Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
06.07.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1066
Haldusasi
Toormoor OÜ kaebus Terviseameti kohustamiseks esitada kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus
Menetlusosalised
Kaebaja Toormoor OÜ, esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee Vastustaja Terviseamet, esindaja Agne Ojassaar
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.12.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Toormoor OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Toormoor OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.12.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-1066.
2.Rahuldada Toormoor OÜ määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.12.2021 määrus ja saata haldusasi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Terviseamet kohustas 12.01.2021 ettekirjutusega nr 12.1-11/21/305-1 Toormoor OÜ-d kui Sulevimägi 1 asunud Vegan Stuudio Toormoor nimelise toitlustusasutuse pidajat korrakaitseseaduse § 28 lg 1, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 44 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 282) p 21 alusel viivitamatult lõpetama klientide toitlustamine toitlustusasutuse teenindussaalis vastavalt kehtivale korralduse nr 282 redaktsioonile (resolutsiooni p 1) ning viivitamatult tagama, et kliendid ja teenindajad kannaksid siseruumis viibides ja liikudes maske, arvestades korralduses sätestatud erisusi (resolutsiooni p 2). Terviseamet tuvastas, et kaebaja rikkus korralduse nr 282 p 209 alapunktis
3-21-1066 4 ja p 91 alapunktis 11 sätestatud nõudeid. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et iga kohustuse täitmata jätmisel kohaldatakse sunniraha 1000 eurot.
2.Terviseamet rakendas 26.01.2021 kirjaga nr 12.1-11/21/305-4 Toormoor OÜ suhtes ettekirjutuse resolutsiooni p 2 täitmata jätmise eest sunniraha 1000 eurot ning 05.04.2021 kirjaga nr 12.1-11/21/305-6 ettekirjutuse resolutsiooni p-de 1 ja 2 täitmata jätmise eest 1000 eurot, s.o kokku 2000 eurot. Kuna äriühing ei tasunud sunniraha, esitas Terviseamet kohtutäiturile täitekorraldused, mille alusel algatati täiteasjad nr 035/2021/1261 ja 035/2021/1262.
3.Toormoor OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 18.05.2021 kaebuse Terviseameti kohustamiseks esitada kohtutäiturile avaldused täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr 035/2021/1261 ja nr 035/2021/1262 ning Terviseameti keelamiseks teha 12.01.2021 ettekirjutuse nr 12.1-11/21/305-1 ja selles sisalduva hoiatuse alusel sunniraha sissenõudmise toiminguid, sh rakendada sunniraha 26.01.2021 toiminguga nr 12.1-11/21/305-4 ja 05.04.2021 toiminguga nr 12.1-11/21/305-6.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrusega kohaldati esialgset õiguskaitse selliselt, et peatati täitemenetlus täiteasjades nr 035/2021/1261 ja nr 035/2021/1262 vastavalt 500 euro ja 1500 euro osas ning lubati 500 euro sissenõudmist. Tallinna Halduskohtu 03.06.2021 määrusega kohustati Terviseametit viivitamata esitama kohtutäiturile avaldus täiteasjades täitemenetluse peatamiseks.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 21.06.2021 määrusega keelamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 1 alusel ning võttis kohustamiskaebuse menetlusse. Kaebaja esitas keelamiskaebuse tagastamist puudutavas osas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.08.2021 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus muutis halduskohtu määruse põhjendusi selliselt, et kaebuse tagastamise asemel lõpetati keelamiskaebuse menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel. Määrus jõustus.
6.Terviseamet esitas kohtutäiturile 21.07.2021 taotluse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjades nr 035/2021/1261 ja nr 035/2021/1262, sest ettekirjutuse tegemise aluseks olevate korralduse nr 282 normide kehtivus lõppes 01.06.2021.
7.Terviseamet esitas Tallinna Halduskohtule 21.07.2021 taotluse (täiendatud 15.12.2021) menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest ettekirjutuse kehtivus oli lõppenud. Vabariigi Valitsuse 13.05.2021 korraldusega nr 197 muudeti 19.08.2020 korralduse p 2014 alapunkti 9 ning külalistel lubati viibida hajutatult toitlustusasutuse teenindussaalis. 19.08.2020 korralduse nr 282 p-s 82 sisalduv maski kandmise kohustus tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 01.06.2021 korralduse nr 214 p 1 alapunktiga 1. Kuna haldusakti lõppemine ja täiteavalduse tagasivõtmine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, palus Terviseamet jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
8.Kaebaja leidis 27.08.2021 avalduses, et esinevad alused menetluse jätkamiseks ja menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks. Kaebaja pöördus kohtusse, et tõrjuda täitetoiminguid. Täitemenetlust ei ole lõpetatud, sest vastustaja ei ole tasunud kohtutäituri tasu. Määrus keelamiskaebuse tagastamise kohta ei ole jõustunud ning ei ole teada, missuguseid nõudeid menetletakse. Ettekirjutuse tühisuse kohta ei ole seisukohta võetud. Isegi kui ettekirjutus ei ole tühine, ei lõppenud selle kehtivus korralduse nr 282 muutmise tõttu. Ettekirjutus tuli täita viivitamatult, kuid muu selge tähtaeg on avaldamata. Mõistlik ei ole siduda ettekirjutuse kehtivust korralduse nr 282 kehtivusega, sest rohkete muudatuste tõttu oli korraldus raskesti jälgitav. Vastustaja ei ole väitnud, et ettekirjutus oli tähtaegne. Ettekirjutuse
2(6)
3-21-1066 kehtivus ei saanud lõppeda haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 alusel, sest kaebaja ei täitnud korraldust. Viivitamatu täitmise tähtaeg lõppes eelduslikult enne korralduse nr 282 muutmist. Haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada ja sarnaselt ei saa rääkida haldusakti täielikust ammendumisest selle õigusliku aluse muutumise tõttu, kui haldusakt on selle andmise ajal kehtiva õigusega kooskõlas, õigusnorm muutub menetluse kestel ning otsuse tegemise ajal on haldusakt taas kehtiva õigusega kooskõlas. Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 p 10 alapunktis 7 kehtestatakse osaliselt korraldusega nr 282 sarnased piirangud, mis olid ettekirjutuse tegemise aluseks. Alternatiivselt toetab vastustaja argument menetluse lõppemise kohta korralduse nr 282 muutmise tõttu kaebaja taotluste rahuldamist 18.05.2021 kaebuses ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määruses viidatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg 3 p 2 alusel, mitte menetluse lõpetamist vastustaja kohustuseta hüvitada menetluskulud. Kohtud ei ole algatanud ega lahendanud vaidlust asjaolu üle, kas kaebaja pidas kohvikut või on vastavas osas majandustegevuse lõpetanud. Kui kohus peab õigeks lõpetada menetluses olevate nõuete osas menetlus, on põhjendatud jätkata menetlust kahju hüvitamise eesmärgil 21.01.2021 ettekirjutuse täitetoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja palus vastustajalt välja mõista riigilõivu 120 eurot ja õigusabikulud 9810 eurot. Kahelda võib selles, et kaebuse ja täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise vahel puudub seos. Terviseamet esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks pärast halduskohtu 03.06.2021 määrust. Seejuures ei olnud vastustajal enne ringkonnakohtu 28.05.2021 määrust kavatsust täitmiskorraldust tagasi võtta ega ettekirjutust kehtetuks tunnistada. Kaebaja pangakontod olid arestitud juuni algusest kuni juuli lõpuni ning see takistas majandustegevust. Kaebaja majandustegevus ei seisnenud üksnes kohviku pidamises. Vaatamata sellele, et külastajatel lubati viibida toitlustusettevõtte müügi- ja teenindusalal alates 13.05.2021 ning maski kandmise kohustus tunnistati kehtetuks alates 01.06.2021, esitati täitemenetluse lõpetamise avaldus alles 21.07.2021. Üksiti ei ole täitemenetlus vastustaja tegevusetuse tõttu lõppenud.
