X. X., Y. Y.e ja OÜ Ratimetsa kaebus Lääne-Nigula Vallavolikogu 26.06.2019 otsuse nr 34 (sundvalduse seadmine) tühisuse tuvastamiseks ning Lääne-Nigula Vallavolikogu 19.08.2021 otsuse nr 38 (eratee avalikult kasutamiseks määramine) tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad: X. X., Y. Y. ja OÜ Ratimetsa, lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink Vastustaja: Lääne-Nigula vald, volitatud esindaja vandeadvokaat Sandor Elias
Asja läbivaatamise vorm
Istung 04.10.2022, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.11.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Noarootsi Vallavolikogu kehtestas 15.09.2011 otsusega nr 98 Ramsi puhkekoha detailplaneeringu (edaspidi DP). DP esemeks olev kinnistu, mille suurus on 0,55 ha, omanikuks on vastustaja. Kinnistu on ainuke Ramsi neemel asuv mitteeraomandis olev mereäärne kinnistu, kust avaneb kaunis vaade Vormsi saarele ja Voosi kurgule. DP lahendus näeb ette Ramsi puhkekoha uueks sihtotstarbeks ühiskondlike ehitiste maa (enne riigikaitsemaa). Eesmärk on loodus-ja käsitöökeskuse, avaliku lõkke-ja telkimiskoha, parkimisplatsi (kuni 5 sõiduautot või 1 buss) rajamine ning merele avaliku pääsu tagamine. Puhkekohani viib vallatee nr 5200048 Ramsi tee. Tee on maareformi käigus mõõdistatud eramaade sisse ja osaliselt puuduvad maaomanikega avaliku kasutamise lepingud. Olemasolev tee kulgeb naaberkinnistu omaniku esindaja sõnul elamule liiga lähedalt. Vastavalt kokkuleppele naaberkinnistu omanikuga nihutatakse Ramsi tee rekonstrueerimise käigus hoonest kaugemale. Rajatakse juurdepääs kuni lautrikohani ning tagatakse avalik pääs randa ja kallasrajale. Kokkulepped juurdepääsutee detailplaneeringu kehtestamist.
kasutamiseks
ja
parendamiseks
sõlmitakse
juba
enne
2.X. X. ja Y. Y. on Ramsholmi kinnistu omanikud alates 21.10.2016.
3.Lääne-Nigula Vallavolikogu (vastustaja) võttis 26.06.2019 vastu otsuse nr 34, millega seadis sundvalduse Ramsholmi kinnisasjale (kinnistu registriosa number 76032, katastritunnus 52001:005:0420) eesmärgiga määrata seda kinnisasja läbiv eratee (Ramsi tee) avalikult kasutamiseks. Vastustajal on õigus Ramsholmi kinnistut kasutada tee remontimiseks, hooldamiseks ja avalikult kasutatavaks määramiseks. Ramsi tee pikkus on 635 m, laius 3,5 m +1 m kummastki äärest, kokku 5,5 m.
