlitega; vald tagab Ramsi tee hooldamise ja korrashoiu ning jäätmete äraveo). Otsuses nähti ette, et kui kehtestatud piirangutele vaatamata kujunevad häiringud Ramsholmi kinnistu omanikule ülemääraseks, tuleb kaaluda täiendavate piirangute kehtestamist.
6.X, Y ja R esitasid Tallinna Halduskohtule 17.09.2021 kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid tuvastada Lääne-Nigula Vallavolikogu 26.06.2019 otsuse nr 34 tühisus ja tühistada 19.08.2021 otsus nr 38. Otsus nr 34 on tühine, sest sellest ei selgu KAHOS § 39 lg 7 p-s 2 ja § 39 lg-s 10 sätestatud õigused ja kohustused. Otsus nr 38 tuleb tühistada, sest see on kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne. Sundvalduse seadmiseks ja tee avalikuks kasutamiseks määramiseks puudub avalik huvi. Kaebajad said alles otsusest nr 38 teada nende kinnistut mõjutavatest häiringutest. Vastustaja ei ole selgitanud, miks ei sobi parkimise korraldamiseks kaebajate tehtud ettepanek. Sõidukiiruse piirang 20 km/h peab 2(8)
3-21-2113 arvestama ka õuealal liikuvate jalakäijatega. Ei ole põhjendatud kuni 10-tonnise registrimassiga mootorsõidukite ja piiramatu arvu busside lubatavust. Puuduvad ajalised piirangud. Vallavalitsuse loal liikumine kell 23.00–06.00 võib tähendada pidu ja festivali nädal aega järjest. Jäätmete käitlemise reguleerimata jätmine seab ohtu kaebajate õigused. Kui sundvaldusega hõlmatud ala laius on 5,5 meetrit, siis ei ole suurematel mootorsõidukitel võimalik teineteisest ohutult mööduda. Seda takistavad Ramsi tee ääres kasvavad puud. 5,5meetrine teekoridor tähendaks ulatuslikke raietöid, millega kaebajad ei nõustu. Vastustaja ei ole vältinud sõidukitest tulenevat saastamist. Mootorsõidukite liikluse lubamine ranna piiranguvööndis (suur osa Ramsholmi kinnistust ja kogu valla kinnistu) rikub looduskaitseseaduse (LKS) § 37 lg 3 p-i 6. Valla omandis oleval kinnistul ei ole piisavalt parkimiskohti. Detailplaneeringuga on sinna ette nähtud viis parkimiskohta, kõik ülejäänud mootorsõidukid peavad sõitma ja parkima eraomaniku kinnistul. Puudub tehniline lahendus, saamaks teada, millal vastustaja kinnistul olev parkla on täis. Sõidukid võidakse parkida kaebajate kinnistule kinnistu sissepääsu juurde. Kaebajate soov ei ole hakata kontrollima, kas tee kasutajad hakkavad meetmetest kinni pidama. Vastustaja ei hakka seda tegema. Ajalooline kogemus näitab, et tee avalikust kasutamisest tekivad probleemid. Detailplaneeringut ei kavatseta realiseerida. Riigikohus selgitas 08.02.2022 otsuses nr 5-21-18 (p 22) tihedat seost ehitustegevuse koordineerimise, ehituslubade väljastamise ja sundvalduse seadmise vahel. Praegusel juhul ei ole seaduses ette nähtud menetlusi läbitud ning puudub nõuetele vastav planeering või ehitusluba. Seega ei ole Ramsi teed avalikult kasutamiseks määratud ja sundvaldust seatud, nagu seadus ja Riigikohtu praktika seda ette näevad. Detailplaneeringut, mis näeks ette vajaduse seada kaebajate kinnistule sundvaldus, ei ole olemas.
