Keskkonnaõigus › Vesi

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

hüdroelektrienergia tootmise lõpetamist ja paisutuse likvideerimist käsitleda vajaliku meetmena, kui kogutud teabe kohaselt kaalub kaitse-eesmärkide saavutamine üles muud huvid ning kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole võimalik muude lahendustega. Samuti ei ole vastustaja kavandatava tegevuse hindamisel lähtunud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast, mille kohaselt Natura mõju hindamisel tuleb selgitada välja see, kas tegevusega kaasneb jõe kui elupaiga või hoiualal kaitstavate liikide seisundi halvenemine võrreldes Natura ala moodustamise hetkega. Vastustaja on vaidlustatud otsuses käsitlenud taotletavat tegevust justkui uut tegevust, mis on lubatav üksnes siis, kui pikaajalised kaitse-eesmärgid on saavutatud. See on ebaõige. Euroopa Liidu õigusest ei tule kohustust, et Eesti riik peaks taastama täielikult olukorda, mis valitses vanade paisude asukohas enne nende rajamist. Elupaiga ja liikide seisundi paranemise tagabki kalapääsu rajamine. Võrreldes varasema kui ka praeguse veekasutusega muutub veerežiim ühtlasemaks, sh kontrollitumaks. Vastustaja pidi seega arvestama, et Natura alaks määramise hetkel töötas Kunda HEJ toona kehtinud vee erikasutusloa alusel. Järelikult eksis vastustaja hindamise lähtepunkti määramisel. 4) Kaebuse teiseks küsimuseks on see, kas tegevuse puhul on välistatud Natura erandi kohaldamine loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 ja KeHJS § 29 lg 4 tähenduses. Vastustaja asus seisukohale, et Natura erand ei tule kohaldamisele, sest tegevusele on olemas alternatiivsed võimalused: hüdroelektrienergiat ei pea tootma, sest piirkonnas juba toodetakse elektrienergiat põlevkivist. See tõlgendus ei ole kooskõlas Riigikohtu 28.01.2021 otsuse nr 317-1739 p-ga 33, mille kohaselt nii jätkuva kui ka uue tegevuse puhul tuleb erandi kaalumisel arvestada realistlikke ja mõistlikke alternatiive, lähtudes kaebaja tegevuse eesmärkidest. Kaebaja soovib toota elektrienergiat just Kunda HEJ-s. Järelikult ei ole alternatiivseks lahenduseks see, et Lääne-Virumaal toodetakse ka muul moel elektrit. 5) Lisaks asus vastustaja seisukohale, et kavandatava tegevuse lubamiseks puudub avalik huvi. See on ebaõige. Baltimaade vanima hüdroelektrijaama taaskäivitamine on avalikes huvides. Euroopa Liit, sh Eesti on üha süvenevas energiakriisis. Fossiilsetest kütustest elektrienergia tootmine on kallis. On ilmselge, et üha süvenevat kriisi aitab vältida üksnes taastuvenergia edendamine, sh isegi väikeses mastaabis. Järelikult ei ole võimalik asuda seisukohale, et Kunda HEJ taaskäivitamine ei ole avalikes huvides. Lisaks on Natura erandi rakendamine õigustatud ka muinsuskaitselistel põhjustel. Riigikohus selgitas 28.01.2021 lahendis nr 3-17-1739 p-s 32, et muinsuskaitse kaalutlustel võib esineda piisav avalik huvi tegevuse lubamise vastu Natura alal. MKA on asunud seisukohale, et mälestise säilimise tagab kõige paremini vee erikasutus. Kaebaja ongi pakkunud välja lahenduse, mis võimaldab objektil säilida ning tagab keskkonnaeesmärkide saavutamise. 6) Lisaks tuleks vaidlustatud otsus tühistada ka teiste arvukate fakti- ja kaalutlusvigade tõttu. Näiteks on vastustaja selgelt väljendanud menetluses oma kõhklust, et kruvikalapääs ei pruugi Eesti tingimustes toimida, kuid samas on jäetud hindamata veeseaduse (edaspidi: VeeS) § 174 lg 4 tähenduses kalapääsu rajamise leevendamise nõude taotlus. Vastustaja asus ekslikult seisukohale, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik seda erandit Natura aladel rakendada. Samuti käsitleb vastustaja taotletavat tegevust paisu laiendamisena, sh paisu rekonstrueerimisena veetaseme tõstmise eesmärgil (Otsus, p 2.3.1.1.1). Ka see on ebaõige. Keskkonnaloa taotluses märgitud veetase on isegi ca 45 cm madalam, kui oli veetase looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lg 1 jõustumise hetkel. Lisaks on jäetud arvestamata asjaolu, et taotletav tegevus on kooskõlas Ida-Eesti veemajanduskava eesmärkidega.

