Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine

3-21-2113

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-2113 p 1) ning võttis menetlusse kaebuse Lääne-Nigula Vallavolikogu 19.08.2021 otsuse nr 38 tühistamiseks (resolutsiooni p 2). Tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6) võib esitada vaid siis, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kaebajad esitasid haldusasjas nr 3-19-1378 nende õiguste kaitseks tõhusa tühistamisnõude ja on praeguses asjas teadlikult esitanud tuvastamiskaebuse, et saavutada samadele asjaoludele kohtult uue hinnangu andmist. Tuvastamiskaebusega ei saa kõrvaldada kaebajate väidetavate subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohtul tuleb vältida korduvate kaebuste menetlemist (HKMS § 43 lg 1) ning korduv kaebus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluste esemete kattuvust. Samasusega on tegemist, kui kaebaja hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad tema varasema kaebuse nõude ja alusega (vt Riigikohtu 06.02.2018 määrus nr 3-17-1182, p 10). Haldusasjas nr 3-19-1378 otsuse nr 34 tühistamise nõude aluseks olnud põhiliste asjaolude kogum kattub praegu esitatud otsuse nr 34 tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamise nõude aluseks olevate asjaolude kogumiga. Kaebajad eksivad, et otsused nr 34 ja nr 38 ei järgi eratee avalikuks kasutamiseks määramise regulatsiooni. Kohtud selgitasid haldusasjas nr 3-19-1378, milles seisneb sundvalduse seadmise otsuse ja eratee avalikuks kasutamiseks määramise otsuse ese, kuid kaebajad ei ole senini soovinud seda mõista. Kohtud lahendasid haldusasjas nr 3-19-1378 otsuse nr 34 õiguspärasust hinnates avaliku huvi, sundvalduse tasu ja kahju hüvitamise küsimused. Kaebajatel oli selles menetluses võimalik esitada vastuväited ka seoses võimaliku vastuoluga üldplaneeringuga ja keskkonnareeglistikuga, kuid seda nad ei teinud. Otsuse nr 38 esemeks on liikluskorralduslikud küsimused ning selles otsuses ei pidanud käsitlema küsimusi, mis olid juba saanud lahenduse. Seega, kui jätta välja esitatud kaebuse p-d 103–104, siis on tegemist korduvkaebusega, sest nõuete aluseks olev asjaolude kogum kattub haldusasjas nr 3-19-1378 esitatud nõuete alusega. Kaebajad on asjaolude kogumi näiliselt sidunud otsuse nr 38 tühistamise nõudega, ent soovivad tegelikult endiselt vaidlustada otsuse nr 34 esemesse kuuluvaid küsimusi. Nõude olemust ei muuda asjaolu, et kaebajad on nõude määratlenud tuvastamisnõudena. Olemuselt kattuvad hilisema kaebuse nõue ja alus varasema kaebuse nõude ja alusega ning kaebus on HKMS § 43 lg 1 p 1 tähenduses korduv ja tuleb HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-2113

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2113 kaebuse nõue (HKMS § 37) kui ka kaebuse alus (HKMS § 41 lg 2). Vaidlustatud määruse p-st 4.1 võib järeldada, et halduskohus on kaebuse alusena käsitanud kaebajate poolt otsusele nr 34 esitatud vastuväiteid. See ei ole õige. Kaebuse aluse piiritleb põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse, mitte kaebuse õiguslik põhjendus. HKMS § 157 lg-st 1 ja § 158 lg-st 1 tulenevalt peab kohus haldusasja lahendamisel ise tagama seaduse õige kohaldamise, sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest (nt Riigikohtu 14.06.2017 otsus nr 3-3-1-6-17, p 9; 12.06.2014 otsus nr 3-3-1-25-14, p 15). Märgitud eksimus ei ole kohut siiski viinud ebaõigele järeldusele, sest 19.07.2019 ja 17.09.2021 kaebuste alused otsust nr 34 puudutavas osas tõepoolest kattuvad. Nii haldusasjas nr 3-19-1378 esitatud tühistamiskaebuse kui ka praeguses haldusasjas esitatud tuvastamiskaebuse aluseks on kaebajate subjektiivsete õiguste väidetav rikkumine õigusvastase või tühise sundvalduse seadmise otsusega. Vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse ja tühisuse eristamisele ei saa HKMS § 41 lg-st 4 tulenevalt seejuures omistada määravat tähtsust. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus käsitusega, et n-ö olemuslikult oleks võimalik samastada tühistamisja tuvastamisnõudeid ning füüsilisest isikust kaebajat ja temaga seotud äriühingut.

3-21-2113 kaebuse p-st 40 nähtuvalt on kaebajate eesmärk olnud selgelt saavutada, et vastustaja ei saaks enam tugineda otsuse nr 34 kehtivusele, siis esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud alus kaebus õigusvastasuse tuvastamise nõudes tagastada. Kaebus tuleks selle nõude osas tagastada ka siis, kui pidada õigusvastasuse tuvastamise eesmärgiks üksnes õigusselguse loomist juhuks, kui halduskohus peaks otsuse nr 38 tühistama. Sellisel juhul tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest õigusvastasuse tuvastamist ei saaks pidada kaebajate õiguste kaitseks vajalikuks. Tuvastamisnõude esitamist ei saa õigustada pelgalt kaebajate soov veenduda otsuse nr 34 õiguspärasuses (mh on seda hinnatud juba haldusasjas nr 3-19-1378). Kui halduskohus otsuse nr 38 tühistaks, ei tekiks samuti õiguslikult keerukat või ebaselget olukorda, vaid kuna otsus nr 34 oleks jätkuvalt kehtiv, saaks vastustaja otsustada Ramsi tee avalikuks kasutamiseks määramise uuesti ja kaebajal oleks vajaduse korral võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta uue otsuse peale tühistamiskaebuse esitamisega. Õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kaebuse tagastamist puudutavas osas muudab ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.