Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.05.2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-20-2094 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-2094 asjakohane. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on vaja kvaliteetset teavet ressursside paiknemise ja kvaliteedi kohta. Sellist teavet saab geoloogilise uuringu kaudu. Uuringu tulemustel on iseseisev väärtus (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15). Geoloogilise uuringu tegemiseks Maardu III uuringualal esineb riigi ülekaalukas huvi. Hoogustunud ehitustegevuse tõttu on suurenenud nõudlus ehitusmaavarade järele ja pikka aega varustuskindlust taganud Harju maakonna ehituslubjakivi maardlad hakkavad ammenduma. Uute geoloogiliste uuringuteta jääb umbes 7–8 aasta pärast Eesti suurim ehitusturg (Harju maakond) kohaliku kõrgemargilise lubjakivikillustikuta ja ekspordile orienteeritud betoonitehased ilma sisendmaterjalidest. Maardu III uuringuruum kattub suures osas Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ (Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöö) määratud perspektiivse geoloogiliste uuringute tegemise alaga, kus levib Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi, mis on väga hea kvaliteediga ehitus- ja viimistluskivi. Maardu maardla ehituslubjakivist saab toota killustikku purunemiskindluse kategooriaga LA30, mis vastab III klassi ehituskillustiku nõuetele. Sellise kvaliteediga materjali on vaja mitme suure avaliku huviga infrastruktuuri objekti ehitamiseks (Rail Baltic, 2+2 maanteed). Suurema purunemiskindlusega (LA30) killustiku tootmiseks sobiliku karbonaatkivimi varustuskindlus Harju maakonnas on kriitiline. Maardu III uuringuruumi piirkonnas on kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud ainult 5,5 aastaks. Esialgsete hinnangute kohaselt võib Maardu III uuringualal leiduda ehituslubjakivi. KeA koostatud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu (KMH eelhinnang) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju.

3(17)

3-20-2094 Jõelähtme Vallavolikogu 24.08.2020 otsuses toodud asjaolud ei välista uuringuloa andmist. Uuringute käigus selgitatakse välja ka turba levik, paksus ja kvaliteet. Pole alust arvata, et geoloogilise uuringu tõttu hävivad põllumaad, kahjustub maa-alune drenaažkuivenduse süsteem või reostub põhjavesi. Uuringuloa andmist ei välista ka riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ lisas 4 olev teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering), Jõelähtme valla kehtiv või kavandatav üldplaneering ega Jõelähtme valla arengukava. Jõelähtme Vallavolikogu argumendid seostuvad peamiselt kaevandamisega, milleks uuringuluba õigust ei anna. Vastuväited kaevandamisele saab esitada kaevandamisloa menetluses. Kaevandamisloa andmine pole kindel, vaid sõltub uuringu tulemustest. Kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid hinnatakse kaevandamisloa andmise menetluses.

