X. X., Q. Q. Q. ja Y. Y. kaebused Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 maskikandmise kohustust reguleerivate sätete õigusvastasuse tuvastamiseks ning Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 p 8 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – X. X., Q. Q. Q. ja Y. Y., volitatud esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar Vastustaja – Vabariigi Valitsus, volitatud esindajad Helen Tralla ja Ebe Sarapuu
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Vabariigi Valitsuse taotlus kaebuste läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
Jätta X. X., Q. Q. Q. ja Y. Y. kaebused rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebajate nimed tähemärkidega.
Vabariigi Valitsus (vastustaja) kehtestas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) alusel 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ (hilisema pealkirjaga „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed
3-20-2585
ja piirangud“) (korraldus nr 282), et tõkestada Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut. Korraldust on hiljem korduvalt muudetud sõltuvalt koroonaviiruse leviku ulatusest Eestis. Vastustaja 23.11.2020 korraldusega nr 417 „Vabariigi Valitsuse
19.augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ muutmine“ muudeti korraldust nr 282 ja kehtestati laiaulatuslik maskikandmise (s.o kaitsemaski kandmise või suu ja nina katmise) kohustus.
2.X. X., Q. Q. Q. ja Y. Y. (kaebajad) esitasid 23.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebused vastavalt asjades numbritega 3-20-2585, 3-20-2586 ja 3-20-2587 korralduse nr 282 tühistamiseks maskikandmise kohustuse osas.
3.Kohus võttis 27.03.2021 määrusega kaebused menetlusse ja liitis need ühte menetlusse, lugedes asja numbriks 3-20-2585.
Vastustaja esitas vastuse kaebustele 28.04.2021.
5.Vastustaja on erinevate korraldustega maskikandmise kohustuse erinevas ulatuses kehtetuks tunnistanud, viimati 01.06.2021 korralduse nr 214 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine“ p 1 ap-ga 1, millega tunnistati korralduse nr 282 p 82 kehtetuks.
6.Vastustaja leidis 25.06.2021 avalduses, et kuna maskikandmise kohustust reguleerivad sätted tunnistati alates 02.06.2021 kehtetuks, esineb alus menetluse lõpetamiseks.
8.Kohus lubas 07.07.2021 määruses kaebajatel kaebuste nõuet muuta ja küsis vastustajalt vastust muudetud nõudega kaebustele.
Vastustaja esitas vastuse muudetud nõudega kaebustele 06.08.2021.
10.Vastustaja võttis 23.08.2021 vastu korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (korraldus nr 305), millega sätestati avalikes siseruumides viibijatele kohustus kanda kaitsemaski või katta suu ja nina. Korraldust muudeti hiljem korduvalt ja alates 29.10.2021 kehtib korralduse nr 305 p 8 sõnastuses, mis paneb isikutele kohustuse kanda avalikus siseruumis kaitsemaski.
11.Kaebajad esitasid 22.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse asjas nr 3-21-2165 korralduse nr 305 p 8 tühistamiseks.
12.Kohus võttis 24.09.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja liitis selle asjaga nr 3-20-2585.
13.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 27.10.2021.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Kaebajate seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:
14.1.Kaebajad nõuavad korralduse nr 282 p 82, p 9 ap 2, p 91 ap 11, p 10 ap 11, p 11 ap 4, p 13 ap 4, p 15 ap 4, p 16 ap 3, p 18 ap 4, p 19 ap 4 ja p 20 ap 11 õigusvastasuse tuvastamist ning korralduse nr 305 p 8 tühistamist. Ühtlasi paluvad kaebajad tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta haldusasja lahendamisel kohaldamata NETS § 2 lg 2 (s.o uudse ohtliku nakkushaiguse
2(23)
3-20-2585
määratlus) ja § 28 lg 8 (s.o säte, mis võimaldab uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks rakendada eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmeid).
14.2.Korraldustega kehtestatud maskikandmise kohustus ei ole sobiv, vajalik ega mõõdukas abinõu sellega taotletavate eesmärkide saavutamiseks. Kaebajate hinnangul on avalikes siseruumides (sh ühistranspordis) kehtiv üldine maskikandmise kohustus nii formaalselt kui sisuliselt õigusvastane. Tegemist on meetmega, mille parlamentaarses demokraatias peaks kehtestama seadusandja. NETS-i normid annavad vastustajale väga laiad ja sisuliselt piiramatud võimalused omatahtsi otsustada. NETS-iga kehtestatud kriteeriumid ei ole hoomatavad ja sisuliselt pole kehtestatud selgeid piiritletud kriteeriume, millistel juhtudel mida valitsus saab kehtestada. Selle tulemusena saab valitsus sisuliselt omatahtsi otsustada, millal ja mida kehtestada. Arvestades piirangu intensiivsust ja asjaolu, et sellega reguleeritakse väga laiaulatuslikult kõigi inimeste igapäevast elu, ei ole see kooskõlas põhiseaduse (PS) §-st 4 tuleneva võimude lahususe põhimõttega. Maskikandmise kohustus on üldkorraldus, mis on suunatud kõikidele Eesti elanikele. Juba ainuüksi seepärast on kaebajate arvates maskikandmise kohustus formaalselt õigusvastane. PS-iga ei ole kooskõlas see, et niivõrd laiaulatuslikus valdkonnas on sisuliselt üldkohustuslike käitumisjuhiste kehtestamise õigus üle antud täidesaatvale võimule.
14.3.Uudse ohtliku nakkushaiguse termini määratlus on NETS § 2 lg 2 p-des 1 ja 2 on liialt laialivalguv ning annab kogumis sama seaduse § 28 lg-tega 2 ja 6 valitsusele sisuliselt piiramatud tegutsemisvõimalused. Definitiivse õigusnormina sisaldavad NETS § 2 lg 2 p-d 1 ja 2 hulganisti üheselt määratlemata tähendusega või õiguse kohaldaja meelevalda jäävaid mõisteid. Selliste kriteeriumide kehtestamine volitusnormi alusena ei ole nõuetekohane, sest annab volitatavale üle sisuliselt piiramatu pädevuse otsustada, milline haigus vastab kehtestatule. Seadusandja pidanuks kehtestama sisulised, reaalsed ja praktilised piirangud definitiivsetele kriteeriumidele, milline nakkushaigus siiski ei ole uudne ohtlik nakkushaigus vältimaks olukorda, kus vastustajale on seaduse alusel antud pädevus mis tahes (uue) viiruse puhul väita, et tegemist on uudse ohtliku nakkushaigusega. Ka Riigikohus on osundanud, et seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise ega tohi nende sätestamist delegeerida täitevvõimule. Täitevvõim võib seadusega kehtestatud piiranguid üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada täiendavaid piiranguid (otsus asjas nr 3-4-1-10-02, p 24). Tervise kaitse ei ole demokraatlikus ühiskonnas ainus ja kõige tähtsam hüve. Demokraatliku riigikorralduse tagamise eesmärk on sellest olulisem, sest selle abil tagatakse põhiseaduslik kord riigis. Tervishoiu tagamise vajaduse nimel ei saa riik jätta tagamata võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet.
14.4.Vaidlustatud korraldused on ka sisuliselt õigusvastased. Nakatumise muutused ei ole sõltuvuses üldise maskikandmise kohustuse kehtestamisega. Tervete inimeste puhul on maski kandmine isikuid kahjustav. Kaebajate hinnangul tõendavad seda seisukohta Maailma Terviseorganisatsiooni 05.06.2020 juhis seoses maskide kandmisega (kaebuste lisa nr 42), Hispaania Kuningriigi teadlaste uurimus „Näomaskid üldiselt terve elanikkonna peas. Teaduslikud ja eetilised küsimused“ (kaebuste lisa 43) ja ajakirjas Cancer Discovery avaldatud artiklist kõnelevale uudisele (kaebuste lisa nr 47). Pikaajalisel maskikandmisel kogunevad maskidesse mikroobid, mis imbuvad lõpuks kopsudesse ja soodustavad kopsuvähi tekkimise võimalust. Maskikandmise kohustusega võib kaasneda oluline tervisekahju kuni potentsiaalse surmani välja. Maskikandmise kohustuse kahjulikkusest kõnelevad argumendid on väga kaalukad. Korralduste andmisel ei ole nendega vähimalgi määral arvestatud. Maskikandmise kohustust kehtestavate korralduste põhjendustes pole selgitatud, miks ja millistele teaduslikele argumentidele tuginedes on maskide kandmisest tulenev kasu suurem nende kohustuslikkusest tulenevast kahjust. Maskikandmisega kaasneb ebamugavustunne. Samuti võib kaasneda
3(23)
3-20-2585
peavalu ja hingamisraskused, näohaavandid. Lisaks põhjustab maskikandmine raskusi inimestega suhtlemisel.
14.5.Maskikandmist ei ole põhjendatud kehtestada kohustusena. Korralduste seletuskirjades on viidatud tõusvatele nakkusnäitajatele, kuid mitte sellele, miks hajutatus ei ole piisav meede ja miks on vajalik kohustuslikus korras kaitsemaski kanda. Korralduste andmisel pole kaalutud maskikandmisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid. Juba ainuüksi põhjendamispuuduste tõttu tuleks maskikandmise kohustus tühistada. Analoogsetel seisukohtadel on Weimari esimese astme kohus 08.04.2021 lahendis (kaebajate 17.12.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Inimeste haigestumisel ei ole seost maskikandmise kohustusega. Statistika erinevate USA osariikide ja muude geograafiliste piirkondade kohta näitab, et maskikandmise kohustuse kehtestamine ei ole nakatumisnäitajaid mõjutanud.
14.6.Covid-19 ei ole uudne haigus ja sellest tulenev väidetav risk on ülepaisutatud. Eestis ei ole üldine suremus 2020. a võrreldes eelmiste aastatega kasvanud. Rootsis on suremus viimase 150 aasta jooksul järjekindlalt vähenenud, erandiks ei ole ka nn 2020. a (nn koroona-aasta). Covid-19 ei ole kasvatanud suremust ka USA-s. Järelikult ei ole alust kohaldada Covid-19 suhtes eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise erakorralisi meetmeid (sh üldist maskikohustust). Covid-19 jaoks on olemas efektiivne ravi. Eesti haiglate ravivõimekust (voodikohtade arvu) võib alati suurendada välihaiglate kiire rajamisega. Asümptomaatilised koroonapositiivsed (ehk terved inimesed) ei levita haigust. Ajakirjas Respiratory Medicine avaldatud uurimuses (kaebuste lisa 31) märgitakse, et asümptomaatilised SARS-CoV-2 viiruse kandjad on nõrgad nakatajad. Korraldustes pole põhjendatud, mille poolest on SARS-CoV-2 selline viirus, et selle puhul – erinevalt gripist – maski kandmine aitab. Seejuures pole ka maskikandmise kohustust kehtestavates korraldustes arusaadavalt selgitatud, millistele viroloogiaalastele teadusanalüütilistele uuringutele tugineb eeldus, et maskikandmise kohustus vähendab viiruse levikut. Maskid lasevad viiruseosakesi läbi, sest viiruseosakeste mõõtmed on sedavõrd väikesed.
