X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.02.2023 otsuse nr 12209030014-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X. (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud XX.XX.XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Siim Mõistlik Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Andrei Krassilnikov
Asja läbivaatamise vorm
5. mai 2023 kinnisel kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätkata kaebajale menetlusabi andmist ning vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Võtta asja materjalide juurde artikkel väljaandest The Conversation.
3.Jätta X. X. kaebus rahuldamata.
4.Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud (riigilõivud, tõlkekulud ning riigi õigusabi tasu ja kulu) riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.Tõlkida kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendused kaebajale vene keelde.
6.Kohtuotsuse avaldamisel Riigi Teatajas asendada kaebaja nimi, sünniaeg ning tema Eestisse saabumise aeg (XX.XX.XXXX) tähemärgiga.
7.Peatada Politsei- ja Piirivalveameti 08.02.2023 otsuse nr 12209030014-1 punkti 2 (lahkumisettekirjutus) täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 21.06.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ollakse nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 punkt 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kodanik X. X. lahkus töötamise eesmärgil Venemaalt Eestisse XX.XX.XXXX. 03.09.2022 esitas ta taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks, kuna tema viisa oli lõppemas. Esitatud taotluse kohaselt kardab ta Venemaale tagasi minemist, kuna ta osales Venemaa vastastel miitingutel ja ta kardab oma elu pärast.
2.PPA tegi 08.02.2023 X. X. (edaspidi ka taotleja) rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes otsuse nr 12209030014-1 (edaspidi 08.02.2023 otsus), milles leidis, et taotlus on põhjendamatu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg 1 kohaselt ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. Lisaks otsustas PPA teha taotlejale lahkumisettekirjutuse vabatahtliku lahkumistähtajaga 7 päeva ning kohaldada sissesõidukeeldu 3 aastaks. Otsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:
2.1.Taotleja tagakiusukartust tuleb hinnata poliitiliste vaadete ning sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel ja tagakiusajaks tuleb ütluste alusel lugeda riiki (Venemaa õiguskaitseorganid/õigussüsteem, kohtud, politsei ja FSB). Vaatamata sellele, et taotleja sõnul kardab ta, et Venemaale tagasipöördumisel võidakse teda karistada vanglakaristusega, kuna tema suhtes on algatatud kriminaalmenetlus seoses naisterahva kadumisega ja ta on jaganud sotsiaalmeedias opositsioonilise sisuga postitusi, kleepinud lendlehti, ning osalenud meeleavaldustel ja teda võidakse värvata sõjaväkke, siis pole alust tunnustada teda pagulasena (VRKS § 4 lg 1). Ehkki taotleja ütlused on teatud määral usutavad, siis usutavad ei ole tema tehtud järeldused koduriigis osaks saava tagakiusu osas.
2.1.1.Taotleja kirjeldab enda opositsioonilist tegevust ning tema hinnangul sellele järgnenud alusetuid süüdistusi naaberküla naisterahva tapmises, siis võib taotleja ütlustest järeldada, et taotleja meelsus ametivõimudele teada ei ole. Pelgalt ülekuulamisele kutsumine ning ütlemine, et võibolla sina tapsid ta ära, misjärel taotleja vabastati, ei ole tagakius. Taotleja sõnadest ei nähtunud, et politseiametnik oleks viidanud taotleja opositsioonilisele tegevusele või mingit moodi teda ähvardanud. Ka ei peetud taotlejat kinni ega kasutatud vahetut sundi. Ta lasti vabaks tõkendit kohaldamata. Taotleja kodus ei ole teostatud läbiotsimist, vaadatud läbi tema andmekandjaid, et teda seeläbi mõjutada. Ka see, et politseiametnik ütles väidetavalt, et sellised inimesed nagu teie, ei viita sellele, et Venemaa ametivõimud seostasid taotlejat mingi konkreetse maailmavaatega. Kuigi kohtupidamine Venemaal ei ole alati sõltumatu ning opositsioonipoliitikutele fabritseeritakse kriminaalasju, siis ei ole taotleja sellekohaseid tõendeid esitanud. Taotleja lahkus Venemaalt 2021. aastal, mistõttu on alust arvata, et 2019. aasta sündmuste osas kaebaja kahtlustatav enam ei ole. On ebatõenäoline, et raskes isikuvastases kuriteos kahtlustav isik, keda 2 (15)
ametivõimud tahavad taga kiusata, saab takistusteta 2 aasta vältel jätkata oma igapäevaelu ning lahkuda riigist seaduslikult. Isegi kui taotleja suhtes on algatatud pooleliolev kriminaalmenetlus, siis ei nähtu, et taotleja oleks Venemaal seotud mingi ulatusliku ajakirjandusliku, poliitilise või muu tegevuse või liikumisega, mis oleks tinginud Venemaa ametivõimude kõrgendatud tähelepanu. Seega ei ole alust arvata, et taotleja välja toodud kriminaalmenetlust võiks tõlgendada tema tagakiusamisena või seostada seda mingi poliitilise tegevusega. Arusaamatuks jääb ka see, miks otsustas taotleja taotleda rahvusvahelist kaitset mitu aastat pärast väidetava kriminaalmenetluse alustamist. Menetluses ei tuvastatud, et taotleja poliitilise meelsuse avaldamisel oleks saanud osaks võimude poolne väärkohtlemine või ebainimlik alandav kohtlemine, mille oleks tinginud taotleja kõrge poliitiline profiil. Ka ei ole tõendeid, et Venemaa ametivõimud oleks proovinud taotlejaga ühendust võta või teda mingit moodi mõjutada seoses postitustega sotsiaalmeedias või varasema aktivistliku tegevusega. Taotleja ei ole Venemaal tagaotsitav. Venemaa riigivõimust erineva arvamusega inimesi on Venemaal teisigi ning kuigi arvamuse avaldamine ei pruugi jääda Venemaal karistamata, siis ei tähenda pelk vastupidise arvamuse omamine või jagamine võimude poolset suurendatud tähelepanu või tagakiusu. Päritoluriigi info kohaselt on Venemaa ametivõimud seadnud sihtmärgiks „kõrge profiiliga“ isikud, kes elavad Venemaal või kes on riigist lahkunud, samuti ametivõimudele probleeme valmistavad kohaliku tasandi aktivistid, kuid kaebaja ei vasta neile tunnustele. Taotleja ei ole seotud ühegi organisatsiooni või liikumisega, samuti ajakirjandusega ning ta ei ole meeleavaldusi korraldanud või koordineerinud muid opositsioonilise sisuga aktsioone. Pelgalt seotus opositsiooniliste organisatsioonidega ei too endaga kaasa ametivõimude kõrgendatud tähelepanu. Oluline on hinnata ka taotleja poliitilise meelsuse suhtelist tähtsust ja püsivust, mille tõttu võiks taotleja näiteks sattuda konflikti oma koduriigi ametivõimudega sinna tagasipöördumisel. Kuigi taotleja on enda sõnade kohaselt jätkanud postituste tegemist sotsiaalvõrgustikes „Instagram“ ja „Yandex Dzen“ , siis pole PPA-l olnud võimalik taotlejat nimetatud sotsiaalvõrgustikes leida. Ka ei ilmnenud vestlusest, et taotleja teeks seal postitusi oma tegelikku nime kasutades. Taotleja on alates 2021. aastast osalenud kolmel meeleavaldusel, millest üks toimus Tallinnas Venemaa saatkonna ees 28.02.2022. Arvestades asjaolu, et taotleja ei ole viimase 11 kuu jooksul oma poliitilist meelsust aktiivselt avaldanud ning enam kui 2 aasta jooksul on osalenud kokku kolmel meeleavaldusel, siis ei saa pidada taotleja poliitilist meelsust tema igapäevaelu osaks või niivõrd tähtsaks, et ta ei saaks selleta Venemaal elada. Ka asjaolu, et taotleja on Venemaal andnud altkäemakse sõjaväeteenistuse vältimiseks, ei viita sellisele meelsusele, millest taotleja igapäevaelus juhinduks.