3-20-2094 või uuringuloa andmisest. Vabariigi Valitsus annab MaaPS § 35 lg 3 alusel nõusoleku, kui selleks esineb ülekaalukas riigi huvi ning KeA võis sellest uuringuloa andmisel lähtuda. 2) Vabariigi Valitsus sisustas 24.09.2020 korralduses õigesti määratlemata õigusmõiste „ülekaalukas riigi huvi“. Järeldus, et Maardu III uuringuruumis on geoloogilise uuringu tegemiseks ülekaalukas riigi huvi, ei ole meelevaldne. 3) Maavara geoloogiline uuring on MaaPS § 4 lg 2 kohaselt maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogilise uuringu nõuded ja kord on sätestatud MaaPS §-s 20 ning keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (määrus nr 52). Maavarade arvestust peetakse muu hulgas geoloogilise uuringuga saadud geoloogilise teabe alusel (MaaPS § 21 lg 1) ja kui geoloogilise uuringuga tuvastatakse, et maavara vastab MaaPS §-s 22 või määruses nr 52 kehtestatud nõuetele, võetakse see maavarana arvele (MaaPS § 22 lg-d 1 ja 3). Uuringuloa andmine ja realiseerimine ei tekita loa saajale õigustatud ootust kaevandamisloa väljastamiseks ning uuringutulemustel on iseseisev väärtus (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p-d 13 ja 16). Maavara kaevandamine eeldab kaevandamisloa olemasolu (MaaPS § 42 lg 1) ning kui KOV ei ole kaevandamisloa andmisega nõus, saab kaevandamisloa anda üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi (MaaPS § 55 lg 4). KOV-l on õigus vaidlustada MaaPS § 55 lg 4 alusel antavat kaevandamisluba. Eeltoodut arvestades on ekslik kaebaja lähtekoht, et uuringu- ja kaevandamisluba tuleks vaadata ühtsena – nende lubade andmise eeldused, eesmärgid ja mõjud on erinevad. Kaebaja ei saa tõrjuda geoloogilise uuringu teostamist Maardu III uuringuruumis väidetega, mis puudutavad kaevandamist ja selle mõjusid, v.a kui kaevandamine oleks tulevikus ilmselgelt välistatud. Praegu ei ole tegemist sellise olukorraga. Kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus võib olla üks kaalutlusargument, kuid see ei ole ainumäärav uuringuloa andmisega mittenõustumiseks (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p-d 12 ja 14). 4) Riigi ülekaaluka huvi olemasolu maavara uurimiseks on piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korralduse p-des 3.2 ja 3.3, kus on välja toodud nii riigi huvi määratlemise alused kui ka riigi huvi uuringuteks konkreetselt Maardu III uuringualal. Vastustaja I selgitas korralduses õigesti, et riigi ülekaaluka huvi sisustamisel saab lähtuda MaaPS § 1 lg-st 1. Arvestada saab ka MaaPS eelnõu (213 SE) seletuskirjas (lk 26) märgitut. Maavarade säästliku kasutamise eeldus on asjakohane teave nende paiknemise ja kvaliteedi kohta ning sellist teavet saab geoloogilise uuringu teel. Ehitustegevus on viimastel aastatel hoogustunud ja nõudlus ehituslubjakivi järele suurenenud ning seni varustuskindlust taganud Harju maakonna ehituslubjakivi maardlad hakkavad ammenduma. Eelkõige on vajadus kõrgemargilise lubjakivikillustiku järele. Maardu III uuringuruum asub Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöös määratletud perspektiivsel geoloogiliste uuringute alal, kus levib Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi, mis on väga hea kvaliteediga ehitus- ja viimistluskivi. Sellest saab toota killustikku purunemiskindlusega LA30, mida vajatakse suure avaliku huviga objektide rajamiseks (nt Rail Baltic, 2+2 maanteed), kuid mille varustuskindlus on Harju maakonnas tagatud veel vaid 5,5 aastaks. Seega pidas vastustaja I uuringu teostamist vajalikuks, et välja selgitada, kas Maardu III uuringualal leidub maavara, mis on vajalik uuringuala läheduses asuvate riiklikult tähtsate ehitusobjektide rajamiseks. Teavet on vaja koguda just kõnealuste ehitusobjektide lähedal asuvas piirkonnas, kuna pika distantsi massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnaalastel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel. Uuringuloaga kavandatava tegevusega ei kaasne 24.09.2020 korralduse kohaselt olulist keskkonnamõju. Asjakohased riigiasutused olid riigi huvi olemasolu osas sarnasel seisukohal. 5(17)

