lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1327/10

Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 05.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1327/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Teenistussuhted › Kaitseväeteenistus (sh aresti seaduslikkuse kontroll)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1151
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1327

Haldusasi

Z.V kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks esitama täiteasjas nr 014/2023/1266 täitemenetluse lõpetamise avaldus ja Kaitseressursside Ameti 15.02.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1159 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks Kaebaja Z.V, esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja Kaitseressursside Amet, esindaja Svjatoslav Podgornõi

Menetlusosalised esindajad

ja nende

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Kohustada Kaitseressursside Ametit esitama kohtutäiturile avalduse täiteasjas nr 014/2023/1266 täitemenetluse lõpetamiseks. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Kaitseressursside Ametilt Z.V kasuks välja menetluskulud 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.11.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Sarnased lahendid

Teenistussuhted
  • 30.06.20263-21-255/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.06.20263-26-1673/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-22-184/36Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-1303/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-1678/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1723/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaitseressursside Ameti (KRA) 15.02.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/1159 kohustati Z.V ilmuma arstlikku komisjoni 12.04.2023 ja hoiatati mitteilmumisel 200-eurose sunnirahaga. Ettekirjutuses selgitati, et kui Z.V komisjoni ei ilmu, peab ta 14 päeva jooksul alates 12.04.2023 esitama mitteilmumise kirjaliku põhjenduse. Z.V arstlikku komisjoni 12.04.2023 ei ilmunud ning KRA koostas 22.05.2023 täitmisavalduse ja edastas selle kohtutäiturile.
2.Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets edastas Z.V-le täiteasjas nr 014/2023/1266 sunniraha sissenõudmiseks.

23.05.2023 täitmisteate

3.Z.V esitas 13.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 15.02.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1159 tühistamiseks, KRA kohustamiseks esitama täiteasjas nr 014/2023/1266 täitemenetluse lõpetamise avaldus ja KRA 15.02.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1159 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks.
4.Kohus võttis 11.08.2023 menetlusse kaebuse KRA kohustamiseks esitama täiteasjas nr 014/2023/1266 täitemenetluse lõpetamise avaldus ja Kaitseressursside Ameti 15.02.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1159 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks ja määras vastustajaks KRA. Muus osas kohus kaebuse tagastas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebuse põhjendus. KRA kutsus kaebaja arstlikku komisjoni. Kahjuks kaebaja ei saanud terviseseisundi tõttu komisjoni ilmuda. Kaebaja teavitas KRA-t et on haige ja esitas haiguslehe. Vaatamata sellele, sai kaebaja ettekirjutuse arstlikku komisjoni ilmumata jätmise kohta koos sunniraha summas 200 euro määramisega. KRA ei pidanud vajalikuks saata dokumendid kaebajale ja suunas ettekirjutuse otseselt kohtutäituri täitmiseks. HMS § 26 lg 1 ja lg 2 kohaselt dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Antud juhul, teatades kaebaja elukoha aadressi, vastustaja ei toimetanud kätte temale tähtsust omavaid dokumente.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse

kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil [email protected]. Vaidlusalune ettekirjutus oli toimetatud kaebajale kaitseväeteenistuse veebi kaudu elektrooniliselt kätte 01.03.2023 kell 12:11. Kaebaja on korduvalt jätnud terviseseisundi hindamisele ilmumata ja seega rikkunud KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust. KVTS § 40 lg 1 p 5 kohaselt kutsealune on kohustatud osalema KRA määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel ning esitama terviseseisundit hindava arsti nõudmisel oma terviseseisundit kajastavad dokumendid. Sunniraha on mõeldud isiku kallutamiseks täitma temal lasuvat kohustust, antud juhul põhiseaduse §-st 124 tulenevat põhikohustust osaleda Eesti riigi kaitses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kuna vastustaja on oluliselt rikkunud sunniraha rakendamise korda, tuleb talle panna kohustus täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks vastavalt täitemenetluse seaduse § 48 lg 1 p-le 1. Alust ei ole keelata vastustajal sunniraha rakendamist edaspidi, kuna vajaduse korral vastustaja võib sunniraha rakendamise menetlust nõuetekohaselt alustades uuesti asuda vaidlusaluse ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendama. 7.1 Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-72-14 selgitanud, et sunniraha rakendamine on eriliigiline haldusmenetlus, mille läbi viimisel tuleb siiski täita haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p-st 2 ning § 40 lg-st 2 sätestatud kohustused, kuna asendustäitmise ja sunniraha seadus ei sätesta neist kohustustest erandit. Riigikohus märkis eelviidatud kohtuotsuses, et „[t]ulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha AtSS § 15 lg-s 1 sätestatud korras sissenõudmise alustamist“. Ka kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) ei sätesta erandit, mis lubaks vastustajal asuda sunniraha sisse nõudma ilma sellest isikut eelnevalt teavitamata. Sellest järeldub, et juhul kui ettekirjutuse adressaat ettekirjutust ei täida, ei või ettekirjutuse teinud haldusorgan vahetult pöörduda sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, vaid peab eelnevalt ettekirjutuse adressaati teavitama sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. See on vajalik muuhulgas selleks, et ettekirjutuse adressaadil oleks võimalik vajadusel taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist (AtSS § 8 lg 2) või esitada oma arvamus sunniraha rakendamise proportsionaalsuse kohta. Riigikohus tõdes eelviidatud lahendis samuti, et isiku teavitamine sunniraha rakendamise menetlusest enne seda, kui vastustaja kohtutäituri poole pöördub, annab isikule sunnirahaga mittenõustumise korral tõhusa võimaluse selle vaidlustamiseks kohtus ning samuti annab see talle sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta. 7.2 Puudub vaidlus, et käesoleval juhul ei teavitanud vastustaja kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest, vaid tuvastades, et kaebaja ei ole ettekirjutust täitnud, pöördus kohtutäituri poole. Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et sunniraha rakendamisest teavitamise nõue oli täidetud vaidlustatud ettekirjutuses sisalduva sunniraha hoiatusega. Kõnealuse hoiatuse sisaldumine ettekirjutuses on sunniraha rakendamise eeldus (AtSS § 7), ent see ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Hoiatus tuleb teha enne ettekirjutuse täitmise tähtaja lõppu, sunniraha rakendamisest teatamine peab aga eelviidatud kohtupraktika kohaselt toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele (sissenõudmisele) asumist. Seetõttu ei ole võimalik sunniraha

rakendamisest teatamine juba ettekirjutuses endas. Oluline on, et sunniraha rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus – ka juhul kui adressaat ettekirjutust ilma mõjuva põhjuseta ei täida, on haldusorganil võimalik valida, kas rakendada sunniraha või mitte, hinnates eelkõige sunniraha rakendamise otstarbekust. Ettekirjutuse tegemise ajal ei ole haldusorganil põhimõtteliselt võimalik võtta lõpliku seisukohta, et kui adressaat arstlikku komisjoni ei ilmu, rakendatakse sunniraha, seda kasvõi põhjusel, et juhul kui adressaat peaks esile tooma mõne ilmumist takistava asjaolu, peab haldusorgan igal juhul hindama, kas see asjaolu õigustab ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmist. Teiseks ei saa õigeks pidada ka seda, et sunniraha rakendamise korral ei jäeta adressaadile põhimõtteliselt võimalust tasuda sunniraha ilma, et see tingiks vääramatult ka täitemenetlusega seotud kulude kandmise.

8.HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud 20 euro ulatuses. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-26-1715/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-1258/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja