24.septembri 2020. a korralduse nr 332 õigusvastasuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks ja Vabariigi Valitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi Keskkonnaameti taotlus nõusoleku saamiseks maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks ning Keskkonnaameti
8.jaanuari 2021. a korralduse nr DM-110994-12 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. veebruari 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Jõelähtme vald, esindaja v.adv Karl Haavasalu Vastustajad – Vabariigi Valitsus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu), esindaja Ivar Siska Keskkonnaamet, esindaja Kristjan Kers Kolmas isik – Paekivitoodete tehase OÜ, esindajad v.adv Martin Triipan ja v.adv Rauno Klemm
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jõelähtme valla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Jõelähtme valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. veebruari 2021. a määruse haldusasjas nr 3-20-2094 resolutsiooni punkt 6 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
1.Paekivitoodete tehase OÜ esitas Keskkonnaametile 09.04.2018 taotluse geoloogilise uuringu loa saamiseks Jõelähtme vallas Maardu III uuringuruumis, mis asub riigi omandis olevatel Viimsi metskond 72 (katastritunnus 24504:003:0053), Viimsi metskond 73 (katastritunnus 24504:003:0054) ja Pruuli (katastritunnus 24504:003:0149) kinnistutel (pindala
3-20-2094 kokku 156,44 ha). Taotluse kohaselt on eesmärk täpsustada uuringuruumis leiduva lubjakivi kasuliku kihi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, et võimalusel võtta varu arvele aktiivse tarbevaruna ja taotleda selle kaevandamiseks kaevandamisluba. Uuringu raames selgitatakse ka välja lubjakihi lasumisse jääva turba levik, paksus ja kvaliteet. Uuringu käigus rajatakse kuni 40 puurauku sügavusega kuni 35 m ning 75 uuringu kaeveõõnt (sh 15 kaevandit ja 60 turba sondeerimispunkti). Hüdrogeoloogilistest katsetöödest teostatakse veetasemete mõõtmised, katsepumpamine, voolukiiruse mõõtmine ja põhjavee keemilised analüüsid. Lisaks teostatakse gammakarotaaž, kavernomeetria ja georadari uuring. Geoloogilise uuringu luba taotletakse neljaks aastaks ja uuringu teostaja on OÜ Inseneribüroo STEIGER.
2.Keskkonnaamet (KeA) esitas maapõueseaduse (MaaPS) § 27 lg 7 alusel Paekivitoodete tehase OÜ taotluse ja otsuse eelnõu 02.07.2018 arvamuse andmiseks Jõelähtme vallale. Jõelähtme Vallavolikogu ei nõustunud 24.08.2018 kirjas nr 10-5/2393-3 uuringuloa andmisega, kuna geoloogilise uuringu järgselt on lõppeesmärgiks kaevandamisloa väljastamine ning kuna kaevandamine ei oleks kooskõlas Jõelähtme valla ja kohaliku kogukonna huvidega.
3.Vabariigi Valitsus andis 24.09.2020 korraldusega nr 332 MaaPS § 35 lg 3 alusel ning põhjusel, et esinevad ülekaalukad riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavarauurimiseks, Keskkonnaametile nõusoleku anda uuringuluba maavara geoloogilise uuringu tegemiseks Maardu III uuringuruumis. Korralduse põhjenduste kohaselt võib ülekaalukas riigi huvi MaaPS § 35 lg 3 tähenduses esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline kvaliteetne info ressursside olemasolust ja paiknemisest. Geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile olulist informatsiooni. Hoogustunud ehitustegevuse tõttu on suurenenud nõudlus ehitusmaavarade järele ja pikka aega varustuskindlust taganud Harju maakonna ehituslubjakivi maardlad hakkavad ammenduma. Ilma uute geoloogiliste uuringuteta jääb orienteeruvalt 7–8 aasta pärast Eesti suurim ehitusturg (Harju maakond) ilma kohaliku kõrgemargilise lubjakivikillustikuta ning ekspordile orienteeritud betoonitehased ilma sisendmaterjalidest. Maardu III uuringuruum kattub suures osas Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöös määratud perspektiivse geoloogiliste uuringute tegemise alaga, kus levib Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi, mis on väga hea kvaliteediga ehitus- ja viimistluskivi. Maardu maardla ehituslubjakivist saab toota killustikku purunemiskindluse kategooriaga LA30, mis vastab III klassi ehituskillustiku nõuetele. Sellise kvaliteediga materjali on vaja mitme suure avaliku huviga infrastruktuuri objekti ehitamiseks (Rail Baltic, 2+2 maanteed). Suurema purunemiskindlusega (LA30) killustiku tootmiseks sobiliku karbonaatkivimi varustuskindlus Harju maakonnas on kriitiline. Maardu III uuringuruumi piirkonnas on kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud ainult 5,5 aastaks.
4.Jõelähtme vald esitas Tallinna Halduskohtule 26.10.2020 kaebuse Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 korralduse nr 332 õigusvastasuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks ja Vabariigi Valitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi Keskkonnaameti taotlus nõusoleku saamiseks maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks (haldusasi nr 3-20-2094).
5.Keskkonnaamet andis 08.01.2021 korraldusega nr DM-110994-12 Paekivitoodete tehase OÜ-le geoloogilise uuringu loa nr L.MU/509744 Maardu III uuringuruumis kehtivusajaga 08.01.2021–08.01.2025.
6.Jõelähtme vald esitas Tallinna Halduskohtule 08.02.2021 kaebuse Keskkonnaameti 08.01.2021 korralduse nr DM-110994-12 tühistamiseks (haldusasi nr 3-21-274). Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada KeA 08.01.2021 korralduse kehtivus 2(7)
3-20-2094 kuni kohtumenetluse lõpuni. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest kuna geoloogilise uuringu töödega on juba alustatud, siis esineb oht, et esialgset õiguskaitset kohaldamata viiakse tööd lõpule juba enne vaidluse lõppemist ning kaebuse eesmärk ei oleks enam saavutatav. KeA 08.01.2021 korralduses ei ole sätestatud asjakohaseid kõrvaltingimusi, vältimaks geoloogilise uuringu käigus viljaka põllumaa kahjustamist Viimsi metskond 73 maaüksusel ja/või Viimsi metskond 73 maaüksusel paikneva drenaažkuivenduse süsteemi lõhkumist ja/või Komposteerimisväljaku (katastritunnus 24504:003:0377) ja Läga (katastritunnus 24504:003:0796) maaüksuste vahetus läheduses vedela koostisega kanasõnniku põhjavette sattumist. Kaebaja eesmärk on vältida keskkonnakahjude teket. Kaebus ei ole perspektiivitu, sest viited väidetavatele probleemidele lubjakivi varustuskindlusega on spekulatiivsed ning KeA korralduses ei ole lisaks analüüsitud alternatiive Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu teostamisele ja seal hilisemale kaevandamisele. Geoloogilise uuringu teostamine ning sellele järgnev ehituslubjakivi kaevandamine on vastuolus mitme planeeringu ja Jõelähtme valla arengukavaga. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole avalikkusele, vastustajale ja kolmandale isikule põhjendamatult koormav.
7.Keskkonnaamet palus 16.02.2021 seisukohas jätta taotlus rahuldamata. Kaebuste põhjal on kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel olnud keskkonnakaitse. KeA-le teadaolevalt on Maardu III uuringualal välitööd suures osas juba tehtud, st 15.02.2021 seisuga on puuritud kokku 15 geoloogilist uuringupuurauku ja 3 hüdrogeoloogilist puurkaevu. Puurimistööde puhul on tegemist ainsa uuringuloaga lubatud tegevusega, millel saab olla keskkonnamõju, sest ülejäänud tegevus uuringuloa alusel toimub siseruumides (laboris, kontoris jne). Sellest tulenevalt puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sest tegevus, mida ta püüab takistada, on juba tehtud. Kujunenud olukorras esialgse õiguskaitse kohaldamine pigem kahjustaks kaebaja eesmärkide saavutamist, sest uuringualal jääksid puuraugud ja uuringukaeveõõned avatuks, samas kui uuringutöödega jätkamisel tuleks kolmandal isikul pärast tööde teostamist maapind korrastada (MaaPS § 80). Avaliku huvi ja kolmanda isiku õiguste kaalumisel tuleb arvestada, et uuringuluba väljastati MaaPS § 35 lg 3 alusel ülekaaluka riikliku huvi tõttu ning esialgse õiguskaitse kohaldamisel veniksid menetlused ja protsessid veelgi pikemaks. Viited kaevandamisloale on asjakohatud, sest uuringuluba ei anna õigust kaevandamistöödeks, vaid selle tulemusena valmib uuringu tulemusi kajastav aruanne.
8.Paekivitoodete tehase OÜ palus 16.02.2021 seisukohas jätta taotlus rahuldamata. Kaebaja väidetud keskkonnariskide puudumise on vastustaja tuvastanud juba geoloogilise uuringu loa menetluses. Välitöödega alustati viivitamata pärast loa saamist ning 15.02.2021 seisuga oli puuritud 18 puurauku planeeritud 22-st, millest 3 on tänaseks suletud. Seejuures on puuritud kõik puuraugud, mis nähti ette Komposteerimisväljaku ja Läga maaüksuste vahetusse lähedusse. Kuivõrd valdav osa töödest, mis kaebaja väitel võinuks põhjustada keskkonnariske, on juba teostatud, siis puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei oleks võimalik juba rajatud puurauke ja -kaeve plaanipäraselt sulgeda ning seega esineks just nende kahjulike tagajärgede saabumise oht, mida kaebaja soovib vältida. Kõik muud kaebaja argumendid seonduvad maavara kaevandamise mõjudega, mis ei ole geoloogilise uuringu loa menetluses asjakohased. Kaebaja tegelik eesmärk on mis tahes viisil takistada maavara uurimist ja kaevandamist oma haldusterritooriumil, mitte keskkonnakaitse. Kaebus KeA 08.01.2021 korralduse tühistamiseks on perspektiivitu või vähemalt on selle eduväljavaated vähesed. Geoloogilise uuringu eesmärk on koguda üksnes infot maavara ja keskkonnatingimuste kohta, kuid kaebuses on peamiselt keskendutud kaevandamise mõjudele. Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks oluliselt avalikke ja kolmanda isiku huve. Tööde seiskamisel tuleks neid hiljem uuesti korrata, millega kaasneks täiendav aja- ja ressursikulu. Ehituslubjakivi varustuskindluse tagamiseks esineb ülekaalukas riiklik huvi.
3(7)
3-20-2094
9.Tallinna Halduskohus liitis 19.02.2021 määrusega haldusasjad nr 3-20-2094 ja nr 3-21-274 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-20-2094) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk oli hoida ära geoloogilise uuringu lõpuleviimine enne vaidluse lahendamist ja vältida keskkonnale olulise kahju tekitamist. Vastustaja ja kolmas isik on avaldanud, et 15.02.2021 seisuga oli puuritud 18 puurauku plaanitud 22-st ehk teostatud valdav osa välitöödest, mis võinuks kaebaja väitel põhjustada keskkonnariski. Ülejäänud tegevus uuringuloa alusel toimub siseruumides (laboris, kontoris jne). Esialgse õiguskaitse eesmärk ei saa olla hoida ära väliuuringute põhjal järelduste tegemine. Seega on uuringuluba suures osas realiseeritud ning puuraukude sulgemine on vajalik keskkonnariski ärahoidmiseks. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Enamus kaebaja vastuväidetest on seotud kaevandamise ja selle mõjudega, kuid praeguses asjas on vaidluse all geoloogilise uuringu loa andmise õiguspärasus. Uuringuloa tagajärjeks ei ole kaevandamine ning uurimistööde mõjud (sh kohaliku kogukonna huvidele) ei ole kattuvad kaevandamise mõjudega. Uuringuloal on iseseisev väärtus ka siis, kui kaevandamist ei järgne. Uuringuloast ei tulene õiguspärast ootust saada kaevandamisluba (sh juhul, kui kohalik omavalitsus uuringuluba ei vaidlusta). Ilma geoloogilist uuringut tegemata ei ole võimalik põhjendatult hinnata, kas Maardu III uuringualal on üldse võimalik ja otstarbekas maavara kaevandada või mitte ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Riigil peab olema kaalutlusotsuse tegemiseks adekvaatne teave. Kaebaja ei väida, et sama teabe saamiseks oleks geoloogilisele uuringule mingi sobiv alternatiiv. KeA on geoloogilise uuringu teostamisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid hinnanud ning leidnud, et peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava uuringuga olulist keskkonnamõju, vaid mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Praeguseks on puuraugud juba rajatud ja kolmanda isiku kinnitusel ei ole ükski kaebaja väidetud keskkonnariskidest realiseerunud. Veenev ei ole seisukoht, et uuringust tulenevaid võimalikke riske ja ohte keskkonnale olnuks võimalik hinnata ning leevendavaid abinõusid kavandada üksnes keskkonnamõju hindamise käigus. Riiklikke huve kaaluvad loa andja (KeA) ja Vabariigi Valitsus, mitte kohalik omavalitsus. Ka juhul, kui varustuskindlusega ei oleks lühiajalises perspektiivis probleeme, ei tähenda see, et riik ei peaks saama uuringuid teostada, sest riigi tegevus ei toimu üksnes lühiajalises perspektiivis. Kokkuvõttes on kaebuse eduväljavaated kasinad ega õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist ka olukorras, kus selleks võiks veel esineda vajadus, arvestades lisaks riiklikku huvi uurida riigile kuuluvat maavara ja see olulise riikliku huvi olemasolul ka kasutusse võtta (kui muud ülekaalukad huvid seda üles ei kaalu, mida riigil tuleb hinnata järgnevas menetluses) ning kolmanda isiku kulutusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Jõelähtme vald palub 08.03.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 6 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja eesmärk on saavutada KeA 08.01.2021 korralduse tühistamine, kuid ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta muutuks selle eesmärgi saavutamine võimatuks. Kui geoloogiline uuring viiakse juba kohtumenetluse ajal lõpule, kaotaks vaidlus kaebaja jaoks tähenduse. Seega on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Geoloogilise uuringu tagajärjel on võimalik võtta loodusvara maavarana arvele, mida kaebaja soovib vältida enne vaidluse lõppemist selle üle, kas Vabariigi Valitsus andis õigesti nõusoleku geoloogilise uuringu loa väljastamiseks ning kas KeA väljastas loa õiguspäraselt. Pole saladus, et uurimise lõppeesmärk on asuda ehituslubjakivi kaevandama. Seetõttu tuleb geoloogilise uuringu luba vaadelda koosmõjus tulevikus soovitava kaevandamisega. Vaidluse sisulisel lahendamisel tuleb leida vastus mitmetele olulistele ja keerukatele küsimustele, mille 4(7)
3-20-2094 pinnalt ei ole võimalik väita, et kaebuse eduväljavaated on vähesed. Kohus jättis arvestamata, et geoloogiline uuring on üksnes vahend, millega saavutada kaevandamisega alustamine.
11.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palub 17.03.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebus on perspektiivitu, sest geoloogilise uuringu luba ei saa vaidlustada kaevandamisloa vaidlustamiseks mõeldud argumentidega. Halduskohus leidis õigesti, et kuna suurem osa välitöödest on tehtud, siis on puuraukude sulgemine vajalik keskkonnariskide ärahoidmiseks. Ka määruskaebusest ei nähtu, milles seisneb pöördumatu kahju või asja kiireloomulisus. Kvaliteetse ehituslubajakivi varustuskindlus on kriitilises seisus ja ajas see ainult süveneb. Teedeehitus ja investeeringuobjektid on sellised, mida üritatakse toetada kriisile vaatamata. Seetõttu on nõudlus ehitusmaavara järele endiselt kõrge. Pikaajaline varustuskindluse tagamine on avalik huvi, mistõttu tuleks kaebajal näidata ära ja põhjendada oma esialgse õiguskaitse vajadust ka seonduvalt avaliku huviga. Kaebaja ei ole seda teinud.
12.Keskkonnaamet palub 17.03.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. KeA märgib, et 10.03.2021 seisuga on geoloogilise uuringu raames puuritud kõik planeeritud puuraugud ehk kokku 19 geoloogilist uuringupuurauku ja 3 hüdrogeoloogilist puurkaevu. Praegu tegeletakse puuraukude täitmisega ja 10.03.2021 seisuga on likvideeritud 7 geoloogilist puurauku (st taastatud puurimiseelne olukord). Arusaamatu on põhjendada kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust maavara arvele võtmise kaudu, sest see ei saa kuidagi riivata kaebaja õigusi ja huve. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas rikuks maavara arvele võtmine tema õigusi. Kaebaja saab oma vastuväited kaevandamisele esitada kaevandamisloa menetluses ning kohaliku omavalitsuse vastuseis on üks kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid (MaaPS § 55 lg 2 p 11).