9.Tallinna Halduskohus jättis 28.12.2021 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse menetluse jätkamiseks (resolutsiooni p 1), rahuldas Terviseameti taotluse menetluse lõpetamiseks ning lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2). Halduskohus tagastas kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 120 eurot pärast määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 jõustumist (resolutsiooni p 3). Muus osas jättis halduskohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4). Vaidlust ei ole selle üle, et Terviseamet esitas kohtutäiturile täitekorraldused, sest kaebaja jättis sunniraha tasumata, ning kohtutäitur algatas täitekorralduste alusel täiteasjad nr 035/2021/1261 ja nr 035/2021/1262. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Terviseamet esitas 21.07.2021 avalduse eespool nimetatud täiteasjades täitemenetluse lõpetamiseks. Kaebuse eesmärk oli lõpetada täiteasjades täitemenetlus ja see saavutati kohtumenetluse ajal. Järelikult esineb alus menetluse lõpetamiseks. Eelnevat ei kummuta see, et vastustaja ei olnud 29.07.2021 seisuga kohtutäituri tasu maksnud. Võlgniku vara ei ole enam arestitud. Kohtutäituri tasu maksmine ei puuduta kaebaja õigusi ega kohustusi. Menetluses ei ole Terviseameti 12.01.2021 ettekirjutusega seotud nõuet. Sunniraha sissenõudmise toimingute õiguspärasuse kontrollimisel tuleb kohtul võtta seisukoht 12.01.2021 ettekirjutuse kehtivuse kohta, kuid halduskohtu menetluses ei ole nõuet 12.01.2021 ettekirjutuse tühisuse tuvastamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 6). Ettekirjutuse tühisuse või kehtivuse kohta võetakse seisukoht põhjendavas osas, mitte resolutsioonis. Järelikult ei ole menetluse lõpetamise taotluse lahendamisel tähtsust, kas 12.01.2021 ettekirjutus kehtis või mitte. Kaebaja ei ole kaebuses ega selle täiendustes taotlenud kohviku pidamise või majandustegevuse lõppemise kui asjaolu tuvastamist kohtuotsuse resolutsioonis (HKMS § 37 lg 2 p 6). See on olnud tema faktiväide ning õiguslik põhjendus, miks ta peab ettekirjutust tühiseks (vt kaebuse 3(6)
3-21-1066 p-d 1.3, 1.7, 2.3.2, 05.07.2021 määruskaebuse p 2.2). Sellest tõlgendusest on lähtunud nii haldus- kui ka ringkonnakohus. Kaebaja ei ole sellisele käsitlusele vastu vaielnud ega tuvastamisnõuet esitanud. Õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek selleks, et esitada hiljem hüvitamiskaebus, ei ole HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangu tõttu lubatud. Kaebajale tuleb määruse jõustumisel tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 120 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4, lg 8). Kuna täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamine ei olnud põhjustatud kaebuse esitamisest, vaid korralduse nr 282 asjakohaste sätete kehtivuse lõppemisest, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 6).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Toormoor OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.12.2021 määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 ning jätkata menetlust 12.01.2021 ettekirjutuse täitetoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks või kui menetluse lõpetamine on põhjendatud, siis alternatiivselt jätta menetluskulud vastustaja kanda ning mõista kaebaja kasuks välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kui menetluskulud jäävad kaebaja kanda, jääb HKMS § 2 lg-s 1 sätestatud halduskohtumenetluse eesmärk täitmata. Kaebaja otsis kohtult abi vastustaja tegevuse vastu ja saavutas lahenduse. Kui menetlus lõpetatakse, jäävad menetluskulud kaebaja kanda ning kaebajal tuleb samadel asjaoludel ja õiguslikel põhjendustel pöörduda uuesti kohtusse hüvitamiskaebusega. Menetluse lõpetamisel võivad riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused jääda täitmata. Menetluse lõpetamine ei loo õigusrahu, mis on HKMS § 152 lg 1 p 4 eesmärk. Vastustajal puudus kavatsus lõpetada täitemenetlus kohtumenetluse väliselt: täitmisavaldust ei soovitud tagasi võtta ega ettekirjutust kehtetuks tunnistada. Halduskohus oli seisukohal, et täitemenetluse lõpetamise ajendiks oli korralduse nr 282 asjakohaste sätete kehtivuse lõppemine 01.06.2021, kuid sel kuupäeval arestiti kaebaja pangakontod ja halvati kaebaja majandustegevus. Halduskohtu põhjendus kaebuses taotletud toimingu tegemise ajendi kohta võib olla õige, kuid ajend ei vasta HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud menetluskulude kandmise kohustuse erandi tingimustele. Vastustaja venitas täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisega. Kaebajal on võimalik saavutada menetluskulude hüvitamine, kui kohus lubab minna üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele.