laiendamist. Kaebaja taotletav tegevus on kavandatav (st uus) tegevus. Osaühing Generaator E&K omas Kunda I paisul veeluba nr L.VT.LV-12874 paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks kuni 04.10.2007. Seega on alates nimetatud veeloa kehtivuse lõppemisest paisutamine olnud Kunda I paisul ebaseaduslik, sest puudunud on veeluba. Seega on kaebaja taotlus käsitletav kavandatava tegevusena, mitte jätkuva tegevusena. KeA seisukoht on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (haldusasi nr 3-17-2565, p 14) 2) Pais asub Kunda jõe hoiualal, mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Sirtsi loodusalana. Kunda I pais asub Kunda jõe hoiualal, mis on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määrusega nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas“ § 1 lg 1 p 6 alusel ja mille kaitse alla võtmise eesmärk on: EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksuseinalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 vastu võetud korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 2 alap 395 kuulub Kunda jõe hoiuala Natura 2000 võrgustikku Sirtsi loodusala koosseisus. Kunda I paisu mõjualasse jäävad kaitstavatest elupaigatüüpidest mh jõed ja ojad (3260) ning liikidest, kelle elupaiku kaitstakse mh, harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), paksukojaline jõekarp (Unio Crassus). Kunda jõgi kuulub LKS § 51 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (edaspidi: määrus nr 73) nimistusse terves ulatuses. Määruses nr 73 nimetatud veekogusid nimetatakse edaspidi lõhejõgedeks. Lõhejõel on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine (LKS § 51 lg 1). 3) Lõhejõgedele või nende lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu (VeeS § 174 lg 3). Kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmist võib KeA leevendada või paisu omaniku või valdaja selle kohustuse täitmisest vabastada arvestades kaaluka põhjuse olemasolu (VeeS § 174 lg 4). Kalade läbipääsu nõudest vabastamise erandi kohaldamisel tuleb kaaluda nn Natura erandi (loodusdirektiivi artikkel 6 lg 4 kohaldamise) rakendamise võimalikkust. Vaid kaalukatel põhjustel ja erandlikel asjaoludel saab loobuda kalade läbipääsu kohustuse seadmisest. Antud juhul aga pole kavandatav tegevus vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning tegevusele leidub alternatiive. KeA seisukoht on kooskõlas ka kohtupraktikaga (RKHKo 08.10.2018, 3-16-478 p 31). KeA ei algatanud keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlust, sest kogutud teabe põhjal oli selge, et tegevusel on Natura ala kaitse-eesmärkidele ebasoodne mõju. KeA leidis, et taotlus on perspektiivitu, sest on selge kaebaja kavatsuste realiseerumise ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide ning veemajanduskava eesmärkide saavutamise ühildamatus. Paisutamise ja hüdroenergia kasutamise korral Kunda I paisul on välistatud Natura 2000 võrgustiku ala, Sirtsi loodusala, kaitse-eesmärkide saavutamine. Lisaks ei võimalda tegevus saavutada Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärke ja veemajanduskava eesmärke. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-17-2565 p-s 11 on kohus leidnud, et veeloa andmisest võib keelduda ka KMH-ta, kui on niigi selge, et veeloa andmine on konkreetsel juhul välistatud. Kunda jõgi kui loodusdirektiivi elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) ja kaitse-eesmärgiks olevate liikide jõesilmu, hariliku võldase, paksukojalise jõekarbi ja lõhe elupaik ei ole soodsas seisundis. Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitseeesmärkide saavutamiseks ei ole muud võimalust kui tuleb Kunda I paisul paisutus likvideerida, et tagada kaitsealustele liikidele vaba pääs paisust üles- ja allavoolu ning taastada paisjärve alla jäänud elupaigad. 4) Kaitsekorralduskava järgi on elupaigatüübile jõed ja ojad ning kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele lõhele, jõesilmule ja võldasele negatiivseteks mõjuteguriteks: Kunda jõel asuvad