7.Lääne-Nigula vald palus jätta kaebus rahuldamata. Otsuse nr 34 resolutsiooni p-st 1 oli kaebajatele teada, et sundvaldus seati eesmärgiga määrata Ramsi tee avalikult kasutamiseks. Sellega anti vastustajale õigus määrata sundvalduse alusel Ramsholmi kinnisasja läbiv tee avalikult kasutamiseks (KAHOS § 39 lg 7 p 2). Otsuse nr 34 seletuskirjas on viidatud, et Ramsi teel on vajalik mootorsõidukiga liiklemine. Praeguses haldusasjas ei saa avada uuesti küsimusi, mis lahendati juba haldusasjas nr 3-19-1378, sh avalik huvi sundvalduse seadmiseks, selle proportsionaalsus ning sundvalduse tasu. Otsus nr 34 ei ole tühine. Sellest selgub, millisel viisil on vastustaja õigustatud kinnisasja kasutama. Otsusega nr 38 realiseeriti õigus määrata Ramsi tee avalikult kasutamiseks ning sellest selguvad avalikult kasutamiseks määramise kõrvaltingimused. Praeguses haldusasjas saab vaielda üksnes selle üle, kas vastustaja on määranud tee avalikult kasutamise tingimused ehk lisakohustused õiguspäraselt. Tallinna Ringkonnakohus selgitas haldusasjas nr 3-19-1378, et Ramsi tee avalikult kasutamiseks määramise otsuses või liiklemise korraldamisel tuleb kaaluda, kas on vajalik seada Ramsi teel liiklemisele piiranguid (kiirus, massipiirang, liiklemise aeg vms). Vastustaja toimis nende suuniste kohaselt. Otsuse nr 38 seletuskirjas on kaalutud lisakohustusi (kõrvaltingimusi), millega määratakse Ramsi tee avalikult kasutamiseks, jättes ühtlasi võimaluse täiendavate tingimuste kehtestamiseks, kui piirangutest olenemata kujunevad häiringud Ramsholmi kinnistu omanikule ülemääraseks. Vastustaja oli juba enne otsust nr 38 asunud detailplaneeringut realiseerima, kuid edasiste investeeringute tegemise eelduseks on juurdepääsu võimalikkuse õiguslik lahendamine. Avalikku raha ei ole mõistlik kasutada nii, et esmalt tehakse detailplaneeringu alale investeeringud ja alles seejärel lahendatakse juurdepääsutee küsimus.
8.Tallinna Halduskohus jättis 11.10.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 3(8)
3-21-2113 Õige pole kaebajate väide, et nad said alles otsusest nr 38 teada nende kinnistut mõjutavatest häiringutest. Haldusasjas nr 3-19-1378 oli vaidluse all mh mootorsõidukite liikluse vajalikkus Ramsi teel kaebajate kinnistut läbivas osas, tee kulgemine kaebajate elumaja kõrvalt ning parkimise ja prügistamise oht kaebajate kinnistul. Kohtud leidsid, et detailplaneering kehtib ning sellest tuleneb avalik huvi määrata Ramsi tee avalikuks kasutamiseks. Tähelepanuta tuleb jätta kaebajate väited, mis puudutavad avalikku huvi sundvalduse seadmiseks ja sundvalduse seadmise proportsionaalsust. Hinnata tuleb vaid neid väiteid, mis on seotud kaebuse esemega (kaebuse p 38 ning p-d 103–113). Otsus nr 34 ei ole tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-s 5 nimetatud alusel (s.o põhjusel, et sellest ei selgu õigused ja kohustused). Sundvaldus on seatud Ramsholmi kinnisasjale eesmärgiga määrata seda kinnisasja läbiv eratee (Ramsi tee) avalikuks kasutamiseks. Vastustajal on õigus kasutada Ramsholmi kinnistut Ramsi tee remontimiseks, hooldamiseks ja avalikult kasutatavaks määramiseks (otsuse nr 34 p 1). Sellele vastab kaebajate kohustus võimaldada vastustajal neid toiminguid teha. Otsuse nr 38 tühistamiseks ei ole alust. Selle aluseks olev haldusakt – otsus nr 34 – on kehtiv. Vastustaja meetmed Ramsi tee avalikuks kasutamiseks on eesmärgipärased ning aitavad vähendada tee avalikust kasutusest tulenevat mõju kaebajate omandiõigusele ja privaatsusele. Ramsi teel Ramsholmi kinnistu lõigus on vastustaja kasutanud mootorsõidukite puhul järgmisi meetmeid: 1) piirkiirus kuni 