X kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.03.2021 korralduse nr 12.23/054963-5 tühistamiseks osas, milles X`i kohustati esitama Maksu-ja Tolliametile panga poolt kinnitatud pangakonto väljavõte nr XXXXXXXXXXXXXX perioodi 01.10-2019 – 30.11.2020 kohta
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.07.2021. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.29.03.2021 korraldusega nr 12.2-3/054963-5 kohustas Maksu- ja Tolliamet (MTA) Xi kui kolmandat isikut esitama Eesti Metsamehed OÜ suhtes alustatud maksumenetluses MTA-le oma pangakonto väljavõte, nr XXXXXXXXXXXX perioodi 01.10-2019 – 30.11.2020 kohta ning andma teavet seoses Balti Metsahooldus Grupp OÜ laenutehingutega.
1.1.Korralduse põhjenduste kohaselt alustas MTA 19.02.2021 korralduse nr 12.2-3/054963-1 alusel Eesti Metsamehed OÜ maksustamisperioodi oktoober 2019-november 2020 käibe- ja
3-21-835 tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist. Eesti Metsamehed OÜ esitas vastava perioodi kohta enda pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et Eesti Metsamehed OÜ on kandnud X isiklikule pangakontole kokku vastaval perioodil 227 604 eurot. Samuti esitas Eesti Metsamehed OÜ kassaarvestuse kontrollitava perioodi kohta, kust nähtub, et Xele kantud summad on kantud Eesti Metsamehed OÜ kassasse. Esitatud laenulepingute alusel on 17.05.2020 kantud sularahas Eesti Metsamehed OÜ poolt Xele, millega refinantseeritakse Xe poolt Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le antud laenu 35 000 euro ulatuses.
1.2.Korralduse kohaselt taotletakse pangakonto väljavõtet, kontrollimaks, kas raha jõudis ettevõtte kassasse, või kanti läbi X pangakonto raha välja ja jäeti tulumaks maksmata. Samuti kontrollimaks, et Eesti Metsamehed OÜ ei ole teinud ettevõtlusega mitteseotuid väljamakseid, taotletakse selgitusi Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le antud laenude kohta.
2.X täitis korralduse osaliselt ning andis MTA-le teavet seoses Balti Metsahooldusgrupp OÜ laenutehingutega. Korraldus jäi täitmata pangakonto väljavõtte esitamise kohustuse täitmise osas. X esitas 20.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 29.03.2021 korralduse nr 12.2-3/054963-5 tühistamiseks osas, milles X`i kohustati esitama Maksu-ja Tolliametile panga poolt kinnitatud pangakonto väljavõte nr XXXXXXXXXXXXX perioodi 01.10-2019 – 30.11.2020 kohta.
3.Kohus võttis 21.04.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA. Vastustaja on kohtule esitanud omapoolse seisukoha, milles leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
5.Korraldus pangakonto väljavõtte nõude osas on õigusvastane ja tuleb tühistada, sest see rikub kaebaja põhiõigusi. MTA huvi teabe saamiseks ei ole proportsioonis kaebaja õiguste riivega ning nõutud teave pole seotud maksumenetlusega.
5.1.Antud juhul ei ole korralduses sisalduvad põhjendused sellised, mis annaksid alust nõuda Maksu-ja Tolliametil kaebajal käest tema isikliku pangakonto väljavõtte täies mahus esitamist. Pangakonto andmed on kaitstud isikuandmed, mis kajastavad vägagi laialdaselt pangakonto omaniku eraelu (kus poes inimene käib, millises kohas meeldib söömas käia, mis on inimese tarbimisharjumused). Isegi isiku viibimiskohad saab pangakonto väljavõtte alusel teada. Seega on tegemist tundlike isikuandmetega. Kaebajal on põhiseadusest tulenev õigus eraelu puutumatusele ja andmekaitseseaduse kohaselt isikuandmete ja eraelu kaitsele.
