3-23-1327 X kaebus Kaitseressursside Ameti 15. veebruari 2023. a ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1159 tühistamiseks, Kaitseressursside Ameti kohustamiseks esitama täiteasjas nr 014/2023/1266 täitemenetluse lõpetamise avaldus ja Kaitseressursside Ameti keelamiseks määrata ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha nende Kaebaja – X, esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Kaitseressursside Amet, esindaja SP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. juuni 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaitseressursside Ameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Kaitseressursside Ameti määruskaebus.
2.Tühistada Tallinn Halduskohtu 27. juuni 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-1327. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 247 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Ameti (KRA) 24.03.2022 kutsega nr 11-5.1/2022/4766 kutsuti X 03.05.2022 arstlikku komisjoni. X kohale ei ilmunud ega esitanud mitteilmumise põhjust. KRA esitas X-le 24.03.2022 kutse nr 11-5.1/2022/4766 ilmuda arstlikku komisjoni 12.09.2022, kuid X komisjoni ei ilmunud. KRA 20.09.2022 kirjaga nr 11-10/2022/129 hoiatati X, et järgmisel korral kutse eiramise korral määratakse talle sunniraha. X esitas 26.09.2022 taotluse määrata arstlikku komisjoni ilmumiseks uus aeg. KRA 28.09.2022 kutsega nr 11-5.1/2022/13245 kohustati X ilmuma arstlikku komisjoni 17.11.2022. X komisjoni ei ilmunud.
2.KRA 05.12.2022 ettekirjutusega nr 11-12.1/2022/3173 kutsuti X 10.01.2023 arstlikku komisjoni ja hoiatati mitteilmumisel 100-eurose sunniraha määramisega, millele lisandub
3-23-1327 kohtutäituri tasu. Ettekirjutuses selgitati, et kui X komisjoni ei ilmu, peab ta 14 päeva jooksul alates 10.01.2023 esitama mitteilmumise kirjaliku põhjenduse.
3.X selgitas 09.12.2022 kirjas, et ta ei ilmunud 17.11.2022 arstlikku komisjoni tervislikel põhjustel. KRA 13.12.2022 kirjaga nr 11-7.2/2022/4728-1 edastati teave 05.12.2022 ettekirjutuse kohta. X 10.01.2023 arstlikku komisjoni ei ilmunud ega esitanud mitteilmumise põhjendusi.
4.KRA koostas 08.02.2023 täitekorralduse ja edastas selle kohtutäiturile. Täitemenetlus lõpetati 24.03.2023.
5.KRA 15.02.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/1159 kohustati X ilmuma arstlikku komisjoni 12.04.2023 ja hoiatati mitteilmumisel 200-eurose sunnirahaga. Ettekirjutuses selgitati, et kui X komisjoni ei ilmu, peab ta 14 päeva jooksul alates 12.04.2023 esitama mitteilmumise kirjaliku põhjenduse. Ettekirjutus toimetati kaebajale 01.03.2023 kätte kaitseväeteenistuse veebi kaudu elektrooniliselt. X esitas 23.02.2023 taotluse saata dokument e-postiga. KRA 15.03.2023 kirjaga nr 11-7.2/2023/805-1 edastati teave komisjoni toimumise aja ja sunniraha kohta, kui kaebaja komisjoni ei ilmu.
6.X selgitas 25.04.2023 e-kirjas, et ta ei ilmunud arstlikku komisjoni tervislikel põhjustel ja ta elab välisriigis. KRA 11.05.2023 nõudele esitada hiljemalt 19.05.2023 tervisetõend või väljavõte digiloost X ei vastanud.
KRA koostas 22.05.2023 täitekorralduse ja edastas selle kohtutäiturile.
