lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2176/31

Keskkonnaõigus › Vesi

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 17.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2176/31
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Vesi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6717
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2176

Haldusasi

Aktsiaseltsi Generaator kaebus Keskkonnaameti 30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Keskkonnaameti 25.08.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/162 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – aktsiaselts Generaator, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Allar Jõks ja Britta Retel Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Hanna Maria Kokla Kaasatud haldusorgan ‒ Muinsuskaitseamet, volitatud esindajad Külli Siim ja Aivi Lintnermann

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Aktsiaselts Generaator esitas 09.09.2020 Keskkonnaametile (edaspidi ka: KeA) tähtajatu keskkonnaloa taotluse Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Kunda linnas Jõe tn 21 kinnistul asuval Kunda I paisul ning tahkete ainete uputamiseks Kunda jõkke kruvikalapääsu ja –turbiini rajamise eesmärgil.
2.Keskkonnaamet keeldus 30.06.2021 korraldusega nr DM-111486-23 aktsiaseltsile Generaator keskkonnaloa andmisest.
3.Aktsiaselts Generaator esitas 31.07.2021 KeA-le vaide KeA 30.06.2021 korralduse kehtetuks tunnistamiseks ja aktsiaselts Generaatori 09.09.2020 taotluse uueks läbivaatamiseks.
4.Keskkonnaamet tagastas 25.08.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/162 aktsiaselts Generaatori vaide, kuna oli seisukohal, et vaie on esitatud mittetähtaegselt ning ei esinenud mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks.
5.Aktsiaselts Generaator esitas Tartu Halduskohtule 23.09.2021 kaebuse, milles taotles tühistada KeA 30.06.2021 korraldus nr DM-111486-23 ning 25.08.2021 käskkiri nr 11/21/162. Kaebusega koos esitas kaebaja tõendite kogumise taotluse, et tõendada kaebuse tähtaegsust, ning taotluse Muinsuskaitseameti kaasatud haldusorganina haldusasja menetlusse kaasamiseks.
6.Tartu Halduskohus andis 14.03.2022 määrusega haldusasja nr 3-21-2176 kohtualluvuse järgi üle lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
7.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 28.04.2022 määrusega menetlusse nõuetes tühistada KeA 30.06.2021 korraldus nr DM-111486-23 ja 25.08.2021 käskkiri nr 1-1/21/162 (resolutsiooni p 1) ning luges kaebuse tähtaegseks (resolutsiooni p 2).
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 10.02.2023 määrusega KeA määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas osaliselt Tallinna Halduskohtu 28.04.2022 määruse resolutsiooni p 2 ning tegi tühistatud osas uue määruse, millega luges aktsiaseltsi Generaator kaebuse KeA 30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 tühistamise nõudes esitatuks kaebetähtaega ületades ning jättis aktsiaseltsi Generaator taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus lõpetas selle tühistamisnõude osas asja menetluse. Samas rahuldas ringkonnakohus aktsiaseltsi Generaator taotluse täiendada kaebust KeA 30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kunda I paisu hüdroelektrijaam on vanim Baltimaades (rajatud 1893. a). Kunda hüdroelektrijaam (edaspidi: Kunda HEJ) ja seda ümbritsev ala on määratud kultuurimälestisalaks. Samas on jõgi määratud Kunda jõe hoiualaks ehk Natura 2000 võrgustikku kuuluvaks alaks (edaspidi: Natura ala). Kunda HEJ töötas kuni aastani 2007. 2) Aktsiaselts Generaator soovib jätkata hüdroelektrienergia tootmist olemasolevas Kunda HEJ kompleksis. Kunda HEJ õiguslik staatus on ebaselge, sest ametkondadel puudub ühine arusaam, kas tuleks toetada taastuvenergia tootmist ja tagada Baltimaade esimese hüdroelektrijaama säilimine või see hoopiski kalade läbipääsu nimel lammutada. Muinsuskaitseamet (edaspidi: MKA) ning ka Viru-Nigula vald (edaspidi: KOV) pooldavad avalikes huvides Kunda HEJ taaskäivitamist ning paisu säilimist. Samas KeA eelistab taastuvenergia tootmisele põlevkivist elektrienergia tootmist ning käsitleb mistahes tegevust Kunda jõel Natura ala tõttu perspektiivituna. 3) Kaebuse esimeseks küsimuseks on see, kas Natura aladel on hüdroelektrienergia tootmine, sh paisutamine perspektiivitu tegevus ning kalade rände eesmärgil tuleb pais lammutada. Vastus sellele on eitav. Vastustaja on seisukohal, et tegevus on vastuolus Natura ala kaitseeesmärkidega ning rikub Natura ala terviklikkust. See on ebaõige. Otsus on olulise kaalutlusveaga, kuivõrd lähtub põhimõttest, et kaitsekorralduskava kohaselt tuleb pais likvideerida. Kunda jõel kehtib Keskkonnaameti 20.07.2017 peadirektori poolt kinnitatud „Sirtsi LKA ja Kunda jõe HA (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava 2016–2025“ (edaspidi kaitsekorralduskava, arvutivõrgus: https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=-352495892). Kaitsekorralduskava ei keela hüdroelektrienergia tootmise alustamist, sh saab