14.7.Weimari esimese astme kohtumääruses on rõhutatud, et PCR-test ei ole sobiv meede selgitamaks välja, kui palju on populatsioonis viiruse edasiandmise võimekusega inimesi. PCR test võib anda liialt palju valepositiivseid tulemusi ja seepärast peaks kellegi nakkusohtlikkuse kinnitamise või ümberlükkamise eeldusena esinema vastav meditsiinitöötaja põhjendatud hinnang. Seega ei ole põhjendatud kehtestada maskikandmise kohustust lähtuvalt sellest, et positiivsete PCR-testide arv on suur. PCR-testid on ebausaldusväärsed (vt kaebuste lisad 3336) ja tegelik koroonahaigete hulk on „reklaamitust“ kordades väiksem. Covid-19 levikule ülereageerimine kahjustab majandust, seega inimeste sissetulekuid ja mõjutab suremust teisel viisil. Häda- või eriolukorra kergekäeline kehtestamine võib viia totalitaarse ühiskonna tekkeni. Arvestades eeltoodut ei pea Covid-19 suhtes kohaldama eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise erakorralisi meetmeid (sh üleüldist maskikohustust).
14.8.Vastustaja viide nn Bangladeshi uuringule on põhjendamatu, sest tegemist on osaliselt tõlkimata jäetud dokumendiga. Bangladeshis on vabalt kättesaadav ivermektiin. Bangladeshi arstid on leidnud, et ivermektiin hoiab ära Covidi (vt 17.12.2021 menetlusdokumendi lisa 4). Ka vastustaja ei ole iseenesest välistanud, et ivermektiinil võib olla teatav mõju Covidi tõrjumisel. Isegi kui nõustuda seisukohaga, et see pole veel leidnud piisavat teaduslikku kinnitust, siis samamoodi pole leidnud teaduslikku kinnitust, et see endaga Covidisse haigestumise vähenemist kaasa ei too. Bangladeshi uuringut ei viidud seejuures läbi laboratoorsetes (isoleeritud) tingimustes, mistõttu ei ole võimalik põhjus-tagajärg seoses välja tuua, kas Covidi sümptomaatika vähenes 12% üksnes maskikandmise mõjul või võisid seda protsenti mõjutada hoopis ivermektiini laialdane kasutamine Bangladeshis, kätepesu, distantsi hoidmine, kodus püsimise korraldus või miski muu. Sisuliselt samastab kõnealune uurimus 4(23)
3-20-2585
ajalise järgnevuse põhjusliku seosega. Seega ei ole tegelikult leidnud kinnitust, et maskikandmine vähendab nakatumist, ja vastustaja vastupidised väited on paljasõnalised.
14.9.Maskikandmise kohustus ei ole õiguspärane ka põhjusel, et see on kehtestatud üldkohustusliku käitumisjuhisena. Maskikandmise otsus peab kujunema igaühel vabalt ja riigil pole pädevust sekkuda niivõrd isiklikku privaatsfääri. Kohustuslikud meetmed peavad olema tõenduspõhised ja hädavajalikud, et rahvatervise kavandatud eesmärke saavutada. Elanikkonna üleüldise näomaskide kandmisega see nii ei ole. Kohustuslikud meetmed peavad olema läbi kaalutud ja nad tuleb käiku lasta viimase abinõuna, kui ükski muud mittekohustuslik meede ei toimi. Sellist analüüsi ei ole läbi viidud. Kui maskikandmise kasulikkus oleks tõepoolest teaduslikult põhistatud ja tõendatud, siis ausa ja selge kommunikatsiooni korral kannaksid inimesed maske ka ilma maskikandmise kohustuseta.
14.10.NETS § 2 lg 2 p 1 defineerib uudset ohtlikku nakkushaigust kui eriti ohtlikku nakkushaiguste tunnustega avatud nimekirja ja p 2 kohaselt peab uudsel ohtlikul nakkushaigusel puuduma või olema kättesaamatu efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust. Selline definitsioon on liialt laialivalguv ja jätab õiguse kohaldajale sisuliselt piiramatud tegutsemisvõimalused. Ka tavaline gripp levib kiiresti ja ulatuslikult (NETS § 2 lg 1 p 3 mõistes) ja selle kulg võib olla ka raske või eluohtlik, sellele vaatamata ei ole seda liigitatud eriti ohtlikuks nakkushaiguseks ega ka uudseks ohtlikuks nakkushaiguseks. NETS § 2 lg 2 ja § 28 lg 8 on põhiseadusvastased eelkõige seetõttu, et võimaldavad piirata ebaproportsionaalselt paljusid inimõigusi, st rohkem, kui on lubatud PS § 20 lg 2 p-s 5, §-s 34 ja §-s 47, tehes seda pealegi ilma demokraatlikku parlamentaarset protsessi läbimata.
14.11.Hiinast imporditud maskid ei ole Euroopas sertifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05.04.2017 määrusele nr 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ, ja neid ei saa käsitleda meditsiiniseadmena. Isegi kui näomaskid oleksid varustatud CEvastavusmärgisega, siis nendest ei ole ikkagi abi viiruste vastu: Euroopa standard EN 14683:2019, mis on vastavusmärgise saamise eelduseks, käsitleb üksnes maskide bakteriaalse filtratsiooni efektiivsust, jättes täielikult kõrvale vastupanuvõime viirustele ja seentele.
14.12.Maskid on kasutud. Seda kinnitab teiste seas ka nt keemik Roger W. Koops (kaebuste lisa 41). Maailma Terviseorganisatsioon on leidnud, et praegu ei ole ühtegi otsest tõendit selle kohta, et maskikandmine tervete inimeste poolt hingamisteede haiguste (k.a Covid-19) vältimiseks annaks tulemust (kaebuste lisa 42). Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus on tuvastanud, et puudub vähimgi tõend selle kohta, et terve inimese poolt kantud näomask aitab ära hoida (Covid-19) haigust (vt kaebuste lisa 44). Euroopa Liidus ei ole olnud kombeks, et terved inimesed avalikus kohas maski kannavad. 2020. a. kevadel Taanis tehtud uuringus leiti, et maskikandjatest nakatus Covidisse 1,8% ja kontrollgrupis 2,1%. Seega näib, et kui maskidel ongi haiguse kogukonnasisest levikut pärssiv mõju, siis on see mõju vähene (vt kaebuste lisa 57). Veebis asuv Meditsiini Rahvuslik Raamatukogu1 sisaldab umbes 32 miljonit artiklit veebist, ajakirjadest ja raamatutest. Kui selles andmebaasis teha otsingud uuringutele 19216002, 20092668, 22188875, 15340662, 32406064, 32285928 ja 25903751, siis võib nendest leida palju teaduspõhist infot, miks maskid viiruste vastu ei aita. Seal, kus maskikohustus on kehtestatud, nad aidanud ei ole (vt kaebuste lisa 46). Koondgraafikult on näha, et vaatamata maskikohustuse kehtestamisele eri riikides on nakatumiskõver peatselt ikkagi üles läinud. Vaatamata maskikandmise kohustusele on siiski nakatumisnäitajad tõusnud (vt 22.09.2021 kaebuse p-s 70 esitatud graafikud).
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/.
5(23)
3-20-2585
14.13.Maailma Terviseorganisatsiooni 05.06.2020 dokumendis „Nõuanded COVID-19 kontekstis maskide kasutamiseks“ (vt kaebuste lisa 42) on esitatud maskide kasutamise tõenäolised puudused tervete inimeste poolt avalikes kohtades: 1) võimalik suurem viirusega kokkupuutumise oht seoses näomaski katsumise ja seejärel saastunud kätega silmade puudutamisega; 2) võimalik kokkupuude viirusega, kui märjaks saanud või määrdunud mittemeditsiinilist maski ei vahetata. See võib luua soodsad tingimused mikroorganismide paljunemiseks; 3) kasutatava maski liigist sõltuvalt võimalikud peavalud ja/või hingamisraskused; 4) võimalik näonahavigastuste või nahaärritusest tingitud dermatiidi teke või akne halvenemine sagedase pikaajalise kasutamise korral; 5) raskused enese selgelt väljendamisel; 6) ebamugavus; 7) ekslik turvatunne, millega võib kaasneda muude äärmiselt tähtsate ennetusmeetmeete, näiteks suhtlusdistantsi hoidmise ja kätehügieeni meetmete vähesem rakendamine; 8) maskikandmise nõude vähene täitmine, eriti laste puhul; 9) jäätmekäitlusega seotud probleemid. Maskide mittenõuetekohane äraviskamine toob kaasa avalike kohtade risustamise, tänavakoristajate nakatumise ohu ning ohustab keskkonda; 10) raskused kurtidega suhtlemisel, kes peavad saama vestluspartneri huuli jälgida; 11) maski kandmisega kaasnevad probleemid või raskused maski kandmisel, eriti lastele, arengupuuetega inimestele, vaimse tervise probleemidega inimestele, kognitiivsete häiretega eakatele, astma või kroonilise hingamisteede haiguse või hingamisraskustega inimestele, näotrauma saanud või hiljuti näo-lõualuu operatsiooni läbinud inimestele ning kuumas ja niiskes keskkonnas elavatele inimestele.
14.14.Hispaania teadlased on oma uurimuses „Näomaskid üldiselt terve elanikkonna peas. Teaduslikud ja eetilised küsimused“ (kaebuste lisa 43) märkinud, et näomaski kandmise kohustus, eriti olukordades, kus nakkuse edasiandmise risk on väike (vabas õhus, kus rahvast ei ole kuigi palju), tekitab mitmeid küsimusi ja ei pruugi olla põhjendatud. Hiljutine uuring (kaebuste lisa 47) kinnitab, et pikaajalisel maskikandmisel kogunevad maskidesse mikroobid, mis lõpuks imbuvad kopsudesse ja soodustavad kaugelearenevat kopsuvähki. 11.02.2021 on portaalis AIER (kaebuste lisa 58) tehtud suur ülevaade maskide kahjulikkusest. Kasutatud (ja tänavatel vedelevad) maskid viivad lõpuks ökoloogilise katastroofini. Uuring (kaebuste lisa 54) näitab, et maailmas visatakse igas minutis tänavale/loodusesse/merre kokku 3 miljonit kasutatud näomaski. Kaebajad soovivad tugineda Eesti Keskkonnauuringute Keskuse maskidega seonduvale uuringule (vt 17.12.2021 menetlusdokumendi lisa 2). Keskkonnauuringute Keskuse laborisse testimiseks saadeti kaitsemaskid, et uurida nende ohutusega seonduvaid parameetreid. Testimiseks kasutati Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koolidele saadetud kaitsemaske. Osakeste eraldumise testi tulemuseks saadi kolme maski mõõtmisel keskmiselt 20,97 osakest kuupsentimeetris õhus, suurusvahemikus 10,9–429,4 nm. Arvestades kuivõrd õhuke on mask, testimispiirkonna ulatust ja läbipuhutava õhu kiirust, on saadus tulemus väga kõrge. Testimisel mõõdeti viie maski viit erinevat piirkonda ja tulemused on üsna sarnased, keskmistatult 55,65 ΔP/cm2. See suurus ületab standardites nõutud piirmäära I ja II tüübi kirurgilistele maskidele, mis peab olema vähem kui 40 ΔP/cm 2. Katsematerjalist võetud proove kasvatati erinevail selektiivsöötmeil. Selgus, et maskid sisaldavad keskmiselt 39,4 bakterit ja 12,6 pärmi/mikroseent tooteühiku kohta.
