Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Keskkonnaameti keelamiseks registreerida metsateatised, mille puhul ei ole metsaraiete mõju Natura 2000 võrgustiku ala osas asjakohaselt hinnatud
Menetlusosalised
Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindajad vandeadvokaadid Indrek Kukk ja Karin Marosov Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja vandeadvokaat Sandor Elias Kolmas isik – Eesti Vabariik Kaasatud haldusorganid – Euroopa Komisjon ja Keskkonnaministeerium
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.07.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Keskkonnaameti määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Rahuldada Keskkonnaameti määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 18.07.2022 määruse haldusasjas nr 3-22-1389 resolutsiooni punkt 1.
3.Jätta Päästame Eesti Metsad MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (HKMS § 252 lg 7).
1.Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 28.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti keelamiseks registreerida metsateatisi, mille puhul ei ole metsaraiete mõju Natura 2000 võrgustiku ala osas asjakohaselt hinnatud. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse keelata vastustajal kohtumenetluse kestel metsateatiste registreerimine Natura 2000 võrgustiku alal, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) objektiivse teabe põhjal ei ole välistatud, et metsaraiega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala
3-22-1389 kaitse-eesmärgile; 2) raiete teostamine ei ole seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldusega või pole selleks otseselt vajalik ja 3) läbi on viimata loodusdirektiivi (Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) art 6 lg-le 3 vastav asjakohane hindamine. Kaebajal on õiguskaitsevajadus, sest kaebuse esitamine ei takista vastustajal jätkata õigusvastase tegevusega (s.o Natura 2000 aladel metsateatiste registreerimist ilma nõutavat hindamist läbi viimata). Vastustaja tegevusega kaasnevad pöördumatud tagajärjed üleeuroopalise tähtsusega loodus- ja linnualadel leiduvatele loodusväärtustele. Põhivaidluse ese on lubatav ning puuduvad muud abinõud, mis aitaksid kaasa kaebaja õiguste efektiivsele kaitsele. Kaebuses toodud asjaoludel on Euroopa Komisjon alustanud Eesti suhtes rikkumismenetlust. Seega on kaebuse eduperspektiiv suur. Komisjon on oma teates sisuliselt leidnud, et Eesti tegevus pole Natura 2000 aladel metsaraiete lubamisel olnud õiguspärane. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta ülemääraselt avalikku huvi ega kolmanda isiku huve. Metsateatiste registreerimine nõutava hindamiseta on vastuolus kaebaja esindatavate keskkonnakaitseliste huvidega ning laiemalt avalike huvidega. Esialgse õiguskaitse abinõu suunab pädevat asutust teostama uurimisprintsiipi ning täitma kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu õigusest. Kaebus ei sisalda abstraktset keelamisnõuet. Seal on selgesõnaliselt märgitud, millistel tingimustel tuleb metsateatiste väljastamine keelata. Kaebaja jaoks oleks äärmiselt koormav, kui ta peaks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise raames asuma kavandatavate metsaraiete mõjusid ise hindama.
2.Keskkonnaamet palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Õiguspärane ei ole piirata esialgse õiguskaitse korras piiramatu arvu metsateatiste registreerimist.
3.Tallinna Halduskohus kohustas 18.07.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 Keskkonnaametit kaasama kaebaja Euroopa Komisjoni poolt rikkumismenetluses nr 2021/4029 viidatud 217 kaitse-eeskirjaga hõlmatud kolmanda isiku kinnistutel esitatavate metsateatiste registreerimise menetlusse. Keelamiskaebuse võimalikuks esemeks on haldusaktid ja toimingud. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras keelata metsateatiste kui haldusaktide andmise, kuid pole välja toonud, millisel katastriüksusel konkreetselt võidakse edaspidi registreerida väidetavalt õigusvastased metsateatised. Keelamiskaebus põhineb metsateatiste registreerimise õigusvastasuse osas universaalselt asjaolul, et kaitse-eeskirjade koostamisel ega metsateatiste registreerimise menetluses pole loodusdirektiivi art 6 lg 4 nõuetele vastavat asjakohast hindamist läbi viidud. Kaebaja on metsateatised piiritlenud üksnes omaniku määratlemisega (Eesti Vabariik). Kaebaja eesmärgiks on keelata esialgse õiguskaitse korras kogu Eesti territooriumil paiknevatel Natura 2000 võrgustiku aladel Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnistutel metsateatiste registreerimine ning seda nii linnualadel kui ka loodusaladel. Kaebaja on leidnud, et Euroopa Komisjon on tuvastanud 217 alaspetsiifilist kaitse-eeskirja, mis on vastu võetud ilma Euroopa Liidu õiguses ette nähtud keskkonnamõju hindamiseta. Seega saab vaidlus sisuliselt puudutada neid kaitseeeskirju ja nendega väidetavalt vastuolus olevaid tulevikus antavaid metsateatisi. Puudub teave, millistel Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel kolmanda isiku kinnistutel metsaraieid tulevikus kavandatakse. Kaebajal saab esialgse õiguskaitse vajadus olla seega Euroopa Komisjoni poolt tuvastatud 217 kaitse-eeskirja reguleerimisalasse kuuluvatel kolmanda isiku kinnistutel kavandatavate metsaraiete osas. Kaebuse esemest jäävad välja metsateatised, mis on küll registreeritud kolmanda isiku kinnistutel, mis jäävad Natura 2000 võrgustiku aladele, kuid on registreeritud enne kaebuse esitamist (s.o enne 28.06.2022). Juba väljastatud metsateatised ei saa olla keelamiskaebuse esemeks. Esialgse õiguskaitse vajadus puudub ka Natura 2000 aladel, kus on metsateatiste registreerimine peatatud. 2(7)
3-22-1389 Vastustajal on kehtiva õiguse kohaselt kohustus kontrollida kavandatava raie vastavust looduskaitseseaduse (LKS) ja loodusdirektiivi nõuetele. Metsaseaduse (MS) § 41 lg 8 kohaselt on keelatud registreerida metsateatis, kui kavandatav raie ei vasta õigusaktide nõuetele. Esialgse õiguskaitse korras õigusaktidega vastuolus oleva metsateatise registreerimise keelamine on põhjendatud olukorras, kus esineb põhjendatud alus arvata, et haldusorgan kavatseb tulevikus õigusaktides sätestatud nõudeid eirata ning õigusvastase metsateatise registreerida. Keelamiskaebus on lubatav, sest kuigi Euroopa Liidu õigusest tuleneb vastustajale kohustus menetleda metsateatisi kooskõlas loodusdirektiiviga, on praktika siiski näidanud, et vastustaja seda ei tee. Seda kinnitab Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus osas, milles palutakse metsateatiste registreerimine keelata Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnistutel, mis jäävad rikkumismenetluses viidatud 2017 kaitse-eeskirja reguleerimisalasse. Ei esine ülekaalukaid avalikke huvisid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Pigem toetab avalik huvi, milleks on keskkonnakaitse, esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Samas ei ole kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu proportsionaalne, sest kaebaja soovib metsateatiste registreerimist peatada kogu Natura 2000 võrgustiku alal. Samas on rikkumismenetluses kindlaks tehtud 217 kaitse-eeskirja, mis on vastu võetud ilma nõutava keskkonnamõju hindamiseta. Kaebaja õigused on piisavalt tagatud, kui Keskkonnaamet kaasab kaebaja rikkumismenetluses viidatud 217 kaitse-eeskirja reguleerimisalasse kuuluvatel kolmanda isiku kinnistutel esitatavate metsateatiste registreerimise menetlusse. Kui vastavas haldusmenetluses jäetakse kaebaja hinnangul nõuetekohane mõjude hindamine tegemata, on kaebajal võimalus asuda kohe kaitsma oma õigusi kohtumenetluses (HKMS § 45 lg 3). Metsateatiste registreerimise keelamist ei õigusta asjaolu, et vältida kohtusüsteemi ülekoormamist. Tühistamiskaebus on primaarne õiguskaitsevahend keelamiskaebuse ees (HKMS § 45 lg 1). Sõltumata asjaolust, kui palju võidakse arvuliselt tühistamiskaebusi kohtusse esitada, on seadusandja näinud ette võimaluse ja õiguse tulla tühistamiskaebusega kohtusse. Esialgse õiguskaitse korras sellises mahus metsateatiste registreerimise keelamine on väga erandlik meede, mille kohaldamine on põhjendatud üksnes juhul, kui kaebusega taotletava eesmärgi saavutamise tagamiseks kohtumenetluse ajaks ei leidu tõhusamaid esialgse õiguskaitse abinõusid. Sellise olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Päästame Eesti Metsad MTÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.07.2022 määruse resolutsiooni p 1 osas, millega kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, ning rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. HKMS § 249 lg 3 kohaselt tuleb kohtul esialgse õiguskaitse määruse tegemisel hinnata esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Tasakaalustatud lahendi leidmiseks tuleb seejuures kaaluda mitmeid esialgse õiguskaitse abinõusid või otsida võimalusi tingimusliku esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse tegemiseks. Halduskohus jättis põhjendamata, millisel viisil tagab kohtu valitud esialgse õiguskaitse abinõu kaebaja õiguste piisavalt efektiivse kaitse. Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset piiratult 217 kaitse-eeskirjaga hõlmatud ala osas, kuid ei täpsustanud, millistel aladel vastavad kaitse-eeskirjad kehtivad. Seega ei ole kaebajale teada, millistel aladel registreeritavate metsateatiste menetlusse peab vastustaja kaebaja kaasama. Vastustaja ei ole nõus neid alasid avaldama. Asjas on poolte vahel vaidlus selles, kas vastustaja võib registreerida metsateatisi Natura 2000 võrgustiku alal, kui ei ole välistatud metsaraie ebasoodne mõju ala kaitse-eesmärgile, ilma et oleks läbi viidud loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et taoliste metsateatiste registreerimine on keelatud. Seega registreeriks vastustaja metsateatised hoolimata kaebaja vastuväidetest ning kaebaja peab 3(7)
3-22-1389 hakkama metsateatisi eraldi vaidlustama. Arvestades, et praktikas vastustaja metsateatiste registreerimise menetluses asjakohast hindamist läbi ei vii, ei ole tõenäoline, et kaebaja kaasamine metsateatiste registreerimise menetlusse aitaks ära hoida pöördumatu kahju tekkimist Natura 2000 võrgustiku loodusväärtustele. Kaebaja peaks tõenäoliselt hakkama vaidlustama sadu, kui mitte tuhandeid metsateatisi, kuna vastustaja põhimõtteliselt ei nõustu kaebaja seisukohtadega ning leiab, et asjakohast hindamist ei ole vaja läbi viia. Vastustaja on möönnud, et teoreetiliselt võib vaidlusaluseid metsateatisi olla iga päev kümneid. Kuigi vastustajal oleks võimalik ühe konkreetse Natura ala osas esitatavaid metsateatisi menetleda ühes haldusmenetluses, mis võimaldaks tõhusamalt teostada õiguskaitset, toimub praktikas metsateatiste registreerimine eraldiste kaupa. Selline menetlus eirab metsaraiete kumulatiivset mõju. Kuigi kaebajal oleks teoreetiliselt võimalik tühistamiskaebustega kohtusse pöörduda, ei oleks see tõhus ega tagaks tulemuslikku õiguskaitset. See oleks koormav nii kaebajale kui ka kohtusüsteemile. Kaebaja näol on tegemist vabatahtlikkusel põhineva organisatsiooniga. Kaebaja võimalused vaidlustada sadu või tuhandeid metsateatisi on piiratud. Kohtusse pöördumise ajaks võib olla metsaraie juba lõpuni viidud. Praktikas ei ole tavapäratu, et metsateatise registreerimise hetkeks on metsa varutud vajalik tehnika metsaraiega koheseks alustamiseks. Sellises olukorras pole kasu ka esialgse õiguskaitse taotlemisest. Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõud on sisult tingimuslikud ega välista metsateatiste registreerimist Natura 2000 võrgustiku alal, kui metsaraie ebasoodne mõju on välistatud. Vajadusel oleks kohus saanud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise tingimusi täpsustada, nt võimaldades metsateatise registreerimist, kui vastustaja on esitanud kohtule tõendid ebasoodsa mõju puudumise kohta. Eelnev oleks paremini kooskõlas ettevaatuspõhimõttega.
5.Keskkonnaamet palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja on vääralt esitlenud vaidlusaluse raie mõjusid Natura 2000 alade metsamaadele. Metsateatiste registreerimisel on kehtivas õiguses juba Natura (eel)hindamiseta olemas meetmed, mis välistavad olulise ebasoodsa mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitseeesmärkidele. 67 protsendil Natura 2000 alade metsamaadest on raie õiguslikult välistatud ning ülejäänud metsamaadel on ka muude meetmeteta peale Natura hindamise tagatud olulise ebasoodsa mõju välistamine Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. Liitkaebus määramata hulga tulevaste metsateatiste registreerimise keelamiseks ning samasisuline esialgse õiguskaitse taotlus on menetluslikult lubamatu. Keelamiskaebuse võib esitada juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). Kaebaja on esitanud kaebuse keskkonnaorganisatsioonina keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg-te 1 ja 2 alusel. Kaebaja õigusi saaks rikkuda õigusvastaste metsateatiste registreerimine. Seega oleks keelamiskaebuse lubatavuse eelduseks muu hulgas, et on põhjust arvata, et vastustaja registreerib õigusvastaselt metsateatisi, mille puhul ei ole ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele välistatud. Kuidagi ei ole võimalik väita, põhistada ega tõendada, et kõigi Eestis paiknevate Natura 2000 alade metsamaade puhul on vajalik raiete teostamiseks Natura hindamise läbiviimine. Kaebaja peaks kaebuse esitama konkreetse Natura 2000 ala või raie põhiselt, et pooltel oleks võimalik diskuteerida ja kohtul otsustada, kas konkreetsel juhul on oht, et metsateatis registreeritakse ilma, et oluline ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele oleks piisavalt välistatud. Abstraktse keelamiskaebuse esitamist ei saa õigustada väitega, et tühistamiskaebuste esitamine oleks liiga koormav. Kaebajale ei ole kohustust vaidlustada iga Natura 2000 alale esitatud metsateatist, vaid üksnes neid, mille puhul on ta seisukohal, et kehtiv kaitsekord ei taga olulise ebasoodsa mõju vältimist kaitse-eesmärkidele. 4(7)
3-22-1389
6.Keskkonnaamet palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.07.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu on põhjendamatu ja ülemäärane. Abstraktne keelamiskaebus ei ole lubatav. Kaebaja üritab suruda halduskohtu sisuliselt seadusandja rolli ning kirjutama ette kõigile Natura 2000 aladele reegleid metsateatiste menetlemiseks. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus saada kaasatud kõigi esialgse õiguskaitse määruses viidatud aladel esitatavate metsateatiste menetlusse. Vastustajale ei tulene ühestki õigusaktist kohustust kaasata kaebajat kõigisse menetlustesse. Keskkonnaorganisatsioonide kaasamine ei ole enamasti kuigi eesmärgipärane, sest nende seisukohad on tavaliselt lihtsakoeliselt metsateatiste registreerimise vastu. Registreeritud metsateatiste tühistamiseks tuleb kaebajal tulevikus aga ikkagi esitada tühistamiskaebus. Kui halduskohtu eesmärgiks oli tagada, et kaebaja saaks kõigist metsateatiste registreeringutest teada, siis avalikus kaardiserveris paiknev ning riigivõimu loodud ja rahastatav WFS-teenus võimaldab teha suuremahulisi päringuid, sh päringuid konkreetse asukoha kohta. Kaebaja viidatud Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses ei ole veel otsust tehtud ning komisjoni pressiteates nimetatud 217 kaitse-eeskirja on nendesamade Natura 2000 aladega kattuvate siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjad. Nende alade metsamaadest on ca 60 protsendil raie niigi keelatud ning ülejäänud 40 protsendil saab negatiivse mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele välistada ka muude meetoditega peale Natura hindamise. Kaebaja kaasamine kõigisse menetlustesse oleks ebaproportsionaalne ega võimaldaks vastustajal metsateatisi tähtaegselt menetleda. Pealegi võiks siis kõik keskkonnaorganisatsioonid võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt nõuda enda universaalset kaasamist. Kaebusest teoreetiliselt puudutatud metsateatisi on aastas määramatu hulk ning kõigi nende puhul teeb kaalutlusotsuse Keskkonnaameti spetsialist.