hüdroelektrienergia tootmise lõpetamist ja paisutuse likvideerimist käsitleda vajaliku meetmena, kui kogutud teabe kohaselt kaalub kaitse-eesmärkide saavutamine üles muud huvid ning kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole võimalik muude lahendustega. Samuti ei ole vastustaja kavandatava tegevuse hindamisel lähtunud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast, mille kohaselt Natura mõju hindamisel tuleb selgitada välja see, kas tegevusega kaasneb jõe kui elupaiga või hoiualal kaitstavate liikide seisundi halvenemine võrreldes Natura ala moodustamise hetkega. Vastustaja on vaidlustatud otsuses käsitlenud taotletavat tegevust justkui uut tegevust, mis on lubatav üksnes siis, kui pikaajalised kaitse-eesmärgid on saavutatud. See on ebaõige. Euroopa Liidu õigusest ei tule kohustust, et Eesti riik peaks taastama täielikult olukorda, mis valitses vanade paisude asukohas enne nende rajamist. Elupaiga ja liikide seisundi paranemise tagabki kalapääsu rajamine. Võrreldes varasema kui ka praeguse veekasutusega muutub veerežiim ühtlasemaks, sh kontrollitumaks. Vastustaja pidi seega arvestama, et Natura alaks määramise hetkel töötas Kunda HEJ toona kehtinud vee erikasutusloa alusel. Järelikult eksis vastustaja hindamise lähtepunkti määramisel. 4) Kaebuse teiseks küsimuseks on see, kas tegevuse puhul on välistatud Natura erandi kohaldamine loodusdirektiivi artikli 6 lõike 4 ja KeHJS § 29 lg 4 tähenduses. Vastustaja asus seisukohale, et Natura erand ei tule kohaldamisele, sest tegevusele on olemas alternatiivsed võimalused: hüdroelektrienergiat ei pea tootma, sest piirkonnas juba toodetakse elektrienergiat põlevkivist. See tõlgendus ei ole kooskõlas Riigikohtu 28.01.2021 otsuse nr 317-1739 p-ga 33, mille kohaselt nii jätkuva kui ka uue tegevuse puhul tuleb erandi kaalumisel arvestada realistlikke ja mõistlikke alternatiive, lähtudes kaebaja tegevuse eesmärkidest. Kaebaja soovib toota elektrienergiat just Kunda HEJ-s. Järelikult ei ole alternatiivseks lahenduseks see, et Lääne-Virumaal toodetakse ka muul moel elektrit. 5) Lisaks asus vastustaja seisukohale, et kavandatava tegevuse lubamiseks puudub avalik huvi. See on ebaõige. Baltimaade vanima hüdroelektrijaama taaskäivitamine on avalikes huvides. Euroopa Liit, sh Eesti on üha süvenevas energiakriisis. Fossiilsetest kütustest elektrienergia tootmine on kallis. On ilmselge, et üha süvenevat kriisi aitab vältida üksnes taastuvenergia edendamine, sh isegi väikeses mastaabis. Järelikult ei ole võimalik asuda seisukohale, et Kunda HEJ taaskäivitamine ei ole avalikes huvides. Lisaks on Natura erandi rakendamine õigustatud ka muinsuskaitselistel põhjustel. Riigikohus selgitas 28.01.2021 lahendis nr 3-17-1739 p-s 32, et muinsuskaitse kaalutlustel võib esineda piisav avalik huvi tegevuse lubamise vastu Natura alal. MKA on asunud seisukohale, et mälestise säilimise tagab kõige paremini vee erikasutus. Kaebaja ongi pakkunud välja lahenduse, mis võimaldab objektil säilida ning tagab keskkonnaeesmärkide saavutamise. 6) Lisaks tuleks vaidlustatud otsus tühistada ka teiste arvukate fakti- ja kaalutlusvigade tõttu. Näiteks on vastustaja selgelt väljendanud menetluses oma kõhklust, et kruvikalapääs ei pruugi Eesti tingimustes toimida, kuid samas on jäetud hindamata veeseaduse (edaspidi: VeeS) § 174 lg 4 tähenduses kalapääsu rajamise leevendamise nõude taotlus. Vastustaja asus ekslikult seisukohale, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik seda erandit Natura aladel rakendada. Samuti käsitleb vastustaja taotletavat tegevust paisu laiendamisena, sh paisu rekonstrueerimisena veetaseme tõstmise eesmärgil (Otsus, p 2.3.1.1.1). Ka see on ebaõige. Keskkonnaloa taotluses märgitud veetase on isegi ca 45 cm madalam, kui oli veetase looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lg 1 jõustumise hetkel. Lisaks on jäetud arvestamata asjaolu, et taotletav tegevus on kooskõlas Ida-Eesti veemajanduskava eesmärkidega.

10.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 1) Kaebaja esitas tähtajatu keskkonnaloa taotluse Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks Kunda I paisul ning tahkete ainete uputamiseks Kunda jõkke kruvikalapääsu ja -turbiini rajamiseks (edaspidi: kaebaja taotlus). Kaebaja taotluse kohaselt eeldab paisul paisutamine ja hüdroenergia kasutamine paisu rekonstrueerimist ning

laiendamist. Kaebaja taotletav tegevus on kavandatav (st uus) tegevus. Osaühing Generaator E&K omas Kunda I paisul veeluba nr L.VT.LV-12874 paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks kuni 04.10.2007. Seega on alates nimetatud veeloa kehtivuse lõppemisest paisutamine olnud Kunda I paisul ebaseaduslik, sest puudunud on veeluba. Seega on kaebaja taotlus käsitletav kavandatava tegevusena, mitte jätkuva tegevusena. KeA seisukoht on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (haldusasi nr 3-17-2565, p 14) 2) Pais asub Kunda jõe hoiualal, mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Sirtsi loodusalana. Kunda I pais asub Kunda jõe hoiualal, mis on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määrusega nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas“ § 1 lg 1 p 6 alusel ja mille kaitse alla võtmise eesmärk on: EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksuseinalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 vastu võetud korraldusega nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 2 alap 395 kuulub Kunda jõe hoiuala Natura 2000 võrgustikku Sirtsi loodusala koosseisus. Kunda I paisu mõjualasse jäävad kaitstavatest elupaigatüüpidest mh jõed ja ojad (3260) ning liikidest, kelle elupaiku kaitstakse mh, harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), paksukojaline jõekarp (Unio Crassus). Kunda jõgi kuulub LKS § 51 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (edaspidi: määrus nr 73) nimistusse terves ulatuses. Määruses nr 73 nimetatud veekogusid nimetatakse edaspidi lõhejõgedeks. Lõhejõel on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine (LKS § 51 lg 1). 3) Lõhejõgedele või nende lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu (VeeS § 174 lg 3). Kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmist võib KeA leevendada või paisu omaniku või valdaja selle kohustuse täitmisest vabastada arvestades kaaluka põhjuse olemasolu (VeeS § 174 lg 4). Kalade läbipääsu nõudest vabastamise erandi kohaldamisel tuleb kaaluda nn Natura erandi (loodusdirektiivi artikkel 6 lg 4 kohaldamise) rakendamise võimalikkust. Vaid kaalukatel põhjustel ja erandlikel asjaoludel saab loobuda kalade läbipääsu kohustuse seadmisest. Antud juhul aga pole kavandatav tegevus vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning tegevusele leidub alternatiive. KeA seisukoht on kooskõlas ka kohtupraktikaga (RKHKo 08.10.2018, 3-16-478 p 31). KeA ei algatanud keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlust, sest kogutud teabe põhjal oli selge, et tegevusel on Natura ala kaitse-eesmärkidele ebasoodne mõju. KeA leidis, et taotlus on perspektiivitu, sest on selge kaebaja kavatsuste realiseerumise ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide ning veemajanduskava eesmärkide saavutamise ühildamatus. Paisutamise ja hüdroenergia kasutamise korral Kunda I paisul on välistatud Natura 2000 võrgustiku ala, Sirtsi loodusala, kaitse-eesmärkide saavutamine. Lisaks ei võimalda tegevus saavutada Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärke ja veemajanduskava eesmärke. Riigikohtu otsuses asjas nr 3-17-2565 p-s 11 on kohus leidnud, et veeloa andmisest võib keelduda ka KMH-ta, kui on niigi selge, et veeloa andmine on konkreetsel juhul välistatud. Kunda jõgi kui loodusdirektiivi elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) ja kaitse-eesmärgiks olevate liikide jõesilmu, hariliku võldase, paksukojalise jõekarbi ja lõhe elupaik ei ole soodsas seisundis. Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitseeesmärkide saavutamiseks ei ole muud võimalust kui tuleb Kunda I paisul paisutus likvideerida, et tagada kaitsealustele liikidele vaba pääs paisust üles- ja allavoolu ning taastada paisjärve alla jäänud elupaigad. 4) Kaitsekorralduskava järgi on elupaigatüübile jõed ja ojad ning kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele lõhele, jõesilmule ja võldasele negatiivseteks mõjuteguriteks: Kunda jõel asuvad