4.X. X. ja Y. Y. (kaebajad) esitasid 19.07.2019 kaebuse otsuse nr 34 tühistamise nõudes. Kaebajate põhiväited olid: 1) puudub avalik huvi sundvalduse seadmiseks; 2) sundvalduse seadmine ei ole proportsionaalne; 3) sundvalduse tasu ei ole õiguspärane. Käesolevat kohtuvaidlust silmas pidades on oluline välja tuua järgmised kaebajate väited: 1) DP osas tuleks rakendada Plans § 140 lg 1 p 1 võimalust, mille kohaselt võib detailplaneeringu tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima; 2) Vastustaja soovib avada kontrollimatule mootorsõidukite liiklusele kogu Ramsholmi kinnistu, võtmata ise mistahes vastutust selle eest, kes millega, millal ja mis eesmärgil Ramsholmi kinnistule sõidab; 3) Vastustaja kinnistule saab olla reguleeritud ja kokku lepitud läbipääs, mis tagab, et sinna ei satuks enam autosid, kui kinnistu suurus ja parkimiskohad vastu võtta võimaldavad. 4) Vastustaja kinnistut ei ole kunagi kasutatud avaliku pääsuna merele. Kuna võimalik lautrikoht asub sideehitise kaitsevööndis, on vastustaja järgnevaks 99 aastaks loobunud lautrikoha rajamisest. 2(9)
5.Tallinna Halduskohus jättis 07.01.2020 otsusega asjas nr 3-19-1378 kaebuse rahuldamata, leides, et: 1) esineb avalik huvi sundvalduse seadmiseks (otsuse p 11); 2) sundvalduse seadmine on proportsionaalne avalikust huvist lähtuvalt (otsuse p 13); 3) sundvalduse tasu on õiguspärane (otsuse p 15). Kohus selgitas kaebajatele, et eratee avalikult kasutamiseks määramine toimub kahes etapis. Eratee avalikult kasutamiseks määramiseks peab riigil või kohalikul omavalitsusel olema esmalt õigus teealuse maa kasutamiseks kas tulenevalt piiratud asjaõigusest või selle seadmiseks kokkuleppe mittesaavutamisel tulenevalt sundvalduse seadmisest. Avalikult kasutatavaks muutub eratee siis, kui pärast sundvalduse seadmist teeb volikogu eraldi otsuse tunnistada eratee avalikult kasutamiseks. Tegemist on kahe eraldi õigusliku otsusega, mida tuleb nende olemust arvestades erineva ulatusega põhjendada. Nimetatud otsused on eraldiseisvalt vaidlustatavad.
5.1.Avalik huvi tagada vastustaja kinnistule ligipääs Ramsholmi kinnistut läbiva tee kaudu on põhjendatud: 1) ligipääs kallasrajale (loodusvaated); 2) politsei- ja päästeautode pääs vastustaja kinnistule; 3) ligipääs lautrikohale (paatide veeskamine).
5.2.Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et DP-d asutakse realiseerima.
5.3.Kaebajad olid kinnistut soetades teadlikud Ramsi tee avaliku kasutuse tagamise kohustusest. Kaebajad ei olnud nõus vastustaja pakkumisega nihutada Ramsi tee eluhoonest kaugemale. Paatide veeskamine ei ole välistatud, sest kaitsevööndi omaniku nõusolekul on võimalik piirangutest kõrvale kalduda.
5.4.Tulevane liikluskorraldus ja võimalike korrarikkumiste vältimine (kaebajate kinnistu prügistamine) on ennekõike tee avalikult kasutamiseks määramise esemeks. Haldusaktile on võimalik seada kõrvaltingimusi, millega reguleeritakse liikluskorraldust ja võetakse arvesse koormatava kinnisasja omanike põhjendatud huvisid (otsuse p 10).
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.05.2020 otsusega kaebajate apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et : 1) esineb avalik huvi sundvalduse seadmiseks (otsuse p-d 13-21); 2) sundvalduse seadmine on proportsionaalne avalikust huvist lähtuvalt (otsuse p-d 22-23); 3) sundvalduse tasu on õiguspärane, ei esine muid aluseid kahju hüvitamiseks kui tee aluse maa väärtus (otsuse p-d 27-31). Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et eratee avaliku kasutamise õigus tekib siis, kui kaebajate kinnistule seatakse sundvaldus ja seejärel määratakse eratee avalikult kasutamiseks (EhS § 94). Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga põhjendustega ja järeldusega selles, et: 1) esineb avalik huvi sundvalduse seadmiseks Ramsi tee avalikult kasutamiseks; 2) vastustaja kavatseb Ramsi puhkekoha DP ellu viia; 3) kaebad teadsid Ramsi tee avalikust kasutusest; 4) paatide veeskamine ei ole välistatud. 3(9)
Ringkonnakohus märkis: Samuti kardavad kaebajad, et sundvalduse seadmise ja tee avalikuks kasutamiseks määramise järel hakatakse nende kinnistul parkima, lõket tegema, prügistama vms. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate kartusi ei saa pidada täiesti alusetuks, sest valla poole pöördunud isikud on väljendanud huvi pääseda Ramsholmi kinnistule muu hulgas mootorsõidukitega ning toimikust nähtuvalt on varasematel aastatel n-ö puhkamistegevused laienenud ka kaebajate kinnistule. Samas vastustaja ei ole jätnud neid kaebajate väiteid tähelepanuta, vaid on neid otsuse nr 34 tegemisel kaalunud (vt seletuskirja p-d 2.33, 3.7–3.10, 3.12–3.14, 3.21–3.30) ning leidnud, et kaalukam avalik huvi õigustab siiski sundvalduse seadmist.