13.Paekivitoodete tehase OÜ palub 17.03.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. Ükski kaebaja väidetud keskkonnariskidest ei ole realiseerunud ning geoloogilise uuringu loa kehtivuse peatamine ei aitaks ka teoreetiliselt neid riske vältida. Sisetööde osas ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest analüüsi- ja uuringupõhised jätkutööd ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Tööde tulemusena saadakse uut teavet konkreetsete maavarade, nende leviku ja kaevandamise võimaluste kohta. Kaebaja ei ole selgitanud, miks oleks geoloogilise uuringu loa kehtivuse peatamine vajalik maavara arvele võtmise takistamiseks, arvestades, et maavara arvele võtmine toimub alles geoloogilise uuringu tööde teostamise ja aruande koostamise järgselt, mis annavad informatsiooni, mille alusel üldse otsustada maavara arvele võtmine (vt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ §-d 44 ja 45). Maavara arvele võtmisest ei teki ka õigust selle kaevandamiseks. Asjaolu, et maavara kohta kogutud informatsiooni alusel on maavara arvele võtmisega fikseeritud põhimõtteline hinnang maavara omaduste ja kaevandamisvõimaluste kohta, ei saa kuidagi puudutada kaebaja õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks ei ole üksnes asjaolu, et ilma selleta muutuks vaidlus kaebaja jaoks mõttetuks. Tühistamisnõude ammendumisel saab kaebaja kaaluda üleminekut tuvastamisnõudele. Kaebus on perspektiivitu või siis väheste eduväljavaadetega. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus kolmanda isiku ja avalike huvidega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik. 5(7)
3-20-2094
15.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat usutavalt ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla veel ebaselged, kuid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei tohi kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg‐te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15; 11.12.2020 määrus nr 3-20605, p 11). Esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil ei õigusta mitte igasugune riive, mis annab aluse kaebusega halduskohtusse pöördumiseks (nt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14).
16.Jõelähtme vald on 08.02.2021 kaebuses palunud esialgse õiguskaitse korras peatada KeA 08.01.2021 korralduse nr DM-110994-12 kehtivus kuni praeguse haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse vajadust on kaebaja põhjendanud eesmärgiga hoida ära teostatava geoloogilise uuringu tagajärjel Maardu III uuringuruumis keskkonnakahjude tekkimine ja uuritaval alal leiduva lubjakivi maavarana arvele võtmine. Kaebaja märgib lisaks, et esialgset õiguskaitset kohaldamata võidakse tööd lõpetada juba enne vaidluse lahendamist ning kaebuse eesmärk (uuringuloa tühistamine) ei oleks sellisel juhul enam saavutatav.
17.Maavara geoloogiline uuring on MaaPS § 4 lg 2 kohaselt maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Geoloogilise uuringu nõuded ja kord on sätestatud MaaPS §-s 20 ning keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Maavarade arvestust peetakse muu hulgas geoloogilise uuringuga saadud geoloogilise teabe alusel (MaaPS § 21 lg 1) ning kui geoloogilise uuringuga tuvastatakse, et maavara vastab MaaPS §-s 22 või määruses nr 52 kehtestatud nõuetele, võetakse see maavarana arvele (MaaPS § 22 lg-d 1 ja 3).
18.MaaPS § 35 lg 3 alusel uuringuloa väljastamine riivab kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust (vt ka Riigikohtu 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09, p-d 26 ja 32–33; 19.01.2010 otsus nr 3-4-1-13-09, p 22; 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 11; 26.05.2020 otsus nr 5-20-2, p 26). Uuringuloa andmine ja realiseerimine ei tekita loa saajale õigustatud ootust kaevandamisloa väljastamiseks ning uuringutulemustel on ka iseseisev väärtus (vt Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p-d 13 ja 16). Maavara kaevandamine eeldab kaevandamisloa olemasolu (MaaPS § 42 lg 1) ning kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, saab kaevandamisloa väljastada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui selleks esineb ülekaalukas riigi huvi (MaaPS § 55 lg 4). Kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus MaaPS § 55 lg 4 alusel võimalikult antavat kaevandamisluba vaidlustada ja taotleda selles menetluses vajaduse korral esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist, siis ei saa uuringuloa kehtivuse esialgse õiguskaitse korras peatamise aluseks olla kohaliku omavalitsuse üksuse soov vältida maavara kaevandamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta ka ainuüksi asjaolu, et uuringuluba võidakse täielikult realiseerida juba kohtumenetluse ajal.