paisud, mistõttu on hävinud suurem osa jõe alamjooksu väga headest kärestikest ning tõkestatud on siirdekalade rändetee jõe kesk- ja ülemjooksu kudealadele; hüdroenergia toomine viisil, millega kaasneb oht jõe veerežiimi rikkumiseks ja settereostuseks. Seega on kaebaja taotletav tegevus kaitsekorralduskava järgi elupaigatüübile jõed ja ojad ning kaitsealustele liikidele lõhele, jõesilmule ja võldasele kõige negatiivsemaks mõjuteguriks. 5) Taotletav kruvikalapääs ei leevendaks nimetatud negatiivseid mõjusid, mida on selgitatud KeA vaidlustatud korralduse p-s 3.2.1.1.2. Kruvikalapääsu puhul (a) kalade efektiivne läbipääs ei oleks tagatud (kruvikalapääsu sobimatusest vt p 2.20); (b) kruvikalapääsul endal puudub elupaigaline väärus ning paisjärvealused kärestikud jääksid endiselt uputatuks; (c) hüdroelektrienergia tootmisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid (oht jõe veerežiimi rikkumiseks ja settereostuseks) ei saa kruvikalapääsuga leevendada. Õige on kaebaja seisukoht, et kaitsekorralduskavast ei tule kohustust ilmtingimata likvideerida Kunda I pais ja arvestama peab teiste huvidega (nt Muinsuskaitseameti seisukohaga). Tegemist on KeA kaalutlusotsusega, mille tegemisel peab KeA hindama kaitse-eesmärkide saavutamist. Kaitsekorralduskavas on võldase kaitset puudutavate kaitse-eesmärkide saavutamise parimaks meetmeks peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist ja paisude likvideerimist. Samuti on jõesilmu kaitset puudutavate kaitse-eesmärkide saavutamisel parimaks meetmeks kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud Kunda jõel kalade rändeteede efektiivset avamist ja paisude likvideerimist. Lõhe puhul on kaitse-eesmärkide saavutamise parimaks meetmeks kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist, kalade rändeteede avamist, paisude likvideerimist ja paisjärvede all olevate jõeosade taastamist looduslähedasel kujul. Kaitsekorralduskava järgi on hüdroenergia tootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine üks võimalustest, kuidas kaitse-eesmärke saavutada. Hüdroenergia tootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimise meetme rakendamise eelduseks on see, et kogutud teabe kohaselt kaalub kaitse-eesmärkide saavutamine üle muud huvid ning kaitse-eesmärkide saavutamine ei ole võimalik muude lahendustega. 6) Vastustaja peab menetluses välja selgitama mitte selle, kas tegevuse lubamisel muutub olukord halvemaks, vaid selle, kas tegevuse lubamisel on võimalik kaitse-eesmärke saavutada. KeA ei saa anda luba tegevuseks, mille puhul ei ole kaitse-eesmärkide saavutamine võimalik. KeA on lähtunud taotlusest, analüüsides, kas on võimalik kavandatava tegevuse elluviimisel saavutada ala kaitse-eesmärke, ent leidnud, et see ei ole võimalik isegi juhul, kui rakendataks leevendavaid meetmeid (nt kruvikalapääsu ehitamine). Paranenud olukorra taashalvendamist ei saa KeA lubada. Natura 2000 võrgustikku esitamise hetkel ei olnud Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi looduskaitseala hõlmaval Sirtsi loodusalal esineva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ega ka kõikide kaitse-eesmärgiks nimetatud liikide seisund soodne. Sirtsi loodusala kaitse-eesmärgiks ei ole mitte ainult ebasoodsa mõju vältimine (ehk seisundi säilitamine), vaid ka ala seisundi parandamine. Kui vahepeal on Natura ala seisund paranenud, siis tuleb lähtuda vahepeal paranenud seisundist (RKHKo 3-17-1739 p 28). KeA selgitab, et vahepeal paisu amortiseerumise tõttu veetase langenud, ning olukord muutunud jõeelustiku jaoks soodsamaks. Kaebaja poolt taotletava tegevusega – Kunda I paisu juurdeehituse ja rekonstrueerimise ning uute turbiinide kasutuselevõtu ning kruvikalapääsu ja -turbiini ehitamisega – muudaks oluliselt Kunda jõe veerežiimi Kunda I paisul ja kaebaja poolt kavandatav muutus oleks olulise keskkonnamõjuga. Seetõttu toimuks kaebaja taotletava tegevusega Natura 2000 võrgustiku ala seisundi halvendamine. 7) Õige on KeA järeldus, et kaebaja taotletav tegevus ei võimaldanud saavutada Kunda jõe veemajanduskava eesmärke. Veemajanduskava üheks meetmeks oli kalade rändetingimuste parandamine. Esitatud taotluse andmete põhjal on KeA alternatiive kaalunud ja jõudnud järeldusele, et kavandatavat tegevust ei saa soovitud viisidel ellu viia ning ainuke võimalik lahendus, mis tagab veekaitse eesmärkide täitmise, on paisutuse likvideerimine. Paisutamine