11.Terviseameti hinnangul puudub menetluse jätkamiseks õiguslik alus. Kuna kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 08.11.2021 otsusega, on täitemenetlus jõustunud lahendiga lõppenud. Terviseamet võttis täitemenetluse lõpetamise avaldused tagasi põhjusel, et ettekirjutuse aluseks olev õigusnorm tunnistati kehtetuks. Õigusnorm tunnistati kehtetuks, sest Vabariigi Valitsus tegi epidemioloogilise olukorra paranemisel poliitilise otsuse. Kõnealused muudatused on üldteada asjaolud, mida ei pidanud täiendavalt tõendama. Kuna sama sunniraha täitmiseks ei saa enam täitemenetlust alustada, on saabunud õigusrahu HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 tähenduses. Määruskaebusest ei ole võimalik mõista, milliseid õigusi on kaebajal võimalik tuvastamiskaebusega kaitsta. Kui see on võimalik, tuleb muuta nõude sõnastust, sest täitetoimingute õiguspärasuse kontroll ei ole halduskohtu pädevuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Kaebaja esmane eesmärk on, et halduskohus jätkaks menetlust õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb nõuda Tallinna Halduskohtu 28.12.2021 määruse tühistamist täies ulatuses, sh riigilõivu tagastamise osas (HKMS § 205 lg 1 p 3). Kaebuse lubatavus eeldab sellelt riigilõivu tasumist. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmise ulatus otsustatakse 4(6)
3-21-1066 menetlust lõpetavas lahendis. Määruskaebuse primaarse eesmärgi saavutamiseks tuleks halduskohtu määrus seega tühistada terves ulatuses. Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
13.Kaebaja pöördus kohtusse pärast seda, kui oli saanud kohtutäiturilt täitmisteated täiteasjades nr 035/2021/1261 ja nr 035/2021/1262. Kaebaja pidas rakendatud sunniraha ebaproportsionaalseks ja karistuslikuks. Tema hinnangul poleks tohtinud sunniraha rakendada ka põhjusel, et selle aluseks olnud ettekirjutus on tühine. Oma õiguste kaitseks palus kaebaja kohustada Terviseametit esitama kohtutäiturile avaldused täitemenetluste lõpetamiseks ning keelata Terviseametil 12.01.2021 ettekirjutuse-hoiatuse alusel sunniraha rakendamine ja sissenõudmine. Halduskohus võttis kohustamiskaebuse 21.06.2021 määrusega menetlusse. Keelamiskaebuse osas lõpetati menetlus seoses kohtumenetluse ajal muutunud asjaoludega HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel.
14.Kohtumenetluse ajal muutusid asjaolud selle võrra, et korraldust nr 282 muudeti toitlustusettevõtte külastajate piirarvu ja maski kandmise kohustuse osas vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.05.2021 korraldusega nr 197 ja 01.06.2021 korraldusega nr 214. Alates 17.05.2021 võis toitlustusasutuse teenindussaalis viibida tingimusel, et ruumi täituvus ei ole rohkem kui 25% ning tagatakse hajutatuse nõue. Maski kandmise kohustus kaotati alates 02.06.2021. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg 3 p 2 välistab sunniraha edasise rakendamise, kui ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks. Terviseamet esitas kohtutäiturile 21.07.2021 avalduse lõpetada täitemenetlused täiteasjas nr 035/2021/1261 ja nr 035/2021/1262 (Terviseameti 21.07.2021 taotluse lisa). Kohtutäitur lõpetas 08.11.2021 otsusega täitemenetluse vähemalt täiteasjas nr 035/2021/1261. Seega saabus kohtumenetluse ajal kaebusega taotletud eesmärk – täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisega lõpetati täitetoimingud kaebaja vara suhtes (vt ka kaebaja 27.08.2021 vastuse lisa 1). Arvestades muutusi õiguslikus olustikus, ei olnud alust arvata, et Terviseamet võib pöörduda uuesti kohtutäituri poole (täitemenetluse seadustiku § 49 lg 2). Kohtu menetluses ei olnud kaebust 12.01.2021 ettekirjutuse tühistamiseks ega faktilise asjaolu tuvastamiseks. Kohustamiskaebuse lahendamisel tulnuks siiski kontrollida ettekirjutuse kehtivust, sh anda hinnang võimalike tühisuse aluste olemasolule (vt Riigikohtu 17.11.2020 otsus nr 3-18-1725, p 13).
