Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma, Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
13.05.2022, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised ja nende esindajad
3-22-602 X kaebus Tallinna Vangla ametniku poolt kaebaja solvamise ja väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.04.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.04.2022 määruse peale menetlusse.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde määruskaebusele lisatud Tallinna Vangla 14.04.2022 kiri nr 5-18/22/8631-2 (dtl 114).
5.Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.04.2022 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
Määruse resolutsiooni punktide 4 ja 5 peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 10.01.2022 Tallinna Vanglale võõrkeelse avalduse koos selle tõlkimise taotlusega, mille kohaselt puudub tal tõlketeenuse eest tasumiseks raha.
2.Tallinna Vangla määras 10.02.2022 kirjaga 10-päevase tähtaja avalduse tõlkimiseks. X vanglasisesel arvelduskontol on toimunud rahalisi liikumisi ning mõistliku kasutuse korral on isikul raha tõlketeenuse eest tasumiseks. X-le on selgitatud, et tõlketeenuse hind oleneb otseselt pöördumise mahukusest ning selge ja konkreetse pöördumise esitamiseks puudub vajadus
3-22-602 genereerida lehekülgede kaupa teksti. Lisaks on vangla X-le korduvalt andnud võimaluse riigikeele oskuse täiendamiseks, millest kinnipeetav on aga keeldunud. X on varasemalt esitanud vanglale pöördumisi ka eesti keeles. Seega tuleb X-l võõrkeelse pöördumise tõlkimine endal korraldada või tasuda vangla korraldatud tõlketeenuse eest.
3.X andis 14.02.2022 kirjaliku nõusoleku avalduse tõlkimisele kuluva summa maha arvestamiseks tema vanglasiseselt isikuarvelt, kui seal on raha.
4.Tallinna Vangla tagastas 08.03.2022 kirjaga nr 5-37/22/5-4 X võõrkeelse avalduse (kahju hüvitamise taotluse) läbivaatamatult. X taotluse tõlkimine vangla kulul ei ole põhjendatud. K-Raha andmetel ei ole X vanglasisesel kontol praegu küll enam rahalisi vahendeid, kuid veel 10.02.2022 oli kontol raha kuue euro ulatuses ning seega oleks kinnipeetaval olnud soovi korral võimalik pöördumine oma kulul tõlkida, selmet teha toiminguid, mis viisid olukorrani, kus tal rahalised vahendid täielikult puuduvad. X-le on vangistuse ajal korduvalt pakutud võimalust riigikeele õppes osalemiseks, kuid isik ei ole olnud motiveeritud eesti keelt õppima. Viimati suunati X riigikeelt õppima 2021. a sügisel, kuid tema vähese motiveerituse tõttu katkestati õpe taas. Vangiregistri andmetest nähtuvalt sooviti 25.09.2020 X riigikeele oskust testida, kuid isik keeldus sellest. Praeguse vangistuse ajal on X inspektor-kontaktisikule ka avaldanud, et ei kavatse eesti keelt õppida, kuna muidu nõutakse temalt pöördumiste kirjutamist eesti keeles. Vangiregistris on kinnipeetava suhtluskeeltena märgitud eesti ja vene keel ning kuigi praegusel ajal esitab isik vaid venekeelseid pöördumisi, nähtub Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi andmetest, et X on varasemalt esitanud pöördumisi ka eesti keeles. Eeltoodust järeldub, et X keeldub põhimõtteliselt enda riigikeele oskust arendamast ning enda pöördumisi eesti keeles esitamast. Kuna X oma pöördumist ise ära ei tõlkinud ja Tallinna Vangla võõrkeelseid pöördumisi ei menetle, tuleb taotlus X-le läbivaatamatult tagastada.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinn Vangla tekitatud mittevaralise kahju 100 euro hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt solvas Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik Y 07.01.2022 kaebajat oma ebaviisaka käitumisega ning alandas tema väärikust. Kaebaja palus kontaktisikul tõlkida talle vene keelde vangla käskkiri, millega kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kontaktisik keeldus sellest, karjus kaebaja peale, lõi käega vastu toiduluuki, viskas käskkirja kaebajale näkku, lõi toiduluugi väljakutsuvalt ja agressiivselt pauguga kinni ning lahkus. See on nähtav 07.01.2022 valvekaamera salvestisel. Kaebaja esitas 10.01.2022 vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla ei ole seda sisuliselt lahendanud. Vangla nõudis 10.02.2022 kirjaga kaebajalt taotluse tõlget ning selle esitamata jätmise tõttu jäeti taotlus 08.03.2022 kirjaga läbi vaatamata. Kaebaja ei valda eesti keelt ning tema isikuarvel puuduvad vahendid tõlkekulude kandmiseks. Vangla tegevus taotluse läbi vaatamata jätmisel on vastuolus vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg-tega 1 ja 2 ning seega õigusvastane.