on olnud alates 2007. aastast ebaseaduslik, mistõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et kaebaja kogu tegevus on olnud suunatud sellele, et kaebaja poolt taotletav tegevus oleks kooskõlas veemajanduskava eesmärkide ja tähtaegadega. Veemajanduskavas on Kunda I pais välja toodud eraldi koormusallikana, mis takistab Kunda_3 veekogumil hea seisundi saavutamist. Kuna taotletav kruvikalapääs ei sobi kalade läbipääsu tagamiseks, siis sellest tulenevalt on taotletav tegevus vastuolus veemajanduskavaga. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et Kunda jõel ei tulnudki saavutada veekogu head seisundit (kaebuse p 41). 2009-2015 veemajanduskava kohaselt tuli Kunda_3 pinnaveekogumil hea seisund saavutada 2015. aastaks, mis jäi saavutamata. KeA on lähtunud tollal kehtivast veemajanduskavast (VMK 2015-2021), milles on pinnaveekogum nimetatud Kunda_3 tugevasti muudetud pinnaveekogumiks ning sellele on seatud eesmärgiks saavutada hea seisund aastaks 2021 (vt vaidlustatud korralduse p 3.2.2.). Nimetatud veemajanduskavas ei olnud seatud erandit Kunda_3 kogumi eesmärgile, vaid selle saavutamise tähtajale. 8) Kaebaja on seisukohal, et KeA on eksinud Natura erandi kohaldamisel, sest ei võtnud arvesse olulisi asjaolusid (kaebuse ptk 4.5). KeA sellega ei nõustu. Vaidlustatud korralduses on põhjalikult analüüsitud Natura erandi rakendamise võimalikkust, sh alternatiivide olemasolu ja ülekaaluka avaliku huvi puudumist (vt vaidlustatud korralduse p 3.2.1.2.3). Natura erandi kohaldamisel peavad olema täidetud kõik tingimused kumulatiivselt. Need tingimused ei ole täidetud: tegevusele on alternatiive ja puudub ülekaalukas avalik huvi. Seda on selgitatud KeA korralduse p-s 3.2.1.2.3, täpsemalt p-s 3.2.1.2.3.3. Kaebaja poolt kavandatava tegevuse puhul saab alternatiividena käsitleda ka muid taastuvenergia tootmise võimalusi (ka teisi tegevuse asukohti), samuti null-alternatiivi ja põlevkivi baasil elektrienergia tootmist. KeA hinnangul on alternatiivsed lahendused elektrienergia tootmisele olemas: muudes asukohtades või muul viisil taastuvenergia kasutamise osas (nt tuule- ja päikeseenergia kui Eesti kontekstis potentsiaalsemad taastuvenergia liigid), samuti põlevkivi baasil elektrienergia tootmine. Aktsiaseltsi Generaator ja OÜ Hellenurme Veski, millele kaebaja on viidanud, tegevuste eesmärgid on erinevad, mistõttu on erinev ka see, millised alternatiivid on realistlikud ja mõistlikud. Hüdroenergia kasutamine Kunda I paisul on arendaja erahuvi ega ole avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel vajalik. Kunda I paisul toodetav elektrienergia suurusjärk oleks korralduse ajal kättesaadavate andmete alusel ca 0,1-0,2% kogu Eesti taastuvast energiast. Seega ei oleks antud juhul Kunda I paisul toodetav elektrienergia riigi toodangus määrava tähtsusega – see ei tagaks kliimaeesmärkide täitmist ega energiajulgeolekut. Kaebaja viidatud Nõukogu määrus (EL) 2022/2577, 22. detsember 2022, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, ei kohaldu antud loamenetlusele, mis lõppes enne määruse vastuvõtmist. Kultuurimälestise sihtotstarbelise kasutamise eelistamine ei kaalu üles Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide ohtu seadmist. Kunda I pais võeti 2008. a muinsuskaitse alla olukorras, kus HEJs elektrit ei toodetud ja kogu kaitse all olemise ajal pole seal kordagi elektrit toodetud, seega ei ole elektritootmine peamine aspekt objekti kaitse all olemiseks. Ka ei tulene muinsuskaitseseadusest (MuKS), et MKA saaks nõuda kinnismälestise algses funktsioonis kasutusele võtmist – suur osa mälestistest ei ole kasutuses nende algses funktsioonis. 9) Vaidlustatud otsuses ei ole fakti- ega kaalutlusvigu. VeeS § 174 lg 4 järgi on kalade läbipääsu tagamise kohustusest vabastamise eelduseks see, et esineb kaaluka põhjuse olemasolu. Seda on KeA ka analüüsinud. KeA on selgitanud, et käesoleval juhul puudub selline kaalukas põhjus, miks kaebaja kalapääsu nõudest vabastada. KeA on leidnud (vaidlustatud korralduse p 3.2.1.1.3), et Natura alade puhul saab VeeS § 174 lg 4 erandit rakendada, kui täidetud on nn Natura erandi eeldused, nii nagu kaebaja kaebuse p-s 68 on välja toonud. Need eeldused ei ole aga täidetud. Olenemata asjaolust, et kaebaja soovis veetaset tõsta tasemeni, mis oli LKS § 51 lg 1 jõustumise hetkel, ligi 20 aastat tagasi, on

vahepeal paisu amortiseerumise tõttu veetase langenud, ning olukord muutunud jõeelustiku jaoks soodsamaks. Veetaseme tõstmisel toimuks paranenud olukorra taashalvendamine, sest suureneb paisutuskõrgus, veetasemete vahe paisust üles- ja allavoolu, ning suureneb paisjärvelise jõelõigu ulatus ja veesügavus, aeglustub veevool paisust ülesvoolu ja seega muutub veerežiim, kärestikulised elupaigad on uputatud paisjärve alla veelgi suuremas ulatuses. Nagu KeA on vaidlustatud korralduse p-s 3.2.1.1.1. selgitanud, siis ei kavanda kaebaja Kunda I paisule kalade kudemisvõimaluste parandamist veetaseme tõstmise ja veerežiimi muutmise abil, seega ei ole kavandatav tegevus lubatav. Olemasoleva veetaseme tõstmise eesmärgiks saaks olla vaid elektritootmise käivitamine ning sellest tulu maksimeerimine, sest veetaseme tõstmine iseenesest muudab paisurajatiste puhul alati kalade rännete tagamise pöördvõrdeliselt raskemaks ja ka kulukamaks. Kunda I paisul, kaebaja poolt taotletaval tasemel paisutamisel, puudub efektiivselt toimiv kalapääsulahendus. Kaebaja taotletav tegevus eeldaks paisu rekonstrueerimist, sest Kunda I pais ja hüdroelektrijaam ei olnud taotluse esitamise hetkel sellises seisukorras, et neid saaks kasutada ettevõtte kavandatava tegevuse kohaselt. Kavandatava tegevuse järel muutub Kunda I paisul veerežiim ning selge pole, kuidas mitmete seadmete koostöötamise korral suudetakse tagada stabiilne veetase ning vooluhulk. Kaebaja enda veeloa taotlusest ilmneb, et vajalik on paisu ja HEJ rekonstrueerimine.

11.Kaasatud haldusorgani hinnangul tuleb kaebus jätta rahuldamata. 1) Kultuuriministri 04.09.2008 käskkirjaga nr 368 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine“ on tunnistatud arhitektuurimälestiseks – Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga (mälestise reg nr 28726) ning sellele on kehtestatud kaitsevöönd. Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga on 1893. aastal rajatud esimene vee jõul töötav hüdroelektrijaam kogu Baltikumis. 19. sajandi lõpul rajatud hüdroelektrijaama kompleks kui omaaegne tehnika suursaavutus kogu Baltikumis on väärtuslik eelkõige tehnikaajaloo seisukohast. Mälestise Kunda HEJ kaitsevööndisse jääb osaliselt paisjärv. 2) MKA on menetlenud erinevaid Kunda I paisule kalade läbipääsu tagavaid lahendusi ja esitanud nende kohta arvamusi, sh ka kruvikalapääsu lahendust ning pakutud lahenduste seas vajaduse korral võimalikuks pidanud kalade läbipääsu paisust üles- ja allavoolu liikumist tagava lahendusena MKAle esitatud visualiseeringute ja andmete kohast (mahu, välisilme ja paiknemise poolest) kruvikalapääsu. 3) MKA esitas 19.02.2021 seisukoha keskkonnaloa andmisest keeldumise eelnõule, tuues mh välja, et vee erikasutus Kunda I paisul tagab mälestiseks oleva paisu säilimise ja sellele sobiva kultuuriväärtusliku keskkonna (sh paisjärve jms). MKA on eelnevalt välja toonud ning on endiselt seisukohal, et just vee erikasutus Kunda I paisul tagab mälestiseks oleva paisu säilimise ja sellele sobiva kultuuriväärtusliku keskkonna. 4) Kehtiva Vees § 174 lõike 4 kohaselt võib Keskkonnaamet kalade läbipääsu tagamise kohustuse veeloaga leevendada või paisu omaniku nimetatud kohustuse täitmisest vabastada, arvestades kaaluka põhjuse olemasolu. Sellest tulenevalt on loamenetlejal kohustus arvestada kaaluka põhjuse kui olulise avaliku huviga, milleks on muinsuskaitseline huvi säilitada kultuuriväärtus sellele omases keskkonnas. Muinsuskaitseline argument tagada kultuuriväärtuste säilimine koos sobiva ümbrusega kohustab nende hüvedega arvestama ja nende säilimise nimel kaaluma võimalusi, mida VeeS § 174 lg 4 nimetab. LKS sätetest ei tulene kohustust enne seaduse jõustumist eksisteerinud paisurajatiste suhtes tagasiulatuva mõjuga nõudeid (nt lammutamine) ning kitsendused on kehtestatud üksnes kavandatavatele tegevustele.