15.Kaebaja taotles üleminekut kohustamisnõudelt õigusvastasuse tuvastamise nõudele, paludes jätkata menetlust 12.01.2021 ettekirjutuse täitetoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja sõnul on tal hiljem kavas taotleda kahju hüvitamist. Menetluse jätkamine on tema hinnangul vajalik ka selleks, et tal oleks võimalik taotleda menetluskulude hüvitamist (kaebaja 27.08.2021 vastuse p 1.6, 30.12.2021 määruskaebuse p 1.4).
16.Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2). Tuvastamisnõudele üleminekut on kohtupraktikas lubatud nt juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõuet või kui tuvastamisnõue aitab tal muul moel tulevikus oma õigusi kaitsta. Nn jätkutuvastuskaebusele ei kohaldu HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangud. Jätkutuvastuskaebuse lubatavust kontrollides tuleb kohtul hinnata, kas menetluse jätkamist toetab menetlusökonoomia eesmärk, arvestades muu hulgas, et kaebaja pöördus sobiva nõudega õigeaegselt kohtusse, kas kaebajal on veel võimalusi oma õigusi kohase õiguskaitsevahendiga kaitsta ning kui palju ressursse on kulunud asja sisulisele lahendamisele (vt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-19-1735, p 18; 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 12–13; Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 320-605, p 12; 03.05.2022 määrus nr 3-20-2652, p-d 24–24.3).
5(6)
3-21-1066
17.Arvestades eelnevat on kaebajal õigus esitada jätkutuvastuskaebus. Õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek aitab kaebaja õiguste kaitsele kaasa: kaebaja on maininud kavatsust esitada hiljem kahju hüvitamise nõue, samuti peab ta vajalikuks võimalust jätta menetluskulud asja sisulisel lahendamisel vastustaja kanda. Halduskohus jättis arvestamata, et jätkutuvastuskaebusele ei kohaldu HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangud. Isiku õiguste kaitseks vajalikud menetluskulud on käsitatavad kahjuna põhiseaduse § 25 mõttes, s.o kaebajal peab olema tõhus võimalus need hüvitatud saada (vt Riigikohtu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 41; Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus nr 3-19-2392, p 18). Kaebajal tuleb siiski arvestada võimalusega, et menetluse käigus võivad menetluskulud suureneda, kuid kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Halduskohus ei pea jätkutuvastuskaebuse lubatavust kontrollides hindama kaebuse rahuldamise tõenäosust. Isegi kui kaebus rahuldatakse, mõistetakse välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek teenib ka ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki. Kaebaja pöördus õigeaegselt sobiva nõudega kohtusse ja halduskohus võttis kohustamiskaebuse menetlusse. Kaebajal on kulunud palju ressursse kaebuse koostamise ja avalduste esitamise peale. Terviseamet ei ole kaebajale teinud hiljem samasisulist ettekirjutust, mille alusel oleks rakendatud sunniraha ja mida vaidlustades oleks kaebajal võimalik tõhusalt oma õigusi kaitsta.
18.Sõltuvalt sunniraha sissenõudmise tulemuslikkusest võib kaebaja taotleda sunniraha sissenõudmise õigusvastasuse tuvastamist ja Terviseameti tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisel.
19.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Toormoor OÜ määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 28.12.2021 määruse ja saadab haldusasja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Kuna kaebaja primaarne taotlus rahuldatakse, ei lahenda ringkonnakohus määruskaebuses esitatud alternatiivset taotlust.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.