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 12.04.2022 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata (p 2) ja rahuldas taotluse kohtulahendi tõlkimise kuludest vabastamiseks (p 3). Kaebaja taotluse tagastamine oli õiguspärane, sest kaebajal oli nii kahju hüvitamise taotluse esitamise ajal kui ka puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel vanglasisesel isikukontol piisavalt rahalisi vahendeid, et vähemalt osaliselt taotluse tõlkimise eest tasuda. Kohtud on kaebajale korduvalt selgitanud võõrkeelsete avalduste tõlkimise ja selle eest tasumise korda (nt haldusasjades nr 3-19-423, nr 3-21-334, nr 3-21-335, nr 3-21-375, nr 3-21-453, nr 3-21-625, nr 3-21-796, nr 3-21-782, nr 3-21-878, nr 3-21-888, nr 3-21-1134 ja nr 3-21-1592). Puudub vaidlus, et kaebajal on olnud võimalusi vanglas eesti keelt õppida ja seeläbi tõlketeenuse vajadusest vabaneda, kuid kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei ole kaebaja eesti keele 2(5)
3-22-602 õppimisest huvitatud. Samas ei ole välistatud, et kaebaja ei vaja kõrvalist abi, sest vangiregistri järgi on kaebaja suhtluskeelteks eesti ja vene keel. Lisaks on kaebaja varasemalt vanglale esitanud mitmeid eestikeelseid pöördumisi. Seega on kaebaja eesti keele oskus piisav, et esitada kahju hüvitamise taotlus riigikeeles. Kuna kahju hüvitamise taotluse tagastamine oli õiguspärane, on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.04.2022 määrus ja kohustada halduskohut võtma kaebus menetlusse. Kaebaja andis nõusoleku kahju hüvitamise taotluse tõlkimise kulude mahaarvestamiseks tema isikuarvelt. Seega oleks vangla pidanud taotluse tõlkesse saatama, kuid nõudis selle asemel 10.02.2022 kirjaga taotluse tõlget. Kaebaja andis 14.02.2022 uuesti nõusoleku taotluse tõlkimise kulude mahaaravamiseks tema isikuarvelt. Vanglal oli kohustus edastada kaebaja taotlus tõlkijale, kuid seda ei tehtud. Sellega rikkus vangla VSKE § 491 nõudeid. Nimetatud sättest ei tulene, et vangla võiks jätta kinnipeetava vaide või kahju hüvitamise taotluse tõlkijale edastamata põhjusel, et kunagi minevikus on kinnipeetava isikuarvele raha laekunud või kontol oleva raha jäägist ei piisa dokumendi tõlkimiseks. Vangla ei saa seada kinnipeetava vaiete ja taotluste teksti pikkusele limiiti. Kaebaja ei valda eesti keelt ning vangla pole vastupidist tõendanud. Vangla kinnitas 14.04.2022 kirjas nr 5-18/22/8631-2, et kaebaja ei valda eesti keelt isegi mitte A1 tasemel. Vangla väide, et kaebaja on keeldunud eesti keele oskuse taseme testimisest, on väär. Kaebajale pole testi tegemist pakutudki, sest vangla teab, et kaebaja ei valda eesti keelt. Kõik kaebaja eestikeelsed pöördumised on koostatud vanglaametniku või kaaskinnipeetava abil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1). Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebuse taotlust selliselt, et kaebaja soovib halduskohtu määruse tühistamist kaebuse tagastamise ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmise (resolutsiooni p-d 1 ja 2), mitte aga kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmise osas (resolutsiooni p 3).
9.Kaebaja on lisanud määruskaebusele dokumente, millest võib järeldada, et ta soovib nende asja juurde võtmist. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Tallinna Vangla 14.04.2022 kirja nr 5-18/22/8631-2 (dtl 114). Kaebaja 14.02.2022 nõusoleku tema arvel olevate vahendite kasutamiseks kahju hüvitamise taotluse tõlkimiseks esitas juba vangla oma 01.04.2022 vastusega kohtunõudele. Pole selge, kas määruskaebusele lisatud 14.02.2022 kuupäeva kandev dokument (dtl 115) on sama nõusolek, mis esitati vanglale seoses 10.01.2022 kahju hüvitamise taotluse tõlkimisega, arvestades, et varem kohtule esitatud nõusoleku sõnastus on pikem kui määruskaebusele lisatud dokumendil. Kuivõrd 14.02.2022 nõusoleku andmine on juba 01.04.2022 kohtule esitatud dokumendiga tõendatud, on määruskaebusele lisatud dokument üleliigne. Ülejäänud määruskaebusele lisatud materjalid (dtl 116–132) on korduvad ja toimikus juba olemas. Seega tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 115–132.
3(5)
3-22-602
10.Praegusel juhul ei ole vangla kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotlust sisuliselt läbi vaadanud, vaid tagastas selle puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 lubab kaebusega kohtu poole pöörduda mh juhul, kui kinnipeetav on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ning see on õigusvastaselt tagastatud. Kui haldusmenetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, sh määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (VangS § 11 lg 81), ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Taotluse õigusvastase tagastamise korral saab kohtumenetluses vaidluse sisuliselt lahendada.