7.Päästame Eesti Metsad MTÜ palub jätta määruskaebus rahuldamata. Keelamiskaebus on lubatav ka liitkaebusena. Kuna nõue on suunatud määratletavaid õigusi rikkuvate haldusaktide väljastamise keelamisele, on nõue piiritletud. Kaebaja ei soovi enamat kui seda, et vastustaja rakendaks metsateatiste registreerimise menetluses kehtivat õigust. Tähelepanuta tuleb jätta vastustaja üleolev väide, et keskkonnaorganisatsioonid esitavad lihtsakoelisi seisukohti. Vastustaja poolt väidetu ei ole aluseks, millal haldusorgan võib jätta menetlusosalise arvamuse või vastuväited ära kuulamata (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3). Kaasamine on vaieldamatult kaebaja huvides. WFS-teenus ei anna kaebajale metsateatistest asjakohast teavet. Metsaregistri otsingusüsteem ei võimalda teostada otsingut kuupäevade, töö- või raieliigi ega ka alade kaupa, mille osas kehtivad looduskaitselised piirangud. KeÜS § 28 lg 3 kohaselt tuleb avalikkus kaasata olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisse tõhusalt ja varajases etapis enne lõplike lahenduste väljavalimist. Vastasel juhul ei ole tagatud kaebeõiguse tegelik realiseerimine. Vastustajal on võimalik kaebajat menetlusest teavitada ja kaebaja menetlustesse kaasata. WFS-teenuse kaudu on võimalik infot saada üksnes metsateatiste kohta, mis on juba registreeritud. Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia nii kaitse-eeskirja koostamise käigus kui ka metsateatise registreerimise käigus, v.a juhul, kui kaitse-eeskiri on metsaraiete teostamise lubatavuse osas piisavalt üksikasjalik ning selle mõjusid on asjakohaselt hinnatud. Eesti praktikas ei viida asjakohast hindamist läbi ühelgi tasandil, seega ei eksisteeri ühtegi muud meetodit negatiivse mõju välistamiseks kui asjakohase hindamise või eelhindamise läbiviimine. Metsaraiete edasilükkamine Natura 2000 aladel ei piira ülemääraselt riigi finantshuvi. Riigimetsa Majandamise Keskusel ei saa olla tekkinud õiguspärast ootust raiete teostamiseks 5(7)
3-22-1389 Natura 2000 alal ilma selle mõjusid asjakohaselt hindamata. Lisaks on raiete teostamine jätkuvalt võimalik, kui eelnevalt on läbi viidud asjakohane hindamine. Kui metsateatiste väljastamine kohtumenetluse ajaks peatada, väheneb vastustaja halduskoormus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohus võttis 29.06.2022 määrusega menetlusse kaebaja nõude keelata Keskkonnaametil registreerida metsateatised raiete teostamiseks Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnisasjadel, mille puhul on täidetud järgnevad koosesinevad tingimused: 1) objektiivse teabe põhjal ei ole välistatud, et metsaraiega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile; 2) raiete teostamine ei ole seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik ja 3) läbi on viimata loodusdirektiivi art 6 lg-le 3 vastav asjakohane hindamine. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud kaebuse lubatavus väga küsitav. On mõistetav, mida kaebaja soovib saavutada, kuid silmas tuleb pidada, et halduskohus ei vii läbi abstraktset kontrolli halduse tegevuse üle, vaid iga kohtuvaidluse ese peab olema konkreetselt piiritletav. Euroopa Komisjoni poolt algatatud rikkumismenetlusele vaatamata ei saa kohus asuda abstraktsele järeldusele, et Keskkonnaamet käitub Natura 2000 aladel metsateatisi väljastades kõigi metsateatiste puhul alati õigusvastaselt. Keelamiskaebuse saab aga rahuldada juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et vastutaja annab kaebaja õigusi rikkuva haldusakti (HKMS § 45 lg 1). Raske on praeguses menetlusetapis ette kujutada, kuidas kohus tuvastab, milliste Natura 2000 aladel paiknevate metsateatiste registreerimine võib olla õigusvastane ning seeläbi kaebaja õigusi rikkuda. Seejuures tuleb kaebuse rahuldamiseks tuvastada keelamisnõudes sisalduva kolme tingimuse esinemine. Keelamiskaebuse eesmärk ei saa olla keelata määratlemata hulga õigusvastaste haldusaktide andmine ehk sisuliselt kohustada haldusorganit väljastama vaid õiguspäraseid haldusakte. Eeltoodu on õigusriigis halduse tegevusele esitatav elementaarne nõue. Lisaks sätestab HKMS § 45 lg 1 keelamiskaebuse esitamiseks veel ühe eelduse: rikutud õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Metsateatise osas on tühistamiskaebuse esitamine võimalik ja tõhus. Üksnes asjaolud, et metsateatisi on võib olla arvuliselt palju, kaebaja on vabatahtlikkusel põhinev keskkonnaorganisatsioon ega pruugi suuta kogu seda mahtu hallata ning päringusüsteemid ei tööta laitmatult, ei tekita eraldiseisvat alust keelamiskaebuse esitamiseks.