paisud, mistõttu on hävinud suurem osa jõe alamjooksu väga headest kärestikest ning tõkestatud on siirdekalade rändetee jõe kesk- ja ülemjooksu kudealadele; hüdroenergia toomine viisil, millega kaasneb oht jõe veerežiimi rikkumiseks ja settereostuseks. Seega on kaebaja taotletav tegevus kaitsekorralduskava järgi elupaigatüübile jõed ja ojad ning kaitsealustele liikidele lõhele, jõesilmule ja võldasele kõige negatiivsemaks mõjuteguriks. 5) Taotletav kruvikalapääs ei leevendaks nimetatud negatiivseid mõjusid, mida on selgitatud KeA vaidlustatud korralduse p-s 3.2.1.1.2. Kruvikalapääsu puhul (a) kalade efektiivne läbipääs ei oleks tagatud (kruvikalapääsu sobimatusest vt p 2.20); (b) kruvikalapääsul endal puudub elupaigaline väärus ning paisjärvealused kärestikud jääksid endiselt uputatuks; (c) hüdroelektrienergia tootmisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid (oht jõe veerežiimi rikkumiseks ja settereostuseks) ei saa kruvikalapääsuga leevendada. Õige on kaebaja seisukoht, et kaitsekorralduskavast ei tule kohustust ilmtingimata likvideerida Kunda I pais ja arvestama peab teiste huvidega (nt Muinsuskaitseameti seisukohaga). Tegemist on KeA kaalutlusotsusega, mille tegemisel peab KeA hindama kaitse-eesmärkide saavutamist. Kaitsekorralduskavas on võldase kaitset puudutavate kaitse-eesmärkide saavutamise parimaks meetmeks peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist ja paisude likvideerimist. Samuti on jõesilmu kaitset puudutavate kaitse-eesmärkide saavutamisel parimaks meetmeks kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud Kunda jõel kalade rändeteede efektiivset avamist ja paisude likvideerimist. Lõhe puhul on kaitse-eesmärkide saavutamise parimaks meetmeks kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist, kalade rändeteede avamist, paisude likvideerimist ja paisjärvede all olevate jõeosade taastamist looduslähedasel kujul. Kaitsekorralduskava järgi on hüdroenergia tootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine üks võimalustest, kuidas kaitse-eesmärke saavutada. Hüdroenergia tootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimise meetme rakendamise eelduseks on see, et kogutud teabe kohaselt kaalub kaitse-eesmärkide saavutamine üle muud huvid ning kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole võimalik muude lahendustega. 6) Vastustaja peab menetluses välja selgitama mitte selle, kas tegevuse lubamisel muutub olukord halvemaks, vaid selle, kas tegevuse lubamisel on võimalik kaitse-eesmärke saavutada. KeA ei saa anda luba tegevuseks, mille puhul ei ole kaitse-eesmärkide saavutamine võimalik. KeA on lähtunud taotlusest, analüüsides, kas on võimalik kavandatava tegevuse elluviimisel saavutada ala kaitse-eesmärke, ent leidnud, et see ei ole võimalik isegi juhul, kui rakendataks leevendavaid meetmeid (nt kruvikalapääsu ehitamine). Paranenud olukorra taashalvendamist ei saa KeA lubada. Natura 2000 võrgustikku esitamise hetkel ei olnud Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi looduskaitseala hõlmaval Sirtsi loodusalal esineva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ega ka kõikide