5.2.Korraldus on vaidlustatud osas vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-tega 1 ja 2, sest nõutaval teabel ei ole maksumenetluses tähendust. Kolmandalt isikult nõutav teave peab olema selges puutumuses kontrollitava maksuasjaga, kuid kaebaja eraelulised igapäevatehingud sellise teabe hulka kindlasti ei kuulu. Korraldusest ei selgu, miks on vaja kaebaja pangakonto terviklikku väljavõtet.
5.3.Maksu-ja Tolliametil on võimalus kontrollida korralduses märgitud asjaolusid ilma kaebaja õigusi riivamata. Vastustajal on õigus teostada nt. kohapealset kontrolli, ehk kontrollida kassa seisu, ehk ettevõtte Eesti Metsamehed OÜ kassat või ka küsida filtreeritud väljavõtet konkreetsete ülekannete kohta.
5.4.Põhjendus, miks taotletakse pangakonto väljavõtet, s.o. kontrollimaks, kas raha jõudis ettevõtte kassasse, või kanti läbi X pangakonto raha välja ja jäeti tulumaks maksmata, on üldine 2(7)
3-21-835 ning alusetu, kuna kuidas saab kontoväljavõte üleüldse tõestada Eesti Metsamehed OÜ kassas raha olemasolu.
5.5.Ka Riigikohus on avaldanud seisukohta (kohtuasja nr 3-18-1328/14), et isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (põhiseaduse § 26; vrd nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 27. aprilli 2017. a otsus asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi tehingute kohta (vrd kolleegiumi otsus nr 3-16-2324/18, p 12).
5.6.Kaebaja isiklik kontoväljavõte ei näita ega saagi näidata tegelikke rahade liikumisi. Tegelikku rahade liikumist kajastab selgelt kassaaruanne, mille on kaebaja MTA-le esitanud. Kassaaruande järgi raha jääk 970 eurot 30.03.2021 seisuga, ühtib täpselt summaga, mis on vastustaja saanud enda poolt kassas oleva sularaha 30.03.2021 üle lugemise tagajärjel. Isiklik kontoväljavõte ei näita tegelike rahade liikumist ka sellepärast, et kui Eesti Metsamehed OÜ kandis kaebaja kontole raha, siis ei tähenda see kohe seda, et selleks, et raha jõuaks Eesti Metsamehed OÜ kassasse, peaks kaebaja selle ka koheselt sularahas oma isiklikult kontolt välja võtma. Selleks, et sama summa, mis üle kanti, jõuaks Eesti Metsamehed OÜ kassasse, piisab ka sellest, kui kaebaja, selle asemel, et oma kontolt vastav rahasumma välja võtta, tõstab enda isiklikust sularaha kassast (eraisiku sularaha kassast) sama summa Eesti Metsamehed OÜ sularaha kassasse. Kontrollides rahade liikumist on kassaaruandes selgelt näha, et samal päeval, kui Eesti Metsamehed OÜ on raha kandnud kaebaja kontole, on see ka samal päeval jõudnud Eesti Metsamehed OÜ kassasse. Seega ei annaks kaebaja isiklik konto väljavõte midagi juurde vastustaja poolt teostatavas maksukontrolli menetluses ehk oleks täiesti põhjendamatu, kuid samas kahjustaks raskelt kaebaja eraelu puutumatust. Vastustaja seisukohad
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et selles sisalduvad väited ei anna alust vaidlusaluse korralduse tühistamiseks. Korralduses on toodud vajalik põhistus ning on selgitatud, miks teavet on nõutud kaebajalt, miks kaebaja õigusi riivatakse ning miks on kaebaja pangakonto andmeid käesoleval juhul vajalik saada filtreerimata kujul kogu maksukontrolli perioodi aja kohta. Kaebuses toodud alternatiivsed võimalused ei ole käesoleval juhul aga rakendatavad
6.1.Kaebaja on Eesti Metsamehed OÜ ainsaks juhatuse liikmeks, kes teeb äriühingu nimel tehinguid ning korraldab raha liikumisi pangakontol ja vastutab äriühingu raamatupidamise ja maksuarvestuse õigsuse üle. Seejuures korraldas kaebaja Eesti Metsamehed OÜ tegevust ja sularahakassat viisil, kus äriühingu kassasse raha laekumiseks kandis kaebaja raha esmalt oma isiklikule pangakontole, kust väidetavalt võttis saadud raha sularahas välja ning vormistas Eesti Metsamehed OÜ kassasse. Seega on äriühingu kassast kontrollitaval perioodil kantud kaebaja enda isiklikule pangakontole kokku 227 604 eurot, mis on märkimisväärselt suur summa. Eesti Metsamehed OÜ kassast on sularaha 147 000 eurot makstud laenu nime all välja teisele kaebaja äriühingule Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le. Lisaks on Eesti Metsamehed OÜ kassast makstud kaebajale sularahas 55 000 eurot, millega refinantseeritakse kaebaja poolt Balti Metsahooldus Grupp OÜ antud omaniku laenu. Korralduses on selgitatud, et maksumenetluses on vaja kindlaks teha, kas Eesti Metsamehed OÜ pangakontolt kaebajale kantud märkimisväärselt suur rahasumma jõudis ka tegelikkuses äriühingu kassasse või kanti kaebaja pangakonto kaudu ilma tulumaksukohustust kandmata ettevõtlusest välja. Samuti on korralduses põhjendatud kaebaja isikliku pangakonto andmete nõudmist sellega, et maksuhalduril on vaja selgitada, kas ja millal on kaebaja laenu andnud Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le, mille refinantseerimiseks on Eesti Metsamehed OÜ kassast sularahas kaebajale endale välja makstud 55 000 eurot.
6.2.Seega on kaebaja Eesti Metsamehed OÜ tegevust korraldades ise tekitanud olukorra, kus Eesti Metsamehed OÜ maksukohustusi ei ole võimalik kontrollida ilma kaebaja isikliku pangakonto 3(7)
3-21-835 andmeid uurimata. Tavapäraselt ei saada äriühing kassasse sularaha äriühingu juhatuse liikme isikliku pangakonto kaudu. Kaebaja, valides äriühingule sularaha hankimiseks isikliku pangakonto, peab arvestama ka võimalusega, et äriühingu maksukohustuse kontrollimise korral tuleb tal paratamatult leppida oma isiklike õiguste riivega ning esitada kontrollimiseks ka enda pangakonto andmed.
6.3.Eesti Metsamehed OÜ tegevuse tausta puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et äriühing oli Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) osutanud teenuseid Viptimber OÜ kui väidetava allhankija kaudu. Seejuures ei teavitanud Eesti Metsamehed OÜ RMK-d Viptimber OÜ-st kui allhankijast, Viptimber OÜ-l puudusid töötajad, kutsetunnistusi ei olnud, sularaha väljamaksete aluseks olevad arved olid puudulike andmetega, allhanke maksumuse kujunemine ei olnud vormistatud, Viptimber OÜ pangakontod olid arestitud jms. Nimetatud asjaolud, koosmõjus Eesti Metsamehed OÜ kassaarvestuse korralduse ja vormistamisega, tekitasid maksuhaldurile põhjendatud kahtluse, et Viptimber OÜ ei olnud tegelikuks teenuse osutajaks ning kaebaja isiklikule pangakontole laekunud raha võidi kasutada tundmatutele kolmandatele isikutele varjatud töötasu väljamaksmiseks.
6.4.Kaebuses on toodud välja maksuhalduri alternatiivsed võimalused kontrollida korralduses märgitud asjaolusid ilma kaebaja õigusi riivamata. Alternatiivsete võimalustena on kaebaja märkinud Eesti Metsamehed OÜ kassa seisu kontrollimist või kaebaja pangakonto filtreeritud andmete küsimist. Eesti Metsamehed OÜ kassa seisu kontrollimise võimalusega on maksuhaldur arvestanud ning esitanud enne vaidlustatud korralduse tegemist Eesti Metsamehed OÜ-le MTA 29.03.2021 korralduse nr 12.2-3/054963-410. 30.03.2021 kassa sularaha üle lugemise akti järgi oli Eesti Metsamehed OÜ kassas sularaha 970 eurot. Summa ei ole võrreldav kontrolliperioodil äriühingu kassas näidatud sularaha jäägiga. Ent äriühingu kassa kontrollimine võimaldab fikseerida kassa jäägi kontrollimise hetkel, mitte aga kontrolliperioodi jooksul. Seega ei täida kontrollimise ajal äriühingu kassa seisu fikseerimine eesmärki tuvastada kassas olevat raha kontrolliperioodi mistahes ajahetkel. Eeltoodu tõttu ei asenda kassa kontrollimine vajadust kindlaks teha, kas kaebaja andis tema isiklikule pangakontole kantud raha kogu ulatuses Eesti Metsahooldus OÜ kassasse. Kaebaja selgitas veel, et kogu tema pangakontole kantud summat ei võta ta sularahas välja, kuid siiski vormistab selle äriühingu kassasse. Ka tunnistab kaebaja, et tema taskus on sularaha, kuid ta ei tea, millesse äriühingu raha see ostude tegemise hetkel on, mis tähendab, et Eesti Metsahooldus OÜ kassa osas jooksvalt tõsikindlat arvestust ei peeta. Pangakontol tehtud tehinguid ei ole võimalik tagantjärele muuta, kuid sularahakassa puhul on see raamatupidamisarvestuses võimalik. Järelikult ei ole Eesti Metsahooldus OÜ kassa seisu kontrollimise puhul tegemist alternatiivse võimalusega maksumenetluses väljaselgitamisele kuuluvate asjaolude kindlaks tegemisel.
6.5.Ka ei ole käesoleval juhul alternatiivseks võimaluseks kaebajalt tema pangakonto filtreeritud väljavõtte küsimine. Kaebaja pangakontol toimunud tehingute puhul on vajalik välja selgitada esiteks, kas kogu kaebaja pangakontole kantud summa on äriühingu kassasse kantud, ning teiseks, kas ja millal on kaebaja andnud laenu Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le. Kuna tagantjärele ei ole äriühingu kassas sularaha olemasolu võimalik kontrollida, on maksumenetluses vaja tuvastada, milliseid tehinguid tegi kaebaja Eesti Metsahooldus OÜ pangakontolt kaebajale ülekantud rahaga. Samuti on vaja kindlaks teha, kas kaebajal oli võimalik tema käsutuses olnud rahast anda Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le ka tegelikult laenu ning millal kaebaja seda tegi ning millistest rahalistest vahenditest. Nimetatud asjaolud on olulised Eesti Metsahooldus OÜ tulumaksukohustuse selgitamiseks. Kuna neile kahele küsimusele vastamiseks on vaja kontrollida nii pangakonto laekumisi kui ka pangakontolt tehtud väljamakseid, ei ole võimalik nõuda kaebajalt teavet filtreeritud kujul. Nimelt ei ole maksuhalduril võimalik ette piiritleda, millised laekumised tähtsust omavad, samuti millised väljamaksed võivad olulised olla. Järelikult ei ole ka kaebajalt filtreeritud pangakonto väljavõtte nõudmine alternatiivseks võimaluseks Eesti Metsahooldus OÜ maksukontrolli puhul. 4(7)
3-21-835
6.6.Vaidlustatud korralduses on MTA põhistanud, et kaebajalt nõutav teave on seotud kontrollitava äriühingu maksukohustusega ja nõutav pangakonto väljavõte on vajalik äriühingu maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. MTA nõuab kaebajalt teavet Eesti Metsahooldus OÜ maksukontrolli raames, eelnevalt on pöördutud maksukohustuslase poole ning korralduses on märgitud kaebaja poole pöördumise põhjus (MKS § 61). MKS § 62 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja väärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Korralduses on selgitatud, milliseid konkreetseid asjaolusid soovib maksuhaldur kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutav dokument konkreetselt seotud Eesti Metsahooldus OÜ kontrollimisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
8.Vaidlustatud korraldusega nõuab MTA kaebajat teavet Eesti Metsamehed OÜ suhtes alustatud maksumenetluses maksustamisperioodi oktoober 2019-november 2020 käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks.
9.Korralduse andmise õiguslikuks aluseks on MKS § 61 lõige 1, millest tulenevalt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Sama paragrahvi lõige 2 seab kolmandalt isikult teabe nõudmise tingimuseks eelneva pöördumise maksukohustuslase poole ning lõige 3 kohustab maksuhaldurit andma teabe nõudmise kohta haldusakti, milles märgitakse ära ka kolmanda isiku poole pöördumise põhjus.
10.Vaidlus puudub selles, et MTA kontrollib Eesti Metsamehed OÜ käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse õigsust perioodil oktoober 2019-november 2020. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajal pole MKS §-s 64 sätestatud alust teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda.
11.Leian, et vaidlustatud korraldus vastab MKS § 61 lõigete 1-3 nõuetele.
11.1.Korralduses on MTA selgitanud kaebaja poole pöördumise põhjust ning nõutava teabe seotust Eesti Metsamehed OÜ maksukontrolliga. Kaebajalt soovitakse panga poolt kinnitatud pangakonto väljavõtet perioodi kohta 01.10-2019 – 30.11.2020 ning teavet seoses Balti Metsahooldus Grupp OÜ laenutehingutega. Korraldusest nähtub, et kontrolli käigus on MTA-le saanud teatavaks, et Eesti Metsamehed OÜ on kandnud kaebaja isiklikule pangakontole kokku vastaval perioodil 227 604 eurot. Samuti tuvastas vastustaja Eesti Metsamehed OÜ kassaarvestuse alusel, et kaebajale kantud summad on kantud Eesti Metsamehed OÜ kassasse ning esitatud laenulepingute alusel on 17.05.2020 kantud sularahas Eesti Metsamehed OÜ poolt kaebajale, millega refinantseeritakse kaebaja poolt Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le antud laenu 35 000 euro ulatuses. Korralduse kohaselt taotletakse kaebaja pangakonto väljavõtet, kontrollimaks, kas raha jõudis ettevõtte kassasse, või kanti läbi kaebaja pangakonto raha välja ja jäeti tulumaks maksmata. Samuti kontrollimaks, et Eesti Metsamehed OÜ ei ole teinud ettevõtlusega mitteseotuid väljamakseid, taotletakse selgitusi Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le antud laenude kohta.
11.2.Käesoleval juhul pole vaidlust, et kaebaja on Eesti Metsamehed OÜ juhatuse liige ja isikuks, kes korraldas ettevõtte juhtimist, teeb tehinguid ettevõtte nimel ning korraldab raha liikumisi pangakontol ja vastutab äriühingu raamatupidamise ja maksuarvestuse õigsuse üle. Ka pole vaidlust, et kaebaja korraldas Eesti Metsamehed OÜ tegevust ja sularahakassat viisil, kus kandis raha esmalt oma isiklikule pangakontole (kontrolliperioodil kokku vastavalt 227 604 eurot) ning vormistas seejärel Eesti Metsamehed OÜ kassasse. Lisaks pole vaidlust, et Eesti Metsamehed OÜ kassast maksti kaebajale sularahas 55 000 eurot, millega refinantseeritakse kaebaja poolt Balti 5(7)
3-21-835 Metsahooldus Grupp OÜ antud omaniku laenu. Seega on nõutava teabe seos ja vajadus igati äratuntav ja põhjendatud.
11.3.Kaebaja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-16-2324 ei ole antud juhul asjakohane, sest selles asjas ei olnud seos ettevõtte maksukontrolliga ära tuntav ega põhjendatud ning kohtumenetluses kontrollitav. Samas on Riigikohus selles lahendis märkinud, et äriühingu maksustamist võivad eeskätt mõjutada sinna raha laekumise või sealt tehtavate väljamaksetega seonduvad asjaolud. Arvestades, et väljamaksed ettevõtte pangakontolt tehti vahetult kaebaja isiklikule pangakontole, on nõutava teabe seos antud juhul ilmselgelt äratuntav.
12.Ka kaebusest nähtub, et korralduse andmise eesmärk ja korralduse sisu on kaebajale iseenesest arusaadav. Kaebaja põhjendab kaebust eelkõige asjaoluga, et temalt nõutav informatsioon ei ole Eesti Metsamehed OÜ maksukohustuse kontrollimisel asjakohane, kuna kaebaja isiklikule kontole tehtud ülekanded ei tähenda, et kaebaja pidanuks võtma raha koheselt kontolt välja ja kandma ettevõtte kassasse ning kaebajal oli võimalus võtta sularaha Eesti Metsamehed OÜ kassasse kandmiseks vahetult enda isiklikust sularaha kassast. Sellega on kaebaja asunud põhjendama võimalikke tegevusi, mida vastustajal pole veel võimalik hinnata teabe puudumise tõttu. Selgitan, et nõutud teabe osas seisukoha kujundamine ning kaebaja tegevuse põhjendused ja nendes veendumine, sh võimalike täiendavate tõendite kogumise vajadus saab olla asjakohane ja selguda alles teabe saamise ja hindamise järgselt. Lisaks ei saa olla praeguse vaidluse esemeks maksumenetluse asjaolude tuvastamine. Riigikohtu 24.05.2011 otsuse nr 3-3-1-24-11 p 13 järgi on MKS § 61 lg 1 esimeses lauses maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses, ning teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-14-51183 p 11 kohaselt ei pea maksuhaldur kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel andma detailset ülevaadet maksumenetlusest, vaid selgitama nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost. See võimaldab kolmandal isikul veenduda, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne. Korraldusest ei saa antud juhul järeldada, et kaebaja terviklikul väljavõttel poleks maksumenetluses tähendust. Maksuhalduril ei ole käesoleval juhul võimalik ette näha, millised konkreetsed tehingud ei oma maksumenetluses tähendust. Vastustaja on selgitanud, et soovib kontrollida, kas raha jõudis ettevõtte kassasse või kanti läbi kaebaja pangakonto välja ja jäeti tulumaks maksmata. Seda on võimalik usaldusväärselt kontrollida vaid tervikliku konto väljavõtte alusel.
13.Kuigi kaebaja hinnangul saanuks vastustaja nõuda filtreeritud väljavõtet, on vastustaja kohtumenetluses põhjendanud, miks ei ole asjakohane filtreeritava väljavõtte küsimine. Vastustaja soovib kindlaks teha, kas kogu kaebaja pangakontole kantud summa on äriühingu kassasse kantud, ning kas ja millal on kaebaja andnud laenu Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le. Seega leiab kaebaja ekslikult, et vastustaja soovib tuvastada nõutava teabega üksnes ettevõtte kassas sularaha olemasolu. Vaidlustatud korralduses on selgelt märgitud, et vastustaja soovib kontrollida, kas kaebaja konto kaudu kanti raha ettevõttest välja maksu maksmata. Vastustaja on seejuures põhjendatult selgitanud, et tagantjärele ei ole äriühingu kassas sularaha olemasolu võimalik kontrollida ning seetõttu on vaja maksumenetluses tuvastada, milliseid tehinguid tegi kaebaja Eesti Metsahooldus OÜ pangakontolt kaebajale ülekantud rahaga, samuti vaja kindlaks teha, kas kaebajal oli võimalik tema käsutuses olnud rahast anda Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le ka tegelikult laenu ning millal kaebaja seda tegi ning millistest rahalistest vahenditest. Nõustun vastustajaga, et filtreeritud väljavõtte alusel pole võimalik neid asjaolusid kindlaks teha. MKS § 11 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. On arusaadav, et maksuhaldur vajab filtreerimata konto väljavõtet selleks, et oleks võimalik igakülgselt hinnata, kas laenu andmist on üldse toimunud ning kas see oli kaebaja sissetulekute ja kulutuste suhet arvestades võimalik. Seega ei ole praegusel juhul filtreerimata kujul isikliku pangakonto väljavõtte nõudmine ebaproportsionaalne. 6(7)
3-21-835
14.Ka on vastustaja veenvalt selgitanud, miks ettevõtte kassaseisu kontrollimine ei ole antud juhul piisav, arvestades, et äriühingu kassa kontrollimine võimaldab fikseerida kassa jäägi kontrollimise hetkel, mitte aga kontrolliperioodi jooksul. Nõustun vastustajaga selles, et äriühingu kassa seisu fikseerimine ei täida eesmärki tuvastada kassas olevat raha kontrolliperioodi mistahes ajahetkel ning vastustajal pole kassaseisu alusel võimalik kindlaks teha, kas kaebaja andis tema isiklikule pangakontole kantud raha kogu ulatuses Eesti Metsamehed OÜ kassasse. Vastustaja viitab õigesti, et pangakontol tehtud tehinguid ei ole võimalik tagantjärele muuta, kuid sularahakassa puhul on see raamatupidamisarvestuses võimalik. See, kas kogutud tõendid maksuhalduri väiteid või kahtluseid kinnitavad, ei ole teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav. Nagu öeldud, ei ole maksumenetluse asjaolude tuvastamine praeguse vaidluse esemeks.
15.Nõustun, et kaebaja isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab kaebaja eraelu puutumatust (vt ka Riigikohtu 01.02.2021 määrus nr 3-18-1328), arvestades, et pangakonto väljavõtet nõutakse ca aastapikkuse perioodi kohta ning ainuke teabe piiritlemise kriteerium on konkreetse pangakonto number ja väljavõtte ajavahemik. Siiski tuleb riivet pidada antud juhul eeltoodud asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kaebaja enda otsus kanda äriühingu raha isiklikule pangakontole, on sellise olukorra ja teabenõude vajaduse põhjustanud. Kaebaja sidus ise oma pangakonto Eesti Metsamehed OÜ majandustegevuse rahavooga, mistõttu ei ole tegu tavapärase olukorraga. Tõepoolest, kaebaja pangakontolt nähtuvad tema isiklikud kulutused, kuid olukorras, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et raha viidi ettevõttest makse maksmata välja, on see maksumenetlusest puudu olev ja tõendamist vajav oluline aspekt. Kahtlustatud fakti kinnituse järgselt muutuks ka Eesti Metsamehed OÜ maksuarvestus. Seejuures ei ületa nõutud pangakonto väljavõtte periood Eesti Metsamehed OÜ maksude tasumise õigsuse kohta algatatud maksumenetluse kontrolliperioodi ega ole nõutud sellise ajavahemiku ulatuses põhjuseta. Arvestada tuleb ka asjaolu, et maksuhalduril on MKS §-st 26 tulenevalt kohustus hoida maksusaladust.
16.Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et pelgalt asjaolu, et kaebaja arvates ei ole nõutavad tõendid vajalikud, ei tingi vaidlustatud korralduse õigusvastasust. Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks maksuhaldur maksukohustuse kontrollimisel arvesse võtma. Neil põhjendustel jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud
17.Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaebaja menetluskulud on kokku 265 eurot, millest riigilõiv on 15 eurot ja õigusabikulud 250 eurot.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.