5) VeeS § 174 lõike 4 rakendamata jätmise kaalutlused ei ole piisavad ja arvestamata on jäetud asjaoluga, et ka kultuuriväärtuste säilitamine on oluline avalik huvi. Nõustuda tuleb, et Natura kaitse-eesmärkidega arvestamine on oluline, kuid see ei anna alust muude avalike huvide kaalumata jätmiseks. KeA väide, et Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda I paisul ei esine kaalukat põhjust, mille alusel saaks ettevõtet vabastada kalade läbipääsu tagamise kohustusest, on kaalutlemata ja muinsuskaitseliste huvidega arvestamine kaalutluse teostamisel paljasõnaline. 6) KeA on vaidlustatavas korralduses asunud seisukohale, et Kunda jõe paisutuse likvideerimisel on ühildatud nii muinsuskaitselased kui ka keskkonnakaitselised huvid, kuid arvestamata on jäetud asjaoluga, et sellisel juhul ei ole võimalik kasutada hüdroelektrijaama oma algses funktsioonis, mis aga ei taga selle säilimist ja korrashoidu parimal moel. KeA viide MuKS § 40 lõike 1 rakendamise võimalikkuse ehk antud juhul paisu teisaldamise kohta on asjakohatu, sest nimetatud sätte rakendamise eeldusteks on möödapääsmatus ja suur avalik huvi, mida kumbagi käesoleval juhul ei esine. Lisaks on tähelepanuta jäetud sama paragrahvi lõikest 2 tulenev eeldus.

KOHTU PÕHJENDUSED

12.Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2023 määruse jõustumise järgselt on menetluses nõuded tuvastada Keskkonnaameti 30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 õigusvastasus ja tühistada Keskkonnaameti 25.08.2021 käskkiri nr 1-1/21/162.
13.Vaidlustatud korralduses on õigusliku alusena välja toodud VeeS § 191 lg 1, § 192 lg 1 ja lg 3 p 8, LKS § 32 lg 2 ja § 51 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 52 lg 1 p 4 ja 6 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2. VeeS § 191 lg-st 1 tulenevalt annab veeloa KeA. VeeS § 192 lg 1 kohaselt KeA keeldub veeloa andmisest KeÜS § 52 lõike 1 punktis 1 ning punktides 3–10 sätestatud juhtudel või kui veeloa taotlejal ei ole tegevuskoha maaomaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks või kui puudub VeeS § 190 lõikes 4 nimetatud nõusolek. VeeS § 192 lg 3 p 8 kohaselt võib veeloa andmisest keelduda, kui kavandatav tegevus seab ohtu VeeS §-des 32, 32 ja 34 nimetatud veekaitse eesmärkide saavutamise või ei võimalda nende saavutamist ning veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes ei kohaldata erandit VeeS §-de 39–42 alusel. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 51 lg 1 kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. KeÜS § 52 lg 1 p-de 4 ja 6 kohaselt keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele (p 4) või tegevusega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi keskkonnaloa andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud ohu vähendamise meetmed (p 6). HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
14.Vaidlust ei ole selles, et Kunda I pais asub Kunda jõe hoiualal, mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku Sirtsi loodusalana, mille kaitse alla võtmise eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksuseinalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Kunda jõgi kuulub LKS § 51 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse nr 73 nimistusse terves ulatuses ‒ tegemist on lõhejõega. Lõhejõel on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab

veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine (LKS § 51 lg 1). Lõhejõgedele või nende lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu (VeeS, § 174 lg 3).

15.Kohus märgib, et poolte vahel on varasemalt olnud kohtuvaidlus, kus vaieldi vee erikasutusloa väljastamise üle kaebajale Kunda I paisul Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks. Vaidluse lõppes Riigikohtu Halduskolleegiumi 08.10.2018 otsusega asjas nr 3-16-478. Mitmed selles otsuses tuvastatud asjaolud ja võetud seisukohad on asjakohased ka käesolevas vaidluses.
15.1.Asjas nr 3-16-478 käsitleti Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a korraldusega nr 118 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga seonduvat. Veemajanduskava p 18.1 nägi vooluveekogumite hea ökoloogilise seisundi saavutamise põhimeetmena ette kalade rändeteede avamise; seda käsitleti vajaliku meetmena ka Kunda HEJ-ga seoses (p 4.5.1). Veemajanduskavas seati eesmärk saavutada Kunda jõe hea seisund 2015. aastaks. Olukorda ei muutnud asjaolu, et Vabariigi Valitsus pikendas 7. jaanuaril 2016 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga perioodiks 2015-2021 hea seisundi saavutamise tähtaega 2021. aastani (Riigikohtu otsuse p-d 14 ja 24). Kolleegium leidis, et põhimõtteliselt on võimalik veepoliitika raamdirektiivist tuleneva kohustuse täitmise eesmärgil keelduda isikule vee erikasutusloa andmisest VeeS § 9 lg 10 p 3 alusel, sest sellel eesmärgil on kohustuse, mitte pelgalt programmiline iseloom (Riigikohtu otsuse p 25). Seega nõustus Riigikohus, et veemajanduskavast tulenes kohustus saavutada Kunda jõe hea seisund, et see seisund oli saavutamata (on ka praegu saavutamata) ja KeA-l oli alus sellel ettekäändel keskkonnaluba mitte anda. Vastavad kohtu põhjendused on asjakohased ka käesolevas asjas. Kaebaja ei olnud asjas nr 3-16-478 ümber lükanud KeA hinnangut, et Kunda_3 veekogumi seisund on kesine ning selle põhjus on paisud, mis lõikavad siirdekalad suuremast osast oma ajaloolistest koelmutest ära ja isoleerivad jõe alamjooksu liikide asurkonnad kesk- ja ülemjooksu asurkondadest ning seavad ohtu jõe alamjooksu hüdroloogilise režiimi ja füüsilise kvaliteedi voolukõikumise tõttu, samuti jäävad paisjärvede alla ühed Eesti parimad lõheliste koelmute alad ja noorjärkude kasvualad (Riigikohtu otsuse p 26). Need asjaolud ei ole praeguseks ajaks muutunud. KeA on välja toonud, et ka kruvikalapääs ei lahendaks probleeme.
15.2.Riigikohus leidis, et seadus ei nõua keskkonnaloa andmisest keeldumise puhul igal juhul KMH menetluse läbiviimist. Riigikohus märkis, et KMH nõue teatud tegevuste puhul on ettevaatuspõhimõtte (KeÜS § 11) ja ennetamispõhimõtte väljendus, mille eesmärgiks on keskkonnahäiringute tekkimist ennetada, et vältida nende tagajärgede hilisema kõrvaldamise vajadust. Juhul kui taotlust pole nagunii võimalik rahuldada, ei saa tekkida olulist keskkonnamõju (Riigikohtu otsuse p 20). KMH on vaid üks võimalik info kogumise viis keskkonnaloa menetluses, mis on teatud juhtudel küll kohustuslik eeldus loa andmiseks, kuid arendajal pole õigust nõuda võimalust korraldada KMH, selleks et vältida loa andmisest keeldumist (otsuse p 22). Seega on KeA-l õigus keelduda keskkonnaloa väljastamisest ka KMH menetlust läbi viimata. Arvestades mh seda, et viimase taotluse andmisest keeldumisele on eelnenud pikk menetlus, mille kestel pole kaebaja suutnud nõuetekohaselt KMH menetlust läbi viia ja KMH aruannet esitada. Seega ei olnud käesoleval juhul tarvidust uut KMH menetlust läbi viia, vaid KeA pidi hindama asjas esitatud uusi tõendeid (kruvikalapääsu lahendus ja selle toimimine), mida KeA ongi teinud.
15.3.Natura ala kaitse-eesmärkide analüüs on ära toodud Riigikohtu otsuse p-s 28. Riigikohus leidis, et kaebaja ei ole ümber lükanud vaidlustatud otsuses kaitstavate kalaliikide kaupa, samuti kaitstavat elupaigatüüpi arvestades esitatud KeA järeldusi, millist negatiivset mõju avaldab hüdroenergia tootmine ala terviklikkusele (Riigikohtu otsuse p 30). Sealjuures ei võtnud Riigikohus seisukohta, kas paisutamine ilma hüdroenergia tootmiseta võiks olla