20 km/h; 2) massipiirang kuni 10 tonni, v.a bussid; 3) liikluskeeld kell 23.00–06.00; 4) peatumise ja parkimise keeld. Nende liikluskorralduslike meetmete kohta tuleb paigaldada liiklusmärgid. Piirkiirus aitab tagada liiklusohutust ja tee korrashoidu (vähem tolmu ja teekatte lõhkumist, vt seletuskirja p 2.21 a). Õueala on jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus on vähendatud sõidukite kiirust (liiklusseaduse (LS) § 2 p 96). Õuealal on sõidukiirus 20 km/h (LS § 15 lg 1 p 6). Seega on piirkiiruse 20 km/h kehtestamise eesmärk tagada sõidukite ohutu liiklemine alal, kus võivad samaaegselt liikuda jalakäijad. Järelikult on alusetu kaebajate väide, et piirkiiruse kehtestamisel ei arvestanud vastustaja õuealal liikuvate jalakäijatega. Massipiirang 10 tonni on ette nähtud müra ja tolmu leviku ning teekatte lõhkumise vähendamiseks (seletuskirja p 2.21 b). Vastustajal on õigus piirata sõidukite liiklemist, lähtuvalt massist, tee kahjustamise vältimiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks või rahvatervise seaduse tähenduses elukeskkonna tagamiseks (LS § 12 lg 1). Piirang on kehtestatud kaebajate huvides ning müra ja tolmu silmas pidades. Pikaajaliselt on sellel samuti eelis: mida kauem teekate säilib, seda harvem tuleb teed parandada. Piirangu eesmärgiks on vältida raskeveokeid, mille mass on 12 tonni või rohkem (raskeveokimaksu seaduse § 1 lg 1). Erandiks on bussid ning olukorrad, kus ehitus- või hooldustöödeks on vaja kasutada suurema massiga sõidukeid (seletuskirja p 2.21 b). Arvestades, et detailplaneeringu seletuskirja p 4.2 ja põhijoonise kohaselt on ette nähtud parkimiskohad viiele autole või ühele bussile (seletuskirja p 1.1.10), on kaebajate väide piiramatu arvu busside lubamisest põhjendamatu. Öine liikluskeeld võimaldab vähendada korrarikkumiste ohtu ja müra (seletuskirja p 2.21 c). Kaebajate väide, et vastustaja hakkab tegema pidevaid erandeid öiste ürituste korraldamiseks, on meelevaldne. Vastustaja on kehtestanud peatumis- ja parkimiskeelu eesmärgiga vähendada korrarikkumiste ohtu ning liiklemist Ramsi tee välisel osal (seletuskirja p 2.21 d). See meede on eesmärgipärane, sest Ramsi teed kasutatakse selleks, et jõuda poolsaare tippu. Seetõttu puudub liiklejatel vajadus peatuda või parkida Ramsi teel. Sellega väheneb võimalike korrarikkumiste oht (nt parkimine tee ääres haljasalal). Samuti puudub vajadus sõita või parkida sõidukit ranna piiranguvööndis olevale alale (LKS § 37 lg 3 p 6). Kaebajate väide, et teekoridor 5,5 m ei ole kasutatav ilma ulatuslike raietöödeta, ei ole tõsiseltvõetav. Kaebajate esitatud videost (kaebuse lisa 26) on näha, et Ramsi neeme tipust 4(8)
3-21-2113 kaebajate kinnistul asuva elumaja suunas on tee alguses tee ääres männid. Sellegipoolest ei ole tegemist tiheda metsaga otse tee ääres. Tee ääres on kohad, kus sõidukid saavad ohutult üksteisest mööda sõita. Puudega kaetud tee osa on videos näha 55 sekundi vältel ehk selle pikkus on ca 300 m. Arvestades eeldatavat sõidukite vähest liiklustihedust ja teekoridori laiust (maksimaalselt 5,5 m), puudub vajadus ulatuslikust raieks. Seda ei tingi ka tee trajektoor. Teel liikumiseks on kehtestatud kiiruspiirang. Vastutaja on eitanud kitsamates kohtades tee laiendamist (seletuskirja p 3.49). Kuna mootorsõidukite liiklemine Ramsi teel on vajalik, siis ei ole vaja hinnata kaebajate väidet, et nende arvates saaks sõidukid parkida nende kinnistule kinnistu sissepääsu juurde. Arvestades eeldatavat sõidukite vähest liiklustihedust, ei ole tõsiseltvõetav kaebajate kartus, et vastustaja kinnistul olevate parkimiskohtade arv ei ole piisav. Otsuse