15.Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:
15.1.Vastustaja palus jätta kaebused läbi vaatamata või rahuldamata.
15.2.Sobival viisil ja vajalikus ulatuses maski kandmist koroonaviiruse leviku tõkestamise lisameetmena toetasid maskikandmise kohustuse kehtestamisele eelnenud kuudel tehtud teadusuuringud, mille peamised järeldused koos viidetega on aluseks ka Haiguste Ennetamise
6(23)
3-20-2585
ja Tõrje Euroopa Keskuse juhendmaterjalis2. Uuringute tegijad on järeldanud, et nina ja suu katmine maskiga koos distantsi hoidmisega vähendab nakatumisvõimalust. Samuti on teadlased esile tõstnud ruumide ventileerimise olulisust, mille üheks põhjuseks on see, et koroonaviirus võib levida ka juba hingamise käigus inimese hingamisteedest väljuvate aerosoolsete osakeste abil ja kinnises ruumis on viiruse leviku tõenäosus suurem. Maski kandmine, ruumi täituvuse vähendamine, distantsi hoidmine ja kinnise ruumi hea ventilatsioon tagavad, et väiksem osa viiruseosakestest jõuab ruumis viibiva inimese hingamisteedesse ja inimene nakatub. Seega on oluline kasutada ühel ajal erinevaid meetmeid, et takistada viiruse levikut.
15.3.Rahvusvahelise teaduskirjanduse3, Eesti teadlaste ning Terviseameti andmetele tuginedes on ka palju neid, kes ei tea, et nad on viiruse kandjad (nö asümptomaatilised või minimaalsete sümptomitega nakatunud), seetõttu on mask vajalik ja asjakohane meede nakkuse leviku pidurdamiseks üldiselt. Seda lisaks ka seetõttu, et viiruse kandja võib olla nakkusohtlik 1−2 päeva enne sümptomite teket. Kui inimesel ei ole veel sümptomid avaldunud või põeb ta haigust sümptomiteta, siis levitab ta viirust edasi enese teadmata, mh lihtsalt rääkides. Rääkides või lauldes võivad õhuvooluga kanduda suust süljepiisad, mis suurendab viiruse levikut rohkem, kui lihtsalt hingamine. Maski kandmisel väheneb risk nakkuse levikuks nii juhtudel, kus haigestunud isik kannab maski, aga ka juhtudel, kus terve inimene kannab maski, sest väheneb võimalik sisse hingatav viiruse kogus.
15.4.Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu 347 SE seletuskirjas4 on märgitud, et tänaseks enam kui 100 riigis kehtestanud maskikandmise nõue on näidanud, et riikides, kus ei ole riiklikku suunist või ühiskondlikku maskikandmise suunist, on oluliselt kõrgem nakkuse levik kui riikides, kus kehtivad avaliku maskikandmise normid5. Matemaatilised mudelid näitavad, et maskikandmisega (sõltuvalt maskikandmise ulatusest) on võimalik viiruse leviku tase viia alla kuni viiruse elimineerimiseni välja6, seda eeldusel, et maskikandmise soostumus on kõrge7. Viimased uuringud näitavad ka, et maskikandmine võib vähendada haiguse tõsisemat kulgu8. Tavaline rääkimine toodab tuhandeid süljeosiseid
C. T. Leffler et al., Association of country-wide coronavirus mortality with demographics, testing, lockdowns, and public wearing of masks (2020).; C. Kenyon, Widespread use of face masks in public may slow the spread of SARS CoV-2: An ecological study (2020).
W. He, G. Y. Yi, Y. Zhu, Estimation of the basic reproduction number, average incubation time, asymptomatic infection rate, and case fatality rate for COVID-19: Meta-analysis and sensitivity analysis. (2020).; R. O. Stutt, R. Retkute, M. Bradley, C. A. Gilligan, J. Colvin, A modeling framework to assess the likely effectiveness of facemasks in combination with ‘lockdown’in managing the COVID-19 pandemic. (2020).; D. Kai, G. P. Goldstein, A. Morgunov, V. Nangalia, A. Rotkirch, Universal masking is urgent in the COVID-19 pandemic: SEIR and agent based models, empirical validation, policy recommendations. (2020).; L. Tian et al., Calibrated intervention and containment of the COVID-19 pandemic. (2020).; N. Ferguson et al., “Impact of non-pharmaceutical interventions (NPIs) to reduce
COVID19
mortality and healthcare demand” (2020).; Howard et al.https://doi.org/10.1073/pnas.2014564118 An evidence review of face masks against COVID-19; C. N. Ngonghala et al., Mathematical assessment of the impact of non-pharmaceutical interventions on curtailing the 2019 novel coronavirus. (2020).; J. Yan, S. Guha, P. Hariharan, M. Myers, Modeling the effectiveness of respiratory protective devices in reducing influenza outbreak. (2019).; D. N. Fisman, A. L. Greer, A. R. Tuite, Brief research report: Bidirectional impact of imperfect mask use on reproduction number of COVID-19: A next generation matrix approach. (2020); Gandhi M. et al Masks do more than protect others during COVID-19: reducing the inoculum of SARS-CoV-2 to protect the wearer. 2020; Gandhi M, Rutherford G.W. Facial masking for covid-19 - potential for “variolation” as we await a vaccine. 2020.
L. Tian et al., Calibrated intervention and containment of the COVID-19 pandemic. (2020).
Gandhi M. et al Masks do more than protect others during COVID-19: reducing the inoculum of SARS-CoV-2 to protect the wearer. 2020; Gandhi M, Rutherford G.W. Facial masking for covid-19 - potential for “variolation”
7(23)
3-20-2585
(aerosoolseid ja piiskasid), mis võivad sisaldada hingamisteede patogeene, sh SARS-CoV-2, ning võivad püsida õhus kuni 10 minutit või enam9, millest piisab, et inimest nakatada10. Meditsiinilised, aga ka mittemeditsiinilised maskid peatavad enamuse väljutatavast nakkusest just ajal, millal inimesed on kõige nakkavamad – eelsümptomaatilisel ja vahetult peale kergete sümptomite tekkimist, seetõttu on maski kandmine õigustatud nii sümptomaatilistel kui ka asümptomaatilistel nakkuse kandjatel. Kuna kõnelemisel tekkinud osakesed kahanevad oluliselt kohe peale väljutamist, siis on oluline, et maski kannavad just viirusega nakatunud isikud, kelle mask püüab kinni olulise osa viiruse osakesi, mis sadenevad maski sisepinnale. Nakatunud inimeste stigmatiseerimise vältimiseks peab aga maskikandmine olema universaalne kord.
15.5.NETS § 2 lg 2 ja § 28 lg 8 ei ole PS-iga vastuolus. Vastustaja on piirangute kehtestamist põhjalikult kaalunud ning kehtestanud inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sh riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud. NETS § 2 lg 2 sätestab uudse ohtliku nakkushaiguse mõiste ja NETS § 28 lg 8 võimaldab uudse ohtliku nakkushaiguse tõkestamiseks kehtestada samu piiranguid, mida on lubatud kehtestada eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Nimetatud muudatused, mis mh täpsustasid Terviseameti ja vastustaja pädevust ja volitusi nakkushaiguse epidemioloogilise leviku tõkestamisel, võeti Riigikogus seadusena vastu 13.05.2020. Meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE seletuskirjas11 on märgitud, et uudse ohtliku nakkushaiguse mõiste on vajalik selleks, et uudse ohtliku nakkushaiguse puhul oleks selge, milliseid nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmeid võib selle puhul kohaldada. Sellise nakkushaiguse leviku tõkestamiseks nõuete, meetmete ja piirangute kohaldamise põhjendatuse tingib see, et uudse ohtliku nakkushaiguse korral muutub teave pidevalt. Kui see on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik, peab olema võimalik kasutada ka rangemaid meetmeid, et uudse nakkuse levikut tõkestada. Vaidlustatud piirangu kehtestamisel on arvestatud asjaolu, et Covid-19 haigus vastab NETS § 2 lg 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna see on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult, mille kulg on riskirühmadele raske või eluohtlik, viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Vastavad põhjendused sisalduvad vaidlustatud korraldustest ja vastavates seletuskirjades. Riik peab tegema kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sh võib selle eesmärgi saavutamiseks piirata sobival viisil isikute kokkupuutumise võimalusi. Kriitiliste juhtumite arv võib osutuda ohuks tervele tervishoiusüsteemile ja seda väga lühikese aja jooksul. Covid-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.
15.6.NETS § 28 lg-te 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lg-t 8 võib vastustaja kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju as we await a vaccine. 2020; Gandhi M., Beyrer C., Goosby E. Masks do more than protect others during COVID19: reducing the inoculum of SARS-CoV-2 to protect the wearer. 2020.
S. Asadi et al., Aerosol emission and superemission during human speech increase with voice loudness. (2019).; V. Stadnytskyi, C. E. Bax, A. Bax, P. Anfinrud, The airborne lifetime of small speech droplets and their potential importance in SARS-CoV-2 transmission (2020).
V. Vuorinen et al., Modeling aerosol transport and virus exposure with numerical simulations in relation to SARS-CoV-2 transmission by inhalation indoors (2020).
ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega; vastustaja on Terviseametilt saanud teabe ja soovituse maskikohustuse kohta epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel; abinõu (kohustus või piirang) on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue; abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud; see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.
15.7.Maskikandmise kohustus ja muud piirangud kehtestati, sest Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levik oli Eestis kiiresti tõusnud. Piirangu kehtestamise lähtekohaks oli Terviseameti hinnang, mille kohaselt on koroonaviiruse põhjustatav Covid-19 haigus nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega, kellel on iseloomulikud sümptomid. Peale üksikisikute haigestumise oli viiruse levik tuntavalt mõjutanud üldist tervishoiusüsteemi toimetulekut alates kriitiliselt väikseks muutunud Covid-19 haiguse jaoks mõeldud haiglakohtade arvust lõpetades plaanilise ravi kättesaadavusega. Viiruse laialdasel levikul oli tuntav negatiivne mõju kogu ühiskonnale (tööturg, ettevõtlus, haridus, vaba eneseteostus jm). Seetõttu oli vältimatult vajalik, et vastustaja rakendaks koroonaviiruse tõkestamiseks uusi meetmeid. Neid pidasid vajalikuks ka vastustajat nõustav Teadusnõukoda ja Terviseamet. Rakendatavate meetmete asjakohasust hinnatakse iga 2 nädala järel nende kehtestamisest alates. Piirangute kehtestamisel arvestati, et neid rakendades oleks inimestel võimalik suurel määral jätkata oma tavapärase eluga. Seega kehtestati meetmed ja piirangud kooskõlas NETS-is sätestatud regulatsiooniga nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise, inimeste elu ja tervise kaitsmise eesmärgil ning arvestades proportsionaalsuse põhimõtet.
15.8.Vastustaja kehtestas korralduse nr 282 p-s 82 maski kandmise kohustuse koos üksikjuhu õiglust tagava erandiga (kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik), lähtudes teadmisest, et nii korralduse andmise aluseks olev asjassepuutuv norm (NETS § 28) kui ka korraldus ise oleksid formaalselt ja materiaalselt õiguspärased.
15.9.Maskikandmise kohustust või muud viiruse tõkestamiseks vajalikku abinõu, mida NETS-is otsesõnu nimetatud ei ole, võib vastustaja erandlikult kehtestada NETS § 28 lg-te 6, 5 ja 2 üldvolitusnormi alusel ning arvestades lg-t 8. NETS-is sisalduva üldvolitusnormi alusel on Terviseametil ja vastustajal võimalus lahendada probleeme olukordades, kus konkreetse kohustuse või piirangu sätestamine seaduses ei olnud seaduse vastuvõtmise ajal tuleviku määramatuse tõttu võimalik. Elus ei ole võimalik kõike ette näha, mistõttu ei ole ka võimalik tagada olukorda, kus kõik normid sisaldavad detailseid koosseise ja õigusjärelmeid (PS-i kommentaarid). Kuna riik on kriisi ajal pandud keerulisse olukorda, millel võivad olla ettenägematud tagajärjed, on õigustatud üldklausli erandlik kasutamine põhiõiguste piiramiseks sellises olukorras.
15.10.Vastustaja on lisapiirangute kehtestamist, sh maski kandmise kohustuse panemist põhjalikult kaalunud ja rakendanud enne kohustuse kehtestamist isikuid vähemkoormavaid meetmeid. Vastustaja kutsus enne piirangu kehtestamist avalikkust üles maske vabatahtlikult kandma. Vastustaja otsustas 29.09.2020 üleriigilises kommunikatsioonis avalikkusele põhisõnumitena teada anda, et olukord muutub Covid-19 haiguse tõttu keerulisemaks, rahvarohketes siseruumides ja ühissõidukites tasub kanda maski ning kui on nakatumise kahtlus, tuleb püsida kodus ja helistada oma perearstile, kes saab saata testima. Koroonaviiruse leviku kiire kasvu tõttu oktoobris ja novembris otsustas vastustaja 12.11.2020 üleriigilises kommunikatsioonis avalikkusele teada anda, et ühissõidukis, kaubandusettevõtte teenindussaalis ja üldkasutatavas ruumis ning konverentsil, kontserdil, teatris ja kinos on soovitav kanda maski. Samuti otsustati, et vedajatel tuleb korraldada teavitus maskikandmise 9(23)
3-20-2585
kohta ühissõidukis, soovituslik üleskutse „Hea sõitja, pane mask ette“. Terviseametiga koostöös algatati laiaulatuslik kampaania massiteabevahendites ja avalikus ruumis üleskutsega kanda maski.
15.11.Vastustaja leidis piirangute kehtestamisel, et ilma lisapiiranguteta on ohus ka riigi tervishoiusüsteemi toimepidevus, sh on hädaolukorra tõttu tekkinud vajadus vähendada tavapärase ambulatoorse arstiabi osutamist. Ohus on ka muude valdkondade normaalne toimetulek ja avalike teenuste kättesaadavus, nt hariduse kättesaadavus ja õppimine (õpetajate ja õpilaste haigestumine), turvalisus (politseiametnike jt ametnike haigestumine), ühistransport, teenindussektor jm. Piirangute eesmärk on hoida Eesti elu võimalikult avatuna. Rakendatavate meetmete asjakohasust hinnatakse iga 2 nädala järel nende kehtestamisest alates.
15.12.Vastustaja mõistab, et vaidlusalused piirangud ja meetmed on oma olemuselt isikute õigusi riivavad ja nende talumine võib olla mõnevõrra ebamugav, kuid arvestades meetme eesmärki, tuleb ühiskonnal tervikuna piirangutest tekkivaid ebamugavusi taluda. Üldjuhul ei piira avalikus siseruumis maski kandmise või suu ja nina kinni katmise kohustus inimese õigusi ja vabadusi ülemäära palju, kuna valdavalt on see lühiajalise mõjuga (nt poes viibimise aeg).
15.13.NETS § 28 lg 2 p 5 alusel saab kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid igasuguse nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks, mitte ainult eriti ohtliku või uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Samas käesoleval hetkel on tegemist olukorraga, mis on tingitud just uudse ohtliku nakkushaiguse epideemiaga ja lisaks isikukaitsevahendite (maskide, visiiride jt) kandmise kohustamisele on kehtestatud ka muid meetmeid samaaegselt ja kompleksselt (distantsi hoidmine, desinfitseerimine, vaktsineerimine, piirangud).
15.14.Samas vastab Covid-19 haigus NETS § 2 lg 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele. Covid-19 haiguse vastast efektiivset ravi veel ei ole. Euroopa Ravimiamet on Covid-19 raviks andnud tingimusliku müügiloa ravimile Veklury (toimeaine remdesiviir). Rohkem ühelegi Covid-19 raviks mõeldud ravimile hetkel Euroopa Ravimiamet müügiluba andnud pole. WHO ei soovita kasutada Covid-19 haiguse raviks remdesiviiri. Kaebajad on välja toonud, et Covid-19 raviks saab kasutada ka ivermektiini ja hüdroksüklorokviini. Vastustaja selle väitega ei nõustu. Ivermektiini toimet Covid-19 haigusele on uuritud mitmetes uuringutes. Suur osa neist uuringutest on puuduliku ülesehituse ja väikese valimiga, st nendest uuringutest saadud andmed ei ole nii usaldusväärsed, et nende alusel ravisoovitusi anda. WHO ei soovita kasutada ivermektiini Covid-19 patsientide raviks (välja arvatud kliinilise uuringu raames). WHO ei soovita ka hüdroksüklorokviini ei Covid-19 haiguse ennetamiseks ega raviks.
15.15.Ka uuemad teadusartiklid viitavad maskide tõhususele viiruse leviku tõkestamisel. Üks olulisemaid uusi teadusuuringuid on „The Impact of Community Masking on COVID-19: A Cluster-Randomized Trial in Bangladesh“ (vastustaja 27.10.2021 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2). Tegemist on ülisuure uuringuga, mis näitab üheselt, et maskide kandmine kogukonnas, kus neid kasutas 42% inimesi, võrrelduna grupiga, kus neid kasutas 13% inimesi, vähendas: 1) viiruse levikut 11%. Sellest saab ka järeldada, et kui veelgi suurem osakaal inimesi maski kannaks, väheneks ka viiruse levik veelgi enam; 2) viiruse levik 60+ vanusegrupis vähenes oluliselt rohkem, ligi 35%; 3) efekt saavutati kirurgiliste maskidega, riidest maskid andsid minimaalse efekti. Samas vähenesid mõlemat tüüpi maski kandjate grupis Covid-19 sümptomid, kuid ka siinkohal oli efekt kirurgiliste maskide kandjate gruppides suurem; 4) mitte mingeid negatiivseid kõrvalnähte ei täheldatud. Selle uuringu andmete ümberlükkamiseks oleks vaja vähemalt võrdväärset ehk siis 350 000 osalejaga katset. Nimetatud uuring, kus maske kandis ligikaudu 100 000 inimest, ei näidanud mingit negatiivset efekti. Seega on ka ohutus tervisele tõestatud.
10(23)
3-20-2585
15.16.Lisaks on mitmeid artikleid, mis oma olemuselt on kas süstemaatilised kirjanduse ülevaated või metaanalüüsid. Neis on integreeritud omavahel seotud artiklite tulemused ja seega on need oluliselt usaldusväärsemad ja täpsemad kui üksikuuringu tulemused. Artikli „Facemask use in community settings to prevent respiratory infection transmission: A rapid review and meta-analysis“ (vastustaja 27.10.2021 menetlusdokumendi lisad 3 ja 4) järeldustes märgitakse, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et meditsiinilised näomaskid on kogukonnas tõhusad, et vältida hingamisteede viirusnakkuste levikut. Meditsiinilise näomaski kasutamine kogukonnas on tungivalt soovitatav, eriti kui kogukondlik nakatumine on laialt levinud ja kui füüsiline distantseerumine ei ole võimalik (nt ühistransport, toidupoed jne). Näomaski kasutamist ei tohi siiski pidada füüsilise distantseerumise, kätehügieeni ja muude oluliste rahvatervise ennetusmeetmete asendajaks. Näomaski kasutamine peaks olema mistahes hingamisteede infektsioonide leviku peatamise ennetuspaketi lahutamatu osa. Artikli „Masks and Face Coverings for the Lay Public. A Narrative Update“ (vastustaja 27.10.2021 menetlusdokumendi lisad 5 ja 6) järeldustes märgitakse, et tõendid selle kohta, et viirus võib levida õhus (ja seetõttu on võimalik seda sisse hingata) ja et maskikandmise poliitika, kui seda tõhusalt rakendatakse, päästab elusid, on nüüd tugevad. Puuduvad tõendid maskide ja näokatete kandmisega seotud võimalikust kahjust, kuigi ebamugavustunne, suhtlemisraskused ja keskkonnamõjud ei ole tähtsusetud. Kuni pandeemiaoht ei ole veel selja taga, soovitatakse avalikkusel kanda maske või näokatteid olukordades ja tingimustes, kus nakkusoht on suur – eriti seal, kus ventilatsioon on halb, kui koguneb suur hulk inimesi, kui tehakse häält (eriti laulmine või karjumine) ja kui kontakt pikeneb. Artiklis „Protection From COVID-19. The Efficacy of Face Masks“ (vastustaja 27.10.2021 menetlusdokumendi lisad 7 ja 8) märgitakse, et nüüdseks on mitmeid epidemioloogilisi ja praktilisi viiteid näokatete kaitsvast mõjust Covid-19 pandeemia ajal. Kui Jenas algatati 06.04.2020 ülelinnaline maskikandmise kohustus, siis mõned päevad hiljem oli uute Covid-19 nakatumisjuhtude arv langenud peaaegu nullilähedale. 20 päeva hiljem maskikandmise kohustuse rakendamisest oli uute juhtude arv 75% madalam kui sarnaste piirkondade, aga ilma maskikandmise kohustuseta, kaalutud keskmine. Teistes Saksamaa piirkondades on samuti maskikandmise kohustus viinud nakatumisjuhtude vähenemisele 15%−75% sõltuvalt piirkonnast. Samuti on artiklis märgitud, et matemaatilised mudelid kinnitavad, et maskide kandmine – eriti koos teiste mittemeditsiiniliste meetmetega (nt ohutu sotsiaalse distantsi järgimine) – aeglustab oluliselt SARS-CoV-2 levikut ja vähendab nakatumise riski. USA New Yorgi osariigi puhul näitasid mudeli arvutused, et 80% maski kohustusest kinnipidamine hoiaks ära 17–45% Covid-19 surmajuhtumitest – isegi kui kantavate maskide filtreeriv efektiivsus oleks vaid 50%. Kui nakatumismäär on madalam – nagu esialgu Washingtoni osariigis täheldati –, vähendaks isegi ainult 20% filtreeriva efektiivsusega maskid Covid-19 suremust 24–65%, kui 80% kodanikest kannaks selliseid maske avalikes kohtades. Nende uuringute põhjal oli maski kandmise abil nakkusjuhtude arvu vähendamine seotud surmajuhtumite arvu vähenemisega. Maskide kandmise mõju oli kõige suurem, kui seda alustati haiguspuhangu alguses, kui nakatumismäär on veel madal.