lubatav hoolimata mõjust Natura 2000 võrgustiku alale, näiteks tulenevalt muinsuskaitselistest kaalutlustest (otsuse p 31). Riigikohus siiski pidas oluliseks välja tuua, et keskkonnaluba on taotletud nii vee paisutamiseks kui ka hüdroenergia tootmiseks, mistõttu pole võimalik läbi viia eraldiseisvat hindamist üksnes paisutuse säilitamise osas, kuna see eeldaks alternatiivse taotlust paisutuse säilitamiseks ilma hüdroenergia tootmise lubamiseta esitamiseks (p 27). Ka praegu on keskkonnaluba taotletud nii vee paisutamiseks kui hüdroenergia kasutamiseks ning kaebaja on vaidlustanud KeA keeldumise mõlema tegevuse osas. Seega ei ole halduskohtu arvates käesolevas asjas võimalik asuda teistsugusele järeldusele kui Riigikohus asjas nr 3-16-478, sest hüdroenergia tootmisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid veerežiimile kruvikalapääs ja -turbiin ei välista ega leevenda.

16.Osaühing Generaator omas Kunda I paisul veeluba nr L.VT.LV-12874 paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks kuni 04.10.2007. Alates sellest on tal puudunud veeluba. Seetõttu on kaebaja taotlus käsitletav KeA hinnangul kavandatava tegevusena, mitte jätkuva tegevusena. Kohus nõustub KeA-ga (vt ka RKHKo 18.02.2021, 3-17-2565, p 14). Otsus asjas nr 3-17-1739 oli erandlik, Riigikohus rõhutab sama otsuse p-s 19.3: „Praeguses asjas võetud seisukoht ei pruugi olla ülekantav muudele tähtaegsetele lubadele ja nendega lubatud tegevustele. Ka perioodilisi lube tuleb pigem käsitada lubadena uuteks tegevusteks. Jätkuva tegevuse lubadeks võib neid pidada vaid erilistel asjaoludel.“ Selliseid erandlikke asjaolusid praegu ei esine. Kohus nõustub KeA-ga ka selles, et arvestada tuleb vahepeal muutunud olukorda, mitte lähtuda Natura ala moodustamise aegsest olukorrast, eeskätt juhul, kui olukord on vahepeal muutunud soodsamaks. KeA on vaidlustatud korralduse p-s 3.2.1.1.1 välja toonud, et Maa-ameti kaardirakenduse põhjal on 2019. aasta LIDAR andmete alusel veetaseme kõrgus Kunda I paisul ca 23,5 m abs. Kunda I paisu puitvarjad on lagunenud ja hävinud, samuti laseb vett läbi põhjalask ning veetase Kunda I paisul on langenud võrreldes taotletava normaalpaisutustasemega. Arvestades, et paisu betoonkeha ülevooluavad asuvad kõrgusel 22,8 m abs, on veetase varjade hävinemise tõttu langenud samale tasemele. Seega on olukord muutunud kalade jaoks soodsamaks. Samuti ei ole aastast 2007 Kunda I paisul hüdroenergiat toodetud, mistõttu omaks ka tootmise taaskäivitamine negatiivset mõju veerežiimile. Kohtu arvates ei ole KeA eksinud faktides, kui on välja toonud, et kaebaja kavandab paisu rekonstrueerimist, seda on ka kaebaja oma taotluses välja toonud. Kohus nõustub KeA-ga ka selles, et kruvikalapääsu ja –turbiini rajamise puhul on tegemist Kunda I paisu laiendamisega. Ehitusseadustiku § 4 lg 2 kohaselt on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Seda antud juhul tehaksegi. Seega on KeA õigesti tuginenud LKS § 51 lg-le 1, mille kohaselt on lõhejõgedel keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine.
17.Kaebaja leiab, et kaebuse peamiseks küsimuseks on, kas Natura aladel on hüdroenergia tootmine sh paisutamine perspektiivitu tegevus ja pais tuleb lammutada. Kohtu arvates on küsimus pigem selles, kas paisutamine ja hüdroenergia kasutamine Kunda I paisul on ühitatav Natura ala kaitse-eesmärkidega ning veepoliitika raamdirektiivist Eesti Vabariigile tulenevate kohustustega. Seega ei saa vastustaja pidama jääda üksnes selle tuvastamise juures, kas taotletava tegevusega kaasneb jõe kui elupaiga või hoiualal kaitstavate liikide seisundi halvendamine võrreldes Natura ala moodustamise hetkega, vaid LKS § 70 ning loodusdirektiivi art 3 p 1 kohaselt on loodusalad määratud ühenduse tähtsusega looduslike elupaigatüüpide ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi taastamise või säilitamise tagamiseks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu. Seega tuleb riikidel tarvitusele võtta ka meetmeid eksisteeriva ebasoodsa olukorra parandamiseks.

Kaitsekorralduskavas on võldase kaitset puudutavate kaitse-eesmärkide saavutamise parimaks meetmeks peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist ja paisude likvideerimist. Samuti on jõesilmu kaitset puudutavate kaitse-eesmärkide saavutamisel parimaks meetmeks kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud Kunda jõel kalade rändeteede efektiivset avamist ja paisude likvideerimist. Lõhe puhul on kaitse-eesmärkide saavutamise parimaks meetmeks kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist, kalade rändeteede avamist, paisude likvideerimist ja paisjärvede all olevate jõeosade taastamist looduslähedasel kujul. Kaitsekorralduskava järgi hüdroenergia tootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine üks võimalustest, kuidas kaitseeesmärke saavutada. Jõgede ja ojade elupaigatüübi puhul on pikaajalise kaitse-eesmärgina välja toodud ala säilimine Sirtsi loodusalal 34 hektaril A esinduslikkusega. Kalade rändeteed jõel asuvate paisude juures peavad olema efektiivselt avatud. Jõe seisundiklass veemajanduskava kriteeriumite järgi peaks olema vähemalt hea. Negatiivsete mõjuteguritena on välja toodud siirdekalade rändeteede ja teiste kalade vaba liikumise tõkestamine olulisteks rändetakistuseks olevate paisudega, samuti hüdroenergia tootmine viisil, millega kaasneb pidev oht veerežiimi rikkumiseks (vooluhulga kõikumine) ning setetereostuseks. Seega, kui paisjärvealuseid elupaiku ei taastata ja rändeteid efektiivselt ei avata, ei ole võimalik saavutada Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärke, st saavutada elupaigatüübi (ja ühtlasi ka kaitseeesmärgiks olevate liikide elupaikade) soodsat seisundit (kogu ulatuses esinduslikkus A). Kaitsekorralduskava kohaselt ei ole Sirtsi loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning liikide hariliku võldase, jõesilmu ja lõhe elupaikade kaitseseisund praegu soodne. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt mõjutab Kunda I pais vooluveekogumit Kunda Jaama tn sillast suudmeni (Kunda_3), mis on tugevasti muudetud veekogum. Veekogumite seisundiinfo alusel on veekogumi seisund 2019. aasta koondhinnangu alusel hinnatud halvaks. 2017. aastal oli veekogumi koondseisund hinnatud kesiseks, seega on veekogumi seisund halvenenud. Halva koondseisundi põhjuseks on Kunda I pais kalade rände takistajana ning ühealuseliste fenoolide, polübroomeeritud difenüüleetrite ja elavhõbeda esinemine vee-elustikus, kalades. Vooluveekogumi Kunda_3 hea seisund tuli saavutada 2021. aastaks. KeA keeldus veeloa andmisest VeeS § 192 lg 3 p 8 alusel kohtu arvates põhjendatult, sest kavandatav tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise või ei võimalda nende saavutamist ning veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes ei ole veemajanduskavas seatud Kunda_3 veekogumi osas VeeS § 39–42 nimetatud erandeid. Natura alade kaitse ei tohi piirduda meetmetega, mis on mõeldud inimtegevusest tuleneva välise kahjustamise ja häirimise vältimiseks, vaid see peab vastavalt olukorrale hõlmama ka positiivseid meetmeid ala seisundi säilitamiseks ja parandamiseks (nt Euroopa Kohtu otsused nr C-399/14, p 43 ja nr C-404/09, p 126; vt ka loodusdirektiivi art 2 lg 2).

18.Uue asjaoluna on kaebaja välja toonud kruvikalapääsu rajamise, mis kaebaja hinnangul võimaldab kalade läbipääsu Kunda I paisust, mis praeguseni on kaladele ületamatuks rändetõkkeks. Vaidlustatud korralduse p-s 3.2.11.2 toob KeA välja, et olemasoleva teabe kohaselt ei ole kruvikalapääs sobilikuks lahenduseks kalade läbipääsu tagamiseks lõhejõgedel. KeA tugineb seejuures Ökokonsult OÜ ja IB Urmas Nugin OÜ aruandele „Kruvikalapääsude efektiivsuse ja selektiivsuse eksperthinnang Eesti tingimustes“ (2018) (edaspidi: kruvikalapääsude eksperthinnang, kaebuse lisa 13, dtl 1394‒1421), milles ihtüoloogina on arvamuse esitanud R. Järvekülg. Lõppjäreldusena soovitab R. Järvekülg: mitte rajada uusi kruviturbiine kohtadesse, kus praegu hüdroenergiat ei kasutata; mitte rajada kruvikalatõstukeid jõgedele, kus esinevad siirdekalad või siirdelise eluviisiga mageveekalade arvukad asurkonnad; mitte rajada kruvitõstukeid Natura jõgedele; mitte rajada kruvitõstukeid

suurematele ja liigirikka kalastikuga jõgedele. Kruvikalade eksperthinnangust nähtuvalt on R. Järvekülg kokku võtnud olemasoleva teaduskirjanduse kruviturbiini ja -tõstukitega seonduvalt, samuti tutvus ta Urli jõel asuvate Pilsingi ja Datzbergeri (Pilsingist ca 1,5 km allavoolu) hüdrosõlmede (sh kruviturbiinide ja kruvitõstukitega), samuti Pilsingist 1,9 km ülesvoolu asuva Atzenhofer’i hüdrosõlme ja möödaviikpääsuga. R. Järvekülg leiab, et senise olemasoleva teabe kohaselt ei ole kruvikalapääs sobilikuks lahenduseks kalade läbipääsu tagamiseks lõhejõgedel. Puuduvad uuringud, mis kinnitaks kruvikalapääsu sobivust jõesilmu, lõhe, meriforelli ja teiste siirdekalade tõusvaks rändeks. Rannikujõgedel, kus esinevad siirdekalad, tuleks tema soovituse kohaselt kruvikalapääsu rajamist vältida. KeA on vastuargumendid kruvikalapääsule esitanud vaidlustatud korralduse p-s 3.2.1.1.2. Kohtul puudub alus eksperdi järelduste ja soovituste kahtluse alla seadmiseks. Kaebaja tugineb Austria ja Saksamaa näidetele, kus kruvikalapääse on rajatud ka Natura ala jõgedele, samuti on kaebaja lisanud mag Christian Mitterlehneri arvamus kruvikalatõstuki REHART/Strasser toimivusest mh Kunda jõel (kaebuse lisa 12, dtl 1358‒1393). Kohtu hinnangul ei põhine väliseksperdi arvamus kohalikke olusid arvesse võtvale ekspertiisile, vaid Saksamaalt ja Austriast saadud kogemustele, millised olud ei ole aga meile üks-üheselt ülekantavad, nagu on toonud välja R. Järvekülg kruvikalapääsude eksperthinnangus, arvestades mh siirdekalade suurt hulka Kunda jões, kalade suurust ning paisutuse kõrgust Kunda I paisul. Asjas esitatud tõendite pinnalt ei ole kohtul tekkinud veendumust, et elupaiga ja liikide seisundi paranemise tagab kruvikalapääsu rajamine. Piisavaks argumendiks ei saa lugeda ka seda, et kruvikalapääsu rajamine leevendaks mõnevõrra praegust olukorda, kus Kunda I pais on kaladele läbimatuks rändetõkkeks. Kaebaja on viidanud Võhandu jõe Viira paisuga paisutamise veeloale nr L.VV/330221 väites, et see luba kinnitab kruviturbiinide sobivust Natura aladele. Vastustaja on 02.05.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et Viira paisul kasutatakse kruviturbiini hüdroenergia kasutamiseks ehk elektritootmiseks ning tegemist ei ole kruvikalapääsuga. Viira paisu puhul on kalade läbipääs tagatud hoopis tehiskärestikuga, mis on kaladele atraktiivne jõesängis asuv möödapääs Viira paisu turbiinidest. Lisaks juhib KeA tähelepanu sellele, et Kunda I paisul on veetasemete vahe oluliselt suurem, 7,7 meetrit, kui Viira paisul, kus veetasemete vahe on ainult 0,65 m, mistõttu ei ole ka vastavad tehnilised lahenduse üheselt ülekantavad. Kohus nõustub vastustajaga, et Kunda I pais ei ole võrreldav Viira paisuga.