3-20-2094 5) Vastustaja hinnang varustuskindlusele ei olnud meelevaldne. Isegi kui varustuskindlusega ei ole lähiajal probleeme, peab riik arvestama pikema perspektiiviga ja saama teha pikaajaliste tegevuste kavandamiseks vajalikke uuringuid. Varustuskindluse probleeme ja uuringute vajadust Harjumaal on rõhutatud ka kaebaja viidatud Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöös (lk 165). Asjakohane ei ole kaebaja väide, et uuringud lähtuvad ettevõtja huvidest. Uuringuga saadav teave on vajalik eeskätt riigile maapõueressursside kasutamisega seotud otsuste tegemiseks, aga ka KOV-le erinevate planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Riik saab uuringu tulemusel teada, kas maavara maht ja kvaliteet õigustavad selle kaevandamist varustuskindluse parandamiseks või tuleb selleks otsida muid alternatiive. Kaebaja omakorda saab paremat teavet võimaliku kaevandamise mõjude kohta, mille alusel saab kujundada kaevandamisloa menetluses objektiivsema seisukoha (vt ka Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 33-1-37-15, p 13). 6) Vabariigi Valitsus ei pidanud jätma nõusolekut andmata põhjusel, et Harju maakonna maavarade teemaplaneeringut ei ole veel kehtestatud. Sellega on kavas määrata uued võimalikud kaevandamis- ja perspektiivsed alad, kuid see ei takistanud vaidlusaluse uuringuloa andmist. Geoloogiline uuring võib anda olulist teavet teemaplaneeringu koostamiseks. 7) Vabariigi Valitsus ei pidanud kaaluma, kas ehituslubjakivist valmistatavatele ehitusmaterjalidele on alternatiive. Uuringu eesmärk on välja selgitada, kas Maardu III uuringualal leidub kõrgemargilist ehituslubjakivi, millest saab toota kvaliteetset ehituskillustikku purunemiskindlusega LA30 ja kasutada seda olulise avaliku huviga taristu ehitamiseks. Riigi huvi selliseks uuringuks ei välista asjaolu, et põhimõtteliselt saab ehitamiseks kasutada ka muid materjale. Vastustaja I ja kolmas isik on samas asjakohaselt põhjendanud, et kaebaja viidatud ehitusmaterjalid ei ole tõsiselt võetavad alternatiivid. 8) Vabariigi Valitsus ei teinud kaalutlusviga, kui ei hinnanud geoloogiliste uuringute tegemiseks muid asukohti peale Maardu III uuringuruumi. Uurida tuleb seal, kus maavara eeldatavalt asub. Uuringuid tegemata ei saa hiljem kaaluda alternatiivseid asukohti võimalike maardlate rajamisel. Konkreetse uuringuloa taotluse raames tuli hinnata uuringu põhjendatust konkreetses asukohas. Kaebaja ei väida, et sama teavet oleks võimalik saada muul viisil kui geoloogilise uuringu teel. 9) Vabariigi Valitsus ei pidanud nõusoleku andmisel omavahel kaaluma riigi huvi anda uuringuluba ja kaebaja väljatoodud kohalikke huve, mille tõttu kaebaja ei nõustunud uuringuloa väljastamisega. Vastustaja I ülesanne ei ole hinnata KOV-i keeldumise põhjusi, vaid välja tuua riigi huvi. Vabariigi Valitsuse ja KOV-i hinnangud on sisult erinevad ja üks ei tee teise üle järelevalvet (vt MaaPS eelnõu seletuskirja lk 26; Riigikohtu 10.06.2010 otsus nr 3-3-1-38-10, p 17). Vabariigi Valitsuse nõusolekul võib uuringuloa andmisel KOV-st n-ö mööda minna, et riik saaks adekvaatset teavet rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavate otsuste tegemiseks. PS §-s 5 sätestatud maavara säästlik kasutamine ei tähenda maavara kaevandamata jätmist, nagu leiab kaebaja, vaid maavara kasutamine peab olema ülekaaluka riigi huvi korral reaalselt võimalik (vt Riigikohtu 26.05.2020 otsus nr 5-20-2, p 29). Arvestades intensiivset sekkumist KOV-i enesekorraldusõigusesse, peab Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisel hindama, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis tingivad vajaduse väljastada luba just konkreetse KOV-i territooriumi kohta (Riigikohtu 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09, p-d 29 ja 33). Sekkumise intensiivsus on aga uuringu- ja kaevandamisloa puhul märkimisväärselt erinev. 10) Vabariigi Valitsus ei pidanud ära ootama KMH tulemusi, sest ta ei otsustanud uuringuloa andmist ega sellele seatavaid tingimusi. Valitsuse nõusolek ei kohustanud KeA-d uuringuluba andma (Riigikohtu 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09, p 24). KOV saab esitada KeA-le avatud 6(17)

3-20-2094 menetluses muu hulgas keskkonnakaitselisi ettepanekuid ning KeA-l on kohustus nendega arvestamist kaaluda, sh vajadusel lisada uuringuloale lisatingimusi. Vabariigi Valitsus sai nõusoleku andmisel arvestada KMH eelhinnanguga (milles on hinnatud ka kaebuses nimetatud riske), mille järgi ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. 11) Eeltoodut arvestades on Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korraldus õiguspärane. 12) KeA on 08.01.2021 korralduses täiendavalt hinnanud riigi huve. KeA hindas muu hulgas täpsemalt samaväärse maavara varustuskindlust Maardu III uuringuruumi ja võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas, võttes aluseks KKM juhendi. See juhend ei ole haldusvälistele isikutele õigusi andev või kohustusi panev siduv õigusakt, kuid on sobiv ühtse halduspraktika kujundamiseks, sh määratlemata õigusmõistete sisustamiseks. KeA 08.01.2021 korralduse järeldused oleksid asjakohased ka juhul, kui need ei tugineks KKM juhendile. KeA on selgitanud, et lubadega kaevandamiseks antud maavara peetakse piisavaks, kui maavara jätkub vähemalt 10 aastaks. KeA on ära näidanud, et Maardu III uuringuruumi potentsiaalses teeninduspiirkonnas on varustuskindlus tagatud 5,7 aastaks. Seega ei oleks tulevikus kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huvidega. Kaebusest ja selles viidatud dokumentidest ei tulene, et Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine maavara kohta teabe saamiseks ei oleks riigi huvides (sh, et varustuskindlus konkreetses asukohas oleks tegelikult tagatud piisavalt pikaks ajaks). Ülekaaluka riigi huvi puudumist konkreetse uuringu läbiviimiseks ei tõenda ka kaebaja poolt emeriitprofessor RE-lt tellitud täiendav arvamus, sest see on koostatud kaevandamist silmas pidades ning pealegi mööndakse ka selles uuringute tegemise vajalikkust selleks, et hinnata maavara kvaliteeti. Varustuskindluse küsimuses ei saagi KOV anda lõplikku hinnangut, kuna riiklike huvide (sh maavara varustuskindluse) hindamine ei ole KOV-i ülesanne. KeA ei ole uuringuloa andmisel piirdunud KKM juhendis ettenähtuga, vaid arvestas Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korralduses väljatoodud asjaolusid. 13) KeA ei pidanud välja selgitama alternatiivseid asukohti uuringute teostamiseks. Alternatiivide kaalumine saab kõne alla tulla alles kaevandamise planeerimisel. Samuti ei pidanud KeA jätma uuringu luba väljastamata põhjusel, et kaebaja viidatud maavarade teemaplaneeringut ei ole veel kehtestatud (vt eespool toodud põhjendusi). 14) Asjakohane pole kaebaja väide, et esmalt tuleks uurida Kostivere turbamaardla järvemuda prognoosvaru, et turbavaru ei läheks raisku. KeA on loa andmisel arvestanud sellega, et taotletav uuringuruum kattub osaliselt Kostivere turbamaardlaga ning leidnud, et see ei välista uuringuloa andmist. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on muu hulgas kontuurida võimalik kaevandamisala uuringuruumi piires, mille käigus võetakse arvesse turbamaardlaga seotud võimalikke piiranguid ning uuringu raames selgitatakse välja lubjakivi lasumisse jääva kaasneva maavara (turba) levik, paksus ja kvaliteet (lk 7). KMH eelhinnangus on märgitud, et kui uuringu käigus leiab kinnitust, et lubjakivi lasumis leviv turvas on varuna arvele võtmiseks piisava paksuse ja kvaliteediga, tuleb lahendada ka turba kasutamise küsimus (lk 2). 15) KeA on hinnanud geoloogilise uuringu tegemisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ja leidnud, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. KeA on välja toonud järgmised asjaolud: a) Komposteerimisväljaku ja Läga maaüksuste vahetus läheduses rajatavate puuraukude rajamise tööde käigus ei ole ette näha negatiivset mõju piirkonna põhjaja pinnaveele, kuna puurtööd on lühiajalised ning puuraukude rajamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Lisaks suletakse puuraugud kohe pärast geoloogiliste tööde lõppemist vastavalt õigusaktide nõuetele; b) geoloogilise uuringu käigus puuraukude rajamisel ei kahjustata Viimsi metskond 73 maaüksusel asuvat maaalust drenaažkuivenduse süsteemi. Maardu III uuringuruumi jäävate Kostivere peakraavi, maaparandusehitiste eesvoolude Kurgla I ja Kurgla II ning kollektor-eesvoolu Kurgla I 7(17)