8.X esitas 13.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 15.02.2023 ettekirjutuse nr 1112.1/2023/1159 tühistamiseks, KRA kohustamiseks esitama täiteasjas nr 014/2023/1266 täitemenetluse lõpetamise avaldus ja KRA keelamiseks määrata ettekirjutuse täitmata jätmise eest kaebajale sunniraha. Koos kaebusega esitas kaebaja halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja palus peatada menetlus täiteasjas nr 014/2023/1266 kuni haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse taotlust asjaoluga, et kohtutäituri poolt sunniraha sissenõudmisel peab kaebaja esitama kohtule kaebuse KRA tekitatud kahju hüvitamiseks. See on kaebajat ebamõistlikult koormav.
9.Tallinna Halduskohus rahuldas 27.06.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas KRA 15.02.2023 ettekirjutuse alusel sunniraha sissenõudmise kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohtupraktikas on leitud, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 tulenevalt peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 lgs sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Selline teavitus annab isikule võimaluse esitada sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist, samuti võimaluse vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus. Ühtlasi annab see isikule sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja kohtutäituri tasuta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 19). KRA ei ole kaebajat sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne kohtutäituri poole pöördumist teavitanud. Kuigi kaebajale tekkiv kahju on võimalik hüvitada ja 2(5)
3-23-1327 sunniraha ei ole suur, õigustavad esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebuse suured eduväljavaated. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES
10.KRA esitas 30.06.2023 määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kuna kaebaja ise oma tahtliku tegevusega laskis olukorral areneda nii kaugele, et vastustajal tekkis vajadus rakendada seadusega isikule pandud kohustuse täitmise tagamiseks sunniraha, ei saa hea halduse põhimõttest või Riigikohtu lahendist 3-3-1-72-14 tuletada vastustajale kohustust otsida võimalusi, kuidas isik saaks sunniraha tasuda seaduses sätestatud kulusid kandmata.
11.Kaebaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Puuduvad tõendid, et kaebajale anti kätte kutse arstlikusse komisjoni 10.01.2023. Kättetoimetamisel tuleb järgida HMS sätteid. Vaidlustatud ettekirjutus on õigusvastane ja kaebajal on kaebeõigus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 247 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
13.Haldustäitemenetluses kohaldatud sunniraha õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida sunnivahendi rakendamise, mitte aga ettekirjutuse tegemise eeldusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2015 otsus asjas nr 3-3-1-31-15, p 14). Sundtäitmise õiguspärasuse hindamisel tuleb analüüsida, kas olemas on kehtiv ettekirjutus ja kas sellest tuleneva kohustuse on isik tähtpäevaks jätnud täitmata (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1). Samuti tuleb analüüsida, kas esineb ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi rakendamise keeld. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, sh selle liigi ja kohaldamise viisi otsustamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-172-14, p-d 14, 16, 27).
14.KRA 15.02.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/1159 oli arstlikku komisjoni ilmumise ajaks kehtiv ning selle kehtivus ei langenud mitteilmumisega ära. Kaebajal on jätkuvalt kohustus arstlikku komisjoni ilmuda või põhjendada mitteilmumist. KRA ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg-s 1 sätestatud korras. KVTS § 15 lg 3 sätestab, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Seega peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil [email protected] KRA saadetud dokumentidega. Ka juhul kui KRA saadab dokumendi isiku enda taotletud elektronposti aadressile, loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva jooksul selle saatmisest arvates (KVTS § 15 lg 4). Asja sisulisel lahendamisel võib olla vajalik hinnata, kas kaebaja poolt esitatud põhjendus haigestumise kohta ja väljavõte eesti.ee portaalist töövõimetuslehtede kohta olid piisavad, et õigustada arstlikku komisjoni mitteilmumist. KRA 11.05.2023 kirja ei olnud selles määratud tähtajaks ega sunniraha sissenõudmise menetluse alguseks KVTS § 15 3(5)
3-23-1327 lg 1 alusel sama paragrahvi lõike 3 järgi kätte toimetatud, mistõttu võis sunniraha sissenõudmise menetluse alustamine olla ennatlik. Kaebaja ei väida aga ka seda, et ta oleks 11.05.2023 nõude täitnud hiljem, pärast kirja kättetoimetatuks lugemist, ega ole esitanud ka kohtumenetluses rohkem tõendeid enda haigestumise kohta, mis võimaldaks järeldada, et kaebajal ei olnud arstlikku komisjoni ilmumine võimalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel ei pea kohus välja nõudma kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid, mis kinnitaks poolte väiteid, sest esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on ära hoida selliste tagajärgede saabumine kaebajale, mis muudaksid kohtuotsuse hilisema täitmise võimatuks või äärmiselt raskeks. Poolte väited peavad aga olema põhistatud, st usutavalt põhjendatud (HKMS § 250 lg 2).