19.Kaebaja leiab, et tema tegevust tuleks lubada VeeS § 174 lg 4 alusel. Kohus nõustub KeA-ga, et arvestades, et VeeS § 174 lg 4 ei sätesta erandit Natura 2000 võrgustiku alade osas, tuleb VeeS § 174 lg 4 sätestatud erandi kaalumiseks teha läbi nn Natura erandi hindamine vastavalt loodusdirektiivi artikkel 6 lg-le 4 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi: KeHJS) § 29 lg-le 3 ja 4. Seega pole KeA teinud kaalutlusviga, kui käsitles VeeS § 174 lg-t 4 Natura erandi kontekstis. KeHJS § 29 lg 3 järgi võib anda tegevusloa Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel. Natura erandi kohaldamisel peavad olema täidetud kõik tingimused kumulatiivselt. Kohtu arvates on vastustaja õigesti leidnud, et Natura erandi tegemise eeldused ei ole täidetud.
19.1.KeA hinnangul on alternatiivsed lahendused elektrienergia tootmisele olemas: muudes asukohtades või muul viisil taastuvenergia kasutamise osas (nt tuule- ja päikeseenergia kui Eesti kontekstis potentsiaalsemad taastuvenergia liigid), samuti põlevkivi baasil elektrienergia tootmine. KeA rõhutab, et hüdroenergia kasutamine Kunda I paisul on arendaja erahuvi ega ole avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel vajalik, kuna ei saa väita, et piirkonna elektrienergiaga varustamiseks puuduvad alternatiivid, nt muul viisil elektrienergia tootmine. Kohus nõustub vastustajaga, et elektriga varustamiseks on teised

võimalused olemas, mistõttu hüdroenergia kasutamine Kunda I paisul ei ole hädavajalik ja asendamatu. Vastustaja on viidanud VeeS eelnõu seletuskirjale, milles on ülekaaluka avaliku huvi esinemist seostatud elutähtsa teenuse tagamisega või looduskaitselistest seisukohtadest tulenevate kaalutlustega. Elutähtis teenus on ka elektrienergia. Vastustaja on tuginenud sellele, et Kunda I paisul toodetav elektrienergia suurusjärk oleks ca 0,1-0,2% kogu Eesti taastuvast energiast. Seega ei oleks antud juhul Kunda I paisul toodetav elektrienergia riigi toodangus määrava tähtsusega. Ettevõte ei ole ka kirjeldanud, et Kunda I paisul toodetud elektrienergial oleks kohalikul tasandil oluline roll. Kohtu arvates ei ole KeA teinud kaalutlusvigu. Ehkki ka väikese võimsusega taastuvenergia tootmine panustab energiajulgeolekusse ning aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, on siiski võimalikud KeA välja toodud alternatiivid, mis ei mõjuta negatiivselt Natura ala. Sealjuures tuleb alternatiive kohtu hinnangul hinnata riigi tasandil ‒ sest direktiivid on suunatud liikmesriikidele ‒ mitte aga üksiku ettevõtja tasandil. Seetõttu pole tähtsust sellel, kas kaebaja saaks peale hüdroenergia tootmise keskenduda mõnele teisele ärisuunale või peaks ta enda tegevuse lõpetama.

19.2.Kohtule ei nähtu ka seda, et tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja tungivatel põhjustel. Vastustaja on viidanud Euroopa Komisjoni Natura juhendile, milles on välja toodud, et üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjuste, sealhulgas sotsiaalsete või majanduslike põhjuste all tuleks silmas pidada olukordi, kus ettenähtud kavad või projektid osutuvad asendamatuteks: 1) kodanike elu põhiväärtuste (tervis, julgeolek, keskkond) kaitsele suunatud meetmete või poliitika raames; 2) riigi ja ühiskonna jaoks eriti oluliste strateegiate raames; 3) spetsiaalseid avalike teenuste osutamise raames; 4) spetsiaalseid avalike teenuste osutamise kohustusi täitva majandusliku või sotsiaalse iseloomuga tegevuse raames. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt kavandatud tegevus ei ole asendamatu üldiste huvide seisukohast. Kaebaja ja kaasatud haldusorgan on viidanud muinsuskaitselistele kaalutlustele. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-16-478 leidnud, et: „Arvestades Muinsuskaitseameti seisukohta, et hüdroenergia tootmine ei ole muinsuskaitseliste eesmärkide saavutamiseks hädavajalik, on KKA põhjendatult asunud seisukohale, et ei esine sellist ülekaalukat avalikku huvi hüdroenergia tootmise vastu. /.../ Arvestades loodusdirektiivi nõuetest kõrvalekaldumise rangeid eeldusi, on selles olukorras põhjendatud asuda seisukohale, et muinsuskaitseline huvi ei õigusta kaebaja energia tootmiseks loa andmist. Täidetud ei ole ka eeldus, et alternatiivsed lahendused puuduvad.“ (otsuse p 31). Ehkki MKA on välja toonud, et just vee erikasutus Kunda I paisul tagab mälestiseks oleva paisu säilimise ja sellele sobiva kultuuriväärtusliku keskkonna, ei ole hüdroenergia tootmine Riigikohtu varasema sedastuse kohaselt muinsuskaitseliste eesmärkide saavutamiseks hädavajalik. Halduskohtul pole põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Kuna kaebaja taotleb koos vee paisutamisega ka hüdroenergia kasutamist, pole vajadust hinnata muinsuskaitselisest aspektist paisutuse kõrvaldamist eraldiseisvalt. Kaebaja on viidanud 09.11.2022 Nõukogu määrusele, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Kohus märgib, et vastavalt nimetatud määruse art 2 lg-le 1 kohaldatakse määruse nõudeid üksnes uute loamenetluste suhtes, mis algatatakse määruse kohaldamise ajal. Seega ei kuulu viidatud määrus kohaldamisele vaidlustatud korralduse andmise ajal, mis toimus enne määruse andmist. Kaebaja toob välja, et 03.06.2022 tegi Vabariigi Valitsus korralduse, millega anti nõusolek Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ning Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel Natura erandi alusel. Linnamäe paisu osas väljatoodu on üle kantav kaebaja hinnangul ka Kunda HEJ-le ning tõendab, et KeA lähtus Natura erandi kaalumisel ebaõigetest asjaoludest. Kohus sellega ei nõustu. Kohtu arvates ei loo Natura erandi tegemine mõne paisu osas subjektiivset õigust nõuda samasugust erandit mõne teise paisu puhul. Iga olukorda tuleb eraldiseisvalt hinnata. Lisaks ei tähenda Vabariigi Valitsuse

nõusoleku andmine veel keskkonnaloa väljastamist, kuna lõppastmes väljastab loa vee paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks KeA ning seda juhul, kui erandi tegemise eeldused on täidetud. Pole kindel, kas Linnamäe paisu osas vastav erand tehakse.

20.Kuna Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 10.02.2023 määrusega, et kaebaja vaidlustas KeA 30.06.2021 korralduse nr DM-111486-23 mittetähtaegselt ning ei ennistanud kaebetähtaega, on õiguspärane KeA 25.08.2021 käskkiri nr 1-1/21/162, millega KeA tagastas kaebaja vaide põhjusel, et vaie oli esitatud tähtaega ületades.
21.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad KeA võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium