Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-2176 26. veebruar 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask ja Nele Siitam Aktsiaseltsi Generaator kaebus Keskkonnaameti 30. juuni 2021. a korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Keskkonnaameti 25. augusti 2021. a käskkirja tühistamiseks Kaebaja AS Generaator, esindajad vandeadvokaadid Allar Jõks ja Britta Retel Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Jane Adler-Potisepp Kaasatud haldusorgan Muinsuskaitseamet, esindajad Külli Siim ja Aivi Lintnermann Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2024. a otsus Keskkonnaameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Rahuldada vastustaja kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2024. a otsuse resolutiivosa punktid 1, 2 ja
3.Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 17. mai 2023. a otsus. Muuta selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
1.Kunda I pais on osa 19. sajandi lõpus rajatud Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaamast (Kunda HEJ). OÜ Generaator E&K (lõpetatud) rekonstrueeris Kunda HEJ eelmise sajandi lõpus. Osaühingule väljastatud veekasutusluba paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks lõppes 4. oktoobril 2007. OÜ Generaator E&K võõrandas Kunda HEJ ehitised kaebajale 2015. aastal.
2.Kunda I pais asub 2,3 km kaugusel jõesuudmest. Ligikaudu 200 m pikkuse paisjärve alla jäävad suure languga (2–3%) jõeosad. Paisul puudub kalapääs ja see on kaladele vastuvoolu ületamatu rändetõke.
3.Kunda jõge kaitstakse alates 2004. aastast kogu ulatuses lõhelaste kudemis- ja elupaigana (edaspidi lõhejõgi, keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ § 2 p 33).
3-21-2176
4.Kunda I pais asub vooluveekogumil (Kunda_3), mis algab Jaama tn sillast (Kunda III paisust) ning ulatub suudmeni (keskkonnaministri 16. aprilli 2020. a määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ lisa 2, jrk nr 240). Pinnaveekogumite seisundiinfo kohaselt on kogumi Kunda_3 ökoloogiline seisund kesine paisude tõttu. Veekogumi keemilist seisundit on hinnatud halvaks alates 2019. a (Keskkonnaportaal). Perioodi 2015–2021 veemajanduskava kohustas kogumi hea seisundi saavutama 2021. aastaks (Ida-Eesti veemajanduskava, lk 325). Eesmärki ei saavutatud.
5.Kunda I pais asub 2005. aastal moodustatud Kunda jõe hoiualal, mille kaitseobjektideks on elupaigatüüp „jõed ja ojad“ ning liikidest harilik võldas, harilik hink, lõhe ja paksukojaline jõekarp (Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määruse nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas“ § 1 lg 1 p 6). Kunda jõe hoiuala kuulub Sirtsi loodusala koosseisus Natura 2000 võrgustikku. Nimetatud elupaigatüüp ja liigid on ka loodusala kaitseobjektideks. Muudest loodusala kaitseobjektidest seostub Kunda jõega veel jõesilm (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 2 alap 395). Sirtsi LKA ja Kunda jõe HA (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava 2016–2025 kohaselt on asjakohased kaitse-eesmärgid aastaks 2025 järgmised: elupaigatüübi säilimine 34 ha, kalade rändeteed on paisude juures efektiivselt avatud, jõe seisundiklass on veemajanduskavade kriteeriumite järgi vähemalt hea.
6.Kunda HEJ hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga võeti 2008. aastal kultuurimälestisena kaitse alla ja sellele määrati kaitsevöönd (kultuuriministri 4. septembri 2008. a käskkiri nr 368 ,,Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine”). Muinsuskaitseamet väljastas 19. septembril 2019 muinsuskaitse eritingimused ehitismälestise restaureerimise projekti koostamiseks ja Kunda HEJ kasutusse võtmiseks algses funktsioonis. Eritingimuste kokkuvõtte ja põhjenduste kohaselt peab mälestis säilima terviklikult, seda ei tohi lammutada ja kalapääs tuleb rajada mälestist kõige vähem kahjustaval moel. Mälestise kaitsevööndis ei tohi teha pöördumatuid muutusi, st paisjärv peab säilima. Samuti peab säilima võimalus elektrit toota, sest mälestise seisukohalt on kõige parem lahendus HEJ kasutus oma algses funktsioonis, mis tagab kõige tõhusamalt mälestise korrashoiu ja vahendid selle tarbeks. Kalapääsu rajatised on uued ehitised, mis tekitavad ajalooliselt väljakujunenud ümbruses nähtavaid muudatusi ning mõjutavad seniseid kultuuriväärtuslikke vaateid. Kruvikalapääs on mälestise juures kujunenud keskkonda vähimal moel riivav kalapääsulahendus ja Muinsuskaitseamet on põhimõtteliselt nõus selle rajamisega. Eritingimuste p-d 1.9 ja 2.1 on sõnastatud järgmiselt: „[---] Kui hüdroelektrijaama on võimalik oma algses funktsioonis uuesti kasutusele võtta, ei ole olemasoleva nõukogudeaegse sisseseade (generaatorite ja turbiinide) säilitamine kohapeal nõutav. [---] Taastada kahe ülevooluava väravate puitkilbid, kui kompleks võetakse kasutusele algses funktsioonis, st hüdroelektrienergia tootmiseks.“
7.Kaebaja esitas 9. septembril 2020 Keskkonnaametile tähtajatu keskkonnaloa taotluse Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks Kunda linnas Jõe 21 kinnistul asuval Kunda I paisul ning tahkete ainete uputamiseks Kunda jõkke kruvikalapääsu ja -turbiini rajamise eesmärgil. Kruvikalapääs on kavandatud ülesvoolu rändel olevate kalade tarbeks ning kruviturbiin laskuvate kalade ja hüdroenergia kasutamise tarbeks.
8.Keskkonnaamet keeldus 30. juuni 2021. a korraldusega nr DM-111486-23 keskkonnaloa andmisest eeskätt järgmistel alustel: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 52 lg 1 p 4 – kavandatakse looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lg-ga 1 keelatud veerežiimi muutmist; 2(11)
3-21-2176 KeÜS § 52 lg 1 p 6 – keskkonnaohu esinemine ebasoodsa mõju tõttu Natura alale ilma erandi võimaluseta; veeseaduse (VeeS) § 192 lg 3 p 8 – vastuolu veekaitse eesmärkidega. Korralduse põhjendused olid järgmised.
8.1.Tegevus ei vasta LKS § 51 lg-tele 1 ja 11. Kavandatakse veerežiimi muutmist ja veetaseme tõstmist. Tegevuse elluviimisel juhitaks paisu tagant vett ära teistmoodi, kui toimub vee äravool otsuse tegemise ajal või nagu see toimus 10. mail 2004, kui jõustus LKS § 51 lg 1. Paisualuse jõelõigu väärtus kudealana ja noorjärkude kasvualana väheneb vooluhulga kahanemisel. Kaebaja soovib veetaset tõsta küll üksnes 1. jaanuari 2004. a tasemeni, kuid veetaseme tõstmisel halveneks paranenud olukord lubamatult.
8.2.Tegevus pole kooskõlas VeeS § 174 lg-ga 3. Ihtüoloog Rein Järvekülje 2018. a arvamuse põhjal ei ole kruvikalapääs sobilik lahendus kalade liikuvuse tagamiseks lõhejõgedel. Kaebaja viidatud uuringud ei kinnita vastupidist. Kaebajat ei saa VeeS § 174 lg-s 3 sätestatud kohustusest vabastada sama paragrahvi lg 4 alusel, sest vabastamiseks puudub kaalukas põhjus ning sätet ei või kohaldada ilma Natura erandita.
8.3.Tegevust ei või lubada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lg 2 alusel, sest Keskkonnaametil on ka ilma keskkonnamõju hindamiseta piisav teave, et tegevusel on oluline ebasoodne mõju Sirtsi loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. Kunda I paisul saab efektiivseks lugeda vaid lahendust, millega kaotatakse rändetõke, välistatakse vooluhulkade reguleerimine, likvideeritakse paisutus ja paisjärv kui rännet pidurdav ja elupaiku piirav tegur. Paisutuse likvideerimine loob eeldused paisjärve aluse kärestiku taastumiseks, vee-elustiku vabaks liikumiseks ja arvukuse suurenemiseks.
8.4.Tegevust ei saa lubada KeHJS § 29 lg-te 3 ja 4 alusel (Natura erand), sest tegevusele on olemas alternatiivid, nagu taastuvenergia tootmine muul viisil või teises kohas, samuti põlevkivist elektrienergia tootmine. Tegevuse elluviimine pole vajalik ka ülekaaluka avaliku huvi kaitseks. Elektritootmine Kunda I paisul ei kvalifitseeruks elutähtsa teenuse osutamiseks. Piirkonda on võimalik elektrienergiaga varustada muul viisil. Kunda I paisul toodetav elektrienergia moodustaks üksnes ca 0,1–0,2% kogu Eesti taastuvenergiast toodetud elektrist. Kunda HEJ on küll kultuurimälestisena kaitse all, kuid muinsuskaitsehuvi ei eelda vältimatult elektritootmist ega paisutamist. Huvi kasutada mälestist sihtotstarbeliselt pole ülekaalukas. Mälestist on korduvalt ümber ehitatud. Paisutuse säilitamise nõue on vastuolus Natura ala kaitse-eesmärkidega ning VeeS nõuetega, mille kohaselt tuleb veeloata paisutus likvideerida.
8.5.Veemajanduskava kohaselt mõjutab Kunda I pais vooluveekogumit Jaama tn sillast suudmeni (Kunda_3). Veekogumi seisund on halvenenud, mille põhjusteks on Kunda I pais kalade rände takistajana ning ühealuseliste fenoolide, polübromeeritud difenüüleetrite ja elavhõbeda esinemine vee-elustikus. Vooluveekogumi hea seisund tuli saavutada 2021. aastaks. Kehtivas veemajanduskavas ei ole tehtud erandit veekogumi eesmärgi täitmisele. Kavandatud kruvikalapääs ei taga kõigi kalaliikide vaba rännet, alles jäävad ka paisjärve säilimise ja hüdroenergia kasutamisega seostuvad kahjulikud mõjud ja ohud, nagu oluline settereostus paisu purunemise korral.
9.Keskkonnaamet tagastas 25. augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/21/162 AS Generaator vaide selle esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu.
10.AS Generaator esitas kaebuse, mille nõueteks Tallinna Halduskohtus jäid vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamine ja vaide tagastamise käskkirja tühistamine.
3(11)
3-21-2176
11.Tallinna Halduskohus jättis 17. mai 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised. Saavutamata on veemajanduskava eesmärk ning kaebaja pole ümber lükanud Keskkonnaameti seisukohti hüdroenergia kasutamise negatiivse mõju kohta kaitstavatele kalaliikidele ja elupaigatüübile ning ala terviklikkusele. Keskkonnamõju ei olnud vaja hinnata. Keskkonnaamet on hinnanud kruvikalapääsu lahenduse toimivust ja piisavalt põhjendanud seisukohta, et olemasoleva teabe kohaselt ei ole kruvikalapääs sobilik lahendus kalade läbipääsu tagamiseks lõhejõgedel. Kaebaja tegevus pole käsitatav jätkuva tegevusena, sest tegevuse aluseks olnud veeluba kehtis kuni
4.oktoobrini 2007. Olukord on sellest ajast muutunud kalade jaoks soodsamaks veetaseme languse tõttu Kunda I paisul. Elektrienergia tootmise taaskäivitamine mõjutaks veerežiimi negatiivselt. Keskkonnaamet on õigesti tuginenud LKS § 51 lg-le 1. Keskkonnaamet pidi rakendama meetmeid olemasoleva ebasoodsa olukorra parandamiseks. Rändeteede avamiseta ja paisjärvealust elupaika taastamata pole võimalik saavutada Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärke ning veemajanduskava eesmärki. Keskkonnaamet on õigesti leidnud, et Natura erandi tegemise eeldused ei ole täidetud. Elektriga varustamiseks on teised võimalused ja hüdroenergia kasutamine Kunda I paisul ei ole hädavajalik ega asendamatu. Tegevuse alternatiive tuleb hinnata riigi, mitte üksiku ettevõtja tasandil. Vaide tagastamine oli õiguspärane, sest see polnud esitatud tähtaegselt.
12.AS Generaator palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.
13.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 6. detsembri 2024. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt. Kohus tuvastas korralduse õigusvastasuse, kuid jättis rahuldamata vaide tagastamise käskkirja tühistamise nõude. Kaebaja kasuks mõisteti vastustajalt välja 15 000 eurot menetluskulu. Otsuse põhjendused olid järgmised.
13.1.Paisutamine ja elektrienergia tootmine pole jätkuvad tegevused, sest alates 2007. aastast puudub nendeks tegevusteks luba. Vastupidist ei saa järeldada asjaolust, et paisutust pole faktiliselt likvideeritud. Veeloa andmine avaldaks Natura alale ebasoodsat mõju ega võimaldaks saavutada selle kaitse-eesmärki. On tõendamata, et planeeritav kalapääs aitaks kaasa kaitstavate liikide ja elupaigatüübi seisundi parandamisele.
13.2.Vastustaja on teinud olulise kaalutlusvea VeeS § 174 lg 4 kohaldamisel. Olukorras, kus paisutamine on tingitud muinsuskaitse all olevast Kunda HEJ paisust, ei võinud vastustaja kaalumisel piirduda üldiste kaalutlustega loodus- ja muinsuskaitsehuvide vahelise tasakaalu kohta. Õige on vastustaja seisukoht, et Natura alal on VeeS § 174 lg 4 kohaldamise eeldus Natura erandi tegemine. Vastustaja pole aga sisuliselt hinnanud alternatiivseid võimalusi kultuuriväärtuse kaitse seisukohalt. Korraldusest ei selgu, mida näeb vastustaja konkreetse lahendusena selleks, et ühelt poolt tagada paisutuse likvideerimine ning teisalt säilitada ja kaitsta mälestiseks tunnistatud Kunda HEJ paisu. Puudub sisuline analüüs, mis lubaks asuda seisukohale, et mälestise (osaline) teisaldamine on võimalik. Asjakohatud on Keskkonnaameti argumendid, millega seatakse sisuliselt kahtluse alla ehitiste kultuuriväärtuslikkus. Vastustaja oleks pidanud veenvalt kirjeldama mõnda reaalset ning vastustaja pädevusse jäävate otsuste alusel teostatavat alternatiivset lahendust tammi senisesse asukohta jäämisele. Tõdedes aga, et selline alternatiivne lahendus puudub, oleks vastustaja pidanud pöörduma nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuse poole, et võimaldada tegevuse lubamist Natura erandina (KeHJS § 29 lg 3). Just Vabariigi Valitsusel oleks valdkondadeülese ja täitevvõimu juhtiva haldusorganina parim asjaomane teadmine avalikkuse jaoks esmatähtsatest ja erakordselt tungivatest huvidest. Muu hulgas oleks valitsusel võimalik Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS) sätestatud valitsusasutuste üle tehtava järelevalve ja organitüli lahendamise pädevust kasutades otsustada, kumb kahe erineva valitsusasutuse esindatavatest avalikest huvidest peab prevaleerima. Jättes Vabariigi Valitsuselt nõusoleku küsimata, ei kaalunud vastustaja nõuetekohaselt VeeS § 174 lg-s 4 sätestatud
4(11)
3-21-2176 erandit. See on oluline viga, sest muinsuskaitseliste kitsenduste ja kohustuste tõttu võib paisutuse likvideerimine osutuda õiguslikult võimatuks.
13.3.Nõustuda ei saa halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et vaidlusalune tegevus oleks vastuolus LKS § 51 lg-ga 1. Säte ei keela ajaloolise paisu rekonstrueerimist. Veerežiimi muutumisena tuleb käsitada muutusi võrreldes LKS § 51 lg 1 jõustumise aegse veerežiimiga (RKHKo 3-17-2565/136).
13.4.Veeloast keeldumise vääramatut vajadust ei tulene VeeS §-s 32 sätestatud kohustusest tagada Kunda jõe kui pinnaveekogumi hea seisund. Tegemist pole absoluutse keeldumise alusega (RKHKo 3-16-478/44).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Keskkonnaamet palub kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsuse, välja arvatud vaide tagastamise käskkirja tühistamata jätmine, ning jätta jõusse Tallinna Halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral taotleb Keskkonnaamet kaebaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Keskkonnaamet on kassatsiooniastmes esitanud järgmised põhjendused.
14.1.Vabariigi Valitsus ei pea otsustama Natura erandiks nõusoleku andmist enne hüvitusmeetmete väljaselgitamist. See poleks otstarbekas ega eesmärgipärane, sest erandi eeldused on kumulatiivsed ja hüvitusmeetmete puudumisel ei või Natura erandit teha. Natura erandit ei või kohaldada, kui hüvitusmeetmeid pole võimalik rakendada üldse või enne projektile loa andmist.
14.2.Ringkonnakohus sidus ekslikult „alternatiivide puudumise“ eelduse kultuuriväärtuse (mälestise) kaitsega. Alternatiive tuleb hinnata ettevõtte kavandatavale tegevusele. Asjas tuli hinnata alternatiivide puudumist elektritootmisele, sest kaebajal pole huvi jõge paisutada ilma elektritootmiseta. Kaebaja soovib elektrienergiat toota majanduslikel eesmärkidel sõltumata sellest, kas ehitis on kultuurimälestis. Kaebaja eesmärki saab teostada muudes asukohtades või kasutades alternatiivseid energiaallikad (nt päike, tuul, biometaan). Kaebaja kuulumine MTÜ-sse Eesti Veskivaramu ei puutu asjasse, sest ühingu eesmärk pole tööstuspärandi kaitse ega kultuuripärandi kasutamine tingimata selle algses funktsioonis.
14.3.Praegusel juhul püütakse muinsuskaitselise ehitise varjus kunstlikult luua avalikkuse jaoks esmatähtsaid ja erakordseid põhjuseid. Elektritootmine pole hädavajalik ega ainuvõimalik lahendus Kunda HEJ säilitamiseks. Muinsuskaitseamet peab mälestise kasutamist algses funktsioonis kõige paremaks viisiks mälestise säilitamiseks, sest elektritootmisest saadud tulu võimaldab kaebajal mälestist korras hoida. Sellest ei nähtu, et muid võimalusi mälestise säilitamiseks pole. Muinsuskaitse all on ehitis, mitte selle funktsioon. Muinsuskaitseamet ei saa kohustada mälestist algses funktsoonis kasutama. Kaebajal on muinsuskaitseseadusest (MuKS) tulenevalt mälestise korrashoiu kohustus sõltumata sellest, kas tal on õigus veekasutuseks. Tulu on võimalik teenida ka muul moel.
14.4.Ringkonnakohus on hakanud vääralt analüüsima paisutuse likvideerimise lahendusi ning teinud ebaõigeid oletuslikke järeldusi kultuurimälestise hävitamise ja rikkumise kohta. Tähelepanuta on jäetud Riigikohtu otsus nr 3-21-150/64 ning asjaolu, et MuKS ei keela mistahes muutusi. Kaitsealuse paisu kehas on muudatuste tegemine õiguslikult võimalik. Praktikas on muinsuskaitsealuseid paise kompromisslahendusena ümber ehitatud, nt Jändja pais. Muinsuskaitseameti 19. septembri 2019. a eritingimused on tühised, sest kohustavad panema toime õigusrikkumise, st paisutuse säilitama vastuolus VeeS § 175 lg-ga 4. Kunda I pais ja HEJ võeti muinsuskaitse alla ajal, mil elektrit ei toodetud ja paisutamine oli õigusvastane. Seega pidi Muinsuskaitseamet arvestama, et paisutamine ja 5(11)
3-21-2176 elektritootmine ei pruugi Kunda I paisul enam kunagi võimalik olla. Paistuse likvideerimise võimalused ei piirdu tingimata vaidlustatud korralduses viidatud lahendustega. Pole välistatud, et paisu on võimalik teisaldada. Ennatlik on asuda seisukohale, et paisutuse likvideerimine võib osutuda võimatuks. Asjakohatu on kaebaja väide, et vaidlustatud korraldusega sunnitakse kaebajat õigusrikkumisele, nõudes temalt paisutuse likvideerimist. Likvideerimist pole vaja lõplikult ja detailselt käsitleda veeloa menetluses, sest likvideerimine otsustakse eraldi.
14.5.VeeS § 174 lg-t 4 ei saa praegusel juhul rakendada, sest Natura erandi eeldused pole täidetud.
14.6.LKS § 51 lg 1 ei luba muuta veerežiimi. Riigikohtu otsus nr 3-17-2565/136 puudutas üksnes veetaseme tõstmist, mitte veerežiimi muutmist. Kaebaja kavandatud tegevus toob kaasa veerežiimi olulise muutmise võrreldes nii praeguse veerežiimi kui ka LKS § 51 lg 1 jõustumise hetke (10. mai 2004) veerežiimiga. Lisaks tooks kavandatud lahendus kaasa paisualuse Natura elupaiga seisundi halvenemise, sest uuesti hakataks vett paisust kaugemale juhtima äravoolukanali kaudu ning kruvikalapääsu kanali ja seadmete kaudu. LKS § 51 lg 1 eesmärgiks on kaitsta lõhejõgesid inimtegevuse eest üldiselt. Kõik sättes loetletud tegevused on eraldi keelatud. Sätet ei või siduda üksnes olemasolevate paisudega ning sätte jõustumise aegse veerežiimi ja loodusliku sängiga.
14.7.VeeS §-st 32 ei tulene vajadust veeloa andmisest tingimata keelduda. VeeS § 192 lg 3 p-s 8 sätestatud loast keeldumise eeldused on täidetud. VeeS § 32 lg 4 alusel peab pinnavesi kaitset vajavatel aladel VeeS § 36 lg 1 p 5 tähenduses vastama LKS alusel kehtestatud nõuetele, mh peab arvestama Natura kaitse-eesmärke. VeeS § 31 lg 2 sätestab, et kui veekogumi suhtes kehtib samal ajal rohkem kui üks veekaitse eesmärk, siis kohaldatakse neist kõige rangemat. Natura eesmärgid on kõige rangemad. Seega pole mõtet kaaluda VeeS §-de 39–42 kohaste erandite tegemist, kui tegevus võib tuua kaasa ebasoodsa mõju Natura ala eesmärkidele.
14.8.Kaebaja menetluskulud eelnevates kohtuastmetes olid umbes 22 738 eurot, millest mõisteti välja 15 000 eurot. Ringkonnakohus ei arvestanud, et väga suures osas on kaebaja esitanud seisukohti küsimustes, milles apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Väljamõistetavate menetluskulude suurust oleks tulnud vähendada vähemalt 50%.
15.AS Generaator palub vastuses kassatsioonkaebusele jätta jõusse Tallinna Ringkonnakohtu lahend ning mõista kaebaja kasuks välja menetluskulud. Kaebaja põhjendused on järgmised.
15.1.Keskkonnaameti otsus alternatiivide hindamise ja kaalumise osas oli olulise kaalutlusveaga.
15.1.1.Keskkonnaamet ei või piirduda abstraktse väitega, et kompromiss on võimalik, vaid peab välja selgitama ja põhjendama, kas on olemas reaalne ja õiguslikult teostatav lahendus, mis võimaldaks ühel ajal säilitada mälestise puutumatuse ja likvideerida paisutuse. Paisutus likvideeritakse eraldi otsusega, kuid see ei tähenda, et asjaolude uurimine alternatiivide küsimuses ning erinevate huvide kaalumine oleks õigusvastane veeloa menetluses. Vaidlustatud korralduses pole sisuliselt analüüsitud teisaldamise võimalust (MuKS § 40 lg 1) ega RETROUT projektis esitatud lahendusi.
15.1.2.Vana paisu puhul ei saa olla alternatiiviks elektrienergia tootmine muus asukohas või muul viisil. Alternatiivide kaalumisel pole asjakohane see, et kaebaja ei opereeri hetkel Kunda HEJ-s muuseumi. Kaebaja on MTÜ Eesti Veskivaramu liige, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on tööstuspärandi säilimine ning ettevõte on aastaid tegutsenud selle nimel, et kultuuripärandit säilitada.
15.1.3.Õigusliku aluseta paisutamine on korrarikkumine, kuid ettekirjutus pais likvideerida tooks samuti kaasa korrarikkumise, sest likvideerimine ohustaks kultuuripärandi säilimist. Seega on 6(11)
3-21-2176 vaidlustatud korraldus tühine. Asjakohatu on Keskkonnaameti viide Jändja paisu puudutavale praktikale, kus kompromisslahendusena ehitati pais ümber, sest riik on keeldunud Kunda I paisu omandamisest.
15.1.4.Pärast Riigikohtu otsust nr 3-16-478/44 on Muinsuskaitseamet muutnud seisukohta, et hüdroenergia tootmine pole Kunda HEJ-s muinsuskaitseliste eesmärkide saavutamiseks vajalik. Muinsuskaitseameti hinnangul tagab just vee erikasutus mälestiseks oleva paisu säilimise sellele sobivas kultuuriväärtuslikus keskkonnas (vt ka RKHKo 3-17-1739/80).
15.2.Muinsuskaitse võib olla ülekaalukas avalik huvi Natura erandi kohaldamiseks. Keskkonnaamet on teinud kaalutlusvea, pisendades kultuuripärandi kaitse ja säilitamise vajadust. Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium on seisukohal, et Kunda HEJ on väga väärtuslik objekt, mida tuleb säilitada.
15.3.Keskkonnaamet tegi olulise kaalutlusvea, jättes küsimata Vabariigi Valitsuselt nõusoleku Natura erandi tegemiseks. KeHJS § 29 lg-test 3 ja 4 ei nähtu, et nõusoleku küsimine peab menetluslikult toimuma pärast hüvitusmeetmete määramist. Õiguskantsler on selgitanud, et vastandlike riiklike huvide puhul on konflikti lahendamise kohustus valitsusel VVS § 49 lg 2 ja KeHJS § 29 lg 3 alusel. Euroopa Komisjoni käsitluse kohaselt pole välistatud olukord, kus hüvitusmeetmeid ei ole võimalik rakendada üldse või enne projektile loa andmist.
15.4.VeeS §-s 32 sätestatud kohustus tagada pinnaveekogumi hea seisund pole veeloast keeldumise absoluutne alus, vaid võimaldab kaalumist. Natura erand pole sätete kohaldamise eelduseks. VeeS §-st 38 nähtub, et sätete kohaldamise põhjendused võib asjakohasel juhul esitada ka loas. VeeS § 38 lg-s 2 nimetatud eeldusi pole vaidlustatud korralduses käsitletud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Vastustaja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu otsus tühistada materiaalõiguse (KeHJS § 29 lg 3) väära kohaldamise tõttu vastustaja korraldust puudutavas osas. Riigikohus jätab jõusse halduskohtu otsuse, millega AS Generaator kaebus jäeti rahuldamata. Muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi KeHJS § 29 lg 3 osas (HKMS § 230 lg 1 ning lg 5 p-d 5 ja 6).
17.Vaidlus on eeskätt küsimuses, kas vastustaja eksis Natura erandi juures VeeS § 174 lg 4 rakendamisel. Lisaks vaieldakse selle üle, kas kavandatud tegevus on kooskõlas lõhejõgede kaitse normidega (LKS § 51) ning kas veeloast pidi keelduma, sest tegevuse tõttu pole võimalik saavutada veekaitse eesmärke (VeeS § 192 lg 3 p 8). Kolleegium selgitab esmalt VeeS § 174 lg 4 seost Natura erandiga ja Natura erandi eeldusi (I), seejärel Natura erandi tegemata jätmise õiguspärasust vaidlustatud korralduses (II). Lõpetuseks käsitleb kolleegium muid vaidlusküsimusi ja jaotab menetluskulud (III). I. VeeS § 174 lg 4 ja Natura erandi eeldused
18.VeeS § 174 lg 3 kohustab lõhejõgedel paisu omanikku või valdajat tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Lõige 4 võimaldab Keskkonnaametil seda kohustust leevendada või sellest vabastada, arvestades kaaluka põhjuse olemasolu. VeeS § 174 lg 4 alusel võib erandi teha siiski üksnes juhtudel, kui kalapääsu rajamine pole vajalik Natura nõuetest tulenevalt või kui kalapääsu kohustusest vabastamiseks on võimalik teha Natura erand (vrd RKHKo 3-22-2082/69, p 56).
