Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(31)

taotlust nõusoleku saamiseks maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks. Samuti palub kaebaja tühistada KeA 08.01.2021 korraldus nr DM-110994-12. Kaebuste põhjendused (täiendavad põhjendused 17.05.2021) on kokkuvõtlikult alljärgnevad: Nii Vabariigi Valitsuse korralduse kui ka KeA korraldusega seonduvalt: 1) Riigikohtu 26.05.2020 otsuses nr 5-20-2 (p 34) on selgitatud, et kohaliku omavalitsuse (KOV) vastuseisu korral tuleb loa andmisest üldjuhul keelduda. Seega on MaaPS § 35 lg 1 p 10 üldiseks loogikaks, et kui KOV keeldub geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmisest, siis üldjuhul tuleb loa taotlejal KOV-i keeldumine vaidlustada. Praegusel juhul esitas kolmas isik kaebaja 24.08.2018 otsuse nr 10-5/2393-3 peale vaide, mille kaebaja jättis 11.10.2018 otsusega nr 135 rahuldamata ning viimati nimetatud otsust kolmas isik ei vaidlustanud. Seetõttu oleks Vabariigi Valitsus pidanud keelduma nõusoleku andmisest geoloogilise uuringu loa väljastamiseks ja KeA keelduma uuringuloa väljastamisest, kuivõrd kaebaja ja Paekivitoodete tehase OÜ vaheline vaidlus lõppes viimase vaide rahuldamata jätmisega ning ei esine ühtegi väga erandlikku ja mõjusat põhjust, miks tuleks anda nõusolek geoloogilise uuringu loa väljastamiseks ja väljastada uuringuluba. 2) Spekulatiivsed ja oletuslikud on põhjendused selle kohta, nagu esineks ülekaalukas riigi huvi geoloogilise uuringu loa väljastamiseks, kuivõrd ehituslubjakivi varustuskindlusega Harju maakonnas olevat probleeme. Riigikontrolli aruande „Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine“ leheküljel 1 viidatakse ehitusmaavarade arvestuse ja järelevalve kitsaskohtadele, mis on jätkuvalt aktuaalsed: a) dokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ osas 5 „Maapõue kasutuse korraldus esile toodu“: „Maapõue valdkonnaga seotud riigi huvid peavad olema selgelt defineeritud, et tagada kõigi asjassepuutuvate institutsioonide valdkondlik kompetents piisaval tasemel ja juhtida valdkonda, tuginedes asjakohastele põhimõtetele.“; b) eelviidatud dokumendi seletuskirja leheküljel 6 avaldatud seisukoht: „Selgepiiriliselt on määratlemata riigi ülesanded maapõue, sh maavarade uurimisel ja kasutamisel ning analüüsimata, kas nende täitmiseks on riigis olemas vajalikud struktuurid ja kas ülesannete täitmine toimub praegu kõige asjakohasemates struktuurides.“ Asjaolule, et maavarade uurimine ja kaevandamine on ettevõtja kasuks kaldu ning riigi huvid on jäänud määratlemata ja kohaliku tasandi huvid kaitseta, viitab ka Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud töö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ lk-l 181 sisalduv ekspert Jan Johansoni ettepanek. Seega ilmneb Riigikontrolli aruandest „Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine“, dokumendist „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ ja selle seletuskirjast ning Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud tööst „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“, et riigi huvi maapõue valdkonnas on selgepiiriliselt määratlemata ning maavarade uurimine ja kaevandamine lähtub jätkuvalt eelkõige ettevõtja huvist. 3) Väidete, mis seonduvad ehituslubjakivi halva varustuskindlusega Harju maakonnas, tõsiseltvõetavuse seavad kahtluse alla olulised probleemid maavarade varustuskindluse mõiste määratlemisel ja sisustamisel. Selles kontekstis omab olulist tähtsust Eesti Geoloogiateenistuse töö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harjumaakonnas“, Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud dokument „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Uuringu kokkuvõte“ ja Tallinna Tehnikaülikooli töö „Eesti Energia kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehniline sobivus ja majanduslik põhjendatus Rail Baltic (RB) muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või stabiliseerimiseks. Lõpparuanne“. Samuti on avaldatud arvamusi, mille kohaselt ehituslubjakivi varustuskindlusega Harju

3(31)

probleeme ei esine – Ramboll Eesti AS-i poolt 2014 teostatud uuringust „Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel“ ilmneb, et Harju maakonnas ammenduvad ehituslubjakivi varud olemasolevate kaevandamislubadega karjäärides umbes 20 aasta pärast ning lubjakivi ja dolikivi maht põhimaanteede suurobjektidel ei ole suur (lk 19). Samuti on Keskkonnaministeerium avaldanud, et Eestis on ehitusmaavarade varustuskindlus tagatud ning ehitusmaavara jätkub ka eesseisvate suurte taristuobjektide tarbeks (vt ärileht.ee, 08.03.2016 artikkel „Ministeerium ei nõustu maanteeameti väidetega maavarade lõppemise kohta“). 4) Ehituslubjakivist valmistatavatele ehitusmaterjalidele on olemas alternatiive. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt koostatud uuringu „Eesti ehitusmaavarade nõudluse prognoos aastateks 2012-2020“ lk-delt 4 ja 42 nähtub, järjest enam kasutatakse teedeehituses graniitkillustikku ning seda eelkõige kvaliteetsemate ja suurema koormusega teede ehitusmahu suurenemise tõttu. Imporditava graniitkillustiku osakaalu kasvule on viidatud ka Maanteeameti koduleheküljel. Samuti ilmneb „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Uuringu kokkuvõte“ lk-lt 6, et Rail Baltic raudteetrassi raudteeballasti ehitamiseks kasutatakse imporditavat graniitkillustikku. Lisaks ilmneb Tallinna Tehnikaülikooli töö „Eesti Energia kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehniline sobivus ja majanduslik põhjendatus Rail Baltic muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või stabiliseerimiseks. Lõpparuanne“ lk-t 17, et RB raudteetrassi muldkeha ehitamisel saab kasutada põlevkivi rikastusprotsessi tulemusena saadud lubjakivikillustikku. Just RB raudteetrassi muldkeha ehitamiseks kulub kõige rohkem ehitusmaterjale selle raudteetrassi teiste osade ehitamisega võrreldes. Samuti on KeA 20.09.2019 kirja nr 12-1/19/13387-3 p-s 8 selgitanud: „Keskkonnaamet märgib, et saamaks terviklikku pilti ehituslubjakivi nõudlusest Harju maakonnas tuleks vaadata ka teisi ehitusmaavarasid, mille abil on võimalik ehituslubjakivi kasutamist tihti asendada (Eestis peamiselt ehitusdolokivi ja ehituskruus, millest on võimalik toota kruuskillustikku).“ Seega kujutavad imporditav graniitkillustik, põlevkivi rikastusprotsessi tulemusena saadud lubjakivikillustik ning ka ehitusdolokivi ja ehituskruus endast alternatiive ehituslubjakivist toodetavale killustikule. 5) Vaidlustatud korraldustes on jäetud käsitlemata Harju maakonna maavarade teemaplaneeringuga seonduv. Esmalt peaks saama see teemaplaneering kehtestatud ja alles seejärel tekib võimalus hakata analüüsima ehituslubjakivi varustuskindlusega seonduvat Harju maakonnas. 6) Väited ehituslubjakivi ebapiisava varustuskindlustuse kohta Harju maakonnas on spekulatiivsed, kuna puuduvad statistika ehituslubjakivi kui ehitusmaterjali tegeliku kasutamise koguste kohta ning ametlik prognoos ehituslubjakivi kui ehitusmaterjali kasutamise vajaduse kohta tulevikus. Lubjakivist ehitusmaterjalide tootmisel kasutatakse samaaegselt sageli erineva tugevusega ehituslubjakivi, mistõttu on arutlused teatud tugevusega ehituslubjakivi jätkuvuse või mittejätkuvuse osas oletuslikud. Kriitiliselt tuleb suhtuda Maanteeameti väidetesse selle kohta, millised on põhja regiooni ehitus- ja remonditööde materjalide keskmised mahud aastateks 2019-2030 (vt Eesti Geoloogiateenistuse töö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ lisa nr 4). Maanteeameti põhja regioon hõlmab lisaks Harju maakonnale Rapla maakonda ja osaliselt Järva maakonda. Seega kajastab Eesti Geoloogiateenistuse töö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ lisa nr 4 materjalide mahtusid Harju maakonnast suurema territooriumi kohta. Teisalt on teadmata metoodika, kuidas Maanteeamet on jõudnud Eesti Geoloogiateenistuse kõnealuse töö lisas nr 4 kajastatud tulemusteni. Samas viitab tõik, et aastate 2019-2022 osas on ehituslubjakivi killustiku koguvajadusena märgitud 231 000 m3 aasta kohta ning aastate 20232030 osas on ehituslubjakivi killustiku koguvajadusena märgitud 277 000m3 aasta kohta sellele, et Maanteeameti metoodika on olnud umbkaudne. Ehituslubjakivile kehtestatud

4(31)

kvaliteedinäitajad erinevad tee-ehituses kasutatavatele ehitusmaterjalidele kehtestatud kvaliteedinäitajatest, mistõttu ei saa ehituslubjakivi varustuskindluse osas seisukohtade avaldamisel lähtuda tee-ehituses kasutatavate ehituslubjakivist valmistatud ehitusmaterjalide mahtudest. Eksitavad on viited Rail Balticu ehitamisest tingitavale ehituslubjakivi varustuskindlustuse probleemile. Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud dokumendis „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring. Uuringu kokkuvõte“ on ehitusmaterjalide mahtude välja arvutamisel lähtutud üksnes Rail Balticu eelprojektist ja isegi eelprojekti ei olnud kõnealuse töö valmimise ajaks täies ulatuses olemas. Rail Balticu raudteetrassi ehitamisel on kavas raudteeballast ehitada graniitkillustikust, mis tuleb Eestiss importida. Tallinna Tehnikaülikooli tööst „Eesti Energia kaevanduse lubjakivi killustiku ning tuha tehniline sobivus ja majanduslik põhjendatus RB muldkeha ja kõrvalteede alusmaterjalina või stabiliseerimiseks. Lõpparuanne“ ilmnevalt on RB raudteetrassi muldkeha, mille rajamiseks kulub kõige rohkem ehitusmaterjali, ehitamisel võimalik kasutada põlevkivi rikastusprotsessi tulemusena saadud lubjakivikillustikku. Eesti Geoloogiateenistuse töö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ lk-lt 30 nähtub, et Harju maakonnas on lubjakivikarjääre, kus vaatamata kaevandamisloa olemasolule ei ole näiteks 2017. a. lubjakivi kaevandamist toimunud. Seegi viitab, et väited ehituslubjakivi varustuskindluse halvale olukorrale Harju maakonnas ei pruugi olla õiged. Sarnase olukorraga on olnud kokkupuuteid ka Jõelähtme vallas, kus näiteks OÜ Starhill on 2011. a ja 2014. a esitanud KeA-le taotlused kaevandamisloa tingimuste muutmiseks seonduvalt paekillustiku nõudluse vähenemisega. Kui esineks olulisi probleeme ehituslubjakivi varustuskindlusega, siis puuduks tarvidus ehituslubjakivi kaevandamise peatamiseks või ehituslubjakivi kaevandamismahtude vähendamiseks. Seega, kokkuvõtvalt pole väited, mis puudutavad ehituslubjakivi varustuskindlust, kontrollitavad ega usaldusväärsed. Vabariigi Valitsus ja KeA on korralduste andmisel teinud olulisi vigu mõiste „ülekaalukas riigi huvi“ sisustamisel. 7) Vaidlustatud korraldustes puudub igasugune analüüs selle kohta, milliseid alternatiivseid võimalusi on olemas geoloogiliste uuringute teostamiseks lisaks Maardu III uuringuruumile teistes piirkondades nii Jõelähtme valla territooriumil kui ka teiste KOV-ide territooriumitel. Tegemist on olulise veaga kaalutlusõiguse teostamisel. Olukorras, kus puutuvalt Jõelähtme valla territooriumiga on menetluses mitmeid üldgeoloogilise uuringu ja geoloogilise uuringu loa taotlusi, eeldakski geoloogilise uuringu alternatiivide analüüsimine seda, kas on tarvilik Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu läbi viimiseks loa andmine või see tarvidus puudub, kuna teisi piirkondasid puudutavad geoloogilised uuringud hõlmavad juba niigi suurt kogust ehituslubjakivi. Samasugune analüüs tulnuks läbi viia ka teiste Harju maakonna kohalike omavalitsuste osas, kus on esitatud taotlusi geoloogilise uuringulubade või üldgeoloogilise uuringu lubade väljastamiseks seonduvalt ehituslubjakiviga. Säästva arengu ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtetega ei ole kooskõlas olukord, kus geoloogilisi uuringuid viiakse läbi ja kaevandamislubasid väljastatakse võimalikult suures ulatuses. 8) Geoloogilise uuringu teostamist Maardu III uuringuruumis ning sellele tõenäoliselt järgneda võivat ehituslubjakivi kaevandamist tuleb vaadelda ühtse tervikuna. Kolmas isik on geoloogilise uuringuloa väljastamise taotluse seletuskirjas sõnaselgelt märkinud, et soovib geoloogilise uuringu teostamist Maardu III uuringuruumis, et võimalusel asuda taotlema kaevandamisluba. Ka KeA tegevus – algatada enne geoloogilise uuringu lõpule viimist ning

5(31)

enne kaevandamisloa taotluse esitamist (05.04.2021) keskkonnamõju hindamine – viitab üheselt sellele, et KeA vaatleb geoloogilise uuringu läbi viimist koos kaevandamisega ühtse tervikuna. Ka vastustajate poolt avaldatud seisukohad viitavad sellele, et Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu läbi viimine on tarvilik selleks, et tulevikus oleks võimalik kaevandamisluba välja anda. Vabariigi Valitsuse korraldusega seonduvalt: 9) Vabariigi Valitsuse korralduses puudub igasugune analüüs selle kohta, kui pikaks ajaks peaks Eesti Vabariigis või Harju maakonnas ehituslubjakivi veel jätkuma. Korralduse punktis

6(31)

13) Vastustaja I on täielikult jätnud analüüsimata, millist kaalu omavad seonduvalt ülekaaluka riigi huvi määratlemisega põhjendused, miks kaebaja on keeldunud nõusoleku andmisest uuringuloa väljastamiseks. Kaebaja on keeldunud nõusoleku andmisest geoloogilise uuringu loa väljastamiseks Maardu III uuringuruumi suhtes järgmistel põhjustel: a) geoloogilise uuringu teostamine ja selle järgnev kaevandamine Maardu III uuringuruumi maa-alal on vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte ning säästva arengu kontseptsiooniga; b) geoloogilise uuringu teostamine ning sellele järgnev kaevandamine ei ole kooskõlas Jõelähtme valla ega kohaliku kogukonna huvidega. Viimsi metskond 73 maaüksusel paiknevad viljakad põllumaad, mis uuringu ja sellele järgneva maavara kaevandamise tõttu saaksid hävitatud. Samuti paikneb Viimsi metskond 73 maaüksusel drenaažkuivendus, mis geoloogilise uuringu teostamisega seonduvalt võib saada kahjustada. Kompostiväljaku ja Läga maaüksustel toimub Eggo (endise Tallegg’i) kanalate sõnniku ladustamine ja töötlemine ning puuraukude rajamise tagajärjel võib vedel kanasõnnik jõuda põhjavette ja selle saastata. Samuti näitavad Jõelähtme valla kogemused, et peale geoloogilise uuringu teostamist algab kaevandamisest huvitatud ettevõtete surve kaevandamisloa väljastamiseks; c) geoloogilise uuringu läbiviimisele tõenäoliselt järgnev ehituslubjakivi kaevandamine ei ole kooskõlas Jõelähtme valla kehtiva üldplaneeringuga (ÜP), koostamisel oleva ÜP-ga ega Jõelähtme valla arengukavaga. KOV-i poolt geoloogilise uuringu loa väljastamiseks nõusoleku andmisest keeldumisel on asjakohasteks kaalutlusteks ka viited sellele, et KOV ei nõustu kaevandamisloa andmisega. Riigikohus on 10.06.2010 otsuses nr 3-3-1-38-10 p-s 17 viidanud, et Vabariigi Valitsus ei ole pädev revideerima KOV-i poolt esitatud põhjendusi, miks KOV on keeldunud geoloogilise uuringu loa väljastamisele nõusoleku andmisest. Küll tuleb aga Vabariigi Valitsusel ülekaaluka riikliku huvi määratlemisel põhjendada, miks Vabariigi Valitsuse seisukohad, mis räägivad nõusoleku andmise kasuks geoloogilise uuringu loa väljastamiseks, on kaalukamad kui KOV-i põhjendused. Asjakohane motivatsioon Vabariigi Valitsuse korralduses puudub. 14) Vastustaja I on jätnud analüüsimata KMH läbi viimise vajalikkusega seonduva, sh kas võiks olla põhjendatud nõusoleku andmise otsustamine ajaliselt peale KMH läbi viimist või nõusoleku kehtivuse sõltuvusse seadmine KMH tulemustest seonduvalt järgmiste teemadega: a) millist mõju keskkonnale avaldab see, kui Komposteerimisväljaku maaüksuse ning Läga maaüksuse lähistele kavandatavate puuraukude kaudu jõuab vedel kanasõnnik põhjavette; b) millist mõju keskkonnale avaldab puuraukude tegemine maaparandushoiualal; c) millist mõju keskkonnale avaldab see, kui maaparandushoiualal puuraukusid puurides kahjustatakse maaalust drenaažisüsteemi; d) millist mõju tuumalale T9 ja selle toimimisele avaldab puuraukude puurimine Maardu III uuringuruumi edelaosas; e) millist mõju avaldab tuumalale T9 ja selle toimimisele puuraukude puurimine Maardu III uuringuruumi kuuluvatel Viimsi metskond 72 ja Pruuli maaüksustel, kui leiab aset tuumala T9 piiride täpsustamine vastavalt Jõelähtme valla uuele menetletavale ÜP-le. On väga oluline, et KMH raames tuvastataks geoloogilistest uuringutest johtuvad võimalikud riskid ja ohud keskkonnale ning töötatakse välja nende riskide ja ohtude maandamise abinõud. KeA korraldusega seonduvalt: 15) Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkiri, millest KeA on ehituslubjakivi varustuskindluse hindamisel lähtunud, ei saa olla käsitletav kehtiva õigustloova aktina, millest lähtudes saaks haldusväliste isikute jaoks siduvalt otsustada, kas mingi maavara varustuskindlus on tagatud või mitte. Kõnealuse käskkirja alusel ei saa õiguspäraselt toimuda ehituslubjakivi varustuskindluse olemasolu või puudumise tuvastamist. 16) Kaebaja on seonduvalt ehituslubjakivi varustuskindluse temaatikaga tellinud emeriitprofessor Rein Einastolt arvamuse (17.05.2021 menetlusdokumendi lisa 2), millega

7(31)

soovib kaebaja tõendada, et viited ehituslubjakivi varustuskindluse probleemidele Harju maakonnas on spekulatiivsed. 2019 maavarade koondbilansi andmetel on ehituslubjakivi kaevandamise maht Eesti alates aastast 2017 langenud. Sellele, et viited ehituslubjakivi varustuskindluse probleemidele ei pruugi olla õiged, viitavad ka Maanteeameti tellimusel valminud uuringu „Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele II etapp“ andmed, mille kohaselt killustiku valmistamiseks sobilikku ehituslubjakivi jätkub veel 54 aastaks ning alates aastast 2021 langeb nõudlus ehituslubjakivist valmistatud killustiku järele järjepidevalt. KeA on meelevaldselt lähtunud 50 km veokauguse nõudest varustuskindluse analüüsimisel, leides, et kaugemale kui 50 km ei tasuvat karjäärist ehituslubjakivi vedada. Jääb selgusetuks, miks lähtub KeA 50 kilomeetri nõudest. 17) Geoloogilise uuringu teostamine ja tõenäoline hilisem lubjakivi kaevandamine Maardu III uuringuruumi maa-ala või mõnel selle osal on vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte ning säästva arengu kontseptsiooniga. Lubjakivi saamiseks on kõige otstarbekam kasutada Põhja-Eestis rekonstrueeritavate ja/või rajatavate teede alla jäävat lubjakivi. Viies Põhja-Eestis olulisemad maanteed sarnastesse süvenditesse, nagu näiteks on Tallinna linnas Laagna tee Lasnamäe kanali osas ning saades süvendite rajamise käigus lubjakivi, on võimlaik rahuldada aastakümneteks vajaliku ehituslubjakivi vajadus. Näitena võib viidata ka 2017/2018 Tallinna-Narva maantee Kogujatee lõigu ca 1,2 km pikkusele lõigule Jõelähtme vallas, mis on samuti viidud süvendisse, millest tulenevalt saadi ca 100 000 m3 kõrgekvaliteedilist lubjakivi. Ainuüksi Peterburi tee ja TallinnNarva mnt osas alates Väo karjäärist kuni Jõelähtme valla idapiirini jääb teede alla ca 130 ha lubjakivi. Arvestades, et kvaliteetse lubjakivi paksus piirkonnas on ca 5 m, on Jõelähtme vallas magistraalteede alt võimalik välja võtta ca 6,5 miljonit kuupmeetrit kvaliteetset lubjakivi. Teed vajavad niikuinii teatud aja tagant rekonstrueerimist ning seetõttu saaks lubjakivi välja kaevandada teede korralise rekonstrueerimise käigus. Näiteks kiiremas korras vajab rekonstrueerimist Peterburi tee Tallinna linnas (ca 31 ha) ning lähitulevikus vajab rekonstrueerimist Tallinn-Narva maantee Maardu lõunakarjäärist Jägala jõeni (ca 58 ha). Antud lahendused rahuldaksid lubjakivi vajaduse aastakümneteks. Olukord, kus teede alla jääv lubjakivi jäetakse kasutamata ning selle asemel teostatakse geoloogilisi uuringuid ning rajatakse karjääre mujale lubjakivi kaevandamiseks, on vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte ning säästva arengu kontseptsiooniga. Hoonete ja rajatiste alt maavara väljamine enne ehitiste rajamist või ehitiste rekonstrueerimise käigus oleks kõige otstarbekam ja keskkonnasäästlikum. 18) Lähtudes MaaPS §-s 14 sätestatud maapõue ja maavara kaitse põhimõtetest ning loodusvarade säästliku kasutamise põhimõttest ja säästva arengu kontseptsioonist, tuleks kõigepealt kaevandada Maardu III uuringuruumis Viimsi metskond 72 ja Pruuli maaüksustel paiknev aktiivseks tarbevaruks arvatud turvas. Alles seejärel, kui kogu aktiivseks tarbevaruks arvatud turvas on maa seest välja võetud, võiks tõstatada küsimusi samadel maaüksustel geoloogilise uuringu läbiviimise mõttekuse kohta, selgitamaks välja ehituslubjakivi kaevandamise võimalikkust. Vastupidiselt toimides on reaalne oht, et Paekivitoodete tehase OÜ survel väljastatakse peale geoloogiliste uuringute teostamist ehituslubjakivi osas kaevandamisluba ehituslubjakivi kaevandamiseks, aktiivse tarbevaruna arvele võetud turvas jääbki kaevandamata ning tulenevalt lubjakivi kaevandamisest läheb see turvas lihtsalt raisku. 19) Maardu III uuringuruumi maa-alal geoloogilise uuringu teostamisega kaasnevad mitmed olulised riskid, mille maandamiseks KeA korralduses asjakohaseid kõrvaltingimusi sätestatud ei ole. Maardu III uuringuruumi alale jääval Viimsi metskond 73 maaüksusel paiknevad 8(31)

viljakad põllumaad ning kaebaja huvides ei ole see, et need saavad ehituslubjakivi geoloogiliste uuringute ja kaevandamise läbi hävitatud. Viimsi metskond 73 maaüksusel paikneb drenaažkuivendus ning geoloogilise uuringu käigus puuraukude rajamisel esineb reaalne oht, et kahjustatakse maa-alust drenaažkuivenduse süsteemi mõne drenaažitoru lõhkumise läbi. Geoloogilise uuringu käigus kavatsetakse puurakusid rajada Komposteerimisväljaku ja Läga maaüksuste vahetus lähedusse. Nimetatud maaüksustel toimus/toimub Eggo kanalate kanade sõnniku ladustamine ja töötlemine. Seega tekib reaalne oht, et vedela koostisega kanasõnnik võib läbi puuraugu või puuraukude tungida põhjavette. 20) Maardu III uuringuruumi maa-alal geoloogilise uuringu teostamine ja sellele järgnev kaevandamine on vastuolus nii kaebaja huvidega kui ka mitmete planeeringutega. Kaebaja huvideks on eelkõige puhta looduskeskkonna ja tervislike elutingimuste säilimine ning see, et inimesed sooviksid Jõelähtme vallas elada. Geoloogilise uuringu teostamine ja sellele järgnev kaevandamine ei aita mitte kuidagi muuta valla elukeskkonda atraktiivsemaks, küll aga tõenäoliselt võib peletada inimesi Jõelähtme vallast eemale. Kaebajat on tabanud geoloogise uuringu lubade taotluste tulv ning vastustajal ei näi olevat midagi selle vastu, et Jõelähtme valla territoorium suures ulatuses muudetakski kaevandusalaks. Kaebaja ei soovi sellise arengu teoks saamist. 21) Taotlust geoloogilise uuringuloa väljastamiseks ning KeA korraldust tuleb vaadelda koosmõjus ehituslubjakivi kaevandamisega Maardu III uuringualal. Geoloogilise uuringu läbiviimine ning sellele järgnev kaevandamine uuringuruumi edelaosas on otseses vastuolus riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ lisaks nr 4 oleva Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". Teemaplaneeringu seletuskirja punktist 2.1.3. ilmneb, et tuumala T9 on riigi tasandi tuumalaks. Punktis 2.2.1. on sätestatud nõue, mille kohaselt rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne. puhul tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrk jääks toimima. Punktis 2.2.2.1. on selgitatud, et konfliktid võivad tekkida seonduvalt erinevate infrastruktuuride konkureerimisega ühele ja samale territooriumile. Seletuskirjas on sätestatud nõue, mille kohaselt „[k]onfliktsetes piirkondades on vajalik välistada riigimetsamaa sihtotstarbe muutmine ning hoiduda muuviisilisest rohevõrgustiku toimimist ohustavast maakasutuse sihtotstarbe muutmisest“. Seega on välistatud tuumalas paiknevale maaüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe omistamine. Kuna kehtiv Harju maakonna teemaplaneering lubjakivi kaevandamise Maardu III uuringuruumi edelaosas välistab, siis ei ole otstarbekas teha kulutusi seonduvalt geoloogilise uuringu läbiviimisega vähemalt selle uuringuruumi edelaosas. Lubjakivi kaevandamine Maardu III uuringuala territooriumil ei ole kooskõlas kehtiva Jõelähtme valla ÜP-ga, mille kohaselt ei ole ette nähtud, et Maardu III uuringuala territooriumi maakasutuse sihtotstarbeks on mäetööstusmaa. Kaebaja ei ole nõus Jõelähtme valla kehtivat ÜP-d selles osas muutma. Vastavalt ÜP seletuskirja lk-l 40 sätestatule on Jõelähtme valla territooriumil detailplaneerimiskohustusega alaks muuhulgas hajaasustuses paiknev ala, kuhu kavandatakse tootmisüksust. Kavandatav lubjakivikaevandus on vaadeldav tootmisüksusena ning seega on uue lubjakivikaevanduse rajamise eeltingimuseks kaevandust ettenägeva detailplaneeringu (DP) kehtestamine. Kaebaja ei ole nõus vastavasisulist DP-d kehtestama. Käesoleval ajal toimub ka Jõelähtme valla uue ÜP menetlemine, mille koostamisel on lähtutud Harju maakonnaplaneeringust 2030+. Menetletava ÜP-ga täpsustatakse rohevõrgustiku ala selliselt, et enamus Viimsi metskond 72 ja Pruuli maaüksustest arvatakse rohevõrgustiku tuumala T9 koosseisu. Lubjakivi kaevandamise Maardu III uuringuruumi territooriumil välistab ka Jõelähtme valla kehtiv arengukava, mille p-s 4.3 (lk 32) on märgitud: „Uute

9(31)

kaevanduste loomine ei ole valla arenguperspektiivis oluline, pigem tuleb lõpuni viia olemasolevad kaevandused (olemasolev varu välja kaevandada) ning need alad korrastada, et neid oleks võimalik kasutada kui täiendavate rekreatsioonialadena. Uute kaevandusalade tekitamine on perspektiivitu, sest seda ei soosi ei kohalik omavalitsus ega kohalik kogukond.“ 22) KeA korralduse andmise eelselt oleks tulnud läbi viia KMH, mille käigus tulnuks analüüsida: a) millist mõju keskkonnale avaldab see, kui Komposteerimisväljaku maaüksuse ning Läga maaüksuse lähistele kavandatavate puuraukude kaudu jõuab vedel kanasõnnik põhjavette; b) millist mõju keskkonnale avaldab puuraukude tegemine maaparandushoiualal; c) millist mõju keskkonnale avaldab see, kui maaparandushoiualal puuraukusid puurides kahjustatakse maa-alust drenaažisüsteemi; d) millist mõju tuumalale T9 ja selle toimimisele avaldab puuraukude puurimine Maardu III uuringuruumi edelaosas; e) millist mõju avaldab tuumalale T9 ja selle toimimisele puuraukude puurimine Maardu III uuringuruumi kuuluvatel Viimsi metskond 72 ja Pruuli maaüksustel, kui leiab aset tuumala T9 piiride täpsustamine vastavalt Jõelähtme valla uuele menetletavale ÜP-le.

10(31)

3) Maavarade kaevandamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Riigikohus on otsuse nr 3-4-1-9-09 p-s 25 leidnud, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis, et vaidlustatud sättes sisalduv KOV üksuste enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui Vabariigi Valitsus kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta. 4) Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 06.06.2017 otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Kaebaja on asunud valedele järeldustele, justkui kinnitaks maapõuepoliitika põhialused Riigikontrolli 14.05.2009 Riigikogule esitatud aruandes „Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine“ tehtud järeldusi. Kaebaja seisukohad ei ole tõsiseltvõetavad juba seetõttu, et Riigikontrolli aruanne pärineb aastast 2009 ja käib kaevandamise kohta. Samuti seondub kaebaja esitatud tsitaat Eesti Geoloogiateenistuse tööst „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ kaevandamisega, mitte uuringuga. 5) MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste „ülekaalukas riigi huvi“ sisu. MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast, st riigi huvi on ajas muutuv. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. Riigi huvi on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse 15.03.2011 korralduses nr 127 „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Kuigi Vabariigi Valitsuse 30.11.2017 korraldusega 353 „Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020“ elluviimise lõpetamine“ lõpetati ehitusmaavarade arengukava elluviimine arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide saavutamise tõttu, on ehitusmaavarade arengukava riigi huvi sisuline käsitlus jätkuvalt ajakohane. Ehitusmaavarade arengukava p 4 käsitleb riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete

11(31)

ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.“. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul, kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse välja, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju hindamine. Riigi huvi elluviimiseks on seega vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajadusel olemasolevate andmete uuendamine peab olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Seoses ehitusmaavarade kaevandamisega on kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil vajalik hindamaks erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust. Uuringutulemusel on iseseisev väärtus, tähendus ja vajalikkus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused keskkonnaregistris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Riigikohtu 11.11.2015 otsuse nr 3-3-1-37-15 (p 13) kohaselt on nii uuringuloa taotlejal kui ka KOV-il pärast uuringu tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta. MaaPS § 35 lg 1 p 9 kohaselt keeldutakse geoloogilise uuringu loa andmisest, kui see on vastuolus riigi huviga. Seega hindab ka KeA loa andjana uuringuloa menetluse käigus seda, kas loa andmine vastab riigi huvile. 6) Seoses hoogustunud ehitustegevustega on suurenenud nõudlus ehitusmaavarade järele ning pikaajaliselt varustuskindlust taganud Harjumaa ehituslubjakivi maardlad hakkavad ammenduma. KeA hinnangul on Maardu III uuringuruumi piirkonnas kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud 5,5 aastaks, mis näitab, et kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindluse tagatus on uuringuruumi piirkonnas väga kriitilises seisus. Keskmiselt kaevandatakse Harjumaal kõrgemargilist lubjakivi ligi 900 000 m3 aastas. Kusjuures on märgatav varustuskindluse vähenemine, sest nt 18.11.2020 seisuga on kõrgemargilise ehituslubjakivi jääkvaru 5570,91 tuh m3, varustuskindlusega 5,3 aastat, mis kõik ka ära tarbitakse Maanteeameti, kohalike omavalitsuste, era- ja ehitussektori poolt. Siin pole arvestatud veel RB ehitamiseks vajaminevaid koguseid, kuna RB on eelprojektide staadiumis. Samuti pole arvestatud selliseid olulisi tulevasi mahtusid nagu Tallinnasse sissesõit, trammiteede pikendused, võimalik ringraudtee, jm. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit toob välja, et Harjumaal toodetakse aastas ligikaudu 800 000 – 900 000 kuupmeetrit betooni, betoontooteid ja betoonelemente. Selleks saab kasutada peenemaid lubjakivikillustiku fraktsioone, mille vajadus aastas on ligikaudu 600 000 – 700 000 tonni. Sellise koguse lubjakivikillustiku (peenemad fraktsioonid) jaoks on vaja kuni 400 000 – 450 000 m3 lubjakivi. Kusjuures betoonis kasutamiseks vajatakse karjääridest pärinevat kõrgemargilist lubjakivikillustikku. Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a ilmunud töös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ (vt p 2.7) lk-l 165 leitakse, et ehitusmaavaradega 12(31)

varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on oluline geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluste menetlemisel seada esikohale riigi huvi, arvestades ehitusmaavara tegelikku vajadust nii lähemas kui ka pikemas perspektiivis aastani 2050. Kuigi Harjumaal kaevandatakse lubjakivi kokku erinevates maardlates, on maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse analüüsi seisukohast otstarbekas käsitleda vaid Väo kihistu kõrgemargilise ehituslubjakivi kasutusperspektiivi, mille kaevandamine toimub Harku, Maardu ja Väo maardlas. Teistes maardlates on kasulikku kihti moodustav lubjakivi väiksema külmakindlusega ja savikam ning ei pruugi vastata kõrgemargilise ehituskillustiku jaoks vajalikele kvaliteedinäitajatele. Valkla maardla asub küll kõrgemargilise Väo kihistu lubjakivi avamusalal, kuid siin ei ole ettevõtjad taotlenud kaevandamisluba, kuna maa on eraomandis ja killustatud väikeste katastriüksustena paljude maaomanike vahel. Määra, Rummu ja Valkla maardlas on viimastel aastatel kaevandatud lubjakivi vaid väikestes mahtudes ning peamiselt väikeehitiste ehituskiviks ja restaureerimistöödeks. Eespool nimetatud Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on praegu kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kuueks aastaks. Seetõttu on vajalik laiendada kaevandamisalasid Väo kihistu levikualal, kus katendi paksus on üldjuhul vähem kui viis meetrit, seega eelkõige kihistu avamusaladel, kus kvaternaarisetete paksus on väike. Kõrgemargilise Väo kihistu ehituslubjakivi varu, millest toodetava killustiku LA≤30 on enamasti tagatud Harjumaa põhjaosas paiknevatel aladel (k.a maardlad), ja kus on kaevandamiseks soodsad mäetehnilised tingimused (sh vajaliku paksusega kasulik kiht, katendi paksus kuni 5 m). Praegu on kõige suurem nõudlus ehitusmaavarade järele Tallinnas ja selle lähiümbruses. Kuna ehituskillustiku vedu läbi Tallinna ei oleks mõistlik lahendus, siis on vajalik käsitleda eraldi paekivi varustuskindlust Tallinnast lääne ja ida pool. Kuna Tallinna idaosa põhiliselt ehituslubjakiviga varustavas Väo maardlas on kaevandatav varu ammendumas, siis on oluline lähiajal avada Jägala maardla kaevandamiseks. Samuti on vajalik maardlas teha täiendavalt geoloogilisi uuringuid aktiivse reservvaruga aladel, et võtta arvele täiendavat kaevandamisväärset aktiivset tarbevaru. Pikemaajaline varustuskindluse perspektiiv aastani 2050 eeldab Jägala maardla laiendamist lõuna ja edela poole, kus praegu on esitatud taotlused üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu lubade saamiseks. Riigi huvist lähtudes on praeguste andmete järgi Jägala maardlas ja taotletavatel aladel võimalik kaevandada kõrge- ja madalamargilist ehituslubjakivi kokku ligi 15 mln m3. Ka AS Teede Tehnokeskus töös „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ on lk-l 20 jõutud järeldusele, et kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse kiireks parandamiseks Harjumaal tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uus arvestatava tootmismahuga (5 miljonit m3) paekivikarjäär. Perspektiivsed karjäärialad kaevandamise laiendamiseks on Väo ja Harku maardlates ning uue karjääri avamiseks on perspektiivne Jägala maardla. 7) Madalama purunemiskindlusega (LA35) killustiku tootmiseks sobiliku ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindlus Harju maakonnas on rahuldav. Samas suurema purunemiskindlusega (LA30) killustiku tootmiseks sobiliku karbonaatkivimi varustuskindlus on kriitiline. Maardu III uuringuruumi piirkonnas on kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud ainult 5,3 aastaks. Imporditud graniitkillustikku kasutatakse teatud kohtades tee-ehituses (peamiselt asfaldisegudes ja teealustes ning ülakihtides, ca 1 mln tonni aastas) ja ka tulevase RB trassi ballastis, kus ei ole kõrgemargilise lubjakivi kasutamine võimalik oma omaduste tõttu. Imporditud graniit on u 2,5 x kallim kõrgemargilisest lubjakivist. Põlevkivi rikastusjäägist valmistatav lubjakivikillustik ei asenda kõrgekvaliteedilist killustikku ega võimalda vähendada nõudlust selle järgi ning valmistatava lubjakivikillustiku fr0/90 mm kasutamisega on võimalik oluliselt vähendada liiva ja kruusa vajadust taristuehituses. 13(31)

8) Harju maakonna maavarade teemaplaneering ei ole mõeldud hetkeolukorra lahendamiseks, vaid on mõeldud tuleviku perspektiividele. Maavarade teemaplaneering on pikem protsess ja ei ole võimalik ära oodata selle valmimist. Kaebaja ei ole ka viidanud alusele, mille kohaselt tekib alles vastava teemaplaneeringu kehtestamist vastustajal õigus anda nõusolek geoloogilisele uuringule. 9) Kaebaja väidab, et vastustaja on jätnud analüüsimata alternatiivsed võimalused geoloogiliste uuringute teostamiseks Maardu III uuringuruumiga võrreldes. Jõelähtme vallas on menetluses 2 üldgeoloogilise ja 6 geoloogilise uuringu luba, kehtivaid pole ühtegi. Kuna juba olemasolevas olukorras on varustuskindlus alla 10 aasta ja kui Maardu III osas kaevandamise luba välja ei anta, siis varustuskindlus ei saa ka suureneda ning kõikidel menetlustel tuleb lähtuda, et need on riigi huvides. Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirja nr 610 kohaselt on riiklik huvi juba see, kui kaevandada antud varud jäävad alla 10 aasta (p 5.1.2 ja 7.1). Samas on märgitud p-s 7.4, et geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvelevõtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Seega ei ole uuringute tegemine vastuolus riiklike huvidega. 10) Geoloogilise uuringu käigus viiakse tööd läbi selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu läbiviimise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga kaasnevaid keskkonnamõjusid. Geoloogilise uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel planeerimisel ja läbiviimisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. Lühiajalise mõjuna võib esineda vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu, sarnaselt veevarustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisele. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raiete teostamiseks, sest kaevandid rajatakse olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Turba sondeerimisel liigutakse jalgsi või ATV-ga ning geoloogilised välitööd tehakse turba käsipuuriga, mille poolt põhjustatav keskkonnahäiring on praktiliselt olematu. Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse olukorra. Seetõttu ei ole alust väitel, et Viimsi metskond 73 maaüksusel paiknevad põllumaad hävinevad geoloogilise uuringu tõttu. Samuti ei kahjustata geoloogilise uuringu käigus puuraukude rajamisel Viimsi metskond 73 maaüksusel asuvat maaalust drenaažkuivenduse süsteemi. Taotletavale uuringuruumile jäävate Kostivere peakraavi, maaparandusehitiste eesvoolude Kurgla I ja Kurgla II ning kollektoreesvoolu Kurgla I veekaitse- ja kalda piiranguvööndites geoloogilisi välitöid ei tehta. Põllumajandusamet on 19.04.2018 kirjaga kooskõlastanud uuringuloa andmise. Komposteerimisväljaku ja Läga maaüksuste vahetus läheduses rajatavate puuraukude rajamise tööde käigus ei ole ette näha negatiivset mõju piirkonna põhja- ja pinnaveele, kuna puurtööd on lühiajalised ning puuraukude rajamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Lisaks suletakse puuraugud kohe peale geoloogiliste tööde lõppemist vastavalt nõuetele. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringuload antakse kehtivusega kuni neli aastat, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul. Geoloogilise uuringu välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.

14(31)

11) Jõelähtme Vallavolikogu seisukohas puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogilise uuringu teostamine ohustaks teemaplaneeringu kohast rohevõrgustiku toimimist. Teemaplaneering ei välista täielikult ei uuringute tegemist ega ka kaevandamist. Teemaplaneeringu p 2.1.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatusliku “rohelise pinna” määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile. Kuna uuringuloaga ei kavandata kaevandamist, siis ei ole antud menetluses teada, kas ja kui suures ulatuses kaevandamiseks vajalik ala rohevõrgustikule ulatub. Geoloogilise uuringu ala on oluliselt suurem (156,44 ha), kui potentsiaalseks kaevandamiseks vajaminev ala saaks olema (ligikaudu 50 ha). Ala on valitud suurem seetõttu, et oleks võimalik leida uuringuruumi piires lubjakivi kaevandamiseks kõige sobivam koht. Kaevandamisloa taotluse menetlust ja kaevandamisloa andmist ei saa vastandada KOV strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele on jõudnud Riigikohus 28.02.2007 lahendis nr 3-3-1-86-06 (p 27). (vt ka PlanS § 7 lg 3 p 9; kehtiv PlanS § 56 lg 1 p 5) Kolleegium jõuab nimetatud lahendis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla arengukavaga ning et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust MaaPS ette ei näe. KOV vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et KOV poolse vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks on Vabariigi Valitsuse nõusolek. Samasugustele järeldustele saab jõuda ka geoloogilise uuringu loa andmisel. 12) Kostivere turbamaardla paiknemine osaliselt Maardu III uuringuruumis ei välista uuringuloa andmist. Kuna taotletav uuringuruum kattub osaliselt Kostivere turbamaardlaga, siis selgitatakse uuringu raames välja ka lubjakihi lasumisse jääva kaasneva maavara, turba, levik, paksus ja kvaliteet. Samuti on geoloogilise uuringu üks eesmärkidest võimaliku kaevandamisala kontuurimine uuringuruumi piires, mille käigus võetakse arvesse ka turbamaardlaga seotud võimalikke piiranguid ning tehakse ettepanekud loodusvara säästlikuks kasutamiseks. Geoloogiliste uuringute loa taotluste ja maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluste menetluste käigus hindab KMH läbiviimise vajalikkust KeA. Vastustaja I ei hinda taotletavale tegevusele KMH läbiviimise vajalikkust, mistõttu korralduses seda teemat ei käsitleta. KeA koostas 16.10.2020 eelhinnangu, milles asus seisukohale, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu KeA ei algata Maardu III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele keskkonnamõju hindamist ning et täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

15(31)

KeA tugines varustuskindluse hindamisel Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile. Nimetatud juhendi p 7.1 sätestab: „Geoloogilise uuringu loa taotlemisel ehitusmaavarade uuringuks analüüsitakse uuringuala piires tulevikus kaevandamisloa andmise võimalikkust lähtudes punktides 3.-6. märgitust.“ Varustuskindluse arvutamise juhendi p-i 3 kohaselt tuleb otsustamisel kaaluda riiklike huve varustuskindluse aspektist, kui taotletakse kaevandamisluba riigile kuuluva maavara kaevandamiseks. Varustuskindluse arvutamise juhendi p 5 sätestab juhised, kuidas tuleb varustuskindlust seoses riiklike huvidega hinnata. KeA on põhjalikult analüüsinud, kas Maardu III uuringuruumi ning võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud samaväärse maavara varustuskindlus. Varustuskindlus näitab, kui kauaks võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavara jätkub, arvestades viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Lubadega kaevandamiseks antud maavara peetakse piisavaks, kui maavara jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolus olevaks. Maardu III uuringuruumi potentsiaalsesse teeninduspiirkonda kuuluvates

ehituslubjakivikarjäärides on kaevandatava jääkvaru suurus 7201,715 tuhat m . Arvestades, et karjääri avamiseks ning ettevalmistavateks töödeks kulub olenevalt karjäärist tavapäraselt 1 kuni 2 aastat, ei kirjelda karjääri esimesel tööaastal kaevandatud maht tegelikku olukorda (reeglina on tunduvalt väiksem). Seda arvesse võttes on viimase viie aasta keskmiseks kõrgemargilise lubjakivi kaevandatavaks koguseks 1260,3 tuhat m3. Seega on Maardu III uuringuruumi potentsiaalses teeninduspiirkonnas varustuskindlus tagatud 5,7 aastaks ning seega ei oleks tulevikus kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huvidega. Ka kaebaja väljatoodud Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a ilmunud töös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ on jõutud seisukohale, et „Ehitusmaavaradega varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on oluline geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluste menetlemisel seada esikohale riigi huvi, arvestades ehitusmaavara tegelikku vajadust nii lähemas kui ka pikemas perspektiivis aastani 2050.“ (lk 165). Eelnevalt toodud arvutuskäiku pole kaebaja ümber lükanud, vaid esitanud üldsõnalised viited, nagu vastavas piirkonnas poleks ehituslubjakivi varustuskindlusega probleeme. Samuti pole kaebaja oma hinnangus lähtunud eeltoodut kriteeriumitest. Korralduses toodud varustuskindluse analüüs on korrektne. 3) Konkreetse uuringuloa taotluse menetluses on eesmärk välja selgitada, kas taotluses märgitud alal on vajalik ja ka võimalik (arvestades mh keskkonnariske) geoloogilist uuringut läbi viia. KeA-l ei ole kohustust ühe uuringuloa taotluse menetluses välja selgitada alternatiivseid võimalusi uuringute teostamiseks. Taoline kohustus oleks ebavajalik ning ebamõistlikult aeganõudev. Erinevate alternatiivide kaalumine saab kõne alla tulla alles kaevandamise planeerimisel. Uuringuluba ei tähenda automaatselt kaevandamist. Vastupidi, uuringute läbiviimine annab riigile täiendavat informatsiooni, mille põhjal hiljem otsustada, kas üldse ja kus piirkonnas kaevandamist lubada. 4) Maavara geoloogiline uurimine ei ole maavara kasutamine, mistõttu ei saa uuringuloa menetluses küsimuse all olla ka maavara säästliku kasutamise põhimõte. Vastupidi, maavara geoloogiline uurimine annab riigile informatsiooni, mis aitab lahendada ka küsimust, kuidas maavarasid kõige otstarbekamalt ja säästlikumalt kasutada Samuti jõudis Riigikohus lahendis 16(31)

3-4-19-09 (p 25) järeldusele, et maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires. Lähtuda tuleb riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Maavarade kasutamise üle otsustamine (sh säästliku kasutamise põhimõtte tagamine) on riiklik ülesanne ning sellest tulenevalt ei ole KOV-il pädevust otsustada antud põhimõtte üle. Kaebaja väited alternatiivsetele kaevandamiskohtadele on asjakohatud, sest antud juhul on küsimuse all uuringuluba, mitte kaevandamine. Samuti on KeA alternatiivsete kaevandamiskohtadele andnud hinnangu vaidlustatud korralduses (lk 7). 5) KeA on võimalikke keskkonnamõjusid analüüsinud eelhinnangu kaudu ning jõudnud järeldusele, et geoloogilise uuringu teostamisega Maardu III uuringuruumis kaasneva keskkonnamõju iseloom ja ulatus on väike, kestvus lühiajaline ning kavandatav tegevus ei halvenda oluliselt ümbruskonna keskkonnatingimusi. Eelnevale toetudes ei ole alust kaebaja väitel, et Viimsi metskond 73 maaüksusel paiknevad põllumaad hävinevad geoloogilise uuringu tõttu. Puuraukude rajamisel ei kahjustata Viimsi metskond 73 maaüksusel asuvat maa-alust drenaažkuivenduse süsteemi. Taotletavale uuringuruumile jäävate Kostivere peakraavi, maaparandusehitiste eesvoolude Kurgla I ja Kurgla II ning kollektoreesvoolu Kurgla I veekaitse- ja kalda piiranguvööndites geoloogilisi välitöid ei tehta. Alusetu on ka kaebaja seisukoht, mille kohaselt, rajades puuraugud Komposteerimisvälja ja Läga maaüksuste vahetusse lähedusse, võib saastuda põhjavesi. Geoloogilise uuringu käigus rajatakse ja seejärel suletakse puuraugud vastavalt seadustest tulenvatele nõuetele. Samuti on puurtööd lühiajalised ning puuraukude rajamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Seega on välistatud põhjavee reostumine. 10.03.2021 seisuga on Maardu III uuringuruumi geoloogilise uuringu raames puuritud kõik planeeritud puuraugud ehk kokku 19 geoloogilist uuringupuurauku ja 3 hüdrogeoloogilist puurkaevu. Samuti tegeletakse juba aktiivselt puuraukude täitmisega ning 10.03.2021 seisuga on likvideeritud (st taastatud puurimisele eelnenud olukord) 7 geoloogilist puurauku. Seega on uuringuluba suures osas juba realiseeritud ning tegeletakse keskkonna taastamisega, mistõttu uuringuloa tühistamine ei kannaks keskkonnariskide vältimise eesmärki. Eelnevale toetudes on kaebaja väited võimalikele keskkonnariskidele asjakohatud. 6) Viited kaevandamisega kaasnevatele mõjudele ei ole asjakohased, sest vaidluse all on üksnes uuringuluba. Samuti säilib geoloogilise uuringu järgselt puhas ja elamiskõlbulik looduskeskkond, sest uuritud maa korrastatakse vastavalt MaaPS §-le 80 ehk taastatakse uuringueelne olukord. Maardu III uuringualal kõik puuraugud puuritud ning juba tegeletaksegi keskkonna taastamisega. Seega on taolise lühiajalise uuringu mõju kaebaja huvidele minimaalne ning igal juhul on riiklikud huvid antud juhul suurema kaaluga. PlanS § 56 lg 1 p 5 sätestab, et maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks on maardlate ja kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määramine. Riigikohtu lahendi 3-3-1-8606 p-st 27 tuleneb seisukoht, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla planeeringutega, sest sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust MaaPS ette ei näe. Sellele tuginedes võib väita, et veelgi vähem on erinevad planeeringud uuringuloa andmisel keeldumise aluseks. Seega ei ole kaebaja viited geoloogilise uuringu läbiviimise vastuoludele erinevate planeeringutega kohased. 7) KeHJS § 3 lg 1 p 1 sätestab, et KMH algatamine on kohustuslik, kui sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu on toodud KeHJS § 6 lg-s 1, kus maavara geoloogilist uuringut mainitud ei ole. KeA on andnud eelhinnangu selle kohta, kas geoloogilise uuringu teostamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaalunud

17(31)

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamise tulemusena järeldas KeA, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna uuringuruum ei asu ning selle mõjupiirkonda ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ning kavandatav tegevus ei mõjuta kaitstavaid looduse üksikobjekte ega piirkonna väljakujunenud pinna- ja põhjaveerežiimi ning geoloogilise uuringu teostamisel Maardu III uuringuruumis ei ületata lubatud piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas. Sellest omakorda järeldas KeA, et geoloogilise uuringu teostamisel Maardu III uuringuruumis oluline negatiivne keskkonnamõju puudub ning KMH läbi viimine pole vajalik. Seega KMH algatamata jätmine oli õigustatud.

18(31)

tuvastamiseks ning lähtub vajadusest teha selgeks, kas Maardu III uuringuruumis asuva maavara kaevandamine võimaldaks riigil ületada ehituslubjakivi varustuskindluse probleemi. Nii MKM kui ka Keskkonnaministeerium on kinnitanud riiklikku vajadust geoloogiline uuring teostada. Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimine on vajalik selleks, et otsustada, kas uuringuruumis paikneva maavaravaru maht ja kvaliteet õigustavad selle kaevandamist varustuskindluse parandamiseks või tuleb selleks otsida muid alternatiive. Vastava otsuse saab vastu võtta alles siis, kui geoloogiline uuring on läbi viidud. 3) Kui jätta kõrvale üksikud kaebaja väited seoses geoloogilise uuringu tööde võimalike mõjude kohta, siis suures plaanis on kõik kaebaja põhjendused seotud mitte geoloogilise uuringu loaga, vaid kaevandamisega Maardu III uuringuruumis. Seisukoht kaevandamise osas saab ja tuleb võtta alles pärast geoloogilise uuringu teostamist, kusjuures uuringuloa andmise üle otsustamisel peab arvestama kogutava teabe positiivse väärtusega (vt Riigikohtu lahend nr 3-31-37-15, p 13). Kaebaja võib küll väljendada oma seisukohta ka võimaliku kaevandamise osas, kuid vastuseis kaevandamisele ei saa olla kaalukaks aluseks vastustajale geoloogilise uuringuga mitte nõustuda. 4) Maavara varustuskindluse hindamine ei ole KOV pädevuses. Igal juhul on põhjendatud ja õige Vabariigi Valitsuse argumentatsioon seoses varustuskindluse tagamise vajadusega ja sellel eesmärgil Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringuloa väljastamisega. Geoloogilise uuringu loa andmine Maardu III uuringuruumis on oluline, kuna lisaks maavara kvaliteedile ja kvantiteedile kirjeldatakse uuringu aruande koostamisel ka piirkonna keskkonnatingimusi, mille alusel saab otsustada maavara varu kasutusele võtmise otstarbekuse üle. Ka Keskkonnaministeerium on selgitanud (13.08.2020 seisukohad seoses Ruu kohaliku kaitseala loomise menetlusega) varustuskindluse ja kaebuses väidetud alternatiividega seonduvat: „Oleme seisukohal, et riigi huvid ehitusmaavarade kaevandamise, sealhulgas kõrgemargilise ehituslubjakivi, osas on täpselt määratletud. /.../ Harju maakonna kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlust on analüüsinud Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Geoloogiateenistus. Kõik nimetatud asutused on seisukohal, et Harju maakonna kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandatav varu on kriitilises seisus. /.../ Ehituslubjakivist ehituskillustiku tootmisel peab arvestama, et kõik ehituslubjakivi varud ei sobi kvaliteetse ehituskillustiku tootmiseks. Teostatud geoloogiliste uuringute andmete ja laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal asub Jägala lubjakivimaardlas valdavalt kõrgemargiline ehituslubjakivi, mis on kõlblik kvaliteetse ehituskillustiku tootmiseks. Oluline on selgitada, et põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet ja Jägala lubjakivimaardlas levivat kõrgemargilist ehituslubjakivi ei saa pidada võrdväärseteks maavaradeks, kuna kivimite kvaliteedinäitajad on erinevad. /.../ Põlevkivi kaevandamisel tekkivast aherainest ei ole võimalik toota kvaliteetset ehituskillustikku, mis vastaks purunemiskindlusele LA30, kuid Jägala lubjakivimaardlas levivast kõrgemargilisest ehituslubjakivist on võimalik toota kvaliteetset ehituskillustikku purunemiskindlusega LA30. /.../ Kõrgemargilise ehituslubjakiviga võrdväärseks maavaraks saab pidada graniiti, kuid Eestis graniiti ei kaevandata ja arvestades Eesti geoloogiat ning maavara kaevandamise tehnoloogilisi võimalusi ei ole graniidi kaevandamine ehituskillustiku tootmiseks praegusel hetkel majanduslikult otstarbekas.“ Kaebaja on viidanud üksikutele lausetele enam kui 10 aastat vanas Riigikontrolli aruandes, mille tegelikuks eesmärgiks on tol ajal olnud anda soovitusi kaevandamisvaldkonna paremaks riiklikuks korraldamiseks, mitte väita, et riik on ehitusmaavarade varustuskindlust valesti hinnanud. Seda ei väideta ka kaebaja viidatud dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ ega Eesti Geoloogiateenistuse koostatud töös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“. Vastupidi, Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a analüüsis (lk 8) on toodud välja: „Ehituslubjakiviga varustuskindluse tagamiseks aastani 2030 19(31)

ja pikemas perspektiivis aastani 2050 on uurimistöö aruandes tehtud ettepanek laiendada maksimaalselt kaevandamisvõimalusi Harku ja Maardu maardlas ning nende maardlate lähiümbruses.“ Kaebaja viidatud Ramboll Eesti AS-i 2014 uuring „Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel“ ja artikkel „Ministeerium ei nõustu maanteeameti väidetega maavarade lõppemise kohta“ ei käsitle kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlust. Kaebaja on rõhutanud, et vastustaja oleks pidanud arvestama Tallinna Tehnikaülikooli töö lk 17 tuleneva järeldusega. Ometi lõpeb kaebuses toodud vastava töö järelduste tsitaat ühemõtteliselt seisukohaga: „Lubjakivikillustiku fr 0/90 mm baasil tehtava seguga on võimalik asendada muldkeha ehitamiseks vajaminevat liiva või kruusa vähendades nende vajaminevat hulka, kuid see ei asenda nõudlust kõrgekvaliteedilise killustiku järele.“ Teisisõnu, põlevkivi rikastusprotsessil saadav lubjakivikillustik ei ole samaväärseks alternatiiviks kõrgemargilisele ehituslubjakivile ega saa seetõttu arvestada viimase varustuskindluse tagatuse hindamisel. Et ehituslubjakivi ja -dolokivi varustuskindluse tagatuse arvutamisel tuleb arvestada kõrgemargilist ja madalamargilist kivimit eraldi, on selgitanud ka Keskkonnaministeerium 08.07.2020 kirjas nr 14-6/20/2443-3. Ka kaebaja viidatud karjääri töökorraldusest tulenenud pea 10 aasta tagune kaevandamisloa pikendamise taotlus ei võimalda teha järeldusi kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindluse tagatusest, veel vähem pea 10 aastat hilisema olukorra kohta. Isegi kaebuse lisadena esitatud kirjades pole väidetud, et kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus oleks pikaajaliselt tagatud või et puuduks pikemaajaline nõudlus ehituslubjakivi järele. On vaid viidatud, et 2014. a talvekuudeks on tootmistegevus peatatud kitsalt nõudluse vähenemise tõttu sel hetkel. 5) Kaalutlusveaks ei saa pidada analüüsi puudumist teiste võimalike uuringualade kohta. Konkreetne korraldus anti otsustamaks vaid uuringuloa vajaduse kohta Maardu III uuringuruumis. MaaPS § 35 lg 3 kohase nõusoleku andmise menetluse esemeks ei ole otsustada kõigi võimalike uuringulubade üle KOV territooriumil või veel vähem KOV piiride üleselt, vaid otsustada kitsalt selle üle, kas geoloogilise uuringuloa väljastamiseks Maardu III uuringuruumis on vajadus. On ilmselge, et riik analüüsib ka teisi alternatiive ning lõppastmes tehakse kaevandamise kohta konkreetses asukohas otsus alles kaevandamisõiguse andmisel. Alles seejärel, kui riigil on vastav informatsioon olemas, on võimalik võtta vastu otsus, kas, kus ja mis tingimustel kaevandada ja kas on põhjendatud eelistada kaevandamist mõnel konkreetsel alal. Kaalutlusveaks saanuks olla see, kui vastustaja oleks täpsemat teavet Maardu III uuringuruumi maavaravaru kohta omamata toetunud kaalutlusele, et uuringuruumis geoloogilist uuringut läbi ei viida, kuivõrd võib olla ka alternatiivseid maavaravarusid mujal. 6) Vabariigi Valitsus on õigesti välja toonud, et geoloogilise uuringu loa taotluste menetluse käigus hindab KMH vajalikkust KeA. Viimane on jõudnud seisukohale, et täiemahuline keskkonnamõjude hindamine ei ole antud juhul tarvilik. Samuti on KeA eraldi hinnanud kaebuses viidatud võimalike keskkonnamõjudega seotud küsimusi ja need seisukohad on vastustaja I välja toonud ka korralduses Pärast Vabariigi Valitsuse korralduse andmist on KeA oma 16.10.2020 otsuses nr DM-110994-5 veelkordselt geoloogilise uuringuga seotud potentsiaalseid keskkonnamõjusid hinnanud ja otsustanud, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu KeA ei algata Maardu III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele keskkonnamõju hindamist ning et täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 7) Kolmanda isiku algatatud vaidemenetluse lõppemine ei piira vastustaja MaaPS § 35 lg-st 3 tulenevat õigust. Vaideotsusest nähtub, et kaebaja on põhimõtteliselt vastu kaevandamisele Maardu III uuringuruumis ning selle takistamiseks otsustanud vastu seista ka geoloogilise 20(31)

uuringu teostamisele. Kuivõrd kaebaja vaides esitatud seisukohtadega ei nõustunud ja vaideotsusest nähtus kaebaja põhimõtteline vastuseis isegi maavarade geoloogilise uurimisele, ei olnud kolmandal isikul mõistlik kulukat ja aeganõudvat vaidlust kaebajaga jätkata. Seetõttu otsustas kolmas isik küsida vastustaja I seisukohta geoloogilise uuringu teostamise vajaduse kohta. Kaebaja tõlgenduse kohaselt puuduks MaaPS § 35 lg 3 regulatsioonil igasugune sisu, sest vastava nõusoleku küsimine ongi vajalik vaid juhtudel, kui KOV uuringuloa andmisega ei nõustu. KeA korraldus: 8) Kaebaja etteheited, mis seonduvad kaevandamisega, ei ole uuringuloa õiguspärasuse hindamise menetluses asjakohased. Uuringuloa andmine lähtubki just loodusvarade säästliku kasutamise põhimõttest ja säästva arengu kontseptsioonist. Geoloogilise uuringu etapis, kus ei otsustata kaevandamise üle, tähendab nimetatud põhimõtete rakendamine ennekõike maksimaalse informatsiooni kogumist maavaravarude leviku, kvaliteedi, keskkonnaseisundi, kaevandatavuse jne osas. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et üheks geoloogilise uuringu eesmärgiks on ka muu hulgas välja selgitada, milline on uuringualal turbavaru: selle levik, paksus ja kvaliteet. Juba uuringuloa taotluses on rõhutatud, et kui geoloogilise uuringu käigus leiab kinnitust asjaolu, et lubjakivi lasumis leviv turvas on varuna arvele võtmiseks piisava paksuse ja kvaliteediga, tuleb lahendada ka turba kasutamise küsimus. Seega täidabki geoloogilise uuringu teostamine täpselt seda eesmärki, mida kaebaja soovib, s.o aidata tagada, et turbavaru ei läheks raisku. 9) Kolmas isik mõistab, et osad kohalikud elanikud võivad olla kaevandamise vastu, kuid uuringuloa kontekstis ei ole juttu kaevandamisest. Tegemist on informatsiooni kogumisega, mis võib lõppastmes hoopis kaevandamise välistada või piirata ala, kus põhimõtteliselt oleks kaevandamine mõeldav. Seega on oluline teha vahet uuringuloa ja kaevandamisloa vahel ja selle vaheteo kohalikele inimestele selgitamisel on oluline roll just kaebajal. Kaebusest ei nähtu valla ega kohalike elanike huvidest tulenevaid vastuväiteid just geoloogilise uuringu teostamisele. Tegelikkuses ei ole valla, riigi, kohalike elanike ja kolmanda isiku huvid geoloogilise uuringu loa kontekstis vastassuunalised, vaid kõigi osapoolte huvides on täiendava informatsiooni saamine. See aitab hiljem teha informeeritud otsuse uuringuala edasiste võimalike kasutusviiside osas. Kaebaja väide, et vallas on kaevandamishuvi erinevate alade osas, on just kaalutluseks, miks geoloogilisi uuringuid ühel perspektiivsel alal teha. Kui uuringud näitavad ühe konkreetse ala osas kaevandamise sobivust ja vastav mäeeraldis tagab piisava maavaradega varustamise pikemaks ajaks, võiks see olla nii turuosalistele kui ka avaliku võimu teostavatele asutustele üheks kaalutlustest, et teistel aladel kaevandmisega mitte tegeleda. 10) Uuringuloa väljastamine mitte ainult ei ole kooskõlas planeerimistegevuse ja planeeringutega, vaid on selleks ka vajalik. Eriti just pooleliolevates menetlustes, nagu Jõelähtme valla uue ÜP menetlus. PlanS § 11 näeb ette teabe piisavuse põhimõtte planeerimistegevuses, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja kogu muud asjakohast teavet. Geoloogiline uuring just sellist teavet pakubki. Ka Riigikohus on pidanud geoloogilisest uuringust saadavat teavet väärtuseks iseenesest. Samuti aitab geoloogilise uuringu läbiviimine ja selle tulemusena saadav informatsioon rakendada PlanS §-s 10 toodud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtet ning §-s 12 toodud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtet.

21(31)

Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirjas toodule võib tugialadel (tuumaladel) ja rohekoridoridel väljaspool Tallinna rohelise vööndi piiri arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust. Selles piirkonnas tuleb hoiduda riigimetsade sihtotstarbe muutmisest. Rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda alla 90%. Geoloogilise uuringuga taotletava uuringuruumi piires ei muudeta Viimsi metskond 72 kinnistu sihtotstarvet ega kasutusfunktsiooni. Taotletav uuringuruum kattub tuumalaga ~20 ha ulatuses, mis moodustab tugiala pindalast ~2%. Seega ei lange tugialas looduslike alade osatähtsus kavandatava uuringu käigus. 11) KeA on Maardu III uuringuruumi puudutavas geoloogilise uuringu loa menetluses lähtunud asjakohastest kaalutlustest. Vastava nõusoleku andmisel ei ole asjakohane hinnata, kas täiendavalt oleks vaja uurida ka teisi võimalikke maavaravaru asukohti, vaid kas konkreetses uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimine on vajalik. Vastustaja II on mh Vabariigi Valitsuse korralduses toodud seisukohtadele tuginedes selle vajaduse tuvastanud ja õigesti märkinud, et just geoloogilise uuringu tulemus võimaldab informeeritult alternatiive kaaluda ja otsustada, kas ja kus kaevandada. 12) Keskkonnamõjude hindamise pädevus on seaduse kohaselt KeA-l, kes on seda küsimust ka detailselt analüüsinud. Kaebusest ei selgu, mis osas ja miks peab kaebaja vastustaja analüüsi kaebaja väidetud mõjude kohta ebapiisavaks. Kuna uuringuloa andmisel ei otsustata kaevandamise üle, siis ei saa seal põhimõtteliselt kaevandamise osas mingeid tingimusi sätestada. Uuringuloa kõrvaltingimuste osas on vastustaja II kõiki viidatud riske hinnanud ja tuvastanud uuringuloale spetsiifiliste kõrvaltingimuste seadmise vajaduse puudumise. Nimetatud riskid on seejuures kõik seotud puurimistöödega, mis on tänaseks juba teostatud ja ükski neist ei ole ka realiseerunud. Seega on kaebaja vastavad etteheited KeA korraldusele asjakohatud. Lisaks, geoloogiliste töödega uuritud maa korrastamise nõuded on kehtestatud õigusaktides (MaaPS §-d 80, 84 ja 86; vastav keskkonnaministri määrus) ning õigusaktide sätteid ei ole vaja uuringuloas tingimusena kehtestada.

KOHTU PÕHJENDUSED

22(31)

arvamusest möödamineku teatud tingimustel ning KOV-i arvamuse vaidlustamata jätmine ei mõjuta viidatud sätte rakendamist. Eeltoodust lähtuvalt ei olnud praegusel juhul kolmandale isikule geoloogilise uuringu loa andmine KOV-i nõusoleku andmisest keeldumise mittevaidlustamise tõttu välistatud.

23(31)

Kohus ei nõustu põhimõtteliselt kaebaja lähtekohaga, et kaevandamis- ja uuringuluba tuleks vaadata ühtsena. Selle kontseptsiooniga nõustudes oleks muidugi võimalik edukalt väita, et uuringuloa andmine on oluliste kaalutlusvigade ja põhjendamispuudustega. Kõnealuste lubade andmise eeldused ja eesmärgid on kehtivas õiguses aga erinevad. Geoloogilise uuringu teostamist Maardu III uuringuruumis ei saa tõrjuda võimaliku tulevase kaevandamise vastu rääkivate argumentidega, v.a kui kaevandamine on mingitel asjaoludel üheselt välistatud. Sellist olukorda praegusel juhul ei esine. Geoloogilise uuringu luba ja kaevandamisluba kannavad endas erinevaid eesmärke ning nendel on erinevad tagajärjed nii omavalitsuse üksuse ja kogukonna huvidele kui ka keskkonnale. Uuringuloa tagajärjeks ei ole kaevandamine ning kaevandamisega kaasnev mõju KOV-ile ja kogukonnale. Uuringuloa andmine ei piira kuidagi KOV-i võimalust edaspidi keelduda kaevandamisloa kooskõlastamisest ega võta õigust vaidlustada võimalikku kaevandamisluba. Riigikohtu hinnangul on edaspidise kaevandamisloa andmise vähene tõenäosus vaid üks kaalutlus kogumist, millest lähtudes peab haldusorgan oma seisukoha kujundama, kuid see ei ole ainumäärav uuringuloaga mittenõustumiseks (vt Riigikohtu 11.11.2015 otsus, p-d 12 ja 14). Seega ei ole KOV-il geoloogilise uuringu loa vaidlustamisel asjakohane peamiselt tugineda hüpoteetilistele väidetele seonduvalt võimaliku hilisema kaevandamisega. 15.2 Vabariigi Valitsus andis nõusoleku 24.09.2020 korraldusega MaaPS § 35 lg 3 alusel ning põhjusel, et esinevad ülekaalukad riigi huvid maavara uurimiseks. Vabariigi Valitsuse korralduse punktis 3.2 on välja toodud riigi huvi määratlemise alused ning ülekaalukat riigi huvi geoloogilise uuringu tegemiseks Maardu III uuringualal on põhjendatud punktis 3.3. Vastustaja I on õigesti osundanud, et MaaPS ei sisalda mõiste „ülekaalukas riigi huvi“ definitsiooni ning määratlemata õigusmõiste sisustamisel on asjakohane lähtuda muu hulgas seaduse eesmärgist. MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. MaaPS eelnõu (213 SE) seletuskirja kohaselt võib ülekaalukas riigi huvi esineda nt strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus taolises laialdase mõjuga asjaolus. Vabariigi Valitsus ei hinda seejuures KOV seisukoha õiguspärasust, vaid annab hinnangu sellele, kas vaadeldaval alal on uuringuteks riigi huvi, mida omakorda KOV ei saa hinnata. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest (vt seletuskirja lk 26). Korralduse põhjenduste kohaselt on maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks oluline kvaliteetne info ressursside olemasolust ja paiknemisest. Geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile olulist informatsiooni. Hoogustunud ehitustegevuse tõttu on suurenenud nõudlus ehitusmaavarade järele ja pikka aega varustuskindlust taganud Harju maakonna ehituslubjakivi maardlad hakkavad ammenduma. Ilma uute geoloogiliste uuringuteta jääb orienteeruvalt 7–8 aasta pärast Eesti suurim ehitusturg (Harju maakond) ilma kohaliku kõrgemargilise lubjakivikillustikuta ning ekspordile orienteeritud betoonitehased ilma sisendmaterjalidest. Maardu III uuringuruum kattub suures osas Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a uurimistöös määratud perspektiivse geoloogiliste uuringute tegemise alaga, kus levib Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi, mis on väga hea kvaliteediga ehitus- ja viimistluskivi. Maardu maardla ehituslubjakivist saab toota killustikku purunemiskindluse kategooriaga LA30, mis vastab III klassi ehituskillustiku nõuetele. Sellise kvaliteediga materjali on vaja mitme suure avaliku huviga infrastruktuuri objekti ehitamiseks (Rail Baltic, 2+2 maanteed). Suurema purunemiskindlusega (LA30) killustiku tootmiseks sobiliku karbonaatkivimi varustuskindlus Harju maakonnas on kriitiline. Maardu III uuringuruumi piirkonnas on kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud veel vaid 5,5 aastaks. 24(31)

Vabariigi Valitsus on seega pidanud geoloogilise uuringu teostamist konkreetsel alal riigi huve arvestades vajalikuks, et välja selgitada, kas Maardu III uuringuruumis leidub maavara, mis on vajalik uuringuala läheduses asuvate riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamiseks (vt korralduse p 3.3.2.1). Uuringu positiivsete tulemuste korral on Vabariigi Valitsuse hinnangul kõnealuse maardlaosa kasutuselevõtt riigi seisukohast hädavajalik (vt korralduse p 3.3.2.2). Korraldusest nähtuvalt on oluline ehitusmaavarade olemasolu kohta infot koguda just asukohtades, mis paiknevad nende ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse (pikkade distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka liiklusohutusega seotud põhjustel) ning uuringuruumi teenindusala peaks paiknema piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud maavarade ratsionaalseks uurimiseks ja kasutamiseks. Maardu III uuringuruum paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse ning KeA koostatud eelhinnangu kohaselt kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju (p-d 3.3.2.5 ja 3.3.2.6). Vabariigi Valitsus arvestas ülekaaluka riigi huvi hindamisel ka MKM ja keskkonnaministri seisukohtadega, kes mõlemad leidsid, et uuringuloa andmine on riigi huvist lähtudes põhjendatud (vt MKM 31.10.2018 kiri nr 17-1/18-0148/9216 ja keskkonnaministri 10.12.2018 kiri nr 14-5/18/7392-2). Seega saab eelneva põhjal ka tõdeda, et konkreetse ala kohta info kogumiseks tuleb justnimelt seda ala uurida, mitte uurida kõiki muid võimalikke kohti, et mingit ala uuringutest välistada, mis paistab olevat KOV-i taotlus. 15.3 Kohtu hinnangul on vastustaja I asjakohastele andmetele tuginedes piisavalt põhjendanud, milles seisneb ülekaalukas riigi huvi Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Meelevaldseks ei ole alust pidada Vabariigi Valitsuse hinnangut, et konkreetse geoloogilise uuringu tegemisel saadav informatsioon aitab riigil planeerida oluliste infrastruktuuriobjektide ehitamist ja annab infot selleks vajalike ehitusmaavarade ressursi kohta. Kaebuses viidatud dokumentide väljavõtetest ei tulene, et puuduks riiklik huvi taotletaval alal maavara kohta teabe kogumiseks ning et vastustaja I oleks kvaliteetse ehituslubjakivi nõudluse ja varustuskindluse küsimuse hindamisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest. Ka juhul, kui varustuskindlusega ei oleks lühiajalises perspektiivis probleeme, ei tähenda see, et riik ei peaks saama uuringuid teostada, kuna riigi tegevus ei toimu üksnes lühiajalises perspektiivis. Kaebaja endagi poolt viidatud Eesti Geoloogiateenistuse 2018. a ilmunud töös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ on asutud seisukohale, et „Ehitusmaavaradega varustuskindluse tagamiseks Harjumaal on oluline geoloogilise uuringu ja kaevandamisloa taotluste menetlemisel seada esikohale riigi huvi, arvestades ehitusmaavara tegelikku vajadust nii lähemas kui ka pikemas perspektiivis aastani 2050“ (uurimistöö aruanne, lk 165). Ühtlasi on samas töös selgitatud, et: „Lubjakivimaardlaid on Harjumaal 16 (seisuga 31.12.2017), nendest riigi jaoks on eriti olulised Harku, Väo, Maardu ja Jägala maardla, kus tööstuslikult kasuliku kihi moodustab valdavalt Väo kihistu kõrgemargiline ehituslubjakivi...//...Eespool nimetatud Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on praegu kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on vajalik laiendada kaevandamisalasid Väo kihistu levikualal, kus katendi paksus on üldjuhul vähem kui viis meetrit, seega eelkõige kihistu avamusaladel, kus kvaternaarisetete paksus on väike“. Asjakohatu on kaebaja väide, justkui maavarade uurimine (ja kaevandamine) lähtub ettevõtja huvist. Geoloogilise uuringu eesmärgiks on koguda teavet maapõues asuvate võimalike 25(31)

maavarade kohta ning kvaliteetne geoloogiline informatsioon on eelkõige vajalik riigile maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks ja samuti vastava territooriumi KOV üksusele uute planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis kaevandamisluba ei taotleta. Kolmas isik on põhjendatult selgitanud, et uuringu läbiviimine ongi vajalik selleks, et otsustada, kas uuringuruumis paikneva maavaravaru maht ja kvaliteet õigustavad selle kaevandamist varustuskindluse parandamiseks või tuleb selleks otsida muid alternatiive. KOV-il on omakorda kogutud teabe alusel varasemast rohkem teavet võimaliku kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta, mis omakorda võimaldab kaevandamisloa andmise menetluses objektiivsema seisukoha kujundada (vt ka Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 13). Kaebaja tõrjub geoloogilise uuringuga teabe saamist ja heidab samal ajal ette riigi maavarade arvestuse puudulikkust. Selline käitumine on vastuoluline. 15.4 Vabariigi Valitsus ei pidanud jätma nõusolekut andmata põhjusel, et Harju maakonna maavarade teemaplaneeringut ei ole veel kehtestatud ning kaebaja sellekohased väited on asjakohatud. Viidatud maavarade teemaplaneeringuga kavatsetakse määratleda uued võimalikud kaevandamisalad ja perspektiivalad ning see ei tähenda, et kuni vastava teemaplaneeringu kehtestamiseni oleks uuringulubade väljastamine keelatud. Konkreetne geoloogiline uuring võib hoopis anda maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks olulist informatsiooni nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. Asjakohatu on ka kaebaja seisukoht, et Vabariigi Valitsus ei arvestanud, et ehituslubjakivist valmistatavatele ehitusmaterjalidele on olemas alternatiive. Vabariigi Valitsus pidas geoloogilise uuringu teostamist Maardu III uuringuruumis vajalikuks selleks, et välja selgitada, kas seal leidub kõrgemargilist ehituslubjakivi (millest on võimalik toota kvaliteetset ehituskillustikku purunemiskindlusega LA30), mida saaks kasutada olulise avaliku huviga infrastruktuuri objektide ehitamiseks. Riigi huvi sellise uuringu läbiviimiseks ei välista üksnes asjaolu, et põhimõtteliselt saaks kasutada ka teistsuguseid ehitusmaterjale. Vastustaja I ja kolmas isik on samas asjakohastele andmetele tuginedes põhjendanud, miks kaebaja viidatud ehitusmaterjalid ei ole võrreldavad kõrgemargilisest ehituslubjakivist toodetava ehituskillustikuga. Igal juhul kaebaja sellekohased argumendid ei viita ülekaaluka riigi huvi puudumisele taotletud geoloogilise uuringu läbiviimiseks. Ka ei ole kaalutlusviga see, et vastustaja I ei analüüsinud, milliseid alternatiivseid võimalusi geoloogiliste uuringute teostamiseks on Maardu III uuringuruumiga võrreldes. Uurida tuleb seal, kus eeldatavalt sobiv maavara asub. Riik ei saa uuringuid tegemata ka sisuliselt kaaluda alternatiivseid asukohti võimalike kaevanduste rajamisel, mis on kaheldamatult üks eesmärk uuringute tegemiseks. Riigil peab olema kaalutlusotsuse tegemiseks adekvaatne teave. Konkreetse geoloogilise uuringu loa taotluse kontekstis tuli hinnata uuringu läbiviimise põhjendatust taotletud Maardu III uuringuruumis. Kuna konkreetses asukohas peeti geoloogilise uuringu läbiviimist ülekaaluka riigi huvi esinemise tõttu vajalikuks ja keskkonna seisukohast võimalikuks, puudus vajadus analüüsida kõikvõimalike muude asukohtade sobivust uuringu läbiviimiseks. Seda, et sama teabe saamiseks oleks geoloogilisele uuringule kui meetodile mingi sobiv alternatiiv, kaebaja ei väida.

26(31)

riigi huvi. Vabariigi Valitsuse ja KOV-i hinnangud on sisult erinevad, üks ei teosta teise üle järelevalvet. KOV hindab loa andmise otstarbekust kohaliku ja Vabariigi Valitsus riigi huvi aspektist (vt ka MaaPS eelnõu seletuskiri, lk 26; Riigikohtu 10.06.2010 otsus nr 3-3-1-38-10, p 17). Kohalike huvide olemasolu ei tähenda, et välistatud oleks riigi huvi uurida riigile kuuluvat maavara ja uuringutest lähtuvalt planeerida selle võimalikku ja otstarbekat kasutamist, sh pikemaajalises perspektiivis. Tuvastades ülekaaluka riigi huvi geoloogilise uuringu teostamiseks taotletaval alal, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku uuringu loa väljastamiseks KOV-i vastuseisust sõltumata. Vabariigi Valitsuse nõusolekul KOV-ist nö möödamineku eesmärk on tagada, et riigil oleks adekvaatne teave otsuste tegemiseks, mis puudutavad rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist. Kohus ei nõustu seejuures kaebaja kohtuistungil väljendatud arusaamaga PS §-st 5, mis kaebaja arvates eeldab maavara säästmist kaevandamata jätmise näol ning mis sellest lähtuvalt peaks välistama ka uuringud. PS § 5 tekst kõneleb säästavast kasutamisest, mis peab olema ülekaaluka riikliku huvi korral ka ökonoomselt ellu viidav (vt Riigikohtu otsus asjas 5-20-2, p 29). Seejuures on nõutav, et arvestades intensiivset sekkumist KOV enesekorraldusõigusesse, peab Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisel kaaluma, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis tingivad vajaduse väljastada luba just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (Riigikohtu 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09, p-d 29 ja 33). Sekkumise intensiivsus on samas uuringuloa ja kaevandamisloa puhul märkimisväärselt erinev. Käesoleval juhul on vastustaja I piisavalt põhjalikult selgitanud, milles seisneb ülekaalukas riigi huvi just Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu teostamiseks ning ta ei pidanud asuma analüüsima kaebaja nõusoleku andmisest keeldumise aluseks olnud argumente. Samuti ei pidanud Vabariigi Valitsus nõusoleku andmisega viivitama, kuni läbi on viidud KMH ega seadma nõusoleku kehtivust sõltuvusse KMH tulemustest. Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmisel ei otsusta seda, kas luba ka tegelikult väljastatakse või millised nõuded selles seatakse. Kui Vabariigi Valitsus otsustab KOV-i keeldumisest hoolimata loa andmiseks nõusoleku anda, ei tulene sellest loa andjale kohustust luba kindlasti väljastada (vt Riigikohtu 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09, p 24). KOV-il on võimalik loa väljastajale (KeA) esitada keskkonnahoiu ja sotsiaalseid kaalutlusi lubade andmiseks korraldatavas avatud haldusmenetluses või KMH menetluses, kui see konkreetse loa andmisel tehakse. Loa andjal on kohustus neid kaalutlusi arvestada ning tal on ka võimalik lisada loale nõudeid maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kavandatavast tegevusest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Vabariigi Valitsusel oli võimalik nõusoleku andmisel arvestada KeA eelhinnanguga (kus on mh analüüsitud kaebuses viidatud riske), mille kohaselt kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

otsustamisel asjakohane ka juhul, kui vastav juhend puuduks. KeA on selgitanud, et lubadega kaevandamiseks antud maavara peetakse piisavaks, kui maavara jätkub vähemalt 10 aastaks ning ära näidanud, et Maardu III uuringuruumi potentsiaalses teeninduspiirkonnas on varustuskindlus tagatud 5,7 aastaks (st tulevikus kaevandamisloa andmine ei oleks vastuolus riigi huvidega). Kaebusest ja seal viidatud dokumentidest ei tulene, et Maardu III uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemine maavara kohta informatsiooni saamiseks ei oleks riigi huvides (sh, et varustuskindlus konkreetses asukohas oleks tegelikult tagatud piisavalt pikaks ajaks). Muu hulgas ei tõenda ülekaaluka riigi huvi puudumist konkreetse uuringu läbiviimiseks ka kaebaja poolt emeriitprofessor Rein Einastolt tellitud arvamus, mis on selle sisust nähtuvalt koostatud kaevandamist silmas pidades. Seejuures on kaebaja 17.05.2021 menetlusdokumendist nähtuvalt ka eelviidatud arvamuses selgitatud, et: „...//...ehituslubjakivi varustuskindluse temaatika analüüsimisel ei tule mitte ainult silmas pidada seda, kus ja millises koguses on ehituslubjakivi keskkonnaregistris arvele võetud, vaid arvestada tuleb ka seda, kus objektiivselt kvaliteetset ehituslubjakivi leidub. Alati on võimalik teostada geoloogilisi uuringuid ning võtta keskkonnaregistris täiendavalt arvele kvaliteetset ehituslubjakivi.“. Teisisõnu kinnitab see seisukoht uuringute vajalikkust maavara kvaliteedi hindamiseks. Kohus märgib täiendavalt, et varustuskindluse küsimuses ei saagi KOV anda lõplikku hinnangut, kuna riiklike huvide (sh maavara varustuskindluse) hindamine ei ole KOV-i ülesanne ning neid arvestavad uuringuloa taotluste menetluses loa andja ja käesoleval juhul on seda teinud ka Vabariigi Valitsus. Pädevad organid ei ole riigi huvi määratlemisel lähtunud ainuüksi varustuskindluse juhendist. Praegusel juhul seisneb ülekaalukas riigi huvi juba ainuüksi strateegiliselt olulise maavara ehk kõrgemargilise ehituslubjakivi otsingus (maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline kvaliteetne info ressursside olemasolust ja paiknemisest). Seega ei sõltu riigi huvi konkreetse geoloogilise uuringu läbiviimise vastu ainuüksi sellest, kui mitmeks aastaks on praeguse seisuga tagatud ehituslubjakivi varustuskindlus. Uuringute eesmärk pole pelgalt lähitulevikus kaevandamiseni jõudmine. KeA ei pidanud konkreetse uuringuloa taotluse menetluses välja selgitama alternatiivseid võimalusi uuringute teostamiseks. KeA on põhjendatult selgitanud, et erinevate alternatiivide kaalumine saab kõne alla tulla alles kaevandamise planeerimisel ning kaebaja väited alternatiivsete kaevandamiskohtadega seoses on asjakohatud, kuna antud juhul on vaidluse all uuringuluba. Samuti ei pidanud KeA jätma uuringu luba väljastamata põhjusel, et kaebaja viidatud maavarade teemaplaneeringut ei ole veel kehtestatud (vt ka käesoleva otsuse punktid 15.3 ja 15.4).

sellega, et taotletav uuringuruum kattub osaliselt Kostivere turbamaardlaga ning leidnud, et see ei välista uuringuloa andmist – geoloogilise uuringu üks eesmärkidest on kontuurida võimalik kaevandamisala uuringuruumi piires, mille käigus võetakse arvesse ka turbamaardlaga seotud võimalikke piiranguid ning uuringu raames selgitatakse välja ka lubjakivi lasumisse jääva kaasneva maavara – turba levik, paksus ja kvaliteet (lk 7). Ka 16.10.2020 eelhinnangus on KeA osundanud, et kui uuringu käigus leiab kinnitust asjaolu, et lubjakivi lasumis leviv turvas on varuna arvele võtmiseks piisava paksuse ja kvaliteediga, tuleb lahendada ka turba kasutamise küsimus (vt lk 2).

29(31)

KeA vastuse kohaselt oli 10.03.2021 seisuga Maardu III uuringuruumi geoloogilise uuringu raames puuritud kõik planeeritud puuraugud ning tegeleti juba aktiivselt puurimisele eelnenud olukorra taastamisega. Kolmanda isiku väitel ei realiseerunud ühtegi kaebaja viidatud keskkonnariski. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Ühtlasi ei ole eeltoodu valguses alust kaebaja seisukohal, et ainult KMH raames oleks võimalik tuvastada geoloogilistest uuringutest johtuvad võimalikud riskid ning töötada välja nende riskide ja ohtude maandamise abinõud.

HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema vastaspool. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja esitas vastuväite kulude suurusele, leides, et kolmanda isiku menetluskulu ei peaks olema oluliselt suurem kui kaebajal ning kahe esindaja kasutamine oli ebavajalik; vaidlus polnud nii keerukas, et õigustada sellist tasu; esindajate tunnitasumäär on liialt kõrge. Kolmandat isikud esindasid kaks vandeadvokaati tunnitasuga 190 ja 250 eurot. Kohus ei saa menetlusosalisele ette heita mitme advokaadi palkamist ega ka turuhinnale vastava tasu maksmist õigusabiteenuse eest. Küll arvestab kohus õigusabikulu väljamõistmisel, kas menetluskulu on olnud kogu ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt, menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. (RKHK lahendid asjade 3-3-1-21-15; 3-3-1-67-14 jt) Praeguses asjas oli tegemist kahe kaebusega erinevate haldusaktide peale, mis sisu osas siiski suuresti kattusid. Kaebused esitati eraldi ja erineval ajal ning nende koos esitamine võimalik polnud. Asjas on esitatud mitmeid uuringuid ja rohkelt menetlusdokumente ohtrate joonealuste viidetega avalikest allikatest kättesaadavatele dokumentidele ning asja võib mahukaks pidada. Õigusliku keerukuse osas kohus nõustub kaebajaga, et tegemist pole väga keerulise asjaga. Analoogsetes asjades on piisavalt kohtupraktikat, millest sai järeldada kaebuse eduväljavaadete vähesust. Kohus nõustub samas ka kolmanda isiku hinnanguga, et tegemist on omavalitsuse nn põhimõttelise protestiga ja sooviga riigi huvide realiseerimist takistada olukorras, kus soovitakse teostada alles maavara uuringuid, mis ei tähenda veel kaevandamise alustamist. Menetluskulude väljamõistmise ebaõiglust kohus sellises olukorras ei näe. Asjas toimus ka määruskaebuse menetlus esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuses, kus tuli menetluse varases staadiumis põhjalikult hinnata kaebuse sisulist perspektiivi. Kolmandale isikule ei saa oma seisukoha esitamist mh määruskaebemenetluses ette heita. Kolmanda isiku seisukohad menetlusdokumentides on olnud asjakohased ja põhjalikud ning ka töö kvaliteetset tegemist pole esindajatele alust ette heita. Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud saab lugeda asja mahtu ja keerukust ning menetluse kestust jm eeltoodut arvestades vajalikeks ja põhjendatuteks 12 000 euro ulatuses (sisaldab käibemaksu). Menetluskulu tuleb välja mõista kaebajalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

31(31)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.