15.Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas KRA varasem ettekirjutus toimetati kaebajale kätte või mitte.
16.Sunnivahendi rakendamist ATSS § 8 lg 3 alusel välistavaid asjaolusid poolte väidetest nähtuvalt ei esine.
17.Sunniraha on mõeldud isiku kallutamiseks täitma temal lasuvat kohustust, praegusel juhul Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 124 tulenevat põhikohustust osaleda Eesti riigi kaitses. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada ka kaaluka avaliku huviga, et kaitseväekohustuslased täidaksid enda ajateenistusse puuduvaid kohustusi nõuetekohaselt. Sisuliselt võib esialgse õiguskaitse korras kehtiva haldusakti sundtäitmise täielik keelamine tähendada kaebajale lisaaja andmist ettekirjutuse täitmiseks avalikku huvi rikkuval moel, vabastades ta seejuures kohaldatud (kohaldamise ajal õiguspärastest) sunnimeetmetest (Riigikohtu 16.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1245, p 18.3). Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamine otsustada asjaolusid põhjalikult kaalutledes. Kaebaja peab esialgse õiguskaitse saamiseks põhistama, milles seisneb tema jaoks rahalise kohustuse koormavus ning kuidas see kaalub üles avaliku huvi. Kohtul tuleb huvisid omavahel kaaluda sisuliselt. Lisaks tuleb hinnata, kas on täidetud HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud ranged eeldused keelamiskaebuse esitamiseks, sh asjaolu, et kaebaja õigusi ei saa tõhusalt kaitsta toimingu hilisemal vaidlustamisel.
18.See, kas KRA praktika kohtutäituri poole pöördumisel on õigusvastane ja toob kaasa sunniraha täitmisele pööramise õigusvastasuse, on õiguslikult vaieldav küsimus, mille saab lõplikult lahendada kohtuotsuses pärast asjaolude ja õigusnormide igakülgset analüüsimist. Ringkonnakohus märgib siiski, et halduskohtu viidatud Riigikohtu asjas 3-3-1-72-14 arutatud juhtumil oli pooltel vaidlus, kas ettekirjutusega määratud kohustus oli täidetud või mitte ja isiku ära kuulamine enne täituri poole pöördumist võinuks muuta asja tulemust. Praegusel juhul on aga selge, et ettekirjutus ilmuda KRA arstlikku komisjoni on jätkuvalt täitmata. Sunniraha on määratud (juba ettekirjutuses tehtud hoiatusega) väikeses määras – 200 eurot – ja asjaolud ei viita esmapilgul sellele, et see saaks olla ebaproportsionaalselt suur. Ei ole küll välistatud, et kaebajal võib tekkida ära kuulamata jätmise tõttu vastustaja vastu kahjunõue täitekulude ulatuses või ka sunniraha määramine oli kaebaja terviseseisundi tõttu põhjendamatu, kuid tegu pole üldjuhul pöördumatu tagajärjega, mida ei saaks hilisemal vaidlustamisel heastada. Kahju hüvitamise nõude saab kaebaja esitada ka praeguses kohtuasjas kaebuse muutmise taotlemisel, kui täitemenetluses sunniraha sisse nõutakse.
19.Kuna kaebuse eduväljavaated ei ole ilmselgelt suured, kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on vähene ja avalik huvi kaebaja kallutamiseks ettekirjutust täitma on suur, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. HKMS § 210 lg 3 alusel tuleb asjas teha uus määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4(5)
3-23-1327
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.