nr 38 kohaselt on keskkonda mõjutavaks tegevuseks piirkiirusel sõitvate massipiiranguga mootorsõidukite liikumine Ramsi teel läbi kaebajate kinnistu. Selline tegevus ei too kaasa ülemäärast negatiivset mõju looduskeskkonnale. Vastustaja on selgitanud, et otsuses nr 38 nimetatud meetmed aitavad kaitsta ka keskkonda (seletuskirja p 3.48). Korrashoiu meetmetest on vastustaja näinud ette jäätmete äraveo Ramsi tee Ramsholmi kinnistu lõigul ja Ramsi puhkekoha kinnistul. Kuna teekoridor on 5,5 m, siis peaks tee kasutamise käigus tekkida võivate jäätmete koristamine tagama kaebajatele puhta elukeskkonna. Seega ei pea paika väide, et vastustaja ei lahendanud jäätmete küsimust. Kaebajate arusaam, et vastustaja ei realiseeri Ramsi puhkeala detailplaneeringut, on ekslik. On loogiline, et vastustaja ei tee kinnistul suuremaid kulutusi nõudvaid toiminguid enne, kui on lõppenud vaidlus kinnistuni viiva eratee avalikuks kasutamiseks määramise üle. Asjakohane ei ole kaebajate väide, et otsus nr 38 ei ole õiguspärane, sest Ramsi puhkeala detailplaneeringus ei ole tehtud kindlaks tee avalikult kasutatavaks teeks määramise ja sundvalduse seadmise vajadust. Need nõuded kehtestati alles 01.07.2015 jõustunud planeerimisseadusega. Seega ei pidanud 15.09.2011 kehtestatud detailplaneering nendele nõuetele vastama. Riigikohus selgitas 08.02.2022 otsuses nr 5-21-18 neid teemasid üldiselt, lahendamaks küsimust, kas kohalikule omavalitsusele pandud kohustus teatud olukorras otsustada sundvalduse üle on kohaliku elu küsimus (otsuse p 31). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.X, Y ja R esitasid apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamiseks ning uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Halduskohus kohaldas valesti KAHOS § 2 lg-t 2, § 4 lg 1 p-i 8, § 39 lg 7 p-i 2 ja lg-t 10 ning EhS § 94 lg-t 2. Osa KAHOS § 39 lg-s 7 nõutud andmeid on otsuses nr 34 ja osa otsuses nr 38, mistõttu ei saanud vastustaja teha õiget ja õiglast otsust. Alles otsusest nr 38 selgus, kuidas sundvalduse teostaja on õigustatud kinnisasja kasutama ning milline on sellest tulenev koormus kinnisasja omanikele (läbitavus mootorsõidukitega, sõidukiirus jne). Kahjuhüvitist ei ole kaebajale määratud kummagi otsusega. Järgitud ei ole Riigikohtu 08.02.2022 otsuses nr 5-2118 antud juhised. 2011. a-l kehtestatud detailplaneering ei saanud olla sundvalduse seadmise aluseks, sest see ei vastanud vaidlustatud haldusaktide andmise ajal kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetele. Kui KAHOS-s ettenähtud menetlust ei ole läbitud ja puudub nõuetele vastav planeering või ehitusluba, ei ole Ramsi tee avalikuks kasutamiseks määramine ja sundvalduse seadmine toimunud õiguspäraselt. Puudub detailplaneering, mis näeks ette vajaduse seada kaebajate kinnistule sundvaldus. Läbi pole viidud ka ehitusloa menetlust. Seega on vaidlustatud haldusaktid meelevaldsed. Halduskohus jättis tähelepanuta otsuse nr 34 tühisuse tuvastamise nõude ja suurema osa kaebaja väidetest, mis puudutasid otsuse nr 38 tühistamist. Otsuse nr 34 tühisusega seoses ei lubanud 5(8)