2.1.2.Taotleja ei ole ajateenistust läbinud ning tema sõjaväepiletil on sobivuskategooriaks määratud „V“ (vene „B“) kategooria, mis tähendab osaliselt kõlblik sõjaväeteenistuseks. Päritoluriigi info kohaselt on välja kuulutatud „osaline mobilisatsioon“ lõppenud ning keskendutakse vabatahtlike värbamisele ja juba mobiliseeritud reservväelaste väljaõppele. Kuigi Venemaal valitsev olukord ei ole üheselt ette aimatav ega kontrollitav, siis ei ole võimalik tunnustada rahvusvahelise kaitse saajana pelgalt neid Venemaa kodanikke, kes ei ole ajateenistuses käinud, kuid kes on erinevatel põhjustel sõjaväekomissariaadis arvel. Kuna taotleja ei ole ajateenistust ning relvaõpet läbinud, siis ei ole tõenäoline, et Venemaale tagasipöördumise korral võidaks teda kaasata tema tahte vastaselt sõjategevusse Ukraina vastu. Ka puudub indikatsioon, et taotlejat soovitakse kaasata sõjategevusse Ukraina vastu. Taotleja pole saanud 3 (15)
mobilisatsioonikutset ega ka muud kutset sõjakomissariaati ilmumise kohta. PPAl on olemas näiteid teistest rahvusvahelise kaitse menetlustest, kus Eestis mitu aastat elavad isikud on saanud mobilisatsioonikutse. Eeltoodust tulenevalt puudub PPA-l alus arvata, et taotlejat soovitakse Venemaa relvajõududesse mobiliseerida.
2.2.Taotlejat ei ole põhjust pidada ka täiendava kaitse saajaks (VRKS § 4 lg 3). Täiendava kaitse saamiseks peab esimene reaalne ja tegelik oht, aga praegusel juhul ei viita miski sellele, et taotleja võiks Venemaal viibides olla tõsises ohus. Venemaa ametkonnad on taotlejale passi väljastanud, millega on Venemaa riigivõim näidanud, et taotleja on nende diplomaatilise kaitse all ja taotleja on vabalt oma kodakondsusjärgse riigi piire ületanud. Hetkel ei toimu Venemaa territooriumil sellist sõjategevust, mis võimaldaks jaatada siseriiklikku või rahvusvahelist relvakonflikti, mis omakorda võiks ohtu seada iga Venemaa territooriumil elava isiku elu. Samuti puudub alus arvata, et taotlejat ohustaks Venemaale naasmisel surmanuhtlus või mõni muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine.
2.3.Taotlejale on põhjendatud teha vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutus olenemata põhjendamatust rahvusvahelise kaitse taotlusest. Isikule on tehtud tagasilükkav otsus VRKS § 20 lg-te 1 ja 2 alusel ning põhjendamatu taotlus on üks lahkumiskohustuse täitmise tähtaja määramata jätmise ja sundtäitmise alus. Isik kinnitas 20.01.2023 vestlusel, et ta on nõus lahkuma Venemaale. Isikul puuduvad Eestis majanduslikud huvid, mis võiks lahkumisettekirjutuse tegemist mõjutada, samuti ei ole ta integreerunud ühiskonda, mistõttu ei oleks tal võimalik täita lahkumiskohustust. Isikul ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides sugulasi. Kuna taotleja on Venemaa kodanik, kellel on kehtiv Venemaa pass, ja ta on kogu oma elu Venemaal elanud, siis tuleb sihtriigiks määrata Venemaa.
2.4.Puuduvad sissesõidukeelu kehtestamist välistavad asjaolud ning proportsionaalne on taotlejale kohaldada 3-aastast sissesõidukeeldu. Taotleja puhul ei esine sissesõidukeelu kohaldamise kergendavaid asjaolusid, mistõttu oleks võimalik tema sissesõidukeelu kohaldamise tähtaega vähendada.
3.X. X. (edaspidi ka kaebaja) esitas 13.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 08.02.2023 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Lisaks esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse juhuks, kui kohus peaks kaebuse rahuldamata jätma.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukohad
4.1.PPA 08.02.2023 otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Otsuse tegemisel on rikutud põhjendamiskohustust, kaalutlusõigust ning uurimispõhimõtet. Kaebaja tõi intervjuudes välja, et tal on alust karta kodumaal tagakiusu poliitiliste vaadete ning nende väljendamise tõttu. Kaebaja poliitiliste vaadete avaldamine ei ole piirdunud sisekaemusega, vaid on avaldunud kolmandatele isikutele tuntaval viisil nii kodumaal kui ka tänases elukeskkonnas. Samuti on kaebaja olnud poliitiliste vaadete avaldamisel järjepidev ning seda sõltumata sellega kaasnenud ohust Venemaal.
4.2.Kaebaja ei nõustu PPA-ga, et tema tegevus ei ole toonud kaasa tagakiusu või võimude poolset reaktsiooni. Kaebaja on kahtlustatavana üle kuulatud tahtlikus tapmises 4 (15)
ning kaebaja on veendunud, et see on seotud tema poliitiliste vaadetega. Selline veendumus rajaneb ühelt poolt kriminaalmenetluse alustamise ajal (peale poliitilise agitatsiooniga alustamist ja korruptsioonijuhtumite paljastamise jagamist) ning teisalt sellel, et kaebajale teadaolevalt ei ole tal kuriteoohvriga kokkupuuteid olnud.
4.3.Kehtiva kohtupraktika kohaselt on aktsepteeritud asjaolude tõendamisel ka üksnes kaebaja enda väiteid, kuivõrd rahvusvahelise kaitse taotlemise kontekstis ei pruugi isikul olla muid tõendamisvõimalusi. Praktikas ongi väga keeruline (kui mitte võimatu) esitada tõendeid uurimisorganite tehtud viidete kohta seoses kriminaalasja algatamise tegelike motiividega, kuna tegelikke motiive püütaksegi peita õiguspäraste põhiõigustesse sekkumise aluste taha. Vastustaja on ohu hindamisel jätnud tähelepanuta, et lisaks Venemaa keskvõimu kritiseerimisele on kaebaja aktiivselt levitanud ka paljastusi just politsei poolsete korruptsioonijuhtumite kohta, mistõttu ei saa välistada, et kriminaalmenetlusliku sekkumisega püüti tasalülitada poliitiliselt aktiivseks muutuvat ja politsei enda korruptsioonile tähelepanu juhtivat noort inimest. Tagakiusamise tuvastamisel ei oma tähtsust vastustaja kõhklused uurimise vähese intensiivsuse või senise tagajärjetuse osas. Praktikas võidakse kriminaalmenetluslikke meetmeid kasutada mitte üksnes opositsiooniliste isikute ühiskonnast isoleerimiseks, vaid ka nende survestamiseks oma veendumuste väljendamisest hoidumiseks ilma neid sotsiaalsest ruumist kõrvaldamata. Vastustaja oleks pidanud kaebaja opositsioonilise tegevuse olulisuse hindamisel arvestama, et suurema osa oma poliitilisest agitatsioonist pani ta toime oma kodukohas ning sealse võimkonna silmis. Seega võis kaebaja tegevus siiski olulist tähelepanu äratada.
4.4.Vastustaja on tagakiusamise ohtu sisustanud suurelt jaolt üksnes Ukraina sõjale eelnenud perioodi poliitilise olukorraga, kuid oleks pidanud seda sisustama otsuse tegemise ajal Venemaal valitseva poliitilise olukorraga ning asetama kaebaja opositsioonilise tegevuse vastavasse konteksti. Seetõttu on põhjendamatu väita, et kaebaja opositsiooniline tegevus ei ole tähelepanuvääriv seetõttu, et teda kinni ei peetud või alusetult mõnes kuriteos ei rõõnatud. Võrreldes sõjaeelse olukorraga on võim asunud oluliselt rangemalt suhtuma keskvõimu kritiseerijatesse. On märgitud, et esineb olukordi, kus õiguskaitseametnikud on karjääriredelil tõusmise nimel valmis poliitiliselt ohtlike oponentidena taga kiusama isegi n-ö tavalisi inimesi. Ei saa nõustuda ka vastustaja hinnanguga, mille kohaselt saaks Venemaa võimude kontakteerumispüüete puudumisest Eestis viibiva kaebajaga järeldada viimase poliitilise tegevuse ebarelevantsus kodumaa võimuesindajate silmis.
4.5.Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 6 kohaselt lasub vastustajal haldusmenetluse läbiviimisel uurimiskohustus kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Tulenevalt HMS § 4 lg-st 2 tuleb kõiki olulisi asjaolusid otsuste langetamisel arvestada ning tulenevalt HMS § 56 lgst 1 ka põhjendustes välja tuua. Kuivõrd vastustaja on kogu ohuhinnangu rajanud kaebaja varasemale käitumisele, siis rajaneb otsus varjatud eeldusel, nagu hoiduks kaebaja kodumaal igasugusest opositsioonilisest tegevusest. Seda ei kinnita kaebaja senine tegevus Venemaal ning oma veendumuste allasurumist ning sellele vastassuunalist käitumist ei saa kaebajalt oodata juba inimõiguste ja poliitilise vabaduste tagamise vajaduse kontekstis. PPA jättis välja selgitamata kaebaja seisukoha edasise poliitilise käitumise osas, mistõttu on vastustaja vaadanud mööda uurimispõhimõttest tulenevatest kohustustest. Kaebaja jaoks saab võimalik tagakiusamise oht muutuda tegelikkuseks alates Venemaale naasmisest. Seejuures ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et Venemaa piiripunktis küsitletakse kodumaale naasvaid isikuid nende eemaloleku põhjuste ning eelnevalt viibitud riikide osas. Kaebajalt ei saa eeldada, et ta oma veendumusi eirates 5 (15)
annaks võimuesindajatele valeandmeid ja riskiks seeläbi juba värskema kriminaalmenetlusega. Tõeste andmete avaldamine aga üksnes suurendaks võimude tähelepanu kaebaja suhtes, arvestades seejuures, et Eesti on Venemaal tituleeritud kõige russofoobsema riigina üldse.
4.6.Kodumaale naastes esineb kaebaja suhtes tagakiusamise oht juba eelnevalt algatatud kriminaalmenetlusest, mille lõpetamise eeldamiseks puuduvad igasugused asjaolud. Ka on karmistatud oluliselt opositsioonilist tegevust puudutavaid süütegusid, milles kaebaja suhtes väljendub oht kriminaalmenetluste lisandumiseks ning karistamiseks. Samuti on temaga kontakteerunud mitmed isikud seoses tema poolt sõjavastaste vaadete avaldamisega. Nimelt postitas kaebaja kommentaari selle kohta, et „23. veebruar on Venemaa häbipäev“, mille peale on temaga ühendust võetud ning ähvardatud vägivallaga. Tegemist on küll elanike reaktsiooniga, kuid arvestades võimude üldisi hoiakuid, kardab kaebaja, et tal ei oleks võimalik saada õiguskaitset selliste ähvarduste või muu vägivalla vältimiseks.
4.7.Esineb reaalne ohtu, et vangistamise asemel on kaebaja sunnitud liituma armeega ja sõdima Ukrainas. See on kaebajale vastuvõetamatu. Kaebaja endised ja praegused sõbrad juba reaalselt sõdivad Ukrainas ning on tõenäoline, et ka kaebaja peaks seda tegema. Kaebajale väljastatud sobivusaste võimaldab teda mobiliseerida. Asjaolu, et kaebaja ei ole Eestis viibides mobilisatsioonikutset kätte saanud, ei tähenda seda, et talle seda ei ole väljastatud. Arvestades kaebaja kodukohast pärit eakaaslaste suunamist otsesesse lahingutegevusse (sh. mobiliseerimise eelistus erinevatest väiksematest asulatest), kaebaja mobilisatsioonikõlblikkust ning sõjalist olukorda, tuleb pidada sõtta sattumise ohtu ka täiesti tõsiseks. Armeega liitumisest keelduvaid isikuid survestatakse kaebaja kodukohas erinevate kuritegude inkrimineerimisega. Seetõttu on ka küllaltki tõenäoline, et kaebaja survestamine kriminaalmenetlusega jätkub kohe pärast tema naasmist.
5.Vastustaja seisukohad
5.1.Vaidlust ei ole, et kaebaja poliitilise meelsuse väljendamine on toimunud kaebuse punktis 1 kirjeldatud viisidel, kuid vastustaja jääb 08.02.2023 otsuses tehtud järelduse juurde, et kaebaja poliitilist meelsust ei saa pidada tema igapäevaelu osaks või kaebaja jaoks fundamentaalseks. Vastustaja on seisukohal, et eeltoodud järeldus on PPA 08.02.2023 otsuses põhjendatud. Kaebaja on kinnitanud, et tema poliitilise meelsuse avaldamine on toimunud ettevaatlikult ja konfidentsiaalselt, mis viitab sellele, et kaebaja ei olnud valmis riskima enda vabadusega selleks, et teostada enda õigust sõnavabadusele. PPA ei nõustu kaebaja ka selles, et tema senine poliitiline tegevus on toonud kaasa võimudepoolse reaktsiooni, mida saab käsitleda tagakiusamisena.
5.2.Kaebaja kahtlustatavana ülekuulamine ei ole koheselt käsitletav tagakiusamisena. Mitte igasugune negatiivne sündmus kaebaja elus pole käsitletav tagakiusamisena. Arvestades kuriteo, milles kahtlustatavana on kaebajat üle kuulatud, tõsidust, ei saa pidada eluliselt usutavaks, et kaebajat ei vahistatud, vaid tema koju tuli politseitöötaja, kes kaebaja endaga kaasa kutsus. Ka ei saa pidada eluliselt usutavaks, et pärast kahtlustatavana ülekuulamist lasti kaebaja vabaks ega kohaldatud tema suhtes nt elukohast lahkumise tõkendit või ei teostatud kaebaja kodus läbiotsimist. Kaebaja veendumus, et kahtlustatavana ülekuulamine on seotud tema poliitilise meelsusega, on kaebaja subjektiivne arvamus. Isegi kui eeldada, et kahtlustatavana ülekuulamise tegelik motiiv oli võimuorganite soov kaebajat survestada oma poliitilistest vaadetest loobuma, siis jääb 6 (15)
arusaamatuks, kuidas ülekuulamise järgselt sai kaebaja jätkata postituste tegemist või osaleda 2021. aastal meeleavaldustel Navalnõi toetuseks. Sellises olukorras oleks võimuorganid saanud järeldada, et kaebaja kahtlustatavana ülekuulamine ei ole andnud soovitud mõju ning rakendama kaebaja suhtes täiendavaid meetmeid, nt kaebajat uuesti üle kuulama või korraldama läbiotsimise kaebaja kodus vm. Ka asjaolu, et kaebajale teadaolevalt ei ole tal kuriteoohvriga mingit kokkupuudet olnud, ei välista ametivõimude õigustatud huvi kaebaja vastu antud asjas. Ei saa välistada, et keegi on viidanud kaebajaga sarnase välimusega isikule, kellel oli kokkupuude kuriteoohvriga, mistõttu kaebaja ülekuulamine võib olla täiesti mõistetav. Ei saa välistada ka seda, et samas asjas on üle kuulatud veel isikuid, kelle välimus sarnaneb kaebaja omale. Ka ei saa politseiametniku öeldust: „Sellised inimesed nagu teie“, teha järeldust, et Venemaa ametivõimud seostaks kaebajat mingi konkreetse maailmavaatega.
5.3.Kuigi Venemaa seadusi on karmistatud, siis ainuüksi muutunud seadused ei tähenda, et kaebaja ebaproportsionaalne karistamine muutub tõenäoliseks. PPA 08.02.2023 otsuses on võetud arvesse asjaolu, et Venemaal on teisigi riigivõimudest erineva meelsusega isikuid ning pelgalt võimudest erineva meelsuse omamine või jagamine ei too ilmtingimata kaasa võimude suurendatud tähelepanu ja tagakiusamist ning et käesoleval ajal on Venemaa ametivõimud võtnud sihikule kõrge profiiliga isikud, kohaliku tasandi aktivistid, kes valmistavad ametivõimudele probleeme, kaebaja profiil aga sellele ei vasta. Täiendavalt on PPA 08.02.2023 otsuses välja toodud, et kaebaja sotsiaalmeedia konto on kustutatud ning kaebaja on oma postitusi kustutanud.
5.4.Piiri ületavate isikute küsitlemine on tavapärane piiriületusega seotud protseduur ning asjaolu, et kaebajat võidakse piiril küsitleda, ei tähenda, et tema poliitiline meelsus piirivalvuritele teatavaks saab. Rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne. Kui kaebaja soovib neid asjaolusid kolmandatele isikutele avaldada, on see tema enda otsus.
5.5.Kaebaja ähvardamine eraisiku poolt sotsiaalmeedias ei ole veel oma olemuselt tagakius. Kaebuse lisast 2 nähtub, et ähvardava sisuga sõnumid on kaebajale saadetud 04.03.2022 ning puudub teave, kas pärast seda on sama isik või muud isikud kaebajat mingil moel veel ähvardanud.
5.6.Kaebaja hirm olla sunnitud armeega liituma ei ole käesoleval ajal kaebaja poolt põhistatud. Riigikohus on oma 15.02.2023 otsuse nr 3-20-1115 punktis 26 selgitanud, et VRKS § 19 lg 2 punkti 5 tähenduses tagakiusu jaatamiseks peaks isikule olema saadetud mobilisatsioonikäsk või -kutse, kas ja millised oleks isiku keeldumise võimalused ning kas ja miks poleks isikul võimalik neid kasutada. Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et kaebaja ei ole läbinud ajateenistust ning tal puudub igasugune sõjaväeline väljaõpe. Asjaolu, et kaebaja sõnul tema endised ja praegused sõbrad sõdivad Ukrainas, ei tähenda ilmtingimata, et ka ajateenistust mitteläbinud ning sõjaväelist väljaõpet mitteomavat kaebajat ootab ees sõjapiirkonda saatmine. Kaebaja sõnadest nähtub, et sõbrad asusid sõdima vabatahtlikult. Samuti esineb teavet, et ajateenijaid lahingupiirkondadesse ei saadeta. Märkimata ei saa jätta asjaolu, et vähemalt osaga Ukrainas sõjategevuses Venemaa poolel sõdivatest sõpradest on kaebaja enda sõnul suhtlemist jätkanud, mis aga on vastuolus kaebaja väitega, et kaebaja liberaalsetest vaadetest lähtuvalt on kaebaja jaoks Venemaa sõjategevus Ukrainas täiesti vastuvõetamatu. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kellele tulenevalt tema maailmavaatest on Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse täiesti vastuvõetamatu, jätkab suhtlemist Venemaa poolel sõjategevuses olevate sõprade ja tuttavatega pelgalt selle tõttu, et nad on kasvanud üles samas külas ning käinud samas
7 (15)
koolis. Taoliste maailmavaateliste erimeelsuste tõttu on inimesed läinud tülli ka oma lähimate pereliikmete ja sugulastega.
5.7.Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebaja saabus Eestisse XX.XX.XXXX ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles 03.09.2022. Kaebaja küll viibis ja töötas Eestis seaduslikul alusel, kuid on mõistlik eeldada, et kaebaja oli teadlik, et temale väljastatud viisa kehtivusajal on lõpp ning olukorras, kus kaebajal oleks olnud põhjendatud reaalne kartus langeda päritoluriigis tagakiusamise ohvriks, oleks olnud mõistlik rahvusvahelist kaitset asuda taotlema viivitamatult pärast Eestisse saabumist.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3) ning ei esine asjaolusid, mis vaatamata kaitse vajadusele ei võimalda isikut pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustada.
6.1.VRKS § 4 lg-st 1 tulenevalt on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu.
6.2.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, ent kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu.
7.Tagakiusamise ja tõsise ohu tuvastamise alused on toodud VRKS §-s 19. Tagakiusamisena võib käsitada mh füüsilist või vaimset vägivalda; diskrimineerivaid seadusandlikke, täidesaatva või kohtuvõimu meetmeid ja nende rakendamist; diskrimineerivat süüdimõistmist või ebaproportsionaalset süüdimõistmist või karistuse kehtestamist; samuti ligipääsu puudumist õiguskaitsele, mis peab kättesaadavuse korral olema tõhus ja püsiv (VRKS § 19 lg 6). Tõsise ohuna aga käsitatakse muu hulgas olukordi, kus isikule võib päritoluriiki naastes saada osaks nt surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamine, konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumine või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamine rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (VRKS § 4 lg 3).
8.Nii VRKS § 19 lg-s 2 sätestatud tagakiusu viisid kui ka VRKS § 4 lg-s 3 kehtestatud tõsise ohu liigid ei ole esitatud ammendavalt. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C465/07, punkt 31, jt). Sama seisukoht kohaldub ka võimaliku tagakiusu hindamisel. Seejuures tuleb tähele panna, et tagakiusuohu tõendamise standard ei ole rahvusvahelise kaitse asjades nii kõrge, et esinema peaks täielik kindlus või asjaolude tekkimine peaks olema väljaspool mõistlikku kahtlust, vaid piisab, kui põhistatakse, et esineb arvestatav võimalus, et oht realiseerub. Minevikusündmuste ja päritoluriigi teabe baasil tuleb prognoosida tulevikus aset leida võivaid sündmusi olukorras, kus kaitse taotleja peaks naasma oma päritoluriiki. Pagulasena tunnustamiseks ei pea taotleja juba olema kogenud põhiliste inimõiguste ränka
8 (15)
ja/või korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika võib taotleda sellise tagakiusuriski vältimiseks (direktiivi 2011/951 art 4 – faktide ja asjaolude hindamine).
9.VRKS poliitilise vaate mõistet ei ava. Küll aga teeb seda VRKS-i aluseks olev direktiiv 2011/95. Viidatud direktiivi artikli 10 lg 1 alapunkti e) kohaselt „poliitiliste vaadete mõiste hõlmab eelkõige vaadet, ideed või veendumust artiklis 6 nimetatud potentsiaalsete tagakiusajatega ja nende poliitika või meetoditega seotud küsimuses olenemata sellest, kas taotleja on tegutsenud sellest vaatest, ideest või veendumusest lähtudes või mitte“. Nii õigus omada poliitilist veendumust kui sõnavabadus (mis hõlmab ka oma poliitilise meelsuse väljendamise vabadust) on fundamentaalsed vabadusõigused.
10.Mõistet „poliitilised vaated“ on Euroopa Kohtu praktikas korduvalt defineeritud ning tõdetud, et seda tuleb tõlgendada laialt ning see mõiste võib hõlmata mis tahes vaadet või küsimust, mis puudutab riigiaparaati, valitsust, ühiskonda või poliitikat. See eeldus tugineb mitmele asjaolule. Kõigepealt väljendi „eelkõige“ kasutamine selleks, et loetleda mitteammendavalt asjaolud, mis võivad seda mõistet määratleda. Seejärel ei ole mainitud mitte ainult „vaateid“, vaid ka „ideid“ ja „veendumusi“ potentsiaalsete tagakiusajatega ja nende „poliitika“ või „meetoditega“ seotud küsimustes, ilma et taotleja oleks tingimata tegutsenud sellest vaatest, ideest või veendumusest lähtudes. Lõpuks on rõhk asetatud sellele, kuidas tagakiusajad nende „poliitilist“ laadi tajuvad (C-280/21, punktid 21 ja 27). Lisaks on kohtupraktikas selgitatud, et inimeselt ei saa oodata, et ta taganeks oma poliitilistest /.../ veendumustest /.../ või varjaks eelnimetatuid selleks, et vältida tagakiusu oma päritoluriigis (Euroopa Kohtu lahendid asjades C-199-201/12, C-71/11 ja C-99/11; C-56/17; Eesti kohtupraktika haldusasjades 3-18-388 ja 3-18-248 jm). Sellest kohtupraktikast juhindumise sobivust poliitilise meelsuse alusel tagakiusu asjades on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 21.04.2020 otsuse nr 3-19-2090 punktis 17.
11.Seega tuleb poliitilise meelsuse hindamisel lähtuda selle mõiste laiast tähendusest ning poliitilise meelsuse alusel tagakiusukartust hinnates ei tule analüüsida mitte seda, kuidas kaebaja peaks või võiks tagakiusu vältimiseks päritoluriiki naastes käituda, vaid hinnata tuleb tema isiklikke asjaolusid, eeldatavat (eelkõige sisemisest veendumusest ajendatud) käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu. Samuti ei saa poliitilise meelsuse alusel tagakiusukartust hinnates lähtuda üksnes minevikusündmustest, vaid teha tuleb ka prognoosotsus tulevikuks, ehk ajaks, mil isik päritoluriiki naaseb.
12.Kohus nõustub PPA 08.02.2023 otsuse 2 põhjendustega neid kõiki kordamata (halduskohtumenetluse seadustiku ehk HKMS § 165 lg 2). Ehkki vaidlust ei ole, et kaebaja on teataval määral avaldanud vastuseisu Venemaal valitseva poliitilise meelsuse suhtes, siis ei ole see toonud kaasa tagakiusu. Samuti ei pea kohus usutavaks, et Venemaale naastes võiks kaebajale osaks saada tagakius või tõsine oht, mille kaitseks rahvusvahelise kaitse instrument on loodud. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks, et kaebajat tema tahte vastaselt suunataks Ukraina sõtta Venemaa poolele sõdima.
13.Vastupidiselt kaebajale leiab kohus, et PPA ei ole rikkunud uurimis- ega ka põhjendamiskohustust. Kuigi PPA-l lasub rahvusvahelise kaitse menetluses asjas tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemise kohustus, peab rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjendused ning kaitse vajaduse olemasolu kinnitavad asjaolud esmajoones esitama taotleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule
Kaebuse lisa 1 (dtl 10–25).
9 (15)
ise (VRKS § 11 lg 2). Mis puudutab aga kaalutlusõiguse rikkumist, siis rahvusvahelise kaitse andmise otsus ei ole kaalutlusotsus, tegemist on hindamisotsusega. Kohtu hinnangul on PPA selgitanud välja olulised asjaolud, sh päritoluriigi info, ning hinnanud seda koos kaebaja antud ütlustega ja võimaliku tagakiusu ja tõsise ohu kontekstis ning leidnud põhjendatult, et kaebaja ei ole rahvusvahelise kaitse subjekt. Asjaolu, et kaebajale PPA järeldused ei meeldi, ei tähenda, et tegemist oleks olnud põhjendamis- või uurimiskohustuse rikkumisega.
14.Kohus nõustub kaebajaga, et rahvusvahelise kaitse taotluse hindamisel ei saa PPA keskenduda üksnes minevikusündmustele ning päritoluriigist lahkumisele eelnenud asjaoludele, vaid teatud juhtudel peab PPA hindama ja uurima ka seda, et kas isiku käitumises on toimunud muutusi, mis võiks temale tagakiusu või tõsise ohu tuua naasmisel. Ehkki PPA konkreetselt selliseid küsimusi haldusmenetluses ei esitanud, siis ei ole see toonud ebaõige otsustuse tegemist, kuivõrd PPA on hinnanud kaebaja käitumist, sh Ukraina sõja järgset käitumist, ning leidnud põhjendatult, et Venemaa ametivõimud ei ole eelduslikult kaebaja poliitilisest meelsusest teadlikud ning arvestades kaebaja käitumist, siis ei saa pidada tema opositsiooniliste vaadete avaldamist selliseks, et sellele võiks järgneda tagakius VRKS § 19 lgte 1 ja 2 tähenduses.
15.Kohus küsis kaebajalt istungil, et kuidas ta käituks Venemaale naastes ning kaebaja selgitas, et ta jätkaks opositsioonilist tegevust, mis seisneks aktsioonides, bännerites, lendlehtede jagamises 3 . Ehkki ei saa välistada, et kaebaja Venemaale naastes võiks sellise tegevusega tegeleda, siis ei pea kohus seda siiski kuigivõrd tõenäoliseks. Kaebaja lahkus Venemaalt enne Ukraina sõja alustamist ning Eestis viibides on tõendatud, et ta osales ühel miitingul. Lisaks tõi kaebaja kaebuses välja, et pärast kommentaari „23. veebruar on Venemaa häbipäev“ võeti temaga ühendust ning ähvardati 4 . Kohtu hinnangul ei ole turvalises riigis üksnes ühe meeleavalduse ja postituse tegemine just kuigivõrd aktiivne meelsuse avaldamine ning lisaks jääb arusaamatuks, mida kaebaja 23.02 all silmas pidas, kuna Venemaa alustas täiemahulist rünnakut Ukraina vastu 24.02.2022. Lisaks nähtub kaebaja esitatud tõendist, et kaebaja ei saa ise ka aru, et mis siis 23.02 oli. Postitust, millele selline sõnum järgnes, kaebaja kohtule või PPA-le haldusmenetluses esitanud ei ole. Veelgi enam, kaebaja isegi ei rääkinud sellisest vestlusest PPA-le. Kui kaebaja jätkaks samasugust tegevust Venemaal, osaleks aastas korra meeleavaldusel ja teeks ühe postituse, siis ei saa pidada Venemaa ametivõimude huviorbiiti sattumise tõenäosust just ülemäära suureks.
16.PPA on vastuseks kaebusele toonud põhjendatult välja, et kaebaja on jätkanud pärast Venemaa agressioonisõja alustamist suhtlust Venemaale jäänud sõpradega, sh nendega, kes on vabatahtlikult läinud Ukrainasse sõdima. Kohus nõustub PPA-ga, et ei ole eluliselt usutav, et isik, kellele tulenevalt tema maailmavaatest on Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse täiesti vastuvõetamatu, jätkab suhtlemist Venemaa poolel sõjategevuses olevate sõprade ja tuttavatega pelgalt selle tõttu, et nad on kasvanud üles samas külas ning käinud samas koolis. Taoliste maailmavaateliste erimeelsuste tõttu on inimesed läinud tülli ka oma lähimate pereliikmete ja sugulastega ning lõpetanud suhtlemise. Seega ei pea kohus usutavaks, et kaebaja opositsiooniline ja Ukraina sõja vastane maailmavaade oleks sedavõrd fundamentaalne, et Venemaal võiks sellest kaebajale probleeme tekkida.
17.Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ütlustest ei saa järeldada, et ametivõimud oleksid teadlikud kaebaja opositsioonilistest vaadetest. Kaebaja kirjeldatud tegevused, mille alusel ta arvab, et ametivõimud teavad tema opositsioonilistest vaadetest, leidsid aset enne Eestisse
Kohtuistungi helisalvestis istungi algusest alates 00:04:57–00:06:56. Kaebuse lisa 2 (dtl 26–27)
10 (15)
saabumist. Seejuures on kaebaja põhiline väide, et kaebaja opositsioonilistest vaadetest teadasaamise järgselt üritati teda süüdistada ka alusetult naaberküla naise mõrvas. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja ülekuulamine kriminaalmenetluses käsitatav tagakiusuna ning asjakohane on PPA osutus, et ülekuulamise järgselt sai kaebaja jätkata postituste tegemist, kaebaja sõnul tegi ta postitusi ajavahemikul 2018–2020 5 , või osaleda 2021. aastal meeleavaldustel Navalnõi toetuseks. Ehkki kaebaja püüab luua narratiivi, et politseinikud püüdsid teda korruptsioonijuhtumite avaldamise tõttu tasalülitada, siis ühtegi tõendit kaebaja esitanud ei ole. Küll aga tuleb tähele panna, et kaebaja enda sõnul ei olnud ta sotsiaalmeedias sisu loojaks, vaid ta jagas postitusi 6 . Kui ametivõimude eesmärgiks oleks olnud kaebaja tasalülitamine, siis oleks olnud loogiline, et politsei oleks selleks astunud ka tõsiseltvõetavaid samme. Seda aga ei tehtud. Kaebaja sõnul kutsuti teda esimest korda seoses mõrvaga politseisse 2019. aasta märtsis või aprillis7 ning teist korda 2019. aasta talve poole8. Seega kui kaebaja jätkas 2019. aastal pärast esimest politseis käiku oma opositsioonilist ja korruptsioonijuhtumeid avaldavat tegevust, mida ametivõimud ei salli ja mille lõppu nad soovivad, siis ei oleks 2019. aasta talvel toimunud teistkordne vestlus päädinud lihtsalt ütluste võtmisega ning ilma ühegi tõkendita vabaks laskmisega. Kohus peab usutavaks PPA väiteid, et sellises olukorras oleks Venemaa ametivõimud kasutanud oluliselt jõulisemaid meetmeid. Lisaks märgib kohus, et kaebajale väljastati välispass 09.09.2021 ning Eesti-Vene riigipiiri ületamisel tal probleeme ei olnud. Kohus ei pea usutavaks, et kui kaebaja suhtes oleks alustatud reaalselt kriminaalmenetlust mõrva süüdistuses, siis oleks tal olnud võimalik sedavõrd lihtsalt Venemaalt lahkuda ning veel selliselt, et keegi teda ei otsi. Kaebaja ei ole toonud välja, et teda oleks käidud politsei poolt otsimas, talle oleks saadetud kutseid vms. Seega ei pea kohus tõenäoliseks, et kaebajat oleks juba Venemaal elades süüdistatud naaberküla naisterahva tapmises või et seda hakataks tegema Venemaale naastes. Kaebaja võis käia küll ütlusi andmas, aga teda ei tunnistatud kahtlustatavaks või teda ei süüdistatud naise tapmises. Kohus nõustub PPA-ga, et mõrvajuurdluse käigus uuritakse erinevaid versioone ning politseiuurija lause: „Sellised inimesed nagu teie“, võis olla seotud ka nt kaebaja sõpruskonnaga, kus, nagu kaebaja ütlustes selgus, oli ka inimesi, kes varem kuritegusid on sooritanud9.
18.Ei saa eitada, et kaebaja esitatud seisukohtades nähtub vastumeelsus Venemaa poliitika vastu, kuid kaebaja poliitilise meelsuse väljendamine ei ole selline, et see võiks Venemaa ametivõimudes huvi äratada ning annaks aluse tagakiusuks. Kohus nõustub PPA-ga, et Venemaal on tänase võimuga opositsioonilistes vaadetes olevaid inimesi lisaks kaebajale veelgi ning üksnes opositsiooniliste vaadete omamine ning Venemaa alustatud agressioonisõjaga mittenõustumine ei ole aluseks, et pidada isikut tagakiusu eest rahvusvahelise kaitse vajajaks. Ka mitte igasugusele meelsuse avaldamisele ei järgne ametivõimude sanktsioone, kuivõrd ametivõimud ei ole võimelised iga sotsiaalmeediakontot jälgima. PPA palus kaebajal rääkida lendlehtede kleepimise kohta10 ning kaebaja selgitas, et printis välja umbes 40 A4 lehel silti „Putin on varas“, ent kohalike elanike seas soovitud efekti see ei leidnud, st kohalike elanike seas ei ole kaebajal olnud kandepinda. Lisaks on tähelepanuväärne ka see, et kaebaja kustutas enda postitused, kuna ta ei näinud põhjust neid sinna jätta, st kaebaja ei kustunud postitusi sel põhjusel, et keegi oleks teda nende pärast taga kiusanud, tal oleks olnud hirm enda turvalisuse pärast või et tal oleks nendest probleeme tekkinud11.
PPA kaebuse vastuse lisa 7, küsimuse 19 vastus (dtl 195). PPA kaebuse vastuse lisa 7, küsimuste 20–21 vastused (dtl 196).
PPA kaebuse vastuse lisa 7, küsimuse 26 vastus (dtl 196).
PPA kaebuse vastuse lisa 7, küsimuse 36 vastus (dtl 197).
PPA lisa 8, küsimuse 9 vastus (dtl 203–204).
PPA lisa 7, küsimus 22 vastus (dtl 196).
PPA lisa 8, küsimus 8 vastus (dtl 203).
11 (15)
19.Kaebaja on ütlustes PPA-le kinnitanud, et opositsiooniline tegevus ei ole tema elu põhiosa ning tema tegevus Venemaal oli tehtud ettevaatlikult ja konfidentsiaalselt12. Ehkki päritoluriigi infost nähtub, et avalikult Venemaa võimude kritiseerimise korral võib tagajärjeks olla inimese karistamine, siis ei ole alust arvata, et üksnes riigivõimu tegevusega mittenõustumine ja selle arvamuse avaldamine toob kaasa võimude suurema tähelepanu ja tagakiusamise. Hiljutised uuringud näitavad, et sõjategevust Ukrainas toetab arvatavasti üksnes iga neljas venelane ja üle poole elanikest loodavad, et Venemaa alustab rahukõnelusi13. Seega on tõenäoliselt kaebajaga sarnase poliitilise meelsusega isikuid Venemaal väga palju ja ei ole alust eeldada, et just kaebaja oma vaadete tõttu võimude erilise tähelepanu all oleks. Varjupaigaõiguse eesmärgiks ei ole kaitse andmine kõigile isikutele, kellele oma kodakondsusjärgse riigi tegevus vastumeelne on, vaid kaitse andmise eelduseks on reaalse ja tõsise ohu olemasolu. Puudub ka teave, et Venemaale naasnud Venemaa kodanikud võiksid ohus olla pelgalt seetõttu, et nad on pikemat aega Eestis viibinud ja siin rahvusvahelist kaitset taotlenud. Seejuures ei ole rahvusvahelise kaitse menetlus avalik ja kaitse taotlemisest kodakondsusjärgset riiki ei teavitata.
20.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset oma poliitiliste vaadete tõttu.
21.Lisaks tõi PPA otsuses välja, et kaebaja tagakiusu aluseks võib pidada ka sotsiaalsesse gruppi kuulumist. PPA möönis istungil, et otsuses ei ole seda sotsiaalset gruppi hästi välja toodud, aga selleks on Venemaa relvajõududesse värvatav isik. Vaidlustatud otsuses analüüsitakse neid asjaolusid otsuse punktis 1.6. Kohus ei pea vajalikuks otsuses toodut siinkohal korrata, ent kohus nõustub, et kaebaja väited võimaliku mobilisatsiooniga seonduvast ei anna alust tunnustada kaebajat rahvusvahelise kaitse saajana.
22.Riigikohus selgitas 15.02.2023 otsuse nr 3-20-1115 punktis 26, et pelk hirm mobilisatsiooni ees ei ole piisav, et jaatada kaitsevajadust. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei ole läbinud ajateenistust ega teeninud Venemaa relvajõududes14. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja sobivuskategooria on V 15 . EUAA raporti, mis käsitab Venemaa sõjaväeteenistust, kohaselt16 on olemas viis kategooriat, mis vastavad kirillitsa tähestiku viiele esimesele tähele (eesti tähtedega A, B, V, G, D). A-kategooria tähendab sobivust sõjaväeteenistuseks, B tähendab sobivust mõningate piirangutega, V tähendab piiratud sobivust, G ajutist mittesobivust ja D ebasobivust.
23.Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pärast Venemaa alustatud agressioonisõda Ukrainas oleks teda kutsutud sõjaväekomissariaati või et talle oleks saadetud mobilisatsioonikutse või -käsk. Et kaebajat võib ohustada mobiliseerimine ja seeläbi rindele saatmine, ei saa järelduda ka sellest, et kaebaja sõbrad ja tuttavad sõdivad Ukrainas Vene armee poolel. Kaebaja enda ütlustest nähtuvalt sõdivad tema sõbrad Ukrainas vabatahtlikult17. Ehkki kohtuistungil tõi kaebaja välja, et tema sõbrad läksid sõdima sel põhjusel, et neid ahistati Venemaa politsei poolt, siis ei ole kaebaja selle kohta tõendeid esitanud ning samuti ei väljendanud ta seda ka ütlustes PPA-le. Kohus küsis kaebajalt istungil, et kust ta sai teada, et PPA lisa 8, küsimuste 12 ja 13 vastused (dtl 204). The Conversation: https://theconversation.com/ukraine-war-new-figures-suggest-only-one-in-fourrussianssupport-it-but-that-wont-be-enough-to-oust-putin-196163 (21.05.2023)
PPA lisa 7, küsimuse 57 vastus (dtl 199).
Kaebuse vastuse lisa 5 (dtl 176–184).
PPA lisa 45 (dtl 702–806), punktis 1.2.2. ja 2.2; kättesaadav ka EUAA lehelt; https://euaa.europa.eu/sites/default/files/publications/2022-12/2022_EUAA_COI_Russia_Military_Service.pdf
PPA lisa 8, küsimuse 9 vastus (dtl 203–204).
12 (15)
sõbrad on Ukraina vastu sõdima läinud ning kaebaja vastas, et talle teatati Instagramis. Seega ei saanud kaebaja teada, miks nad sõdima läksid, vaid tegemist on pelgalt spekulatsiooniga. Ent isegi kui see nii oleks olnud, siis ei pea kohus vaatamata sellele kaebaja rindele saatmist tõenäoliseks.