11.Tallinna Vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise taotluse, kuna ta ei esitanud vangla määratud tähtaja jooksul võõrkeelse taotluse tõlget. Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 ja keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1 järgi on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde ning tõlke esitamata jätmise korral võib asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). Vaide või taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu peab olema sisuliselt põhjendatud. Puudus peab olema selline, mis takistas vaide või taotluse läbivaatamist. Tõlke esitamata jätmine on vaide sisulist lahendamist takistav puudus. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. VSKE § 491 lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata.
12.Kahju hüvitamise taotluse (dtl 50–53) esitamisel märkis kaebaja võõrkeelse vaide/kahju hüvitamise taotluse tõlkesse saatmise blanketil, et tõlke jaoks puuduvad tal rahalised vahendid (dtl 54). Vangla andis oma 10.02.2022 kirjaga (dtl 55–56) kaebajale 10-päevase tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, s.o taotluse tõlke esitamiseks. Kaebaja andis 14.02.2022 kirjaliku nõusoleku tõlketasu maksmiseks (dtl 58). Vangla möönis 08.03.2022 kirjas (dtl 59–60), et kaebaja isikuarvel ei ole tõlkimise korraldamiseks enam piisavalt raha, kuid leidis, et kaebaja on end ise varatuks muutnud. Lisaks tõi vangla välja, et kaebajale on korduvalt võimaldatud riigikeelt õppida ning ta on varasemalt esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi.
13.Kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõttelt perioodi 01.11.2021–08.03.2022 kohta (dtl 42– 43) nähtub, et perioodi algsaldo oli 10,77 eurot ning selle vahemiku jooksul laekus kaebaja kontole kokku 30 eurot, millest VangS § 44 lg 2 alusel arvati maha 21 eurot. Taotluse esitamise ajal 10.01.2022 oli kaebaja kontol 8,99 eurot, puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise ja 14.02.2022 nõusoleku esitamise ajal oli konto jääk 7,26 eurot ning taotluse tagastamise ajal 4,43 eurot (sellest reserveeritud 1,26 eurot, vaba jääk 3,17 eurot). Kaebaja kulutusteks nimetatud perioodil olid tasumine elektrienergia eest kokku 12,04 eurot ja ostud vangla kauplusest 3,3 euro ulatuses.
14.Viidatud perioodi kulude ja tulude põhjal ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust väita, et kaebaja on teinud ebamõistlikke kulutusi ning ennast teadlikult varatuks muutnud. Kaebaja isikuarvel ei olnud enne taotluse esitamist ega ka puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel ilmselgelt piisavalt vahendeid tema kahju hüvitamise taotluse tõlkimiseks. VSKE §-s 491 ei ole sätestatud vangla kulul tõlkesse saadetava dokumendi maksimaalset mahtu. Mõistagi ei saa hea usu põhimõttest tulenevalt isik nõuda, et riik tõlgiks oma kulul avalduse, mis on ebavajalikult pikk. Kaebaja kahju hüvitamise taotluse mahtu ei saa pidada selgelt ebamõistlikuks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja valdab eesti keelt piisaval määral, et esitada vaideid või kahju hüvitamise taotlusi. Vangla ei saa VSKE §-s 491 kohaldamisel tugineda sellele, et kinnipeetaval on võimalik paluda dokumendi tõlkimisel vabaduses viibiva isiku või kaaskinnipeetava abi. Tallinna Vangla 14.04.2022 kirjast nr 5-18/22/8631-2 nähtub, et kaebaja eesti keele oskuse tase on määratlemata ning talle on planeeritud riigikeele A1 tasemeõpe. Ainuüksi asjaolu, et kinnipeetavale on võimaldatud riigikeele õpet, mille ta on pooleli jätnud, 4(5)
3-22-602 ei ole VSKE § 491 järgi võõrkeelse vaide/kahju hüvitamise taotluse tõlkimisest keeldumise aluseks. Arvestades, et kaebaja andis 14.02.2022 nõusoleku tõlkekulude kandmiseks ning vangla ei ole veenvalt ära näidanud, et kaebaja valdab eesti keelt tema õiguste kaitseks vajalikul tasemel, ei ole praegusel juhul kohaldatav VSKE § 491 lg 5. Kuna kaebaja kontol puudusid (tõlke eest tasumiseks piisavad) rahalised vahendid, oleks vangla pidanud VSKE § 491 lg 4 järgi edastama taotluse tõlkijale. Taotluse tagastamine tõlke puudumise tõttu oli põhjendamatu ning VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt on kaebajal õigus kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöörduda. Halduskohus ei ole oma määruses leidnud, et vanglale esitatud taotluse ja kaebuse nõuded ei kattu. Seega ei saanud kaebust tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
15.Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus halduskohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning saadab asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.