3-21-2113 halduskohus kaebajatel kohtuistungil oma seisukohti esitada. Kaebuse eseme määratlemise õigus on kaebajatel, mitte kohtul. Kaebajad väitsid, et otsusest nr 34 ei selgu õigused ja kohustused, mis tulenevad KAHOS § 39 lg 7 p-st 2 ja lg-st 10, ning esitasid selle kohta põhjalikud selgitused. Otsuse nr 34 tühisuse kohta ei ole kohtud varem otsust teinud. R ei ole varem osalenud üheski kohtumenetluses. Otsuse nr 38 puhul on halduskohtu põhjendused ebapiisavad. Kaebajad selgitasid, et sundvalduse seadmiseks puudub avalik huvi ja see otsus on kaalutlusvigadega. Kaebajad said alles otsusest nr 38 teada, kuidas sundvalduse seadmine kaebajaid tegelikult mõjutab, mistõttu oleks pidanud kaebajate huve uuesti kaaluma. Puudub veenev põhjendus, miks peab valla kinnistule pääsema mootorsõidukitega. Otsuse nr 38 seletuskirjas on vale faktiväide, sest tegelikult on kogu Ramsholmi kinnistu koormatud piiratud asjaõigusega (isiklik kasutusõigus Y ja Xe kasuks; kasutusvaldus R kasuks). Isegi kui otsused nr 34 ja 38 on kehtivad, on sundvaldus seatud Ramsholmi kinnistule, kuid mitte piiratud asjaõigustele. Sundvalduse seadmisel eesmärgiga määrata tee avalikuks kasutamiseks tuleb piiratud asjaõigused omandada või kustutada, kuid seda ei ole vastustaja teinud. Halduskohus jättis tähelepanuta ka sundvalduse tasu ja kahju hüvitamise küsimused. Isegi kui otsus nr 34 ei ole tühine, piiritleb sellega määratud sundvalduse tasu suurus (1746,25 eurot) ära avaliku huvi ulatuse. Seda summat arvestades on otsuses nr 38 toodud tingimused ebaproportsionaalsed. Kaebajad on saanud vääritu tasu oma kodurahu ja ettevõtlusvabaduse rikkumise eest. Alles otsusest nr 38 selgus, et mootorsõidukitega tee läbimine tähendab seda, et puuduvad sõidukite massi ja liiklussageduse piirangud. Täiesti põhjendamata on jäätmete kogumine ja nende äraveo sagedus. Otsus nr 38 on rajatud oletustele. Mootorsõidukitega läbipääs on ette nähtud n-ö igaks juhuks. Kohus märkis ekslikult, et liikluskorralduslike meetmete kohta on olemas liiklusmärgid, sest need tekivad alles tulevikus. Vastustaja kinnistul olev parkimiskohtade arv ei ole piisav ja puudub tehniline lahendus teavitamaks, et parkla on täis. Jääb arusaamatuks, kuidas hakkab suure sõidukite hulga puhul toimuma manööverdamine sundvalduse alas. Kaebajate esitatud videost ei saa teha selliseid järeldusi, nagu tegi halduskohus. Sundvalduse tasu ei hõlma puude raiumist. Kaks bussi ei mahu teel teineteisest ohutult mööda, ilma et nad väljuks sundvalduse alast. Halduskohus ei põhjenda, millel põhineb tema veendumus, et liiklus ei ole tihe.
10.Lääne-Nigula vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Vastustaja seadis 26.06.2019 otsusega nr 34 Ramsholmi kinnisasjale sundvalduse Ramsi tee ulatuses, eesmärgiga määrata see eratee avalikuks kasutamiseks. Sundvalduse tasuks määrati 1746,25 eurot. Y ja X taotlesid otsuse nr 34 tühistamist, kuid kohtud leidsid haldusasjas nr 3-19-1378, et sundvalduse seadmiseks esineb avalik huvi ja see on asjaolusid arvestades proportsionaalne ning ka sundvalduse tasu on õiguspärane. Vastustaja määras seejärel 19.08.2021 otsusega nr 38 Ramsi tee avalikuks kasutamiseks ning kehtestas tingimused tee kasutamiseks Ramsholmi kinnistut läbivas lõigus. Kaebajad on praeguses asjas esitanud nõuded tuvastada otsuse nr 34 tühisus ja tühistada otsus nr 38.
12.Ringkonnakohus leiab, et otsus nr 34 ei ole tühine ja otsusel nr 38 ei ole selliseid puudusi, mis annaks aluse selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus ei ole seega põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
13.HMS § 63 lg 2 p 5 sätestab, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kohtupraktika järgi peab haldusakti tühisuse tuvastamiseks kohustuste 6(8)
3-21-2113 ebaselgus olema nii suur, et haldusakti ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita. Õiguskindluse põhimõtte alusel võivad isikud usaldada haldusaktide kehtivust ja oma tegevuses neile tugineda, mistõttu tingivad üksnes olulised ja ilmselged puudused haldusaktis selle tühisuse (Riigikohtu 17.11.2020 otsus nr 3-18-1725, p 16 ja seal viidatud lahendid).