24.Puudub vaidlus, et kaebaja kuulub sõjaväeteenistuse tähenduses V-kategooriasse, teda ei võetud ajateenistusse ja tal puudub sõjaväeline väljaõpe. Lisaks saab kaebaja antud ütlustest järeldada, et tema tuttavad-sõbrad, kes täna Ukrainas Vene armee poolel sõdivad, neid kutsuti sinna17. Kaebaja kutset saanud ei ole. Ka kaebaja vennale, kes elab Venemaal ja kes ei ole ajateenistust läbinud, ei ole mobilisatsioonikutset esitatud. Ka kaebaja enda ütlustest nähtub, et tema hirm mobiliseerimise ees ei ole reaalne. Nimelt selgitas kaebaja ka ise, et „See kategooria V-2, see tähendab, et inimesed on reservis. Nad ei osale kulle kohe tegevuses, aga nad võidakse mobiliseerida. Venemaal praegu mobiliseeritakse B-2, nii palju kui mina tean. Isikud, kes pole läbinud ajateenistust ja kes on, seda kutsutakse V või B kategooriaks, et nemad lähevad vabatahtlikena.“.
25.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebaja saatmine Ukrainasse sõdima on ebatõenäoline, kuna ta on V-kategooriaga isik, kel puudub igasugune väljaõpe ja samuti pole ta saanud kutset. Enne teda on kaks kategooriat (A ja B), kes on sobivamad ning seda on möönnud ka kaebaja ise.
26.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Venemaale naastes ei saaks kaebajale osaks ka tagakiusu sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast.
27.Kaebajat ei ole alust pidada ka täiendava kaitse saajaks ning kohus nõustub 08.02.2023 otsuses esitatud põhjendustega täiendava kaitse vajaduse puudumise kohta neid kordamata (otsuse punkt 2, dtl 20–21) . Ka kaebaja ei too kaebuses välja asjaolusid, miks PPA otsus kaebaja täiendava kaitse vajaduse puudumisest oleks õigusvastane. Kui Venemaa ametivõimud oleksid soovinud kaebajale naaberküla naise tapmises süüdistuse esitada, siis oleks seda tehtud koheselt või hiljemalt 2019. aasta talvel, kuid seda ei tehtud. Samuti ei kohaldatud kaebaja suhtes ühtegi tõkendit. Kohus ei pea usutavaks, et ametivõimud hakkaksid seda tegema nüüd, st sisuliselt 4 aastat hiljem. Lisaks ei ole kaebaja väited võimalikust kriminaalmenetluse alustamisest tõendamist leidnud.
28.Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pigem sel põhjusel, et ta ei soovi Venemaale naasta, mitte põhjusel, et talle võiks seal osaks saada tagakius. Et kaebaja ei pidanud endaga 2019. aastal toimuvat tagakiusuks, kinnitab ka asjaolu, et ta ei plaaninud Venemaalt lahkuda18. Kaebajal oli võimalik rahulikult aastatel 2020 – oktoober 2021 Venemaal elada ning ühtegi probleemi kaebajal ei olnud. Kaebaja sõnul lahkus ta Venemaalt pärast seda, kui Navalnõi pandi istuma ja ajakirjanikke hakati kinni panema ning ta mõistis, et see võib veel edasi minna20. Kohtule jääb aga lõpuni arusaamaks, miks kaebaja arvas, et ta võiks olla üks nendest. Kohtu hinnangul ei oleks kaebaja Venemaale naastes raskemas olukorras kui teised Venemaal elavad isikud, kes võimul olijate otsuseid ei toeta. Ehkki Venemaa poliitiline ja majanduslik olukord ning kehtestatud sanktsioonid põhjustavad paljudele pahameelt, mistõttu soovitakse ka Venemaalt lahkuda, siis ei ole see rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Kohus mõistab soovi sellises olukorras riiki mitte naasta ning see on ka inimlikult mõistetav, ent nagu kohus eelnevalt on välja toonud, siis ei ole see alus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Kohtuistungi helisalvestis, istungi alusest 00:09:56–00:23:00 PPA lisa 8, küsimuse 12 vastus (dtl 204).
PPA lisa 7, küsimuse 8 vastus (dtl 195).
13 (15)
29.Kuna kaebajat ei ole alust tunnistada rahvusvahelise kaitse saajaks, st pagulaseks või täiendava kaitse saajaks, siis ei ole alust PPA 08.02.023 otsust tühistada. Kuna kaebaja tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue.
30.Kaebaja ei ole esitanud eraldiseisvalt vastuväiteid lahkumisettekirjutuse tegemisele ning sissesõidukeelu kehtestamisele. Kuna kohus vaatab kaebuse läbi kaebuses toodud ulatuses, siis ei hinda kohus eraldi nende õiguspärasust. Asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust tegeliku reaalse tagakiusamise ohu tõttu ning sissesõidukeelu kohaldamine on põhjendatud heidutamaks isikuid rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi mitte kuritarvitama (Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2023 jõustumata otsus nr 3-22-1951, punkt 19). Halduskohus nõustub selle seisukohaga ning see on kohaldatav ka käesolevas asjas. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
31.Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kui kohus peaks kaebuse jätma rahuldamata. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et ta soovib asja vaidlustamisel viibida oma asja arutamise juures ning vajadusel osaleda ka kohtuistungil.
32.VRKS § 251 lg 2 järgi on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni käesolevas seaduses nimetatud õigused ja kohustused. VRKS § 31 lg 1 punkti 2 kohaselt on lõplik otsus mh PPA otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Lõpliku otsuse tegemine tähendab, et kaebaja ei ole enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses ning talle ei laiene sellest staatusest tulenevad õigused, sh ei ole tal enam viibimisõigust (vt VRKS 251 lg 2, aga ka §-des 34 ja 64 sätestatud õigused). Viibimisõiguseta välismaalasel on kohustus Eestist lahkuda (VSS § 3 lg 1). Kui välismaalane ei lahku Eestist vabatahtlikult, võib PPA lahkumiskohustuse sundtäita ja kaebaja välja saata (VSS § 73 lg-d 1 ja 2). Kaebajal võib Eestist lahkumisel või väljasaatmisel olla keeruline osaleda kohtumenetluses.
33.Riigikohus on rahvusvahelise kaitse vaidluses märkinud, et esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid niipalju, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kui isiku Eestis viibimise õiguslik alus on ära langenud, piisab eeskätt sellest, kui kohus keelab lahkumisettekirjutuse sundtäitmise. Ajal, mis isiku väljasaatmine on edasi lükatud, on tal õigus vältimatule sotsiaalabile, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiiv 2008/115/EÜ art 14, sotsiaalhoolekande seaduse § 8 ja § 5 lg 5; Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, punkt 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, punktid 11–13).
34.Kohus peab väljakujunenud kohtupraktikat arvestades põhjendatuks anda kaebajale võimalus viibida oma kohtumenetluse ajal Eestis. Riigikohus on 13.11.2020 määruses asjas nr 3-20-349 selgitanud, et esmase õiguskaitse meede peab olema proportsionaalne. Proportsionaalseks meetmeks (vähimaks vajalikuks) on praegusel juhul PPA 08.02.2023 otsuse punktis 2 tehtud lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni (HKMS § 251 lg 1 punkt 1).
14 (15)
Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja sai menetlusabi nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning tõlkekulude kandmiseks, kohustuseta need hiljem hüvitada19. Lisaks oli kaebajale määratud riigi õigusabi korras esindaja20. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad nii menetlusabi andmisega kui ka riigi õigusabi osutamisega seotud kulud riigi kanda. Muud kaebaja kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1) ning vastustaja võimalikud kulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).
36.Ehkki kohus on menetluse kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sünniaeg ning Eestisse saabumise aeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.