3-20-2094 veekaitse- ja kalda piiranguvööndites ei tehta geoloogilisi välitöid. Põllumajandusamet on uuringuloa andmise kooskõlastanud; c) geoloogilise uuringu käigus viiakse tööd läbi selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju jääb uuringuruumi piiresse ja on ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse olukorra. Puuraukude rajamine ei mõjuta tuumala T9 toimimist (vt 16.10.2020 KMH eelhinnangu lk 6 ja 08.01.2021 korralduse lk-d 7 ja 8). Kuigi haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga, näitab uuringuloa realiseerimise järgne olukord, et KeA hinnang oli adekvaatne. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada vastupidist. Ka kohtupraktika kohaselt ei kaasne geoloogilise uuringu välitöödega eelduslikult väga intensiivset keskkonna või kogukonna huvide häiringut (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus nr 3-19-1041, p 14). Eeltoodust tulenevalt ei olnud KeA-l vajalik kaaluda uuringuloale kõrvaltingimuste seadmist, et kaitsta viljakaid põllumaid, drenaažkuivendusi ja põhjavett. KeA on seadnud kõrvaltingimused liikide kaitseks. Kuna uurimisloa andmisel ei otsustata kaevandamise üle, ei pidanud KeA hindama kaevandamisega kaasnevaid mõjusid. 16) KeA on 08.01.2021 korralduses (lk 8) asjakohaselt ja piisavalt vastanud kaebaja väidetele, mis puudutavad erinevate planeeringute ja arengukavadega arvestamist. Kaebusest ei selgu, kuidas geoloogilise uuringu tegemine takistab maakonna- ja üldplaneeringus seatud eesmärkide saavutamist. Need planeeringud ei välista geoloogilise uuringu läbiviimist rohevõrgustiku alal ega takista selle funktsioneerimist. Samuti puudus vajadus muuta uuringuala maakasutuse sihtotstarvet. Kaevandamise mõju rohealale saab hinnata pärast uuringu tegemist. Uuringu tulemused võivad anda teavet uute planeeringute koostamiseks. 17) Kokkuvõttes leidis KeA õigesti, et kaebajale kaasnevad uuringuloaga lühiajalised ja väheolulised mõjud, mistõttu on riigi huvid uuringuloa andmiseks kaalukamad. Seega on ka KeA 08.01.2021 korraldus õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-2094 nõusoleku üle, on uuringuluba puudutavad MaaPS normid sarnase sisuga (vrd MaaPS § 35 lg 1 p 10 ja § 55 lg 2 p 11 ning § 35 lg 3 ja § 55 lg 4). Riigikohtu selgitustest tulenevalt ei saa Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisel revideerida KOV-i põhjendusi, millega viimane keeldus uuringuloa väljastamisest. Kui KOV ei anna nõusolekut uuringuloa väljastamiseks, tuleb reeglina uuringuloa andmisest keelduda ning vastupidine otsus peab olema erandlik ja tehtud vaid mõjuva põhjuse olemasolul. Vabariigi Valitsus peab nõusoleku andmisel põhjendama, milles seisneb ülekaalukas riigi huvi ja sellest lähtuv hädavajadus geoloogilise uuringu tegemiseks konkreetses kohas ning mille poolest on riigi huvid uuringuloa andmise vastu rääkivatest KOV-i huvidest kaalukamad. Kaaluma peaks ka muid võimalikke asukohti (maaüksusi) kõnealuses piirkonnas. Lähtuda tuleks maavara säästliku kasutamise eesmärgist, mitte soodustada kaevandusettevõtete lühiajalisi ärihuve teenida tulu lubjakivi kaevandamisest. 3) Vastustajate viited ehituslubjakivi varustuskindlusega seonduvatele probleemidele on spekulatiivsed. Halduskohus jättis hindamata kaebaja väited ja tõendid (vt Riigikontrolli 2009. a aruanne „Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine“ (Riigikontrolli aruanne) lk 1, maapõuepoliitika põhialused lk 9 ja seletuskirja lk 6, Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöö lk 181), mis kinnitavad, et riigi huvi maapõue valdkonnas on selgelt määratlemata ja kaevandamine lähtub eeskätt ettevõtja huvist. Vastustajate väited varustuskindlusest seavad kahtluse alla ka probleemid selle mõiste määratlemisel ja sisustamisel (vt Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöö lk-d 12–13, 161 ja 182–183, Skepast&Puhkim OÜ töö „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Uuringu kokkuvõte“ (Skepast&Puhkim OÜ uurimistöö) lk-d 5–6 ja 10, Tallinna Tehnikaülikooli töö „Eesti Energia kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehniline sobivus ja majanduslik põhjendatus Rail Balticu muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või stabiliseerimiseks. Lõpparuanne“ (Tallinna Tehnikaülikooli uurimistöö) lk 17). Avaldatud on ka arvamust, et Harju maakonnas ei ole ehituslubjakivi varustuskindlusega probleeme (nt Ramboll Eesti AS uuring „Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel“ (Ramboll Eersti AS uuring) lk 19 ja KKM-i meedias avaldatud seisukohad). Kui ehituslubjakivi varustuskindlusega on probleeme, tuleks esmalt välja selgitada võimalused asendada see muu samaväärse ja sarnaste omadustega maavaraga (vt Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring „Eesti ehitusmaavarade nõudluse prognoos aastateks 2012–2020“ (Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring) lk 4 ja 42, Skepast&Puhkim OÜ uurimistöö lk 6, Tallinna Tehnikaülikooli uurimistöö lk 17, KeA 20.09.2019 kiri nr 12-1/19/13387-3). 4) Halduskohus jättis hindamata järgmised kaebaja väited seoses Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korraldusega: a) puudub analüüs, milles seisneb ehituslubjakivi säästlik kasutamine PS § 5 tähenduses ja kui pikaks ajaks seda veel jätkub; b) vastuolu Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga (vt seletuskirja lk 7), Riigikohtu 15.10.2013 otsusega nr 3-3-1-35-13 (p 17) ning Jõelähtme valla kehtiva ja menetluses oleva üldplaneeringuga; c) mitteasjakohased viited ehitusmaavarade arengukavale. Need on olulised kaalumisvead. 5) Kolmas isik oleks pidanud kohtus vaidlustama Jõelähtme Vallavolikogu 24.08.2018 otsuse ja selle kohta tehtud vaideotsuse. Kuna kolmas isik ei pöördunud kohtusse, on vaidlus lõppenud ja Vabariigi Valitsus oleks pidanud ainuüksi sel põhjusel nõusoleku andmisest keelduma. 6) Eespool toodud põhjendustel on õigusvastane ka KeA 08.01.2021 korraldus. Lisaks ei tohtinud KeA lähtuda maavarade varustuskindluse hindamisel KKM juhendist. KKM kantsleril ei olnud pädevust sellise juhendi andmiseks, sest see reguleerib ka haldusväliste isikute õiguste ja kohustuste tekkimist. Halduskohus tegi RE arvamusest vale järelduse, sest refereeris selle kahte lauset laiemat konteksti arvestamata.

3-20-2094 1) Uuringu- ja kaevandamisluba antakse erinevates menetlustes ning halduskohus on neid õigesti eristanud. Uuringuluba ei anna loa saajale õiguspärast ootust saada kaevandamisluba. Uuringuloa alusel saadavad tulemused ei ole uuringuloa andmise ajal teada ja tulemuste selgumisel ei pruugigi taotlejal olla huvi saada kaevandamisluba. Samas on uurimistulemustel iseseisev väärtus. Kuna kaebaja lähtekoht on ekslik, on ekslikud ka apellatsioonkaebuse väited, mis käsitavad uuringu- ja kaevandamislube ühtsena. 2) Uuringuloa andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kvaliteetse lubjakivi järgi on suur nõudlus ja riigi varud on kriitilised. Vabariigi Valitsuse nõusolek on kooskõlas Riigikohtu 10.06.2010 otsusega nr 3-3-1-38-10. Riigikohtu 26.05.2020 otsus nr 5-20-2 ei ole asjakohane, sest puudutab kaevandamisluba. Kaebaja viitab halduskohtu otsuse põhjendustele valikuliselt. 3) Halduskohus ei jätnud varustuskindluse probleeme kõrvale. Riigil peab olema teave maapõues peituvatest ressurssidest. Kaebaja viited erinevatele varustuskindlusega seotud tõenditele on eksitavad. Varustuskindluse osas ei ole puudus igasugusest ehituslubjakivist, vaid kindlast tüübist (LA30), mida iseloomustab kõrgem purunemiskindlus. 4) Kaebaja ei ole viidanud õigusaktile, mis kohustaks Vabariigi Valitsust analüüsima uuringu teostamist alternatiivsetes asukohtades. Vastustajal I tuli anda nõusolek konkreetselt Maardu III uuringuruumis läbiviidavateks uuringuteks. Maavara säästlikust kasutamisest PS § 5 tähenduses saab rääkida pärast kaevandamisloa andmist ja selleks ongi vaja koguda esmalt teavet maapõues leiduva ressursi kohta. Uuringuloaks nõusoleku andmisel ei pidanud vastustaja I analüüsima kaevandamisega seotud asjaolusid ega kaaluma riigi ja KOV-i huve.