14.Otsusel nr 34 ei ole olulisi ja ilmselgeid puudusi, mis tingiksid selle tühisuse. Otsuses nr 34 on olemas KAHOS § 39 lg-s 7 nimetatud kohustuslikud elemendid: 1) andmed isiku kohta, kelle kasuks on sundvaldus seatud; 2) millisel viisil on sundvalduse teostaja õigustatud kinnisasja kasutama; 3) sundvalduse tasu ja selle maksmise kord ning 4) põhjendatud juhul info varalise kahju hüvitamise kohta. Otsusega nr 34 seati sundvaldus Ramsholmi kinnisasjale eesmärgiga määrata seda kinnisasja läbiv eratee (Ramsi tee) avalikult kasutamiseks. Otsuses nr 34 märgiti, et vastustajal on õigus kasutada Ramsholmi kinnistut Ramsi tee remontimiseks, hooldamiseks ja avalikult kasutatavaks määramiseks (vt ka KAHOS § 39 lg 10). Seega oli tee avalikuks kasutamiseks määramine kaebajatele ettenähtav. Otsuses nr 34 määrati kindlaks sundvalduse tasu ja põhjendati, et puudub muu kahju, mida tuleks hüvitada.
15.Ramsholmi kinnisasjale sundvalduse seadmise otsusega nr 34 sai vastustaja õiguse kasutada Y ja Xe omandis oleval kinnistul Ramsi tee alust maad. Otsus nr 34 reguleerib seega maaomanike ja vastustaja vahelisi suhteid. Ramsi tee avalikuks kasutamiseks tunnistamise otsus nr 38 on asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusakt, mis kehtib igaühe suhtes ning millest tuleneb AÕS § 155 lg‐s 1 sätestatud seadusjärgne kitsendus ehk igaühe õigus teed kasutada (Riigikohtu 13.10.2020 määrus nr 3-19-2255, p-d 11.1–11.3; vt ka 14.06.2017 otsus nr 3-3-1-6-17, p-d 10 ja 17 ja 09.11.2016 otsus nr 3-3-1-57-16, p-d 14 ja 15). KAHOS-st ega EhS-st ei tulenenud vastustajale kohustust otsustada koos sundvalduse seadmisega ka tee avalikult kasutatavaks määramine ning panna paika tee kasutamise täpsed liikluskorralduslikud vms tingimused. Need otsustused võis teha ja enamasti tehaksegi kahes erinevas menetluses, eriti kuna kohalik omavalitsus võib põhimõtteliselt saada õiguse kasutada teealust maad ka kokkuleppel maaomanikuga, mitte tingimata sundvalduse seadmise teel.
16.Otsuse nr 34 tühisus ei sõltu sellest, kas see haldusakt võeti vastu kohases menetluses ning on sisult õiguspärane. Neil asjaoludel oli tähtsus haldusasjas nr 3-19-1378, kus kohtud hindasid mh Y ja Xe vastuväiteid, mida kaebajad on uuesti esitanud praeguses haldusasjas. Nagu eespool märgitud, ei tühistanud kohtud kaebajate väidete alusel otsust nr 34, pidades seda õiguspäraseks.
17.Seega sai vastustaja otsuse nr 38 vastuvõtmisel lähtuda eeldusest, et sundvalduse seadmise otsus nr 34 on kehtiv ja õiguspärane. Vastustaja ei pidanud otsuse nr 34 aluseks olevaid asjaolusid otsuse nr 38 vastuvõtmisel uuesti kaaluma, sh hindama uuesti, kas sundvalduse seadmiseks oli olemas avalik huvi, kas sundvalduse tasu oli piisav ja kas kaebajatele oleks tulnud mõista välja täiendav kahjuhüvitis. Vastustaja on loetlenud need asjaolud otsuse nr 38 seletuskirjas eeskätt selleks, et anda ülevaade senisest menetluse käigust ning kinnitada, et varem tuvastatud avalik huvi pääseda mööda Rami teed Ramsi puhkekoha kinnistule on jätkuvalt olemas.