KOHTU PÕHJENDUSED
Taotluse lahendamine
16.Vastustaja on palunud jätta kaebajate kaebused HKMS § 151 alusel läbi vaatamata, kuna esinevad HKMS § 121 lg 2 p-des 2 ja 21 nimetatud asjaolud. Vastustaja leidis, et kaebuste rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuste eesmärki, lisaks on kaebajate õiguste riive väheintensiivne.
11(23)
3-20-2585
17.Ebaõige on väide, justkui poleks kaebuste rahuldamisega võimalik saavutada kaebuste eesmärki. Arvestades kaebustes ja nende täiendustes märgitut, on kaebajate eesmärgiks vabaneda maskikandmise nõudest. Sellise eesmärgi saavutamiseks on maskikandmise kohustust sätestava vastustaja korralduse osalise tühistamise nõue asjakohane ja eesmärgipärane. Kui kohus tühistaks vastavas osas korralduse, oleks ka kaebajate eesmärk saavutatud.
18.Kohtu hinnangul ei ole täidetud ka HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud tingimus. Nimetatud sätte kohaldamiseks peavad esinema kaks tingimust kumulatiivselt, st kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt peab kaebuse rahuldamine olema ebatõenäoline. Kohus leiab, et kaebust sisuliselt läbi vaatamata ei ole võimalik väita, et praegusel juhul oleks kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Samuti ei ole asjaolud sellised, mis annaks alust pidada kaebuste rahuldamist ebatõenäoliseks.
19.Lisaks rõhutab kohus, et HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud tagastamise alused on valikulised, st et kohus võib, aga ei pea nendele alustele tuginedes kaebust tagastama (või jätma seda menetlusstaadiumist tulenevalt läbi vaatamata). Arvestades eeltoodut jätab kohus vastustaja taotluse rahuldamata. Kaebuste lahendamine
20.Kaebajad nõuavad korralduse nr 282 p 82, p 9 ap 2, p 91 ap 11, p 10 ap 11, p 11 ap 4, p 13 ap 4, p 15 ap 4, p 16 ap 3, p 18 ap 4, p 19 ap 4 ja p 20 ap 11 õigusvastasuse tuvastamist ning korralduse nr 305 p 8 tühistamist. Korraldus nr 282 sätestas 23.12.2020 kaebuste esitamise ajal järgmist: − p 82: Avalikes siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina (edaspidi mask). Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. − p 9 ap 2: Kliendid võivad siseruumis asuvas kaupluse müügisaalis, teenuse osutaja teenindussaalis ning kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis viibida ja liikuda, kui on täidetud järgmised tingimused: 2) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. − p 91 ap 11: Kliendid võivad toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis viibida ja liikuda, kui on täidetud järgmised tingimused: 11) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. − p 10 ap 11: Kliendid võivad meelelahutusteenuse osutamise kohas viibida ja liikuda, kui on täidetud järgmised tingimused: 11) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. − p 11 ap 4: Isikud võivad viibida siseruumides toimuvatel avalikel koosolekutel, avalikel üritustel, sealhulgas konverentsidel, teatrietendustel, kontsertidel ja kinoseanssidel, avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel, kus on isikutele 12(23)
3-20-2585
ettenähtud alal tagatud statsionaarne istekoht, tingimusel, et: 4) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. − p 13 ap 4: Avalikud koosolekud on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 4) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. − p 15 ap 4: Avalikud üritused on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 4) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. − p 16 ap 3: Avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 3) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. − p 18 ap 4: Sisetingimustes on lubatud sportimine ja treenimine ning spordi- ja liikumisürituste läbiviimine ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 4) pealtvaatajad kannavad siseruumides maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. − p 19 ap 4: Spordivõistlused on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 4) pealtvaatajad kannavad siseruumides maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. − p 20 ap 11: Muuseumide ja näituseasutuste külastamine on lubatud ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 11) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Korralduse nr 305 p 8 sätestas 22.09.2021 kaebuse esitamise ajal järgmist: Avalikes siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina. Piirangut ei kohaldata alla 12-aastastele isikutele või juhul, kui kaitsemaski kandmine või suu ja nina katmine ei ole tervislikel põhjustel või muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik. Samuti ei kohaldata piirangut, kui on tagatud punktis 10 ette nähtud juhul III osas sätestatud nõuete täitmine (edaspidi III osas sätestatud nõuded) või punkti 14 alapunkti 4 tingimuste täitmine.
21.Kohus leiab, et kaebused tuleb alltoodud põhjendustel jätta tervikuna rahuldamata.
22.Kaebustest ning nende täiendustest ja täpsustustest nähtuvalt on kaebajate eesmärgiks saavutada olukord, kus nad ei peaks avalikes siseruumides maski kandma. Kaebuste eesmärki arvestades seisneb peamine vaidlusküsimus selles, kas avalikes siseruumides kehtiv maskikandmise kohustus on õiguspärane.
23.Kohus leiab, et nii korraldus nr 282 kui ka korraldus nr 305 on üldkorraldused (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2). Seega on tegemist haldusaktidega ja neile kohaldub 13(23)
3-20-2585
HMS § 54. Viidatud paragrahvi kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
24.Kaebajad on seisukohal, et üldine maskikandmise kohustus rikub ulatuslikult nende õigusi ja täitevvõimul puudus õigus üldist maskikandmise kohustust kehtestada. Seetõttu pidid kaebajad kandma avalikes siseruumides maski vastu enda tahtmist. Kaebajate väitel on hulganisti teadusallikaid, millest nähtuvalt on maskikandmine tervisele kahjulik. Kaebustest ning nende täpsustustest ja täiendustest saab järeldada, et kaebajate hinnangul on rikutud nende õigust vabale eneseteostusele (PS § 19). Nimetatut arvestades tuleb vaidlustatud üldkorralduste õiguspärasuse hindamisel hinnata ennekõike nende põhiseaduspärasust.
25.Õigust vabale eneseteostusele riivab iga negatiivne mõjutus riigivõimu poolt. Siiski ei tähenda riigivõimu sekkumine vaba eneseteostuse õigusesse automaatselt PS-i rikkumist. Õigus vabale eneseteostusele on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus ja seda võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-iga otseselt keelatud (vt Riigikohtu 17.12.2019 otsus asjas nr 5-19-40, p 52 ja seal viidatud kohtupraktika). Põhiõigusi võib piirata üksnes juhul, kui piirang ei ole vastuolus PS-iga, põhiõiguse piiramiseks on seaduslik alus ja piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta konkreetse põhiõiguse olemust (vt ka PS § 11). Põhiõiguse iga riive peab vastama PS-i kõigile normidele ja olema nii formaalselt kui ka materiaalselt PS-iga kooskõlas (Riigikohtu 13.06.2005 otsus asjas nr 3-4-1-5-05, p 7).
26.Arvestades eeltoodut analüüsib kohus maskikandmise kohustuse kehtestamise kui põhiõiguse riive põhiseaduspärasust.
27.Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-, menetlus- ja vorminõutele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele. Vaidlust ei ole selles, et korraldused on antud kooskõlas Vabariigi Valitsuse seadusest (VVS) tulenevate menetlusnõuetega (vt nt VVS § 26 lg 2 ja § 30) ning avaldatud Riigi Teatajas. Korraldused on (vähemalt vaidlustatud maskikandmise kohustust puudutavas osas) sõnastatud piisavalt selgelt, samuti on nad arusaadavad ja vastavad määratuse nõudele. Seega on mõlema vaidlustatud korralduse puhul menetlus- ja vorminõuded täidetud.
28.Kaebajad leiavad, et vastustajal puudus õigus üldist maskikandmise kohustust kehtestada. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on pädev andma seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi (vt PS § 87 p 6, VVS § 26), kuid kaebajate hinnangul puudus vastustaja vaidlustatud maskikandmise kohustuse kehtestamiseks pädevus. Kohus selgitab, et PS ei keela seadusandja pädevuses olevate küsimuste delegeerimist täitevvõimule, kui seaduses on piisavalt määratletud täitevvõimu tegutsemise alused ja tingimused, et välistada täitevvõimu omavoli (Riigikohtu 20.12.2016 otsus asjas nr 3-4-1-3-16, p 111). Mida intensiivsemalt isiku põhiõigust riivatakse, seda täpsem peab olema selliseks riiveks alust andev regulatsioon (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-48-16, p 38). Kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise intensiivse põhiõiguse või – vabaduse piiranguga, et seda tohiks kehtestada üksnes seadusega. Riigikohus on selgitanud, et kuigi teatud intensiivsusega põhiõiguste piiranguid saab kehtestada üksnes formaalses mõttes seadusega, ei ole see põhimõte absoluutne (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-41-06, p 22).
29.Vastustaja on õigesti märkinud, et vaidlustatud korraldustel on erinev seaduslik alus. Korralduse nr 282 aluseks oli selle vastuvõtmise hetkel kehtinud NETS § 28 lg 6 arvestades sama paragrahvi lg 5 p 3 ja lg-t 8. Alates 01.06.2021 on mõlema korralduse aluseks olnud (muu hulgas) NETS § 28 lg 2 p-d 1-3 ja 5 ning lg-d 5, 6 ja 8. Arvestades seadusliku aluse erinevust, peab kohus põhjendatuks hinnata korralduste seadusliku aluse olemasolu mõlema korralduse osas eraldi.
14(23)
3-20-2585
Korralduse nr 282 seaduslik alus kuni 31.05.2021
30.Nii korralduse nr 282 andmise (19.08.2020) kui ka kaebajate vaidlustatud maskikandmise kohustuse kehtestamise (s.o 23.11.2020) ajal kehtisid NETS § 28 lg-s 2, 5, 6 ja 8 järgmises sõnastuses (edaspidi NETS v.r): (2) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib Terviseamet haldusaktiga muu hulgas: 1) ajutiselt sulgeda koole ning lasteasutusi ja sotsiaalteenuseid osutavaid asutusi; 2) nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist; 3) nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist; 4) kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust külastuspiirangu kehtestamiseks. (5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmetele ja piirangutele ajutiselt: 1) sulgeda asutusi ja ettevõtteid; 2) keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise; 3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. (8) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib rakendada muu hulgas nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on seaduses või seaduse alusel ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
31.Vastustaja on seoses korralduse nr 282 seadusliku alusega selgitanud, et maskikandmise kohustust või muud viiruse tõkestamiseks vajalikku abinõu, mida NETS-is otsesõnu nimetatud ei ole, võib vastustaja erandlikult kehtestada NETS v.r § 28 lg-te 6, 5 ja 2 üldvolitusnormi alusel ja arvestades lg-t 8. Vastustaja hinnangul on NETS v.r § 28 lg-tes 2 ja 5 esitatud loetelud näitlikud. Lisaks tuleneb sama paragrahvi lg-st 1 nõue, et teave põhineb epidemioloogilistel, laboratoorsetel ja kliinilistel andmetel. Samuti lisanduvad korrakaitseseaduse proportsionaalsuse ja otstarbekuse nõuded (mistahes kasulikuna tunduv lahendus, mis ei ole vältimatult vajalik või läheb kaugemale kui viiruse tõkestamiseks minimaalselt vajalik, on ebaproportsionaalne). Vastustaja on seisukohal, et NETS-is sisalduva üldvolitusnormi alusel on Terviseametil ja vastustajal võimalus lahendada probleeme olukordades, kus konkreetse kohustuse või piirangu sätestamine seaduses ei olnud seaduse vastuvõtmise ajal tuleviku määramatuse tõttu võimalik. Elus ei ole võimalik kõike ette näha, mistõttu ei ole ka võimalik tagada olukorda, kus kõik normid sisaldavad detailseid koosseise ja õigusjärelmeid. Kuna riik on kriisi ajal pandud keerulisse olukorda, millel võivad olla ettenägematud tagajärjed, on sellises olukorras õigustatud üldklausli erandlik kasutamine põhiõiguste piiramiseks.
32.Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ja leiab, et NETS v.r § 28 lg-tes 2 ja 8 kasutatud sõnastus „muu hulgas“ viitab kasutatavate meetmete avatud loetelule ja maskikandmise kohustuse kehtestamiseks vajalik volitusnorm on sellest tuletatav. Maskikandmise kohustuse saab lugeda hõlmatuks ka NETS v.r § 28 lg 5 p-s 3 sätestatud liikumisvabaduse piiranguga. Olukord, mil teatud ruumidesse (nn avalikesse siseruumidesse) sisenemisel ja seal viibimise ajal tuleb inimestel kanda maski või katta nina või suu, on kohtu hinnangul käsitatav liikumisvabaduse piiramise ühe (võrdlemisi leebe) variandina.
15(23)
3-20-2585
Korralduse nr 282 seaduslik alus alates 01.06.2021 ja korralduse nr 305 seaduslik alus
33.Alates 01.06.2021 kehtivad NETS § 28 lg-d 2, 5 ja 6 järgmises sõnastuses: (2) Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib Terviseamet haldusaktiga: 1) ajutiselt sulgeda koole ning lasteasutusi ja sotsiaalteenuseid osutavaid asutusi või piirata nende tegevust; 2) nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist; 3) nõuda inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut; 4) kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu; 5) kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. (5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmetele ja piirangutele ajutiselt: 1) sulgeda asutusi ja ettevõtteid või piirata nende tegevust; 2) keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise või kehtestada nende pidamisele ja korraldamisele nõudeid; 3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega. NETS § 28 lg 8 sõnastust ei ole varasemaga võrreldes muudetud.
34.Alates 01.06.2021 hakkas kehtima NETS § 28 lg 2 p 5, mis volitas Terviseametit ja lg-s 6 sätestatud juhul vastustajat kohustama isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Seega kuigi ka pärast NETS § 28 muutmist ei ole maskikandmise kohustust kui üht nakkusohutuse tagamise meedet otsesõnu nimetatud, on see NETS § 28 lg 2 p-st 5 otseselt tuletatav. Ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu 347 SE seletuskirjas12 on märgitud, et üheks nakkusohutuse ettevaatusabinõuks võivad olla maskid, visiirid jt isikukaitsevahendid. Kohus nõustub vastustajaga selles, et seaduses sätestatud võimalus kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid on maskikohustuse kehtestamiseks piisav seaduslik alus.
35.Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et nii korraldus 282 kui korraldus nr 305 on formaalselt põhiseaduspärased. Vastustaja pädevus
36.Korraldused nr 282 ja 305 ei ole õigusvastased ka põhjusel, et neil on väga lai adressaatide ring – kogu Eesti elanikkond. NETS § 28 lg 8 võimaldab rakendada eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ette nähtud nõudeid, meetmeid ja piiranguid ka uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning neid meetmeid võib NETS § 28 lg-st 6 tulenevalt kehtestada ka vastustaja korraldusega.
37.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et NETS § 2 lg 2 on põhiseadusevastane. See sätestab, millistele tunnustele vastavat haigust tuleb lugeda uudseks ohtlikuks nakkushaiguseks. Seadused kehtestataksegi teatava abstraktsusastmega, sest ilmselgelt ei ole seadusandjal
võimalik kõiki elulisi olukordi ette näha, mh seda, millised haigused võivad tulevikus tekkida ja kuidas elanikkonda ohustama hakata. Kohtu hinnangul on see norm koos selles viidatud NETS § 2 lg 1 p-ga 3 piisavalt selgelt määratletud, tuues välja, millistele tunnustele vastavat haigust saab lugeda uudseks ohtlikuks haiguseks. Tunnustele vastavust on võimalik kontrollida, seega ei ole kaebajate väited õiguserakendaja omavolist põhjendatud. Senine kogemus ja teadmine on andnud vaieldamatu arusaama, et Covid-viirus on suure nakatuvusega ning jätkuvalt tundmatu ja muteeruv viirus, mida teadlased järjepidevalt tundma õpivad. See levib kiiresti ja ulatuslikult üleriigiliselt kehtestatud piirangutele ja meetmetele vaatamata. Selle kulg on raske või isegi elukohtlik suurele osale elanikkonnast (eelkõige eakad ja kaasuvate haiguste inimesed). Kättesaadav efektiivne ravi hetkel puudub ja haiglate ravivõimekuse piir on korduvalt kätte jõudnud. Haiglates on tulnud ajutiselt peatada paljude mitte-Covid patsientide plaaniline ravi. See, et seadusandja on pidanud uudse ohtliku nakkushaiguse all silmas Covid-19 viirust, nähtub ka meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 165 SE seletuskirjast13. Järelikult puudub põhjus seadusandja tegelikus tahtes kahelda.
38.Kohus ei pea põhiseadusevastaseks ka NETS § 28 lg-t 8, mis annab vastustajale pädevuse rakendada uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks mh nõudeid, meetmeid ja piiranguid, mis on ette nähtud eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seadusandja tahet delegeerida sellise pädevuse andmist saab põhjendada sellega, et erinevalt Riigikogust on vastustajal võimalik kiiremini ja paindlikumalt ohuolukorrale reageerida. Arvestades Covidviiruse kiiret levikut ja sellega kaasnevaid raskeid tagajärgi, on tulnud meetmeid ja piiranguid kiiresti seada, et tõkestada viiruse levikut kogu riigis ja ära hoida drastilisi tagajärgi (tervisekahjustuste tekkimist, surmasid, haiglate ülekoormust, riigi toimepidevuse katkemist). Lisaks tuleb arvestada, et meetmeid ja piiranguid on tulnud tihti ja kiiresti üle vaadata ja muuta, olenevalt viiruse leviku ulatusest, ajutistest viiruse taandumise perioodidest ja uute tekkinud viirusetüvede ootamatust käitumisest. Sellises olukorras ei ole mõeldav, et piiranguid kehtestaks Riigikogu, kelle poolt seaduseelnõude menetlemine kestab reeglina pikemat aega. Riigikogu peab hakkama piirangute ja meetmete üle otsustama olukorras, kui on piisavalt selgelt ette näha, et neid peaks hakkama kehtestama pikemaajaliselt. Seega ei ole vastustajale uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kiirete meetmete kohaldamiseks pädevuse andmine põhiseadusevastane. Pealegi allub vastustaja tegevus kohtulikule kontrollile.
39.Vaidlusalused korraldused on haldusaktid ehk üldkorraldused HMS § 51 lg 2 mõttes. Esiteks on seadusandja andnud vastustajale õiguse kehtestada uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks meetmeid korraldusega. Seega on vastuvõetud korraldus kooskõlas seadusandja volitusnormiga. Üldkorralduse kehtivus peab olema piiratud kas isikuliselt, ruumiliselt või ajaliselt. Praegusel juhul on korralduste nr 282 ja 305 kehtivus piiratud ajaliselt, st piirangud on kehtestatud ajutiselt. Korralduse nr 282 p-st 22 ja korralduse nr 305 p-st 19 nähtuvalt hinnatakse meetmete ja piirangute vajalikkust hiljemalt iga 2 nädala tagant. Seda on vastustaja ka teinud (vt korraldust nr 282 muutvaid erinevaid korraldusi 14 ja korraldust nr 305 muutvaid erinevaid korraldusi15), karmistades või leevendades meetmeid ja piiranguid olenevalt aktuaalsest olukorrast. Kohtu hinnangul ei ole põhjust pidada maskikandmise kohustust kaebuste esitamise aja seisuga sedavõrd pikaajaliseks, et õigustaks selle õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist, eriti arvestades maskikandmise kohustuse vähest Vt seletuskiri muudetud kujul, lk 3 ja 8. Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/19eeabb7-5526-44ec-a180-e0de1a21077f.
intensiivsust kaebajate õigustele. Piirangute kehtestamine haldusaktiga kaitseb paremini isikute õigusi ka seeläbi, sest üksikisikutel on võimalik korraldusega seatud piirangute peale kaebusega halduskohtu poole pöörduda. Õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi ei ole halduskohus pädev lahendama (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1). Üksikisikul aga puudub võimalus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlusega Riigikohtu poole pöörduda (PSJKS § 4).
40.Eeltoodust tulenevalt on vastustajal olemas õiguspärane alus Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks piirangute ja meetmete kehtestamiseks, mh maskikandmise kohustuse osas. Maskikandmise kohustuse materiaalne põhiseaduspärasus
41.Järgnevalt analüüsib kohus maskikandmise kohustuse materiaalset põhiseaduspärasust. Kuivõrd kaebuste sisulised põhjendused (ja vastavad tõendid) on nii korraldust nr 282 kui ka korraldust nr 305 puudutavas osas samad, analüüsib kohus mõlema korralduse materiaalset õiguspärasust ühiselt.
42.Kohus selgitab, et põhiõiguse riivel peab olema PS-iga kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ja riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Riive mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (vt Riigikohtu 17.12.2019 otsus asjas nr 5-19-40, p 52 ja seal viidatud kohtupraktika). PS §-s 16 ja 28 sätestatud põhiõigusest elu ja tervise kaitsele tuleneb riigi positiivne soorituskohustus. Riigi positiivsele soorituskohustusele viitab mh ka Euroopa Sotsiaalharta art 11 lg 3, mis näeb lepinguosalisele ette kohustuse võtta kasutusele meetmeid ära hoidmaks nii palju kui võimalik epideemilisi, endeemilisi ja muid haiguseid ning õnnetusi.
43.Vaidlusalustes korraldustes, neid muutvates korraldustes ja nende seletuskirjades on selgitatud, et maskikandmise kohustus koos teiste piirangutega on kehtestatud eesmärgiga hoida ära või vähendada nakatumist SARS-CoV-2 viirusega ning seeläbi kaitsta inimeste elu ja tervist ning riigi ja tervishoiusüsteemi toimepidevust. Kohus leiab, et tegemist on PS-iga kooskõlas olevate kaalukate eesmärkiga. Vastustaja on teadusuuringutele tuginedes leidnud, et maski kandmine lisameetmena võimaldab tõkestada nakatumisi, sest viirus levib inimeselt inimesele mh õhu teel piisknakkuse kaudu ja maskidel on filtreerivad omadused. Lisaks on olulised ruumi täituvuse vähendamine, distantsi hoidmine, kinnise ruumi hea ventilatsioon, käte desinfitseerimine.
44.Kaebajate väitel ei ole maskikandmise kohustuse kehtestamine sobiv meede. Kohus kaebajate seisukohaga ei nõustu ja leiab vastustaja viidatud andmetele tuginedes, et vaidlustatud piirang soodustab eesmärgi saavutamist. Seletuskirjadest nähtuvalt lähtus vastustaja Covid-19 nakatumist puudutavast teabest, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetest ning Haiguse Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangutest16. Kohus leiab, et tegemist on autoriteetsete rahvusvaheliste organisatsioonidega, kelle antud hinnangutest sai põhjendatult lähtuda. Korralduse nr 305 seletuskirjast nähtub, et teiste seas võeti arvesse ka näiteks USA-s tehtud teadusuuringut, mille kohaselt töökeskkonnas rakendatud maskikohustus vähendas nädalas haigus- ja surmajuhtude juurdekasvu vähemalt 10% võrra. Samuti leiti Kanada andmete põhjal, et kohustuslik maski kandmine vähendab nädalast juhtude
Vt nt European Centre for Disease prevention and Control. Technical report. „Using face masks in the community: first update Effectiveness in reducing transmission of COVID-19.“.
18(23)
3-20-2585
arvu 20-22% võrra17. Maski kandmise kohustuse kehtestamisel on tuginetud ka Teadusnõukoja ja Terviseameti soovitustele. Arvestades maski võimet filtreerida sissehingatavat ja väljahingatavat õhku, ei saa maski kandmist pidada kuidagi ebasobivaks meetmeks koosmõjus teiste asjakohaste meetmetega.
45.Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajate esitatud tõenditest ei nähtu üheselt, et maskikohustus oleks eesmärgipäratu või inimeste tervisele ohtlik. Vastustaja on õigesti märkinud, et kõikide Covid-19 pandeemia lahendamise abinõude osas ei ole olemas sajaprotsendilist teaduslikku üksmeelt ja aja jooksul võidakse varasemaid arusaamu ümber lükata. Praeguse teadmise kohaselt tuleks kasutada meditsiinilisi maske ja neid nõuetekohaselt kasutada.
46.Uudse koroonaviiruse teaduslik uurimine on kestev ja dünaamiline protsess. Seetõttu sõltub empiiriliselt kogutud teadmiste hulk väga palju konkreetsest ajahetkest. Pelgalt see, et kaebajate väiteid tõendavad (või võivad tõendada) ka mõned teadusuuringud, ei võimalda teha lõplikke järeldusi. Kohus ei saa anda hinnangut sellele, milliste teadlaste hinnang on õige. Samuti ei saa kohus sobiva meetme valimise kui kaalutlusotsuse tegemisel asuda vastustaja asemele ja hinnata, millistest teadusandmetest tuleks või millisest ei tohiks lähtuda. Ühtlasi ei saa kohus kehtestatud piirangute õiguspärasuse hindamisel kaaluda, kas mõne kaebajate viidatud teadusuuringu tulemus on „õigem“ kui uuringud või analüüsid, millest vastustaja kaalutlusotsus(t)e tegemisel lähtus. Riigikohus on rõhutanud (vrd 25.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2241, p 27), et teadusandmete põhjal metoodiliselt tehtud järeldustele tuginemist haldusorgani ega kohtu poolt ei takista see, et osa teadlasi on teistsugusel seisukohal. Vastustaja on vaidlustatud piirangu kehtestamisel tuginenud süsteemselt kogutud, analüüsitud ja hinnatud teadusandmete tervikraportitele, sh Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse raportile18. Nimetatut arvestades leiab kohus, et praegusel juhul ei anna kaebajate esitatud tõendid põhjust pidada maskikandmise kohustust eesmärgipäratuks või põhjendamatuks.
47.Kohus ei nõustu ka kaebajate seisukohaga, justkui poleks maskikandmise kohustuse kehtestamine vajalik meede. Kohus leiab, et arvestades piirangu olemust, ei ole piirangu eesmärki võimalik saavutada sama tõhusalt mõne teise, ent isikut vähem koormava meetmega. Kohtule ei nähtu, et maskikandmisega võrreldes oleks olukordades, kus piisava vahemaa hoidmine pole võimalik ja kus piisav õhuvahetus võib olla takistatud (s.o mitmed siseruumid, sh ühistransport), veel vähemalt sama tõhusaid, kuid põhiõigusi vähemriivavaid meetmeid. Kohus möönab (mh kaebajate esitatud viiteid arvestades), et ka maski korrektse kandmisega ei ole võimalik nakatumist täielikult ära hoida, kuid see ei anna alust pidada seda mittevajalikuks. Tegemist ongi vaid ühe viiruse levikut takistava meetmega, mis toimib koosmõjus teistega.
48.Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, justkui poleks tegemist uudse ohtliku nakkushaigusega. Viirus on teadlastele veel tundmatu ja seda õpitakse alles tundma. See on korduvalt muteerunud ja käitunud erinevate tüve puhul erinevalt ja ette ennustamatult. Covidviirus on seni teadaolevate andmete kohaselt väga nakkav. Seda näitavad erinevad statistikad üle maailma ja ka Eestis19. Kohtul puudub põhjendatud alus selles statistikas või tehtud Covidtestide tulemustes kahelda. Viirus levik on toonud kaasa raskeid haigestumisi, põhjustanud tervisekahjustusi ja palju surmasid. Lisaks puudub sellele efektiivne kättesaadav ravi. Seda, et nakatumiste suur näitaja ei ole vaid välja mõeldud, näitab juba tervishoiusüsteemi ülekoormatus Covid-patsientidega. Tahaplaanile on jäänud tavapärane plaaniline ravi ja teiste haigete õigus ravile. Sellises olukorras oli vastustajal kohustus reageerida, mitte jääda ära ootama kahjulikke
https://www.nature.com/articles/d41586-021-01394-0. European Centre for Disease prevention and Control. Technical report. „Using face masks in the community: first update Effectiveness in reducing transmission of COVID-19.“.
tagajärgi nii avalikele huvidele kui ka inimeste õigusele tervise ja elu kaitsmiseks. Seejuures oli vastustajal võimalus kaalutlusõiguse alusel valida, milliseid kaitsemeetmeid tarvitusele võtta. Võrdlus gripiga ei ole asjakohane, sest praegused teadusandmed ei kinnita, et nende ohtlikkus oleks samal tasemel20.
49.Põhjendamatu on etteheide täiendava ravivõimekuse juurde loomata jätmise kohta. Nii uute haiglahoonete ehitamine kui ka uue meditsiinipersonali väljatöötamine võtab aastaid. Teadmata, millist ravivajadust uue viiruse levik eeldab ja kui kauaks pandeemia kestma jääb, ei olnud riigil põhjust kohe selles suunas oma ressursse suunata. Avalikest vahenditest rahastatav tervishoiusüsteem on alati üles ehitatud teatud keskmist, tavapärast ja eelduslikku ravivajadust arvestades. Mõeldamatu oleks sellise süsteemi üles ehitamine nö piisava ülekattega selleks, et erakorralise ja suuremahulise pandeemia korral oleks sujuvalt tagatud kogu täiendav ravivajadus ja selle kõrval ka plaanilise ravi jätkamine. Ilmselgelt oleks selline ressurss pandeemiavälisel ajal rakenduseta. Seega, isegi kui meditsiinisüsteemi oleks võimalik suunata kiiresti juurde raha, ei ole sama kiiresti võimalik kasvatada ravivõimekust. Selles olukorras ja eeskätt sellise pandeemia tingimustes, nagu Covid 19 puhul valitseb, on iseenesest mõistlik, et avalik võim suunab erinevate regulatiivsete meetmetega inimeste käitumist selliselt, et pandeemiast tingitud ravivajadus ei kasvaks üle meditsiinisüsteemi taluvuspiiri.
50.Uudse ja eriti ohtliku nakkushaiguse ohu tõrjumisel on põhjendatud lähtuda ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt tuleb uudse ja ohtliku nakkushaiguse ohtu kohaste meetmetega võimalikul suurel määral vähendada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2030, p 13). Olukorras, kus teadusandmed viitavad, et maskikandmisest võib uudse ja ohtliku viiruse leviku takistamiseks kasu olla, saab seda pidada sobivaks meetmeks. Koosmõjus teiste viiruse levikut takistavate meetmetega võib ka maskikandmine vähemalt osaliselt nakatumiste arvu kiiret kasvu pärssida, seega saab seda meedet pidada vajalikuks. Praegusel juhul ei ole alust väita, et maskikandmise kohustus oleks ilmselgelt mittevajalik (st et see ei aitaks ühelgi juhul soovitava eesmärgi saavutamisele kaasa ja samasugune eesmärk oleks saavutav isikute õigusi vähemkoormava meetmega).
51.Kohus selgitab, et arvestades nakkushaiguste iseloomu, ei saa kaitsemeetmete rakendamisel välistada ühte meedet pelgalt seetõttu, et mõju (või mõju ulatus) eesmärgi saavutamisele ei ole tõsikindlalt teada. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajate väidet, justkui oleks maskide vabatahtliku kandmise korral soovitav eesmärk samal tasemel saavutatav. Lisaks distantsi hoidmisele on maski kandmine üheks ohu tõrjumise leebemaks meetmeks. Samas saab meetmest kasu olla üksnes siis, kui seda üldsuse poolt järgitakse. Ilma maskikandmise kohustuseta oleks maskikandjate hulk eelduslikult oluliselt väiksem ja seetõttu ka oht viiruse levikule sellevõrra suurem. Seega leiab kohus, et maskikandmist (ja üldise maskikandmise tagamiseks kehtestatud kohustust) saab pidada nakkuse leviku takistamisel vajalikuks meetmeks.
52.Piirangute mõõdukus tähendab nende proportsionaalsust kitsamas mõttes. Siinjuures tuleb hinnata, kas hüve, mille piirangu kehtestamine annab, on kaalukam hüvest, millest isik piirangu tõttu ilma jääb. Kohtu hinnangul on vastustaja meetme rakendamisel, s.o maskikohustuse kehtestamisel, kaalunud nii sellega kaasnevaid piiranguid kui ka võimalikku hüve, mida selle rakendamine kaasa võib tuua (ennekõike viiruse leviku takistamine ja seega inimeste tervise säilimise tagamine). Vaidlustatud meetmete rakendamisel tegi vastustaja kaalutlusotsuse. Kohus ei saa asuda vastustaja asemele ja ise võimalikke meetmeid kaaluma, kuid saab kontrollida ega kaalutlused ja kaalumise tulemusena rakendatud meetmed pole meelevaldsed.
53.Vastustaja on arvestanud vastava korralduse andmise ajal olemas olnud teadusandmeid. Kohtu hinnangul saab asjakohaseks pidada ka arvutustel ja mudeldatud prognoosidel tuginevaid kaalutlusi, kuna vastustajal on nakkushaiguste leviku ärahoidmiseks lai kaalutlusruum. Vastustaja on põhjendatult arvestanud epidemioloogilise olukorra ja selle muutumisega ajas. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et vastustaja kaalutlused maskikohustuse kehtestamisel ei ole olnud ilmselgelt meelevaldsed. Piirangute kehtestamist ei muuda ebaproportsionaalseks ka see, kui mõned (hilisemad) teadusandmed jõuavad/peaksid jõudma teistsugusele järeldusele.
54.Nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole õigus vabale eneseteostusele piiramatu. Erinevalt kaebajatest leiab kohus, et maskikandmise kohustuse kehtestamist ei saa pidada väga intensiivseks põhiõigusse sekkumiseks. Maskikandmise aitab vähemalt osaliselt nakkusi ära hoida ning sel viisil takistada viiruse levikut ja inimeste haigestumist. Ühtlasi aitab see kaasa nii meditsiinisüsteemi toimepidevusele kui ka ühiskonna kui terviku toimimisele. Riivet põhjustaval meetmel, mille eesmärgiks on ära hoida nakatumine viirusega, mis ka empiirilistele andmetele tuginedes toob kaasa osade inimeste raske haigestumise ja ka surma, on väga kaalukas eesmärk. Kohtu hinnangul õigustab see praegusel juhul teiste seas ka kaebajate põhiõiguste vähese intensiivsusega riivet. Kõiki asjaolusid hinnates on maskikandmise kohustuse riive isiku põhiõigustesse vähese intensiivsusega. Võrreldes sellise madala intensiivsusega riivet väga olulise õigushüve, s.o isikute elu ja tervise kaitsmisega, on viimane kohtu hinnangul oluliselt kaalukam. Vastustaja on kinnitanud, et hindab regulaarselt piirangutega jätkamise vajadust. Kohus rõhutab, et vastustaja peab nende kontrollidega jätkama seni, kuni vastavad piirangud kehtivad. Lisaks tuleb arvestada, et mida kauem piirangud säilivad, seda kaalukamad peavad olema argumendid, mis piirangutega jätkamist õigustavad.
55.Maski kandmine võib aeg-ajalt küll teatavat ebamugavust põhjustada, kuid riive isiku põhiõigustele on pigem vähene. Kaebajate väited maskide ohtlikkuse kohta ei ole piisavalt põhistatud. Kehtestatud piirangud ei kohusta isikuid pikka aega (sama) maski kandma. Pikaajalisel kandmisel väidetavalt paljunevate mikroobide tekitatud terviseriski vältimiseks on piisav maskide korrapärane vahetamine. Seega ei saa sinna pika aja jooksul koguneda ka kaebajate viidatud väidetavalt kopsuvähki põhjustavaid mikroobe. Lisaks tuleb arvestada, et erinevalt nt kaebajate viidatud Hispaaniast, on Eesti maskikohustuse nõue puudutanud (ja puudutab ka praegu) üksnes siseruume. Seega on kaebajate viidatud tõendites toodud järeldused Eesti kontekstis asjakohatud. Maskide efektiivsuse tagamiseks tuleks kasutada vaid meditsiiniliselt tunnustatud maske, vältida maskide korduvkasutamist või neid asjakohaselt desinfitseerida. Lisaks tuleb arvestada, et piirangumeetmete eesmärk on „ära hoidmine“, st võimaliku negatiivse stsenaariumi mitte realiseeruda laskmine. Seda, milline mõju ühtedel või teistel meetmetel kokkuvõttes on või oli, ei saa üheselt välja selgitada ei prognoosides ega tagantjärele analüüsides.
56.Maskikandmise kohustusega kaasnev piirang ei ole sedavõrd intensiivne, et kaaluks üles piirangu soodsa mõju nakkushaiguse leviku tõkestamise ja seega ka igaühele tervise kaitse põhiõiguse tagamise. Kaebajate väited, justkui ohustaks maskikandmise kohustuse kehtestamine demokraatlikku riigikorraldust ja võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte tagamist, on alusetud. Üheks võimude lahususe tagamise viisiks on teiste seas ka käesoleva haldusasja raames kaebajatele tagatud võimalus kohtusse pöörduda.
57.Kohus ei pea põhjendatuks analüüsida üksikasjalikult iga kaebajate esitatud tõendit. Mitmed kaebajate argumendid ja sellega seotud tõendid ei oma vaidlustatud korralduste õiguspärasuse hindamisel tähtsust. Nt on asjakohatud kaebajate viited majandusprobleemidele. Maski kandmise kohustus kuidagi majandusprobleeme ei põhjusta. Selle eesmärk on vastupidi hoida ühiskonda võimalikult avatuna, et majandusprobleemide tekkimist vältida. Samuti ei ole 21(23)
3-20-2585
põhjendatud kaebajate viited kurtidele või psüühiliste probleemidega inimestele maskide kandmisega kaasneda võivate probleemide kohta. Kaebajad saavad esitada kaebuse üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1), mitte avalikes huvides. Kaebajate viidatud jäätmeprobleeme on võimalik vältida maske õigesti käideldes, sellekohast teavitustööd tehes ja inimesi nõuetekohasele käitumisele üles kutsudes. Seoses kaebajate viidatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse maske puudutava uuringuga nõustub kohus vastustaja 03.01.2022 seisukohas esitatud selgitustega. Teadmata, milliseid maske tegelikult testiti, ei ole võimalik teha üldistatud järeldusi kõikide maskide osas. Nn Bangladeshi uuringu puhul on vastustaja 03.01.2022 menetlusdokumendis piisava põhjalikkusega selgitanud tõlkimata jäänud lauseosaga seonduvat. Kohus nõustub nende selgitustega ega nõustu seetõttu kaebajate seisukohaga, et nimetatud tõend tuleks HKMS § 81 lg 4 kohaselt tähelepanuta jätta. Viited Hitlerile, Itaalia fašistidele ja nn „karantiinikoonduslaagritele“ on kaebusi arvestades selgelt asjakohatud ja ülepingutatud ning kohus jätab vastavad väited ja tõendid tähelepanuta. Ka kaebajate viited Weimari esimese astme kohtu 08.04.2021 määrusele 9 F 148/21 jätab kohus tähelepanuta. Nimetatud kohtumääruse on Jena Kõrgem Ringkonnakohus 14.05.2021 määrusega nr 1 UF 136/21 tühistanud21 (vt ka samas asjas tehtud Saksa Liidukohtu 03.11.2021 määrust nr XII ZB 289/2122). Täiendavalt selgitab kohus, et Eestis kehtiva õiguse alusel antud ja kaebajate poolt vaidlustatud korralduste õiguspärasus ei sõltu sellest, kuidas on teiste riikide kohtus hinnatud üldhariduskoolis õppivatele õpilastele koolis kehtestatud maskinõuet. Ka ei ole ükski halduskohtule kaebuse esitanud kaebaja üldhariduskooli õpilane. Lisaks on vastustaja õigesti leidnud, et Saksamaa Liitvabariigi erinevate liidumaade halduskohtud on mitmes lahendis (vrd vastustaja 03.01.2022 menetlusdokumendis esitatud viiteid) pidanud maskikandmise kohustust põhjendatuks ja õiguspäraseks. Samuti on kohus eespool viidanud, et kohtu pädevuses ei ole sekkuda teadustegevusse ja hinnata erinevate teadustööde aktsepteeritavust. Kohus peab asja lahendamisel lähtuma vaid representatiivsetest ja laiemalt tunnustatud teadustöödest ja teadlaste hinnangutest. Seda teavet vahendavad Teadusnõukoda ja rahvusvahelised pandeemiate ohjamisega teelevad tippkeskused (ECDC, CDC, WHO), kellede arvamustest on vastustaja praegusel juhul ka lähtunud.
58.Eespool esitatud põhjendusi arvestades leiab kohus, et maskikandmise kohustus on materiaalselt põhiseaduspärane. Covid-19 haiguse iseloomu ja leviku kohta olemas olnud andmetest lähtudes ning seda põhjustava (praeguseks juba korduvalt muteerunud) SARSCoV-2 viiruse osas valitsenud põhjalike ja tõsikindlate teadmiste puudumist silmas pidades oli maskikandmise kohustus rahvatervise kaitse ning nakkushaiguse leviku tõkestamisega seotud legitiimse eesmärgi saavutamiseks vajalik ja sobiv meede ega piiranud isikute õigust vabale eneseteostusele ülemääraselt. Kohus leiab, et piirangut saab pidada põhiseaduspäraseks ka seetõttu, et see sätestab erisused inimestele, kes teatud põhjustel (nt vanusest või erivajadusest tulenevalt) maske kanda ei saa. Kaebajad ei ole nende suhtes sellise erivajaduse olemasolu põhjendanud ega tõendanud. Lisaks on vaidlusalused piirangud ajaliselt ja ruumiliselt selgelt piiratud (maski tuleb kanda üksnes avalikus siseruumis). Maskikandmise kohustust kehtestades lähtus vastustaja asjakohastest kaalutlustest, hindas olulisi asjaolusid ega omistanud ühelegi huvile või õigusele meelevaldselt suurt või põhjendamatult väikest kaalu. Vastustaja on vaidlustatud piirangu kehtestamisel huvisid piisava põhjalikkusega kaalunud ja lähtunud meetmete rakendamisel nii kogutud faktidest kui ka vastavat seisukohta toetavatest teadusandmetest. Korralduse andmise ajal sai vastustaja arvestada üksnes selleaegsete andmete ja teaduse tasemega. Seega ei ole korraldused, millega maskikandmise kohustus kehtestati, õigusvastased.
59.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlustatud korraldustega sätetatud piirang, s.o piiratud ulatuses kehtestatud maskikandmise kohustus, on õiguspärane. Tegemist on sobiva meetmega, sest see aitab kaasa avaliku huvina sätestatud eesmärkide (s.o takistada koroonaviiruse levikut ning vähendada nakatumisohtu avalikes siseruumides ja seega ka ohtu inimeste elule ja tervisele) saavutamisele. Koos teiste asjaomaste meetmetega on see soovitava eesmärgi saavutamiseks sobiv. Viiruse leviku tõkestamine aitab kaasa riigi ja tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamisele. Kuivõrd ka muus osas (sh menetluslike nõuete osas) olid vaidlustatud korraldused kohtu hinnangul õiguspärased, jääb nii korralduse nr 282 osalise õigusvastasuse tuvastamise nõue kui korralduse nr 305 osalise tühistamise nõue rahuldamata. Seega jäävad kaebused tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus
60.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
23(23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.