kaitse-eesmärgiks nimetatud liikide seisund soodne. Sirtsi loodusala kaitse-eesmärgiks ei ole mitte ainult ebasoodsa mõju vältimine (ehk seisundi säilitamine), vaid ka ala seisundi parandamine. Kui vahepeal on Natura ala seisund paranenud, siis tuleb lähtuda vahepeal paranenud seisundist (RKHKo 3-17-1739 p 28). KeA selgitab, et vahepeal paisu amortiseerumise tõttu veetase langenud, ning olukord muutunud jõeelustiku jaoks soodsamaks. Kaebaja poolt taotletava tegevusega – Kunda I paisu juurdeehituse ja rekonstrueerimise ning uute turbiinide kasutuselevõtu ning kruvikalapääsu ja -turbiini ehitamisega – muudaks oluliselt Kunda jõe veerežiimi Kunda I paisul ja kaebaja poolt kavandatav muutus oleks olulise keskkonnamõjuga. Seetõttu toimuks kaebaja taotletava tegevusega Natura 2000 võrgustiku ala seisundi halvendamine. 7) Õige on KeA järeldus, et kaebaja taotletav tegevus ei võimaldanud saavutada Kunda jõe veemajanduskava eesmärke. Veemajanduskava üheks meetmeks oli kalade rändetingimuste parandamine. Esitatud taotluse andmete põhjal on KeA alternatiive kaalunud ja jõudnud järeldusele, et kavandatavat tegevust ei saa soovitud viisidel ellu viia ning ainuke võimalik lahendus, mis tagab veekaitse eesmärkide täitmise, on paisutuse likvideerimine. Paisutamine

on olnud alates 2007. aastast ebaseaduslik, mistõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et kaebaja kogu tegevus on olnud suunatud sellele, et kaebaja poolt taotletav tegevus oleks kooskõlas veemajanduskava eesmärkide ja tähtaegadega. Veemajanduskavas on Kunda I pais välja toodud eraldi koormusallikana, mis takistab Kunda_3 veekogumil hea seisundi saavutamist. Kuna taotletav kruvikalapääs ei sobi kalade läbipääsu tagamiseks, siis sellest tulenevalt on taotletav tegevus vastuolus veemajanduskavaga. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et Kunda jõel ei tulnudki saavutada veekogu head seisundit (kaebuse p 41). 2009-2015 veemajanduskava kohaselt tuli Kunda_3 pinnaveekogumil hea seisund saavutada 2015. aastaks, mis jäi saavutamata. KeA on lähtunud tollal kehtivast veemajanduskavast (VMK 2015-2021), milles on pinnaveekogum nimetatud Kunda_3 tugevasti muudetud pinnaveekogumiks ning sellele on seatud eesmärgiks saavutada hea seisund aastaks 2021 (vt vaidlustatud korralduse p 3.2.2.). Nimetatud veemajanduskavas ei olnud seatud erandit Kunda_3 kogumi eesmärgile, vaid selle saavutamise tähtajale. 8) Kaebaja on seisukohal, et KeA on eksinud Natura erandi kohaldamisel, sest ei võtnud arvesse olulisi asjaolusid (kaebuse ptk 4.5). KeA sellega ei nõustu. Vaidlustatud korralduses on põhjalikult analüüsitud Natura erandi rakendamise võimalikkust, sh alternatiivide olemasolu ja ülekaaluka avaliku huvi puudumist (vt vaidlustatud korralduse p 3.2.1.2.3). Natura erandi kohaldamisel peavad olema täidetud kõik tingimused kumulatiivselt. Need tingimused ei ole täidetud: tegevusele on alternatiive ja puudub ülekaalukas avalik huvi. Seda on selgitatud KeA korralduse p-s 3.2.1.2.3, täpsemalt p-s 3.2.1.2.3.3. Kaebaja poolt kavandatava tegevuse puhul saab alternatiividena käsitleda ka muid taastuvenergia tootmise võimalusi (ka teisi tegevuse asukohti), samuti null-alternatiivi ja põlevkivi baasil elektrienergia tootmist. KeA hinnangul on alternatiivsed lahendused elektrienergia tootmisele olemas: muudes asukohtades või muul viisil taastuvenergia kasutamise osas (nt tuule- ja päikeseenergia kui Eesti kontekstis potentsiaalsemad taastuvenergia liigid), samuti põlevkivi baasil elektrienergia tootmine. Aktsiaseltsi Generaator ja OÜ Hellenurme Veski, millele kaebaja on viidanud, tegevuste eesmärgid on erinevad, mistõttu on erinev ka see, millised alternatiivid on realistlikud ja mõistlikud. Hüdroenergia kasutamine Kunda I paisul on arendaja erahuvi ega ole avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel vajalik. Kunda I paisul toodetav elektrienergia suurusjärk oleks korralduse ajal kättesaadavate andmete alusel ca 0,1-0,2% kogu Eesti taastuvast energiast. Seega ei oleks antud juhul Kunda I paisul toodetav elektrienergia riigi toodangus määrava tähtsusega – see ei tagaks kliimaeesmärkide täitmist ega energiajulgeolekut. Kaebaja viidatud Nõukogu määrus (EL) 2022/2577, 22. detsember 2022, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, ei kohaldu antud loamenetlusele, mis lõppes enne määruse vastuvõtmist. Kultuurimälestise sihtotstarbelise kasutamise eelistamine ei kaalu üles Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide ohtu seadmist. Kunda I pais võeti 2008. a muinsuskaitse alla olukorras, kus HEJs elektrit ei toodetud ja kogu kaitse all olemise ajal pole seal kordagi elektrit toodetud, seega ei ole elektritootmine peamine aspekt objekti kaitse all olemiseks. Ka ei tulene muinsuskaitseseadusest (MuKS), et MKA saaks nõuda kinnismälestise algses funktsioonis kasutusele võtmist – suur osa mälestistest ei ole kasutuses nende algses funktsioonis. 9) Vaidlustatud otsuses ei ole fakti- ega kaalutlusvigu. VeeS § 174 lg 4 järgi on kalade läbipääsu tagamise kohustusest vabastamise eelduseks see, et esineb kaaluka põhjuse olemasolu. Seda on KeA ka analüüsinud. KeA on selgitanud, et käesoleval juhul puudub selline kaalukas põhjus, miks kaebaja kalapääsu nõudest vabastada. KeA on leidnud (vaidlustatud korralduse p 3.2.1.1.3), et Natura alade puhul saab VeeS § 174 lg 4 erandit rakendada, kui täidetud on nn Natura erandi eeldused, nii nagu kaebaja kaebuse p-s 68 on välja toonud. Need eeldused ei ole aga täidetud. Olenemata asjaolust, et kaebaja soovis veetaset tõsta tasemeni, mis oli LKS § 51 lg 1 jõustumise hetkel, ligi 20 aastat tagasi, on

vahepeal paisu amortiseerumise tõttu veetase langenud, ning olukord muutunud jõeelustiku jaoks soodsamaks. Veetaseme tõstmisel toimuks paranenud olukorra taashalvendamine, sest suureneb paisutuskõrgus, veetasemete vahe paisust üles- ja allavoolu, ning suureneb paisjärvelise jõelõigu ulatus ja veesügavus, aeglustub veevool paisust ülesvoolu ja seega muutub veerežiim, kärestikulised elupaigad on uputatud paisjärve alla veelgi suuremas ulatuses. Nagu KeA on vaidlustatud korralduse p-s 3.2.1.1.1. selgitanud, siis ei kavanda kaebaja Kunda I paisule kalade kudemisvõimaluste parandamist veetaseme tõstmise ja veerežiimi muutmise abil, seega ei ole kavandatav tegevus lubatav. Olemasoleva veetaseme tõstmise eesmärgiks saaks olla vaid elektritootmise käivitamine ning sellest tulu maksimeerimine, sest veetaseme tõstmine iseenesest muudab paisurajatiste puhul alati kalade rännete tagamise pöördvõrdeliselt raskemaks ja ka kulukamaks. Kunda I paisul, kaebaja poolt taotletaval tasemel paisutamisel, puudub efektiivselt toimiv kalapääsulahendus. Kaebaja taotletav tegevus eeldaks paisu rekonstrueerimist, sest Kunda I pais ja hüdroelektrijaam ei olnud taotluse esitamise hetkel sellises seisukorras, et neid saaks kasutada ettevõtte kavandatava tegevuse kohaselt. Kavandatava tegevuse järel muutub Kunda I paisul veerežiim ning selge pole, kuidas mitmete seadmete koostöötamise korral suudetakse tagada stabiilne veetase ning vooluhulk. Kaebaja enda veeloa taotlusest ilmneb, et vajalik on paisu ja HEJ rekonstrueerimine.