18.Vastustaja on otsuses nr 38 kaalunud ühelt poolt juba sundvalduse seadmisel tuvastatud avalikku huvi pääseda mööda Ramsi teed Ramsi puhkekoha kinnistule ning sealt edasi kallasrajale ja merele ning teiselt poolt Ramsholmi kinnistu omanike õigust privaatsusele ja turvalisusele. Ramsholmi kinnistu omanike huvidest lähtuvalt on vastustaja seadnud Ramsi tee avalikule kasutamisele mitmesuguseid piiranguid, põhjendades nende valikut (otsuse nr 38 p 2, seletuskirja p-d 2.21 ja 3; vt ka halduskohtu otsuse p-d 27 ja 31). Ringkonnakohus leiab samamoodi kui halduskohus, et vastustaja põhjendused kõrvaltingimuste kehtestamiseks ning seeläbi avaliku huvi ja kaebajate õiguste tasakaalustamiseks on asjakohased ja piisavad. 7(8)
3-21-2113
19.Kaebajate ringkonnakohtu istungil antud selgituste järgi on nende peamine vastuväide otsusele nr 38 see, et Ramsi teed on Ramsholmi kinnistut läbivas osas lubatud kasutada mootorsõidukiga sõitmiseks. Vastustaja selgitab õigesti, et kavatsusele ja vajadusele kasutada Ramsi teed sellisel viisil oli viidatud juba otsuse nr 34 seletuskirjas, samuti oli see vaidluse all haldusasjas nr 3-19-1378, mistõttu ei saanud see olla kaebajatele otsuse nr 38 vastuvõtmisel üllatuslik. Ramsi tee mootorsõidukiga kasutamise võimalus on piiratud mitmete tingimustega (kellaajad, massipiirangud jne). Tee hooldamise, sh jäätmete kogumise ja äraveo peab korraldama vastustaja (otsuse nr 38 p 2.7, seletuskirja p-d 2.21 ja 3.41). Otsuses nr 38 ei pidanud täpselt selgitama, milliseid tegevusi ja kui tihti tuleb selleks teha, sest selle üle saab otsustada vastustaja, lähtudes mh jäätmete valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ja tegelikust vajadusest, mida ei ole täpselt ette teada. Vastustaja ei prognoosinud otsuses nr 38 Ramsi teel väga tihedat mootorsõidukite liiklust, arvestades Ramsi puhkekoha kinnistu suurust ja sinna detailplaneeringuga kavandatud tegevusi (otsuse nr 38 seletuskirja p-d 2.21 ja 3.41). Kui Ramsi teel mootorsõidukitega liiklemiseks huvi puudub (s.o otsusega nr 38 antud võimalust ei hakatagi praktikas kasutama), tähendab see, et tee kasutamine riivab ka kaebajate õigusi vähem. Praegu pole siiski alust arvata, et mootorsõidukiga liiklemise õigus on antud n-ö igaks juhuks, sest ainuüksi tee hooldamiseks ja Ramsi puhkekoha kinnistu detailplaneeringu realiseerimiseks on seal eeldatavalt vaja liigelda ka mootorsõidukiga. Kui aga liiklus osutub tihedaks ning tekib probleeme sõidukite üksteisest möödumise või parkimisega või muutuvad häiringud muul põhjusel kaebajate jaoks ülemääraseks, tuleb vastustajal kaaluda täiendavate piirangute kehtestamist, nagu on ka otsuse nr 38 p-s 2.9 märgitud. Vastustaja ei pidanud otsuses nr 38 lahendama kõikvõimalikke hüpoteetilisi olukordi, mis võivad tulevikus Ramsi tee kasutamisel ette tulla. Kokkuvõttes ei näe ringkonnakohus kaalutlusvigu, mille tõttu saaks pidada Ramsi tee avalikuks kasutamiseks määramist ebaproportsionaalseks.
20.Kaebajate väidetele, mis puudutavad Ramsholmi kinnistut koormavaid asjaõigusi (isiklik kasutusõigus ja kasutusvaldus), on vastatud otsuse nr 38 seletuskirja p-des 3.26–3.35. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et need asjaõigused ei takistanud sundvalduse seadmist (sh on isiklik kasutusõigus ja kasutusvaldus seatud alles pärast otsuse nr 34 vastuvõtmist) või tee avalikuks kasutuseks määramist, ega korda selles osas vaidlustatud haldusakti põhjendusi (HKMS § 165 lg 2).
21.Eelneva põhjal jääb kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
22.Kaebajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja taotleb kaebajatelt oma õigusabikulude (1869+735 eurot, dtl 583–584 ja 596–597) väljamõistmist. Pikaaegse kohtupraktika järgi võib vastustaja kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid selle teenuse kulude kaebajatelt väljamõistmiseks peab kohtuasi väljuma vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Praegune vaidlus ei väljunud vastustaja põhitegevuse raamidest, mistõttu jäävad vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. (HKMS § 109 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.