3-20-2094 oleks asjakohased kaevandamisloa andmise menetluses, kuid see teemaplaneering ei välista täielikult uuringuid ega kaevandamist. Vabariigi Valitsusele oli teada, et vaja on kõrgemargilist ehituslubjakivi ning põlevkivi rikastusprotsessil saadav lubjakivikillustik ei asenda nõudlust kõrge kvaliteediga killustiku järele. Seega puudus mõistlik põhjus uurida vähem tõhusaid alternatiive. Põhimõttelise võimalus kasutada teisi ehitusmaterjale ei välista riigi huvi. 5) Kaebaja vastuväited KKM juhendist lähtumisele ei ole asjakohased. See on haldusesisene akt, millega ei panda kohustusi haldusevälistele isikutele, vaid tagatakse ühetaoline halduspraktika. 6) Geoloogilise uuringu luba ei saa olla vastuolus maavara säästliku kasutamise põhimõtte ja säästliku arengu kontseptsiooniga. Maavara uurimine ei tähenda selle kasutamist (MaaPS § 6 lg 3), vaid annab riigile teavet maavara kõige säästlikuma kasutamise kohta.

11(17)

3-20-2094 5) Vabariigi Valitsuselt MaaPS § 35 lg 3 alusel nõusoleku taotlemine ei eelda, et kolmas isik oleks pidanud enne kohtus vaidlustama Jõelähtme Vallavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumise. See norm ongi mõeldud juhuks, kui KOV ei nõustu uuringuloa andmisega. 6) KeA 08.01.2021 korraldus on samuti õiguspärane. KKM juhendist lähtumine oli asjakohane, sest ühtne halduspraktika tagab õiguskindluse. RE seisukohad kinnitavad pigem vajadust uurida ehituslubjakivi kvaliteeti ja varustuskindlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-2094 2 p 11), kuid KOV-i nõusoleku puudumisest on võimalik ka kaevandamisloa puhul n-ö mööda minna, kui Vabariigi Valitsus annab kaevandamisloa andjale nõusoleku anda kaevandamisluba, viidates ülekaalukale riigi huvile (MaaPS § 55 lg 4). Eeltoodut arvestades ei pidanud halduskohus hindama praeguses asjas kaebaja väiteid, mis puudutavad kaevandamist Maardu III uuringuruumis ja selle võimalikke mõjusid, vaid andma hinnangu geoloogiliste uuringute ja nende mõjudega seonduvatele asjaoludele. Kaebaja saab vastuväited kaevandamisele esitada kaevandamisloa menetluses, võttes muu hulgas arvesse vaidlusaluse uuringuloa alusel tehtud uuringute ja KMH tulemusi.

13(17)

3-20-2094 piirkonnas, kus lähiaastatel on plaanis mitmete suurte riiklikult tähtsate objektide ehitamine (vt ka vastustaja I 30.11.2020 menetlusdokumendi p-d 2.8–2.10). Kaebaja on apellatsioonkaebuse p-s 2.4 kritiseerinud halduskohtu otsuse järeldusi seoses varustuskindlusega, tsiteerides seejuures suurt hulka erinevaid uuringuid jms dokumente. Kaebaja ei ole aga selgelt välja toonud, kuidas neis tõendites avaldatud seisukohad lükkavad ümber Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korralduse väited probleemidest kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlusega Maardu III uuringuruumi lähiümbruses. Isegi kui mõne selle valdkonna eksperdi hinnangul on varustuskindluse mõiste määratlemisel ebaselgust, puudub ühtne arusaam varustuskindluse arvutamise metoodikast ja varustuskindluse prognoosimine on keeruline (vt apellatsioonkaebuse p 2.4 lk-del 9–10 viidatud allikad), on Vabariigi Valitsus vaidlustatud korralduses viidanud, kuidas ja millistele andmetele tuginedes ta praegusel juhul varustuskindluse mõistet sisustab. On selge, et mida täpsemaid andmeid ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise kohta kogutakse ning mida täpsemalt on teada vajadus ehitusmaavarade järele, seda paremini saab prognoosida ka varustuskindlust. Raskused varustuskindluse prognoosimisel ei tähenda siiski, et geoloogilistest uuringutest tuleks sootuks loobuda. Vastupidi, mida parem teave on riigil maapõue ressurssidest, seda kvaliteetsemaid otsuseid on võimalik edaspidi selles valdkonnas langetada. Seejuures tuleb ka arvestada, et prognoos kui ennustus ongi paratamatult ligikaudne.