7.Riigikohus ei võtnud kaebajate kassatsioonkaebust menetlusse. Seega jäi sundvalduse seadmise otsus kohtuliku kontrolli tulemusel kehtima.
8.Vastustaja võttis 19.08.2021 vastu otsuse nr 38, millega määras Ramsholmi kinnisasja läbiva eratee (Ramsi tee) avalikult kasutamiseks, määratles liikluskorralduse ja korrashoiu tingimused, mis seonduvad Ramsi tee Ramsholdi kinnistut lõiguga (otsuse p-d 2.1-2.8, seletuskirja p 2.21). Selle otsusega viis vastustaja lõpule eratee avalikult kasutamiseks muutmise.
9.X. X., Y. Y.e ja OÜ Ratimetsa (kaebajad) esitasid 17.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Nigula Vallavolikogu 26.06.2019 otsuse nr 34 (sundvalduse seadmine) tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamiseks ning Lääne-Nigula Vallavolikogu 19.08.2021 otsuse nr 38 tühistamiseks.
10.Kohtu menetluses on pärast määruskaebemenetluse läbimist otsuse nr 34 tühisuse tuvastamise nõue ja otsuse nr 38 tühistamise nõue. Kohus jätab tähelepanuta kaebajate väited, mis nende nõuetega ei seondu. Asjakohased on üksnes kaebuse p 38 (tuvastamisnõue) ja p-d 103-113 (tühistamisnõue).
KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
11.Otsuse nr 34 tühisuse tuvastamise nõue põhineb väitel, et sellest ei selgu õigused ja kohustused vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 lg 7 p-le 2 ja § 39 lg-le 10.
12.Otsuse nr 38 tühistamisnõude aluseks on järgmised väited.
12.1.Vastustaja ei ole selgitanud, miks ei sobi parkimine kaebajate kinnistul kaebajate ettepaneku kujul.
12.2.Sõidukiiruse piirang 20 km/h (seletuskirja p 2.21 alapunkt a) peab arvestama õuealal liikuvate jalakäijatega.
12.3.Ei ole põhjendatud kuni 10 tonnise registrimassiga mootorsõidukite ega piiramatu arvu busside lubatavus (seletuskirja p 2.21 alapunkt b).
12.4.Ajalisi piiranguid ei ole. Vallavalitsuse loal liikumine kell 23.00-06.00 võib tähendada pidu ja festivali nädal aega järjest (seletuskirja p 2.21 alapunkt c).
12.5.Jäätmete küsimuse reguleerimata jätmine seab ohtu kaebajate õigused (eelnõu seletuskirja p 2.21 alapunkt d).
12.6.Kui sundvaldusega hõlmatud ala laius on 5,5 meetrit, siis ei ole võimalik teineteisest mööduda vastu tulevatel bussidel või vastu tuleval 10 tonnisel mootorsõidukil ja bussil jne. Seda takistavad Ramsi tee ääres olevad puud (seletuskirja p 2.2.1 alapunkt h). 5,5 meetrine teekoridor tähendaks ulatuslike raietöid, millega kaebajad ei nõustu. 4(9)
12.7.Vastustaja ei ole vältinud sõidukitest tulenevat saastamist.
12.8.Mootorsõidukite liikluse lubamine ranna piiranguvööndis (suur osa Ramsholmi kinnistust ja kogu valla kinnistu) rikub LKS § 37 lg 3 p 6.