5) VeeS § 174 lõike 4 rakendamata jätmise kaalutlused ei ole piisavad ja arvestamata on jäetud asjaoluga, et ka kultuuriväärtuste säilitamine on oluline avalik huvi. Nõustuda tuleb, et Natura kaitse-eesmärkidega arvestamine on oluline, kuid see ei anna alust muude avalike huvide kaalumata jätmiseks. KeA väide, et Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda I paisul ei esine kaalukat põhjust, mille alusel saaks ettevõtet vabastada kalade läbipääsu tagamise kohustusest, on kaalutlemata ja muinsuskaitseliste huvidega arvestamine kaalutluse teostamisel paljasõnaline. 6) KeA on vaidlustatavas korralduses asunud seisukohale, et Kunda jõe paisutuse likvideerimisel on ühildatud nii muinsuskaitselased kui ka keskkonnakaitselised huvid, kuid arvestamata on jäetud asjaoluga, et sellisel juhul ei ole võimalik kasutada hüdroelektrijaama oma algses funktsioonis, mis aga ei taga selle säilimist ja korrashoidu parimal moel. KeA viide MuKS § 40 lõike 1 rakendamise võimalikkuse ehk antud juhul paisu teisaldamise kohta on asjakohatu, sest nimetatud sätte rakendamise eeldusteks on möödapääsmatus ja suur avalik huvi, mida kumbagi käesoleval juhul ei esine. Lisaks on tähelepanuta jäetud sama paragrahvi lõikest 2 tulenev eeldus.

KOHTU PÕHJENDUSED

veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine (LKS § 51 lg 1). Lõhejõgedele või nende lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu (VeeS, § 174 lg 3).

lubatav hoolimata mõjust Natura 2000 võrgustiku alale, näiteks tulenevalt muinsuskaitselistest kaalutlustest (otsuse p 31). Riigikohus siiski pidas oluliseks välja tuua, et keskkonnaluba on taotletud nii vee paisutamiseks kui ka hüdroenergia tootmiseks, mistõttu pole võimalik läbi viia eraldiseisvat hindamist üksnes paisutuse säilitamise osas, kuna see eeldaks alternatiivse taotlust paisutuse säilitamiseks ilma hüdroenergia tootmise lubamiseta esitamiseks (p 27). Ka praegu on keskkonnaluba taotletud nii vee paisutamiseks kui hüdroenergia kasutamiseks ning kaebaja on vaidlustanud KeA keeldumise mõlema tegevuse osas. Seega ei ole halduskohtu arvates käesolevas asjas võimalik asuda teistsugusele järeldusele kui Riigikohus asjas nr 3-16-478, sest hüdroenergia tootmisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid veerežiimile kruvikalapääs ja -turbiin ei välista ega leevenda.