19.Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) art 6 lg 4 kohaselt ja seda nõuet üle võtvate riigisiseste 7(11)
3-21-2176 normide järgi (praegusel juhul KeHJS § 29 lg-d 3–5) on Natura erandil kumulatiivsed eeldused: alternatiivsete lahenduste puudumine, tegevuse elluviimise vajalikkus tungiva avaliku huvi kaitseks ning hüvitusmeetmete rakendamine. Järgnevalt selgitab kolleegium erandi esimese ja teise eelduse kohaldamist, sest asjas on vaidlus eelkõige küsimuses, kuidas peab käsitlema alternatiive kultuuriväärtuse kaitse vajaduse vaatepunktist.
19.1.Alternatiivsete lahenduste olemasolu tuleb kindlaks teha lähtuvalt tegevuse eesmärgist (Komisjoni teatise (2021/C 437/01) „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ art 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ p 3.3.1. a). Uurida tuleb kõiki lahendusi, mis võimaldavad saavutada projekti eesmärke (C-239/04: Komisjon vs. Portugal, p-d 36–39). Seega tuleb erandi esimest eeldust „alternatiivsete lahenduste puudumine“ eraprojektide puhul hinnata lähtuvalt tegevuse kavandaja eesmärgist, kuid seda peab toetama tungiv avalik huvi teise eelduse tähenduses.
19.2.Euroopa Kohtu praktika järgi ei saa alternatiivide käsitlusel olla määravaks lahenduse majanduslik kulu (C-411/19: WWF Italia Onlus jt, p 41; C-399/14: Grüne Liga, p 77). Seega ei või eraprojekti alternatiivi hindamata jätta üksnes põhjendusega, et tegevuse elluviija eesmärk on teenida tulu, kuid alternatiivi elluviimine oleks liiga kulukas, pidades silmas tegevusest saadavat tulu.
19.3.Pelgalt erahuvides ei või Natura erandit teha. Kui Natura ala ebasoodsalt mõjutava eraprojekti elluviimine küll seostub avaliku huvi kaitsega, kuid seda avalikku huvi saab tagada ka muul viisil, nii et ebasoodne mõju Natura alale on väiksem või puudub üldse, siis ei ole projekt vajalik avaliku huvi kaitseks loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja KeHJS § 29 lg 3 tähenduses (vrd C-182/10: Marie-Noëlle Solvay jt, p-d 75–77).
19.4.Loodusdirektiiv ega KeHJS ei määratle ammendavalt avalikke huve, mille kaitseks võib Natura erandi teha. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et selliseks avalikuks huviks võib olla kultuuriväärtuse kaitse (RKHKo 3-17-1739/80, p 32).
19.5.Loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja seda üle võtva KeHJS § 29 lg 3 sõnastusest nähtub, et erandi tegemiseks peab muu avaliku huvi kaitse vajadus olema konkreetsel juhul kaalukam kui avalik huvi vältida ebasoodsat mõju Natura alale. Seejuures tuleb silmas pidada ebasoodsalt mõjutatud kaitseobjektide (liik, elupaigatüüp) olulisust ja haavatavust ning ala tähtsust nende kaitseobjektide soodsa seisundi säilitamisel või taastamisel (Komisjoni teatise (2021/C 437/01) p 3.3.2; vrd C-182/10: Marie-Noëlle Solvay jt, p 75; kohtujuristi arvamus asjas C-239/04: Komisjon vs. Portugal, p-d 44 ja 45).
19.6.Kasu ja kahju avalikele huvidele tuleb arvestada ka eraprojekti alternatiivide käsitlemisel. Natura erandi tegemisel pole vaja uurida eraprojekti alternatiivi, mis ei taga avalikku huvi, mille kaitseks võib Natura erandi teha. Natura erandi tähenduses võib alternatiivina käsitada üksnes sellist projektilahendust, mille elluviimisest saadav kasu avalikele huvidele kaalub üles Natura alale tekkiva kahju (Komisjoni teatise (2021/C 437/01) p-d 3.3.1 ja 3.3.2; vrd kohtujuristi arvamus asjas C-239/04: Komisjon vs. Portugal, p 46; kohtujuristi arvamus asjas C-209/04: Komisjon vs. Austria, p 72).
20.Riigisiseses õiguses on võrreldes loodusdirektiiviga sätestatud täiendav menetluslik tingimus Natura erandi tegemiseks: KeHJS § 29 lg 3 järgi võib tegevusloa Natura erandina anda üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Vabariigi Valitsuse nõusolek on oma olemuselt kooskõlastus tegevusloa andmise eelnõule. Sellega ei tehta õiguslikult siduvalt kindlaks ühtegi asjaolu ega otsustata pädeva asutuse eest muul viisil lõplikult ära ühtegi küsimust tegevusloa edasiseks menetluseks (vt täpsemalt RKHKo 3-22-1463/48 p-d 18–21). Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et 8(11)
3-21-2176 alternatiivide puudumisel peab pädev asutus pöörduma Vabariigi Valitsuse poole nõusoleku saamiseks, et selgitada välja, kas kavandatud tegevus tuleks siiski ellu viia mõne avaliku huvi kaitseks. KeHJS § 29 lg 3 kohaselt tuleb pädeval asutusel taotleda Vabariigi Valitsuselt nõusolekut üksnes juhul, kui pädev asutus peab põhjendatuks anda tegevusluba Natura erandina.