9.Jättes kõrvale keelamiskaebuse lubatavusega seotud problemaatika, leiab ringkonnakohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja soovitud viisil ei ole põhjendatud. Sarnaselt kaebuse nõudega palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras keelata kohtumenetluse kestel metsateatiste registreerimine Natura 2000 võrgustiku alal, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) objektiivse teabe põhjal ei ole välistatud, et metsaraiega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile; 2) raiete teostamine ei ole seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldusega või pole selleks otseselt vajalikud ja 3) läbi on viimata loodusdirektiivi art 6 lg-le 3 vastav asjakohane hindamine. Esialgse õiguskaitse kohaldamine taolisel viisil ei saa olla tulemuslik. Nimelt on vastustaja seisukohal, et väljastab ka praegu metsateatisi õiguspäraselt ning kooskõlas Natura 2000 võrgustiku reeglitega. Sealhulgas leiab vastustaja, et nõutav mõjude hindamine on läbi viidud. Metsateatiste registreerimise lõppemise tagaks seega üksnes nende väljastamise keelamine ilma igasuguste tingimusteta, mis oleks aga ilmselgelt ebaproportsionaalne ning väljuks kaebuse piiridest.
6(7)
3-22-1389 Kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset kaebaja soovitud tingimustel ning vastustaja jätkab eeldatavasti metsateatiste registreerimist, väites, et need on esialgse õiguskaitse tingimustega kooskõlas, tekib kaebajal ikkagi vajadus esitada registreeritud metsateatiste osas tühistamiskaebused. Lisaks tekivad täiendavad vaidlused esialgse õiguskaitse määruse täitmise nõuetekohasuse üle (HKMS § 248 ja § 254 lg 1), kus halduskohus peab hakkama kontrollima, kas konkreetsete metsateatiste väljastamine oli esialgse õiguskaitse abinõuga kooskõlas. Kaebaja ettepanek, et kohus võiks nt võimaldada metsateatise registreerimist, kui vastustaja esitab kohtule tõendid ebasoodsa mõju puudumise kohta, ei ole kooskõlas esialgse õiguskaitse menetluse olemusega. Selline tingimus tooks kaasa olukorra, kus kohus muutub iga metsateatise menetluses eelkontrolli läbiviijaks ja seda juba enne asjas sisulise otsuse tegemist. Arvestades, et kaebaja räägib sadadest ja tuhandetest metsateatistest, ei ole selline tingimus ka teostatav.
10.Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebaja määruskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
11.Ringkonnakohus rahuldab Keskkonnaameti määruskaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 18.07.2022 määruse resolutsiooni p-i 1. Kaebaja esitas keelamiskaebuse eesmärgiga ära hoida metsateatiste väljastamine ja seeläbi hilisemate tühistamiskaebuste esitamise vajadus. Halduskohus ei keelanud esialgse õiguskaitse korras metsateatiste registreerimist, kuid kohustas vastustajat kaasama kaebajat metsateatiste registreerimise menetlusse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine sellisel viisil eesmärgipärane. HKMS § 249 lg 1 kohaselt rakendab kohus esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine osutuda kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebaja kaasamine metsateatiste registreerimise menetlusse ei mõjuta kuidagi keelamiskaebuse eesmärgi saavutamist. Metsateatiste menetlemine on reguleeritud MS §-s 41 ning keskkonnaministri 11.08.2017 määrusega nr 28. MS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse menetlusele ka HMS-i sätteid. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Eelnevat silmas pidades ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse korras ühe konkreetse organisatsiooni kaasamise kohustamine määratlemata arvu metsateatiste menetlustesse. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.