Kaitsekorralduskavas on võldase kaitset puudutavate kaitse-eesmärkide saavutamise parimaks meetmeks peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist ja paisude likvideerimist. Samuti on jõesilmu kaitset puudutavate kaitse-eesmärkide saavutamisel parimaks meetmeks kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud Kunda jõel kalade rändeteede efektiivset avamist ja paisude likvideerimist. Lõhe puhul on kaitse-eesmärkide saavutamise parimaks meetmeks kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist, kalade rändeteede avamist, paisude likvideerimist ja paisjärvede all olevate jõeosade taastamist looduslähedasel kujul. Kaitsekorralduskava järgi hüdroenergia tootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine üks võimalustest, kuidas kaitseeesmärke saavutada. Jõgede ja ojade elupaigatüübi puhul on pikaajalise kaitse-eesmärgina välja toodud ala säilimine Sirtsi loodusalal 34 hektaril A esinduslikkusega. Kalade rändeteed jõel asuvate paisude juures peavad olema efektiivselt avatud. Jõe seisundiklass veemajanduskava kriteeriumite järgi peaks olema vähemalt hea. Negatiivsete mõjuteguritena on välja toodud siirdekalade rändeteede ja teiste kalade vaba liikumise tõkestamine olulisteks rändetakistuseks olevate paisudega, samuti hüdroenergia tootmine viisil, millega kaasneb pidev oht veerežiimi rikkumiseks (vooluhulga kõikumine) ning setetereostuseks. Seega, kui paisjärvealuseid elupaiku ei taastata ja rändeteid efektiivselt ei avata, ei ole võimalik saavutada Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärke, st saavutada elupaigatüübi (ja ühtlasi ka kaitseeesmärgiks olevate liikide elupaikade) soodsat seisundit (kogu ulatuses esinduslikkus A). Kaitsekorralduskava kohaselt ei ole Sirtsi loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning liikide hariliku võldase, jõesilmu ja lõhe elupaikade kaitseseisund praegu soodne. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt mõjutab Kunda I pais vooluveekogumit Kunda Jaama tn sillast suudmeni (Kunda_3), mis on tugevasti muudetud veekogum. Veekogumite seisundiinfo alusel on veekogumi seisund 2019. aasta koondhinnangu alusel hinnatud halvaks. 2017. aastal oli veekogumi koondseisund hinnatud kesiseks, seega on veekogumi seisund halvenenud. Halva koondseisundi põhjuseks on Kunda I pais kalade rände takistajana ning ühealuseliste fenoolide, polübroomeeritud difenüüleetrite ja elavhõbeda esinemine vee-elustikus, kalades. Vooluveekogumi Kunda_3 hea seisund tuli saavutada 2021. aastaks. KeA keeldus veeloa andmisest VeeS § 192 lg 3 p 8 alusel kohtu arvates põhjendatult, sest kavandatav tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise või ei võimalda nende saavutamist ning veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes ei ole veemajanduskavas seatud Kunda_3 veekogumi osas VeeS § 39–42 nimetatud erandeid. Natura alade kaitse ei tohi piirduda meetmetega, mis on mõeldud inimtegevusest tuleneva välise kahjustamise ja häirimise vältimiseks, vaid see peab vastavalt olukorrale hõlmama ka positiivseid meetmeid ala seisundi säilitamiseks ja parandamiseks (nt Euroopa Kohtu otsused nr C-399/14, p 43 ja nr C-404/09, p 126; vt ka loodusdirektiivi art 2 lg 2).