21.Kolleegium märgib, et Eesti õiguses ei käsitata hüdroenergiast elektritootmist tegevusena, mille suhtes on Natura erandi kaalumisel eelduslikult ülekaalukas avalik huvi, et edendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. EL õigus lubab liikmesriigil taastuvenergia projektide juures eeldada ülekaalukat avalikku huvi loodusdirektiivi art 6 lg 4 ning art 16 lg 1 p c, linnudirektiivi (2009/147/EÜ) art 9 lg 1 p a ning veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) art 4 lg 7 tähenduses (direktiiv 2018/2001, art 16f; määruse nr 2022/2577 art 3 lg 1). Vastavad projektid on Eesti õiguses loetletud energiamajanduse korralduse seaduse § 3211 lg-s 1, kuid loetelus ei nimetata hüdroenergiast elektri tootmist. Eelnõu seletuskirja kohaselt on hüdroenergia projektid loetelust välja jäetud, sest hüdroenergia on Eestis ammendunud ja madala potentsiaaliga ressurss, mille kasutamisel elektritootmiseks on märkimisväärne mõju looduskeskkonnale (lk 7). II. Natura erandi kohaldamise õiguspärasus korralduses
22.Ei vaielda selle üle, et kavandatud veekasutusel on ebasoodne mõju Sirtsi loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. Seega võib tegevust lubada üksnes Natura erandina (loodusdirektiivi art 6 lg-d 3 ja 4; KeHJS § 29 lg-d 2–5).
23.Keskkonnaamet põhjendas korralduses Natura erandi kohaldamata jätmist eeskätt sellega, et kaebaja eesmärk on toota elektrit majanduslikul eesmärgil, mistõttu on tegevusele olemas alternatiivid, nagu taastuvenergia tootmine muul viisil või teises asukohas, samuti põlevkivist elektrienergia tootmine.
24.Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu. Alternatiivide puudumist tuleb hinnata lähtuvalt tegevusloa taotleja eesmärgist (vt eest p 19.1). Kaebaja soovib toota elektrit majanduslikul eesmärgil olemasolevas HEJ-s. Sellest eesmärgist lähtuvalt ei saa olla tegevuse alternatiiviks elektri tootmine muus asukohas või muul viisil (vrd RKHKo 3-17-1739/80, p 33). Olemasoleva HEJ kasutuselevõtmisel elektritootmiseks majanduslikul eesmärgil võivad alternatiivseteks lahendusteks olla näiteks teistsugune paisutuskõrgus või teist tüüpi turbiinide kasutamine.
25.Keskkonnaamet on loast keeldumist põhjendanud ka sellega, et erandi tegemiseks puudub ülekaalukas avalik huvi. Muinsuskaitse eritingimustes ja kohtumenetluses esitatud Muinsuskaitseameti seisukohtades rõhutatakse elektritootmise võimaluse säilitamise olulisust Kunda HEJ-s, sest elektritootmine tagab kõige tõhusamalt mälestise korrashoiu ja vahendid selle tarbeks. Keskkonnaamet on vaidlustatud korralduses märkinud, et kultuurimälestis ei pea kasutusel olema tema algses funktsioonis ning huvi sellise kasutamise lubamise vastu pole ülekaalukas Natura eesmärkide suhtes. Kohtumenetluses täpsustas Keskkonnaamet, et kuigi muinsuskaitselisest seisukohast on kõige parem Kunda HEJ kasutamine tema algses funktsioonis, pole vältimatult vajalik alustada Kunda HEJ-s uuesti elektritootmist, sest mälestist on võimalik säilitada ka muul moel.
26.Natura erandi tegemine on kaalutlusotsus. Veeloa menetluses on pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikuseks kaalumiseks Keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab EL keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (vrd RKHKo 3-17-1739/80, p 34 ja RKHKo 3-21-150/64, p 30). Kolleegiumi hinnangul ei ole Keskkonnaamet teinud kaalumisel viga, mis oleks saanud viia ebaõigele lõppjäreldusele, asudes
9(11)
3-21-2176 seisukohale, et puudub ülekaalukas avalik huvi lubada Kunda HEJ-s elektri tootmist Natura erandina mh kultuuriväärtuse kaitseks. Kolleegiumi põhjendused on järgmised.
26.1.Muinsuskaitse eritingimused on vajalikud kinnismälestist puudutava ehitusprojekti koostamiseks ning nendega ei või reguleerida mälestise kasutamist (vt MuKS § 50 lg-d 1 ja 4). Väljastatud eritingimused ei kohusta kasutama Kunda HEJ-d algses funktsioonis, vaid üksnes tagama võimaluse selleks (vt p 6).
26.2.Kunda HEJ-d kaitstakse ehitismälestisena. MuKS § 11 lg 4 kohaselt on ehitismälestis hoone koos selle interjööri, sealhulgas sisekujunduselementide ja hoone algse funktsiooniga seotud sisseseadega, rajatis või ehituslik kompleks, mis on oluline Eesti arhitektuuriajaloo ja ruumilise keskkonna arengu tähistaja ja mitmekesise elukeskkonna hoidja. Kultuuriväärtusena kaitstakse seega Kunda HEJ-d kui ehitist koos sisseseadega sõltumata sellest, kas see on kasutusel algses funktsioonis. Kaitsealuses HEJ-s elektri tootmine on küll kooskõlas muinsuskaitse põhimõtetega, nt aidates teadvustada kultuurpärandit (MuKS § 3 lg 2), kuid kasutamine algses funktsioonis pole Kunda HEJ kui ehitismälestise kaitseks tingimata vajalik.
26.3.Erinevalt asjast nr 3-17-1739 ei soovi kaebaja praegusel juhul vett kasutada muinsuskaitselisel eesmärgil (vesiveski käitamine muuseumina), vaid elektritootmiseks. Ehitismälestise omanikul või valdajal tuleb ehitist hooldada ning remontida sõltumata sellest, kas ta saab mälestise kasutamisest tulu (MuKS § 33 lg 3). Avaliku huvi tagab mälestise kasutamisest tulu teenimine juhul, kui see vähendab avalikke kulutusi selle mälestise kaitseks. Samas on Euroopa Kohus „alternatiivide puudumise“ kriteeriumi kontekstis rõhutanud, et majanduslikud kulud ei või olla määravad lahendusvariandi valikul (C-411/19: WWF Italia Onlus jt, p 41; C-399/14: Grüne Liga, p 77). Kolleegiumi hinnangul on see praktika asjakohane ka eraprojekti vajalikkuse hindamisel. Natura erandit ei või eraprojektile teha üksnes põhjendusega, et sellest saadav tulu võimaldab säästa avalikke vahendeid.
26.4.Vaidlustatud korraldusest nähtub, et Keskkonnaamet möönab muinsuskaitselist huvi elektritootmisega uuesti alustada ning on hinnanud selle huvi olulisust. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjust midagi ette heita Keskkonnaameti seisukohale, et praegusel juhul puudub veenev põhjus pidada muinsuskaitselist huvi uuesti elektritootmisega alustada nii oluliseks, et see kaaluks üles Natura ala eesmärkide kahjustamise.
27.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et vastustaja oleks pidanud välja selgitama, kas või kuidas on paisutuse (paisjärve) likvideerimine võimalik, pidades silmas, et Kunda I pais on ehitismälestisena kaitse all.
27.1.Paisjärve likvideerimine võib mõjutada kultuuriväärtuse kaitset ebasoodsalt. Paisjärv pole küll mälestisena kaitse all, kuid on osaliselt hõlmatud mälestise kaitsevööndiga. MuKS ei keela mistahes keskkonna pöördumatut muutmist kaitsevööndis (MuKS § 3 lg 3 ja § 58), kuid hoiduda tuleb sobimatutest muutustest (vrd RKHKo 3-17-1739/80, p 34). Kunda HEJ-le on paisjärv sobivaks ja toetavaks keskkonnaks MuKS § 14 lg 2 p 1 mõttes (vrd RKHKo 3-21-150/64, p 35.2). Paisutuse likvideerimine ei eelda paisu täielikku ega osalist lammutamist, küll aga halvendab kinnismälestiseks olevate HEJ ehitiste (sh paisu) vaadeldavust algupärasel viisil.
27.2.Käesoleval juhul ei pidanud vastustaja hindama, kas luba tuleks Natura erandina anda paisutamiseks ilma elektri tootmiseta, ning selle raames kaaluma vastastikku muinsuskaitselist huvi paisjärve säilitamiseks ja looduskaitselist huvi paisutus likvideerida. Veekasutuseks Kunda I paisul puudub veeluba alates 2007. a-st. Kaebaja taotles veeluba, et toota HEJ-s elektrit. Vee paisutamine 10(11)
3-21-2176 (paisjärve säilitamine) ilma elektri tootmiseta pole kavandatud tegevuse alternatiiviks kaebaja eesmärki silmas pidades. Isegi kui selliseks veekasutuseks on ülekaalukas muinsuskaitseline huvi, kaasnevad elektritootmisega eelduslikult häiringud, mis taktistavad Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamist, näiteks müra ja veetaseme kõikumine paisust allavoolu (vt Keskkonnaameti 30. juuni 2021. a korralduse lk 25). Vastupidist ei ole praeguses kohtuasjas tuvastatud. Seetõttu ei saanud kaebaja taotletud tegevuseks (elektritootmiseks) anda keskkonnaluba isegi siis, kui kinnismälestise kaitseks oleks paisutamine põhjendatud. Vaidlustatud korralduse järgi oleks Kunda I paisul toodetav elektrienergia suurusjärk ca 0,1–0,2% kogu Eesti taastuvast energiast. Seda hinnangut ei ole eelnevad kohtuastmed ümber lükanud. Kaitstavatele liikidele sobiva ja vajaliku keskkonna tagamist pidas Keskkonnaamet sellises koguses elektri tootmisega võrreldes põhjendatult olulisemaks. Seetõttu pole asja lahendamisel oluline ringkonnakohtu iseenesest õige tähelepanek, et Keskkonnaamet ei ole sisuliselt selgitanud, kuidas on võimalik muinsuskaitselisi eesmärke paisutuse likvideerimise korral saavutada.
28.Kokkuvõttes pole vastustaja teinud olulist viga KeHJS § 29 lg 3 kohaldamisel. Kuigi Keskkonnaamet eksis Natura erandi esimese eelduse sisustamisel, pole viga oluline, sest erandi eeldused on kumulatiivsed ning vastustaja on tuvastanud, et kavandatav veekasutus pole vajalik tungiva avaliku huvi kaitseks. Kuivõrd VeeS § 174 lg 4 kohaldamise eelduseks on käesoleval juhul Natura erandi tegemine, kuid erandit teha pole võimalik, puudub vajadus muus osas hinnata korralduse õiguspärasust VeeS § 174 lg 4 kohaldamata jätmisel. III Muud küsimused ja menetluskulud
29.Asjas vaieldakse ka selle üle, kas Keskkonnaamet võis keelduda loa andmisest KeÜS § 56 lg 1 p 4 alusel koostoimes LKS § 51 lg-ga 1 ja VeeS § 192 lg 3 p-ga 8. Praegusel juhul tuleb loa andmisest keelduda sõltumata neist sätetest, sest kavandatud veekasutust võiks lubada üksnes Natura erandina, kuid erandit ei või teha. Seetõttu ei võta kolleegium seisukohta viidatud sätete kohaldamise õiguspärasuse kohta korralduses.
30.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 4). Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.