Riigikontrolli 14.05.2009 aruanne „Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine“, http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Auditiaruanded/tabid/206/Audit/2091/language/e EE/Default.aspx

Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“, vt https://fond.egt.ee/fond/egf/8994

vt t-

14(17)

3-20-2094 maardlas ning nende maardlate lähiümbruses.“ (lk 8; vt ka uuringu p 6.1). Kaebaja tsiteerib uurimistööle lisatud ekspert JJ arvamust (lk 181), kes peab uuringu- ja kaevandamislubade andmist liialt ettevõtjate suunas kallutatuks, kuid märgib samas, et „[p]ikaajaliselt varustuskindlust taganud maardlad hakkavad ammenduma ning tuleb leida uusi võimalusi.“ (lk 181 p 5). Seega ei lükka ka Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöö järeldused ümber vastustajate seisukohti varustuskindluse probleemidest.

Tallinna Tehnikaülikooli 15.05.2019 töö „Eesti Energia kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehniline sobivus ja majanduslik põhjendatus Rail Baltic muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või stabiliseerimiseks. Lõpparuanne“, vt https://www.energia.ee/-/doc/8457332/pdf/lopparuanne.pdf

Ramboll Eesti AS uuring „Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel“, detsember 2014, vt https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/2014_0038_ehitusmaavarad-mnt2.pdf

„Ministeerium ei nõustu maanteeameti väidetega maavarade lõppemise kohta“, avaldatud 08.03.2016, vt https://arileht.delfi.ee/artikkel/73887695/ministeerium-ei-noustu-maanteeameti-vaidetega-maavarade-loppemisekohta

15(17)

3-20-2094 lubjakivikillustik samaväärne alternatiiv kõrgemargilisele ehituslubjakivile, graniitkillustikku aga Eestis ei toodeta ja imporditud graniit on kõrgemargilisest lubjakivist umbes 2,5 korda kallim. Seetõttu ei välista võimalikud alternatiivid riigi ülekaalukat huvi uurida konkreetselt kõrgemargilise ehituslubjakivi levikut ja kvaliteeti Maardu III uuringuruumis, kuna lähiaastail vajatakse seda maavara jätkuvalt teede ja muude sarnaste objektide ehitamiseks. Võimalikke alternatiive ehituslubjakivile tuleb eeskätt kaaluda kaevandamisloa menetluses, kui on teada nii konkreetses asukohas leiduva maavara hulk ja kvaliteet ning selle kaevandamise võimalikkus ja tasuvus kui ka kaevandamise eeldatavad mõjud, sh kohalikele elanikele ja keskkonnale.

Harju maakonna maavarade teemaplaneering ja selle KMH on algatatud Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 447 ja selle koostamiseks on planeeritud neli aastat, vt https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsusedplaneeringud/ruumiline-planeerimine/maakonnaplaneeringud#planeeringu-ja-keskk

16(17)

3-20-2094 varustuskindluse abil. Halduskohus on selle juhendiga seonduvat asjakohaselt ja piisavalt selgitanud ning halduskohtu otsuse põhjenduste kordamine ei ole vajalik. RE viitab oma arvamuses varustuskindluse prognoosimise probleemidele, mida ringkonnakohus selgitas juba eespool. Tuleb ka märkida, et RE keskendub oma arvamuses eeskätt kaevandamisele, mitte uuringulubadele. RE arvamuses ei ole täpsustatud, millise kvaliteediga ehituslubjakivist on juttu, kuid ka ringkonnakohtu hinnangul saab sellest arvamusest järeldada, et ehituslubjakivi leviku ja kvaliteedi kohta täpsema teabe saamiseks ning varustuskindluse paremaks prognoosimiseks on geoloogilised uuringud põhimõtteliselt asjakohased (vt arvamuse lk-d 3 ja 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.