12.9.Valla omandis oleval kinnistul täna parkimiskohti ei ole. DP-ga on sinna ette nähtud viis parkimiskohta, kõik ülejäänud mootorsõidukid peavad sõitma ja parkima metsa ja randa eraomaniku kinnistul.
13.Kaebajad esitasid 28.09.2022 menetlusdokumendis järgmise seisukoha. Riigikohus on 08.02.2022 otsuses asjas nr 5-21-18 (p 22) selgitanud tihedat seost ehitustegevuse koordineerimise, ehituslubade väljastamise ja sundvalduse seadmise vahel. Antud juhul ei ole seaduses ette nähtud menetlusi läbitud ning puuduvad nõuetele vastav planeering ja ehitusluba. Seega ei ole Ramsi teed avalikult kasutamiseks määratud ja sundvaldust seatud, nagu seadus ja Riigikohtu praktika seda ette näevad. DP-d, mis näeks ette kaebajate kinnistule sundvalduse seadmise vajaduse, ei ole olemas.
14.Istungil märkisid kaebajad, et puudub tehniline lahendus teada saamaks, millal vastustaja kinnistul olev parkla on täis. Sõidukid parkida kaebajate kinnistule kinnistu sissepääsu juurde. Kaebajate soov ei ole hakata kontrollima, kas tee kasutajad hakkavad meetmetest kinni pidama. Vastustaja ei hakka seda tegema. Ajalooline kogemus näitab, et tee avalikust kasutamisest tekivad probleemid. DP-d ei kavatseta realiseerida.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
15.Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata.
16.Ebaõige on kaebajate väide, et alles otsusega nr 38 said nad teada kogu häiringust ja koormusest (kaebuse p 54). Otsuse nr 34 resolutsiooni p-st 1 oli kaebajatele teada, et sundvaldus seati eesmärgiga määrata Ramsi tee avalikult kasutamiseks. Teisisõnu anti vastustajale õigus sundvalduse alusel Ramsholmi kinnisasja läbiv tee avalikult kasutamiseks määrata (KAHOS § 39 lg 7 p 2). Otsuse nr 34 seletuskirjas on viidatud, et Ramsi teel on vajalik mootorsõidukiga liiklemine (p 3.28). Kaebajad tõstatasid korrarikkumiste probleemi.
17.Käesolevas haldusasjas ei saa seega enam avada küsimusi, mis lahendati juba otsuses nr 34 ja haldusasjas 3-19-1378, sh: a) Esineb avalik huvi sundvalduse seadmiseks ja Ramsi neeme tipule (ning sealtkaudu kallasrajale ja merele) avalikkuse juurdepääsu tagamiseks. Üks avaliku huvi väljendusi on Ramsi puhkekoha DP realiseerimine. Sundvalduse seadmise õiguspärasus ei sõltu kinnistu praegusest olukorrast ega sellest, kas DP-d õnnestub realiseerida täies ulatuses (halduskohtu otsuse p 11-12 ja ringkonnakohtu otsuse p 17-20). DP on kehtiv haldusakt, mis väljendab erinevate, sh avalike ja puudutatud isikute huvide kaalumise tulemusel saavutatud kokkulepet Ramsholmi puhkekoha kinnistu ruumilise terviklahenduse loomiseks (ringkonnakohtu otsuse p 14). b) Sundvalduse seadmine ja tee avalikult kasutamiseks määramine on vajalik avalikkuse juurdepääsu õiguslikuks tagamiseks ning KeÜS-i igaüheõigustest ei piisa (halduskohtu otsuse p 11, ringkonnakohtu otsuse p 22). Valla esindajatele juurdepääsu võimaldamisest samuti ei piisa (halduskohtu otsuse p 12). c) Sundvalduse seadmine ei ole ebaproportsionaalne riive (halduskohtu otsuse p 13, ringkonnakohtu otsuse p 22). Õiguste riive intensiivsust kahandab asjaolu, et Ramsholmi kinnistut omandades pidi arvestama, et avalikkusele tuleb tagada läbipääs läbi nende kinnistu 5(9)
(halduskohtu otsuse p 13, ringkonnakohtu otsuse p 22). Õiguste riive intensiivust kahandab ka see, et vastustaja pakkus välja nihutada Ramsi tee eluhoonetest eemale, kuid kaebajad ei olnud sellega nõus (halduskohtu otsuse p 13, ringkonnakohtu otsuse p 22). d) Üksnes jalgsi või jalgrattaga liikumist võimaldades jääb realiseerimata DP üks eesmärke – luua avalikkusele kättesaadav paatide veeskamise võimalus (halduskohtu otsuse p 13). e) Sundvalduse tasu määrati õigesti ning ei saa väita, et kaebajatele oleks tekkinud sundvalduse tõttu varalist kahju (halduskohtu otsuse p 15, ringkonnakohtu otsuse p 28-31). Kaebajatele väidetavalt tekkiv kahju seondub hoopis DP realiseerimise ning väidetavate võimalike korrarikkumistega väljaspool sundvalduse ala (ringkonnakohtu otsuse p 31).
