Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.04.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-835
Haldusasi
X kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.03.2021 korralduse nr 12.2-3/054963-5 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja AM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.06.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.06.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-835 muutmata.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.05.2022. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 29.03.2021 korraldusega nr 12.2-3/054963-5 X kui kolmandat isikut esitama panga kinnitatud kontoväljavõtte ajavahemiku 01.10.2019– 30.11.2020 kohta ning andma teavet Balti Metsahooldus Grupp OÜ laenutehingute kohta. MTA kontrollib 19.02.2021 korralduse alusel Eesti Metsamehed OÜ käibe- ja tulumaksu tasumise õigsust ajavahemikul oktoober 2019 – november 2020. Maksukohustuslane esitas kontrolliperioodi kohta oma pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on äriühing kandnud X isiklikule pangakontole kokku 227 604 eurot. Eesti Metsamehed OÜ kassaarvestuse järgi on raha kantud X pangakontolt Eesti Metsamehed OÜ kassasse ning sealt on 147 000 eurot sularaha kantud Balti Metsahooldus Grupp OÜ kassasse, viidates poolte vahelisele laenutehingule. Eesti Metsamehed OÜ esitatud laenulepingute alusel on X-le makstud 17.05.2020 ja 10.07.2020 sularahas kokku 55 000 eurot, millega refinantseeritakse X poolt Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le antud laenu. Maksuhaldur vajab X pangakonto väljavõtet, et kontrollida, kas Eesti Metsamehed OÜ on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, millelt ei ole tasutud tulumaksu. Täpsemalt soovib maksuhaldur kindlaks teha, kas Eesti Metsamehed OÜ pangakontolt X pangakontole kantud summad jõudsid maksukohustuslase kassasse või viidi raha X kaudu äriühingust välja ning kas ja millal on X andnud laenu Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le.
2.X palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada MTA 29.03.2021 korraldus nr 12.2-3/054963-5 osas, milles teda kohustati esitama panga kinnitatud kontoväljavõte ajavahemiku 01.10.2019–30.11.2020 kohta. MTA 29.03.2021 korralduse põhjendused ei ole piisavad, et nõuda kaebajalt terviklikku kontoväljavõtet. Korraldus riivab intensiivselt kaebaja eraelu puutumatust, sest kontoväljavõte annab ülevaate, millises poes kaebaja käib, millised on tema tarbimisharjumused jms. Kaebaja eraelulistel tehingutel ei ole mingit seost Eesti Metsamehed OÜ maksumenetlusega. Maksuhaldur saaks korralduses märgitud teabe Eesti Metsamehed OÜ kassa seisu kontrollimise teel või kaebaja filtreeritud (s.o konkreetseid tehinguid puudutava) kontoväljavõtte abil. Kaebaja kontoväljavõttega ei saa tõendada vaidlustatud korralduses toodud hüpoteese. Tegelikku raha liikumist kontrolliperioodil kajastab Eesti Metsamehed OÜ kassaaruanne, mis on maksuhaldurile esitatud. Kassaaruande järgi klapib raha jääk 30.03.2021 seisuga selle summaga, mille maksuhaldur fikseeris 30.03.2021 kassas oleva sularaha ülelugemise aktis. Kaebaja isiklik kontoväljavõte ei näitaks rahade liikumist ka seetõttu, et kuigi Eesti Metsamehed OÜ kandis kaebaja kontole raha, ei tähenda see kohe, et raha äriühingu kassasse jõudmiseks peaks kaebaja selle oma pangakontolt sularahas välja võtma. Piisab sellest, kui kaebaja tõstab raha oma isiklikust sularaha kassast äriühingu sularaha kassasse. Sellised tehingud nähtuvad Eesti Metsamehed OÜ kassaaruandest.
3.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja eraelu puutumatuse riive on proportsionaalne. Kaebaja on Eesti Metsamehed OÜ ainus juhatuse liige, kes korraldas kontrolliperioodil äriühingu raha liikumise läbi enda isikliku pangakonto selliselt, et Eesti Metsamehed OÜ pangakontolt kanti raha kaebaja pangakontole, kust kaebaja võttis selle väidetavalt sularahas välja ja vormistas seejärel Eesti Metsamehed OÜ kassasse. Eesti Metsamehed OÜ kassast on makstud sularahas 147 000 eurot teisele kaebaja äriühingule – Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le (väidetavalt oli tegemist laenuga). Eesti Metsamehed OÜ kassast on ka kaebajale makstud sularahas 55 000 eurot, millega väidetavalt refinantseeriti kaebaja poolt Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le antud omaniku laenu. Kaebaja pangakonto väljavõtte abil soovib maksuhaldur esiteks kindlaks teha, kas Eesti Metsamehed OÜ pangakontolt kaebaja pangakontole kantud raha jõudis ka tegelikkuses äriühingu kassasse või viidi see summa tulumaksu tasumata Eesti Metsamehed OÜ ettevõtlusest välja. Teiseks 2(5)
3-21-835 soovib maksuhaldur kontrollida, kas ja millal on kaebaja andnud Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le laenu, mille refinantseerimiseks on kaebajale Eesti Metsamehed OÜ kassast välja makstud sularaha. Kaebaja juhatuse liikmena on ise tekitanud olukorra, kus Eesti Metsamehed OÜ maksude tasumise õigsust ei saa kontrollida kaebaja isikliku pangakonto andmeid uurimata. Maksuhaldur arvestas Eesti Metsamehed OÜ kassa seisu kontrollimise võimalusega. Kassa sularaha ülelugemise akti kohaselt oli Eesti Metsamehed OÜ kassas 30.03.2021 seisuga 970 eurot. See ei anna aga teavet kassa seisu kohta kontrolliperioodil. Maksumenetluses seni kogutud tõendite põhjal on alust arvata, et Eesti Metsamehed OÜ kassa seisu kohta ei peeta jooksvalt arvestust. Filtreeritud kontoväljavõte ei ole piisav. Maksuhaldur peab Eesti Metsamehed OÜ tulumaksukohustuse kindlakstegemiseks kontrollima, kas kogu kaebaja pangakontole kantud summa on jõudnud Eesti Metsamehed OÜ kassasse ning kas ja millal andis kaebaja Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le laenu. Selleks on vaja teada, milliseid tehinguid tegi kaebaja Eesti Metsamehed OÜ-lt saadud rahaga. Maksuhalduril ei ole võimalik etteulatuvalt piiritleda, millistel kontoväljavõttel kajastatud tehingutel võib olla maksumenetluses tähtsust.
4.Tallinna Halduskohus jättis 29.06.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. MTA 29.03.2021 korraldus on kooskõlas maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-tega 1–3. MTA on nõuetekohaselt põhjendanud kaebajalt pangakonto väljavõtte nõudmist ja selle seost Eesti Metsamehed OÜ maksumenetlusega. Kaebaja on Eesti Metsamehed OÜ juhatuse liige, kes korraldas kontrolliperioodil äriühingu majandustegevust, sh tegi äriühingu esindajana tehinguid ja korraldas raha liikumist pangakontode vahel ning vastutas äriühingu raamatupidamise ja maksuarvestuse eest. Pole vaidlust, et raha liikumine toimus MTA 29.03.2021 korralduses kirjeldatud viisil. Seega on äratuntav kaebajalt küsitud teabe seos Eesti Metsamehed OÜ maksumenetlusega. Kaebaja viidatud haldusasja nr 3-16-2324 asjaolud olid erinevad, sest seal ei olnud kaebajalt küsitava teabe seos maksukontrolliga äratuntav ega kohtulikult kontrollitav. Kaebuse väiteid arvestades on selge, et kaebaja mõistis vaidlustatud korralduse eesmärki ja sisu. Seda, kas Eesti Metsamehed OÜ-st on tõepoolest raha välja viidud, jättes väljamaksetelt tulumaksu nõuetekohaselt tasumata, tuleb maksuhalduril kontrollida maksumenetluses. Praeguses asjas ei pea kohus tuvastama MTA 29.03.2021 korralduses toodud kahtluste vms maksuotsuse tegemisel tähtsust omavate asjaolude paikapidavust. Kolmandalt isikult teabe nõudmise eelduseks on küsitud teabe piisav seos läbiviidava maksumenetlusega (vt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 13). Kolmandalt isikult teavet küsides ei pea maksuhaldur andma põhjalikku ülevaadet maksumenetlusest. Maksuhaldur on kohtumenetluses täiendavalt põhjendanud, miks tal on võimalik 29.03.2021 korralduses esitatud versiooni raha liikumisest usaldusväärselt kontrollida vaid kaebaja pangakonto tervikliku väljavõtte põhjal. Vastustaja soovib kindlaks teha, kas kogu kaebaja pangakontole kantud summa on kantud ka Eesti Metsamehed OÜ kassasse ning kas ja millal on kaebaja andnud laenu Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le. Seega pole õige kaebaja arusaam, et maksuhaldur soovib nõutud teabe abil kindlaks teha vaid sularaha olemasolu Eesti Metsamehed OÜ kassas. Maksuhaldur on põhjendanud, et tagantjärele pole võimalik kontrollida sularaha olemasolu äriühingu kassas. Seetõttu on vaja maksumenetluses kindlaks teha, milliseid tehinguid kaebaja Eesti Metsamehed OÜ-lt laekunud rahaga tegi ning kas kaebajal oli võimalik anda tema käsutuses olnud rahast laenu Balti Metsahooldus Grupp OÜle ja millal kaebaja seda tegi. Neid asjaolusid ei saa kindlaks teha filtreeritud kontoväljavõtte alusel. Seetõttu oli tervikliku kontoväljavõtte nõudmine proportsionaalne. 3(5)
3-21-835 Maksuhaldur on veenvalt selgitanud, miks ei ole piisav Eesti Metsamehed OÜ kassaseisu kontrollimine – see võimaldaks fikseerida kassa jäägi kontrollimise hetkel, kuid mitte kontrolliperioodi ajal. Seega ei saa kassaseisu fikseerimise teel kontrollida, kas kaebaja kandis kogu tema isiklikule pangakontole kantud raha edasi Eesti Metsamehed OÜ kassasse. Pangakontol tehtud tehinguid ei saa tagantjärele muuta, kuid sularaha liikumist kajastavat raamatupidamisarvestust saab. Teabe nõudmise õiguspärasuse seisukohast ei ole tähtsust, kas küsitud dokument kinnitab maksuhalduri väiteid. Kaebaja isikliku pangakonto väljavõtte küsimine riivab tema eraelu puutumatust, kuid riive on praeguse vaidluse asjaoludel proportsionaalne. Maksuhaldur on oma nõuet piisavalt põhjendanud. Kaebaja korraldas juhatuse liikmena Eesti Metsamehed OÜ raha liikumise läbi oma isikliku pangakonto. Maksuhalduril on kohustus hoida maksusaladust, sh kaebaja pangakonto väljavõttelt nähtuvat teavet (MKS § 26). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.X palub Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Kohtuotsus on vastuoluline ja olulised asjaolud on jäänud välja selgitamata. Kaebaja seisukohtade arvestamata jätmist ei ole põhjendatud. Halduskohtu otsusest ei selgu, kuidas saab kaebajalt küsitud teabega tõendada MTA 29.03.2021 korralduses märgitud asjaolusid. Kaebaja selgitas, et kontoväljavõte ei näita rahade tegelikku liikumist ning seda näitab vaid kassaaruanne. Kuna kaebajalt nõutud teave ei aita kaasa Eesti Metsamehed OÜ maksukontrollile, on väär ka halduskohtu järeldus, et kaebaja eraelu riive on proportsionaalne.
6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. MTA 29.03.2021 korraldusega kaebajalt tema isikliku pangakonto väljavõtte nõudmine Eesti Metsamehed OÜ maksumenetluses on õiguspärane ja halduskohus jättis selle korralduse osaliseks tühistamiseks esitatud kaebuse õigesti rahuldamata. Kaebaja on apellatsioonkaebuses korranud väiteid, millele halduskohus on piisava põhjalikkusega ja asjakohaselt vastanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
8.MKS § 553 lg 1 p 4, § 61 lg 1 ning § 62 lg-te 1 ja 3 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente mh kolmandatelt isikutelt. MKS § 61 lg 2 ja § 62 lg 1 ls 2 näevad ette piirangu, et enne kolmandalt isikult teabe või dokumentide nõudmist peab maksuhaldur üldjuhul olema nende saamiseks pöördunud eelnevalt maksukohustuslase poole. Teabe nõudmiseks ja dokumentide esitamiseks peab maksuhaldur andma MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, milles peab olema märgitud mh selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksumenetluses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus (MKS § 61 lg 3 ja § 62 lg 4 p 1).
9.Kohtupraktika kohaselt on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks teabe seos toimuva maksumenetlusega. Maksuhalduril puudub nõude esitamisel kohustus põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Nõue pöörduda enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega 4(5)
3-21-835 maksukohustuslase poole ei tähenda, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud sama teavet või samu dokumente, vaid piisab sellest, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p-d 9–11; 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p-d 11–14; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 18–19). MKS § 61 lg 2 võimaldab nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente ka maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-26-11, p 12). Korralduse tühistamist ei saaks iseseisvalt tingida asjaolu, et korralduses ei ole üksikajalikult märgitud, millist teavet on maksuhaldur eelnevalt küsinud maksukohustuslaselt (vrd Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11).
10.MTA 29.03.2021 korraldus on vaidlustatud osas eespool tsiteeritud normide ja kohtupraktikaga kooskõlas ning kaebaja etteheited korralduse põhjendamispuudustele on alusetud. Korralduses on selgitatud, et maksuhaldur kontrollib Eesti Metsamehed OÜ maksumenetluses raha liikumist maksukohustuslase, kaebaja ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ vahel eesmärgiga kindlaks teha, kas Eesti Metsamehed OÜ on teinud kontrolliperioodil ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, jättes neilt tulumaksuseaduses ettenähtud tulumaksu tasumata. Kaebaja korraldas Eesti Metsamehed OÜ juhatuse liikmena äriühingu raha liikumist, sh läbi enda isikliku pangakonto. Seetõttu ei ole kahtlust, et MTA 29.03.2021 korralduse sisu ja eesmärk ning kaebaja pangakonto väljavõtte seos Eesti Metsamehed OÜ maksumenetlusega oli kaebajale arusaadav. Halduskohus on põhjendanud, miks maksuhalduri hüpoteeside kontrollimiseks ei piisa Eesti Metsamehed OÜ kassaaruandest, samuti asjakohaselt hinnanud kaebaja pangakonto tervikliku väljavõtte küsimise proportsionaalsust. Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole vaja tuvastada Eesti Metsamehed OÜ tulumaksu tasumise õiguspärasust – seda teeb maksuhaldur äriühingu maksumenetluses kõigi kogutud tõendite põhjal.
11.Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
12.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.