19.Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata eeskätt põhjusel, et kuivõrd KeA ja kolmanda isiku selgituste kohaselt oli valdav osa välitöödest 15.02.2021 seisuga juba tehtud (s.o 22-st kavandatud puuraugust rajatud 18), siis ei saa Jõelähtme vallal enam esineda keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvat esialgse õiguskaitse vajadust, vaid keskkonda 6(7)
3-20-2094 kahjustavaks oleks pigem uuringuloa kehtivuse peatamine, sest see takistaks kolmandal isikul rajatud puuraukude sulgemist. Määruskaebuse menetluses on täiendavalt esitatud Maardu III uuringuruumi geoloogilist uuringut tegeva OÜ Inseneribüroo STEIGER 11.03.2021 ülevaade, millest nähtuvalt on 10.03.2021 seisuga puuritud kõik planeeritud puuraugud (19 geoloogilist uuringupuurauku ja 3 hüdrogeoloogilist puurkaevu) ning võetud kõik vajalikud proovid. Samuti on likvideeritud 7 geoloogilist puurauku ja hiljemalt märtsi lõpuks likvideeritakse veel 8 geoloogilist puurauku. Uuringuruumi lõunapoolses osas paiknevad 4 geoloogilist puurauku likvideeritakse pärast seal toimuvate välitööde lõppemist. Tehtud on turbalasundi sondeerimine kokku 61 sondeerimispunktis ning jätkub uuringuruumi maapinna instrumentaalmõõdistamine ja aprillis-mais on kavas teha georadari uuring. Uuringuruumi keskosasse jäävas tedre elupaigas jätkatakse täiendavate hüdrogeoloogiliste töödega pärast 15. juulit.
20.OÜ Inseneribüroo STEIGER 11.03.2020 vahearuande jooniselt nähtub, et kõik Viimsi metskond 73 maaüksusele rajatud puuraugud olid likvideeritud või likvideerimisel ning kaebaja viidatud keskkonnariskide realiseerumine (kanasõnniku sattumine põhjavette) saaks seonduda üksnes Komposteerimisväljaku kinnistu lähedusse rajatud hüdrogeoloogilise puurkaevuga (joonisel tähistatud HG-2/21). Samas on kaebaja väide kanasõnniku põhjavette sattumise võimalusest üksnes hüpoteetiline ning KeA ei ole 16.10.2020 otsuses nr DM-110994-5 (KMH eelhinnang) ega 08.01.2021 korralduses nr DM-110994-12 (uuringuloa andmine) jätnud seda küsimust tähelepanuta, vaid leidnud, et geoloogilise uuringu nõuetekohasel teostamisel ei ole sellise keskkonnariski realiseerumine ettenähtav. Kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud, miks on alust eeldada, et uuringu teostaja ei järgi ettenähtud nõudeid, või miks oleks KeA pidanud seadma uuringuloale mingeid täiendavaid kõrvaltingimusi, kui loa andja hinnangul ei kaasneks nõuetekohaste geoloogiliste töödega negatiivset mõju piirkonna põhja- ja pinnaveele. Samuti ei ole kaebaja määruskaebuses väitnud, et juba alustatud välitöödega oleks kaasnenud mingeid olulisi keskkonnahäiringuid.
21.Eeltoodust tulenevalt, kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamine on jätkuvalt võimalik, sest uuringuluba ei ole lõplikult realiseeritud (sh ei ole praeguseks lõppenud ka välitööd), ei oleks see põhjendatud, sest vaidluse asjaoludest ei nähtu, et geoloogilise uuringu (sh seni lõpetamata välitööde) jätkamine saaks pöördumatult kahjustada neid õigusi, mille kaitsmiseks on kaebaja halduskohtusse pöördunud. Muu hulgas ei saa kaebaja õigusi kuidagi pöördumatult kahjustada geoloogilise uuringu tulemuste alusel Maardu III uuringuruumis leiduva maavaravaru arvele võtmine. Nagu märgitud, ei piiraks geoloogilise uuringu teostamine ega maavaravaru arvele võtmine kohaliku omavalitsuse üksuse õigust MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel keelduda nõusoleku andmisest maavara kaevandamiseks ning vajaduse korral vaidlustada MaaPS § 55 lg 4 alusel väljastatud kaevandamisluba. Kuna kaebajal ei esine äratuntavat esialgse õiguskaitse vajadust, siis jättis halduskohus taotluse KeA 08.01.2021 korralduse ja selle alusel kolmandale isikule väljastatud uuringuloa nr L.MU/509744 kehtivuse peatamiseks õiguspäraselt rahuldamata.
22.Eelneva põhjal jääb Jõelähtme valla määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.02.2021 määruse resolutsiooni p 6 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.