18.Otsus nr 34 ei ole tühine. Kaebusest on välja loetav üks väidetav otsuse nr 34 tühisuse alus HMS § 63 lg 2 p 5). Etteheide ei vasta tõele. Otsusest nr 34 selgub, millisel viisil on vastustaja õigustatud kinnisasja kasutama (KAHOS § 39 lg 7) – Ramsi tee avalikult kasutamiseks määramiseks. Otsusega nr 38 vastav õigus realiseeritigi ning sealt selguvad avalikult kasutamiseks määramise kõrvaltingimused. Tallinna Ringkonnakohus on käesoleva haldusasja 03.05.2022 määruse p-s 10 samuti märkinud, et on „ilmne, et olukorras, kus kohtud on haldusasjas nr 3-19-1378 tunnistanud otsuse nr 34 õiguspäraseks, on nimetatud haldusakti tühisuse tuvastamise nõue ilmselgelt perspektiivitu (st mõistlikult ei saa väita, et otsuse nr 34 puhul esinevad ilmselgelt HMS § 63 lg 2 p-s 5 sätestatud olulised puudused – nt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 13).“
19.Käesolevas haldusasjas saab vaidlus seisneda üksnes küsimuses, kas vastustaja on tee avalikult kasutamise tingimused ehk lisakohustused õiguspäraselt määranud. Tallinna Ringkonnakohus selgitas, et Ramsi tee avalikult kasutamiseks määramise otsuses või liiklemise korraldamisel tuleb kaaluda, kas on vajalik seada Ramsi teel liiklemisele piiranguid (kiirus, massipiirang, liiklemise aeg vms, otsuse p 24). Vastustaja toimis nende suuniste kohaselt. Otsusega nr 38 otsustati määrata Ramsholmi kinnisasja läbiv eratee (Ramsi tee) avalikult kasutamiseks ning kehtestada Ramsi tee avalikult kasutamiseks määramisel Lääne-Nigula Vallavalitsusele lisakohustused (kõrvaltingimused), mis on seotud liikluskorralduse ja korra tagamisega. Otsuse nr 38 seletuskirjas on kaalutud lisakohustusi (kõrvaltingimusi), millega Ramsi tee avalikult kasutamiseks määratakse (otsuse nr 38 seletuskirja p 2.15-2.25 ja 3.36-3.41), jättes ühtlasi võimaluse täiendavate tingimuste kehtestamiseks, kui piirangutest olenemata kujunevad häiringuid Ramsholmi kinnistu omanikule ülemääraseks (p 2.23 ja otsuse nr 38 resolutsiooni p 2.9).
20.Vastustaja oli juba enne otsust nr 38 asunud DP-d realiseerima. Haldusasjas 3-19-1378 märkis ringkonnakohus otsuse p-s 15: „Vastustaja on asunud Ramsi puhkekoha detailplaneeringut ellu viima. Ramsi puhkekoha kinnistule on paigaldatud riietuskabiin ja istumiskoht ning vastustaja selgituste kohaselt on valla arengukavas ja eelarvestrateegias ette 5 nähtud puhkekoha väljaehitamine.“ Ringkonnakohus märkis sama otsuse p-s 15 veel järgmist: „Ramsholmi kinnistule sundvalduse seadmist Ramsi tee avalikult kasutamiseks määramise eesmärgil saab käsitada ühe etapina Ramsi puhkekoha detailplaneeringu elluviimisest. Puhkekoha väljaarendamiseks tehtavate investeeringute otstarbekus ja maht võib sõltuda muu hulgas sellest, kas ja millisel viisil on tagatud sellele avalikkuse juurdepääs.“ DP edasise realiseerimise (sh investeeringute tegemise) eelduseks on juurdepääsu küsimuse õiguslik lahendamine. Avalikku raha ei ole mõistlik kasutada nii, et esmalt tehakse DP alale investeeringud ja alles seejärel lahendatakse juurdepääsutee küsimus. 2022.a eelarves oli
6(9)
investeeringuteks ette nähtud 10 000 eurot, kuid seda ei ole võimalik kohtuvaidluse tõttu kasutada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Kohut eksitav on kaebajate väide, et alles otsusega nr 38 said nad teada nende kinnistut mõjutavast häiringust ja koormusest (kaebuse p 54). Ka asja nr 3-19-1378, mis puudutas otsuse nr 34 õiguspärasust, keskseteks teemadeks olid: 1) mootorsõidukite liikluse vajalikkus Ramsi teel kaebajate kinnistut läbivas osas; 2) tee kulgemine kaebajate elumaja kõrvalt; 3) parkimise oht kaebajate kinnistul; 4) võimalik prügistamine kaebajate kinnistul. Kaebajad tõstatasid asjas nr 3-19-1378 need teemad. Haldus- ja ringkonnakohus leidsid kokkuvõtvalt, et DP kehtib ning DP-st tuleneb avalik huvi Ramsi tee avalikult kasutamiseks määramiseks. Mootorsõidukite liiklus Ramsi teel kaebajate kinnistut läbivas osas on vajalik ning et täpsemad liikluskorraldust ning korrashoidu puudutavad tingimused seatakse tee avalikult kasutatavaks määramise otsuses.
23.Kohus jätab tähelepanuta kaebajate väited nende asjaolude osas, mis kohtute poolt tuvastati: 1) esineb avalik huvi sundvalduse seadmiseks; 2) sundvalduse seadmine on proportsionaalne.
24.Kohus käsitleb üksnes neid väiteid, mis seonduvad kaebuse esemega: kaebuse p 38 (tuvastamisnõue) ja p-d 103-113 (tühistamisnõue).
25.Otsuse nr 34 tühisuse tuvastamiseks puudub haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 p-s 5 nimetatud alus (haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused). Sundvaldus on seatud Ramsholmi kinnisasjale eesmärgiga määrata seda kinnisasja läbiv eratee (Ramsi tee) avalikult kasutamiseks. Kinnisasja on lubatud omandada eratee avalikult kasutamiseks (KAHOS § 4 lg 1 p 8). Vastustajal on õigus kasutada Ramsholmi kinnistut Ramsi tee remontimiseks, hooldamiseks ja avalikult kasutatavaks määramiseks (otsuse nr 34 p 1). Sellele vastab kaebajate kohustus võimaldada vastustajal neid toiminguid teha.
26.Otsuse nr 38 tühistamiseks puudub alus. Selle aluseks olev sundvaldust kehtestav haldusakt – otsus nr 34 - on kehtiv. Vastustaja meetmed Ramsi tee avalikult kasutamiseks on eesmärgipärased. Need aitavad vähendada tee avalikult kasutamisest tulenevat mõju kaebajate omandiõigusele ja privaatsusele. Liiklus Ramsi teel Ramsholdi kinnistu lõigus
27.Vastustaja on kasutanud järgmisi meetmeid mootorsõidukite osas: 1) piirkiirus kuni 20 km/h (otsuse p 2.1); 2) massipiirang kuni 10 t, va bussid (otsuse p 2.2); 3) liikluskeeld kell 23.00-06.00 (otsuse p 2.3); 4) peatumise ja parkimise keeld (otsuse p 2.4). Nende liikluskorralduslike meetmete kohta on vastavad liiklusmärgid (otsuse p 2.8). 7(9)
27.1.Piirkiirus aitab tagada liiklusohutust ja tee korrashoidu (vähesem tolmamine ja teekatte lõhkumine (seletuskirja p 2.21 a). Õueala on jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus vähendatud sõidukite kiirust (liiklusseadus, LS, § 2 p 96). Õuealal on sõidukiirus 20 km/h (LS § 15 lg 1 p 6). Seega lähtub piirkiiruse 20 km/h kehtestamine sellest, et tagada sõidukite ohutu liiklemine alal, kus võivad samaaegselt liikuda jalakäijad. Järelikult on alusetu kaebajate väide, et piirkiiruse 20 km/h kehtestamisel ei arvestanud vastustaja õuealal liikuvate jalakäijatega.
27.2.Massipiirang 10 t on müra ja tolmu leviku ning teekatte lõhkumise vähendamiseks (seletuskirja p 2.21 b). Vastustajal on õigus selline piirang kehtestada: õigus alaliselt piirata sõidukite liiklemist lähtuvalt massist tee kahjustamise vältimiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks või rahvatervise seaduse tähenduses elukeskkonna tagamiseks (LS § 12 lg 1). Piirang on kehtestatud kaebajate huvides müra ja tolmu silmas pidades. Pikaajaliselt on sellel samuti kaebajate suhtes eelis: mida kauem teekate säilib, seda vähema sagedusega tuleb teostada teeparandust. Kohtule nähtub, et piirangu eesmärgiks on vältida raskeveokeid, mille mass on 12 t või rohkem (raskeveokimaksu seaduse § 1 lg 1). Erandiks on bussid. Samuti on erandiks olukorrad, kus ehitus- või hooldustöödeks on vaja kasutada suurema massiga sõidukeid (seletuskirja p 2.21 b). Arvestades, et DP seletuskirja p 4.2 ja põhijoonise kohaselt on ette nähtud parkimiskohad 5 autole või 1 bussile (seletuskirja p 1.1.10), on kaebaja väide piiramatu arvu busside lubamisest olukorda mitte arvestav.
27.3.Öine liikluskeeld võimaldab vähendada korrarikkumiste ohtu ja müra (seletuskirja p 2.21 c). Kaebajate väide, et vastutaja hakkaks pidevaid erandeid tegema öiste ürituste korraldamiseks, on meelevaldne.
27.4.Vastustaja on kehtestanud peatumis- ja parkimiskeelu eesmärgiga vähendada korrarikkumiste ohtu ning liiklemist Ramsi tee välisel osal (seletuskirja p 2.21 d). See meede on eesmärgipärane, sest Ramsi teed kasutatakse selleks, et jõuda poolsaare tippu. Seetõttu puudub liiklejatel vajadus peatuda või parkida Ramsi teel. Sellega väheneb oht võimalikele korrarikkumistele (nt parkimine tee ääres haljasalal). Samuti puudub vajadus sõita või parkida sõidukit ranna piiranguvööndis olevale alale (looduskaitseseaduse § 37 lg 3 p 6).
27.5.Kaebaja väide, et teekoridor 5,5 m ei ole kasutatav ilma ulatuslike raietöödeta, ei ole tõsiseltvõetav. Kaebajate esitatud videost (1 min 49 sek) kaebuse lisa 26) on näha, et suunaga Ramsi neeme tipust kaebajate kinnistul asuva elumaja suunas on tee alguses tee ääres puud (männid). Sellegipoolest ei ole tegemist tiheda metsaga otse tee ääres. Tee ääres on kohad, kus vastu tulevad sõidukid saavad ohutult üksteisest mööda sõita. Puudega kaetud tee osa on videos näha 55 sek vältel ehk selle pikkus on ca 300 m (kokku tee 635 m). Arvestades eeldatavat sõidukite vähest liiklustihedust ning teekoridori (maksimaalselt 5,5 m), puudub vajadus ulatuslikust raieks. Seda ei tingi ka tee trajektoor, see tähendab vajadus nähtavuse tagamiseks puid raiuda. Teel liikumiseks on kehtestatud kiiruspiirang. Vastutaja on eitanud kitsamates kohtades tee laiendamist (seletuskirja p 3.49).