suurematele ja liigirikka kalastikuga jõgedele. Kruvikalade eksperthinnangust nähtuvalt on R. Järvekülg kokku võtnud olemasoleva teaduskirjanduse kruviturbiini ja -tõstukitega seonduvalt, samuti tutvus ta Urli jõel asuvate Pilsingi ja Datzbergeri (Pilsingist ca 1,5 km allavoolu) hüdrosõlmede (sh kruviturbiinide ja kruvitõstukitega), samuti Pilsingist 1,9 km ülesvoolu asuva Atzenhofer’i hüdrosõlme ja möödaviikpääsuga. R. Järvekülg leiab, et senise olemasoleva teabe kohaselt ei ole kruvikalapääs sobilikuks lahenduseks kalade läbipääsu tagamiseks lõhejõgedel. Puuduvad uuringud, mis kinnitaks kruvikalapääsu sobivust jõesilmu, lõhe, meriforelli ja teiste siirdekalade tõusvaks rändeks. Rannikujõgedel, kus esinevad siirdekalad, tuleks tema soovituse kohaselt kruvikalapääsu rajamist vältida. KeA on vastuargumendid kruvikalapääsule esitanud vaidlustatud korralduse p-s 3.2.1.1.2. Kohtul puudub alus eksperdi järelduste ja soovituste kahtluse alla seadmiseks. Kaebaja tugineb Austria ja Saksamaa näidetele, kus kruvikalapääse on rajatud ka Natura ala jõgedele, samuti on kaebaja lisanud mag Christian Mitterlehneri arvamus kruvikalatõstuki REHART/Strasser toimivusest mh Kunda jõel (kaebuse lisa 12, dtl 1358‒1393). Kohtu hinnangul ei põhine väliseksperdi arvamus kohalikke olusid arvesse võtvale ekspertiisile, vaid Saksamaalt ja Austriast saadud kogemustele, millised olud ei ole aga meile üks-üheselt ülekantavad, nagu on toonud välja R. Järvekülg kruvikalapääsude eksperthinnangus, arvestades mh siirdekalade suurt hulka Kunda jões, kalade suurust ning paisutuse kõrgust Kunda I paisul. Asjas esitatud tõendite pinnalt ei ole kohtul tekkinud veendumust, et elupaiga ja liikide seisundi paranemise tagab kruvikalapääsu rajamine. Piisavaks argumendiks ei saa lugeda ka seda, et kruvikalapääsu rajamine leevendaks mõnevõrra praegust olukorda, kus Kunda I pais on kaladele läbimatuks rändetõkkeks. Kaebaja on viidanud Võhandu jõe Viira paisuga paisutamise veeloale nr L.VV/330221 väites, et see luba kinnitab kruviturbiinide sobivust Natura aladele. Vastustaja on 02.05.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et Viira paisul kasutatakse kruviturbiini hüdroenergia kasutamiseks ehk elektritootmiseks ning tegemist ei ole kruvikalapääsuga. Viira paisu puhul on kalade läbipääs tagatud hoopis tehiskärestikuga, mis on kaladele atraktiivne jõesängis asuv möödapääs Viira paisu turbiinidest. Lisaks juhib KeA tähelepanu sellele, et Kunda I paisul on veetasemete vahe oluliselt suurem, 7,7 meetrit, kui Viira paisul, kus veetasemete vahe on ainult 0,65 m, mistõttu ei ole ka vastavad tehnilised lahenduse üheselt ülekantavad. Kohus nõustub vastustajaga, et Kunda I pais ei ole võrreldav Viira paisuga.

võimalused olemas, mistõttu hüdroenergia kasutamine Kunda I paisul ei ole hädavajalik ja asendamatu. Vastustaja on viidanud VeeS eelnõu seletuskirjale, milles on ülekaaluka avaliku huvi esinemist seostatud elutähtsa teenuse tagamisega või looduskaitselistest seisukohtadest tulenevate kaalutlustega. Elutähtis teenus on ka elektrienergia. Vastustaja on tuginenud sellele, et Kunda I paisul toodetav elektrienergia suurusjärk oleks ca 0,1-0,2% kogu Eesti taastuvast energiast. Seega ei oleks antud juhul Kunda I paisul toodetav elektrienergia riigi toodangus määrava tähtsusega. Ettevõte ei ole ka kirjeldanud, et Kunda I paisul toodetud elektrienergial oleks kohalikul tasandil oluline roll. Kohtu arvates ei ole KeA teinud kaalutlusvigu. Ehkki ka väikese võimsusega taastuvenergia tootmine panustab energiajulgeolekusse ning aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, on siiski võimalikud KeA välja toodud alternatiivid, mis ei mõjuta negatiivselt Natura ala. Sealjuures tuleb alternatiive kohtu hinnangul hinnata riigi tasandil ‒ sest direktiivid on suunatud liikmesriikidele ‒ mitte aga üksiku ettevõtja tasandil. Seetõttu pole tähtsust sellel, kas kaebaja saaks peale hüdroenergia tootmise keskenduda mõnele teisele ärisuunale või peaks ta enda tegevuse lõpetama.

nõusoleku andmine veel keskkonnaloa väljastamist, kuna lõppastmes väljastab loa vee paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks KeA ning seda juhul, kui erandi tegemise eeldused on täidetud. Pole kindel, kas Linnamäe paisu osas vastav erand tehakse.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.