28.Kuna mootorsõidukite liiklemine Ramsi teel on vajalik, siis ei vääri pikemat käsitlust kaebajate väide, et nende nägemuses saaks sõidukid parkida nende kinnistule kinnistu sissepääsu juurde.
29.Arvestades eeldatavat sõidukite vähest liiklustihedust, ei ole tõsiseltvõetav kaebajate kartus, et vastustaja kinnistul olevate parkimiskohtade arv ei ole piisav. 8(9)
30.Otsuse nr 38 kohaselt on keskkonda mõjutavaks tegevuseks piiratud arvu piirkiirusel sõitvate massipiiranguga mootorsõidukite liikumine Ramsi teel läbi kaebajate kinnistu. Selline tegevus ei too kaasa ülemäärast negatiivset mõju looduskeskkonnale. Vastustaja on selgitanud, et otsuse nr 38 meetmed aitavad kaitsta ka keskkonda (seletuskirja p 3.48). Korrashoiu meetmed
31.Vastustaja on näinud ette Ramsi tee Ramsholmi kinnistu lõigul ja Ramsi puhkekoha kinnistul jäätmete äraveo (otsuse p 2.7). Arvestades, et teekoridor on 5,5 m, siis peaks tee kasutamise käigus tekkida võivate jäätmete koristamine tagama kaebajatele puhta elukeskkonna. Seega ei pea paika kaebajate väide, et vastustaja ei lahendanud jäätmete küsimust.
32.Kohus selgitab täiendavalt, et kaebajate arusaam, et vastustaja ei realiseeri Ramsi puhkeala DP-d, on ekslik. Kohtu jaoks on loogiline, et vastustaja ei tee kinnistul suuremaid kulutusi nõudvaid toiminguid enne, kui on lõppenud vaidlus kinnistuni viiva eratee avalikult kasutamiseks määramiseks.
33.Asjakohane ei ole kaebajate väide, et otsus nr 38 ei ole õiguspärane, sest Ramsi puhkeala DPs ei ole tehtud kindlaks tee avalikult kasutatavaks teeks määramise ja sundvalduse seadmise vajadust. Vastavad nõuded kehtestati 01.07.2015 jõustunud planeerimisseadusega. Seega ei pidanud 15.09.2011 kehtestatud DP nende nõuetele vastama. Riigikohus käsitles 08.02.2022 otsuses asjas nr 5-21-18 neid teemasid üldiselt, lahendamaks küsimust, kas kohalikule omavalitsusele pandud kohustus teatud olukorras otsustada sundvalduse üle on kohaliku elu küsimus (otsuse p 31).
34.Eeltoodud põhjustel on otsus nr 38 õiguspärane. Seega puudub alus otsuse tühistamiseks.
35.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse 3849 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et vastustaja menetluskulude kaebajate kasuks väljamõistmine ei ole põhjendatud. Puudub alus irdumiseks Riigikohtu praktikast, mille järgi jäävad haldusorgani põhitegevusega seotud vaidluste puhul haldusorgani välised õigusabi kulud tema enda kanda (nt Riigikohtu 19.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-14-11, p 21). Riigikohus selgitas 08.02.2022 otsuses asjas nr 5-21-18, et ruumiline planeerimine, sundvalduse seadmine ja eratee avalikult kasutamiseks määramine on omavahel seotud (otsuse p 28) ning et tegemist on kohaliku omavalitsuse kohustusega (otsuse p 31). Eeltoodust tulenevalt jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.