X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.01.2021 otsuse nr 4.21/116-4 ja 21.02.2021 vaideotsuse nr 4.2-1/116-6 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (endise nimega X), volitatud esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Tiina Prunn
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.02.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (vastustaja, PPA) väljastas X (praeguse nimega X, kaebaja) 03.11.2020 relvaloa nr DL10007877 kehtivusega kuni 01.12.2022, mille alusel on kaebajal õigus vastava spordialaga tegelemise ning enese ja vara kaitseks omada ja kanda püstoleid CZShadow-2, kaliiber 9x19, nr C325005 ning Makarov, kaliiber 9 mm, nr BE27376 ja vintraudset püssi ADC-Custom, kaliiber 223Rem, nr KGB001. Kaebajale on väljastatud Euroopa tulirelvapass nr 005811 kehtivusega kuni 01.12.2022.
2.Vastustaja tunnistas 14.01.2021 otsusega nr 4.2-1/116-4 kaebaja nimele välja antud relvaloa nr DL10007877 ja tulirelvapassi nr 005811 kehtetuks, kohustas kaebajat hiljemalt otsuse kättesaamisest järgneval tööpäeval andma relvad ja laskemoona ning tulirelvapassi üle PPA-le, kohustas kaebajat võõrandama või alustama relvade ja laskemoona võõrandamist 3 kuu jooksul. Põhjendused:
2.1.Vastustaja tuvastas, et 2011. a ja 2014. a oli kaebaja kahtlustatav tervisevastase kuriteo toimepanemises. 2017. a oli ta kahtlustatav tulirelva olulise osa ebaseaduslikus käitlemises. 2019. a rikkus kaebaja vähemalt 3 korral liiklusseaduse (LS) nõudeid. 2020. a rikkus kaebaja 5 korral LS-i nõudeid. Vastustaja koostas 23.12.2020 kaebajale väärteoprotokolli nr AB1489328, milles heitis ette tulirelva kandmist 23.12.2020 kl 01:05 avalikus kohas padrun padrunipesas, ning võttis kaebajale kuuluva tulirelva Makarov ja 7 padrunit hoiule.
2.2.Kaebaja käitumine oli alarmeeriv juba enne relvaloa väljastamist – vägivaldne tegutsemine ja kahtlustus tulirelva olulise osa ebaseaduslikus käitlemises. Kaebajat ei mõistetud süüdi kuritegude toimepanemises, kuid kahtlustuse esitamine ja menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel näitab, et tema varasem käitumine ei olnud seadusekuulekas. Pärast relvaloa väljastamist ei ole kaebaja käitumine muutunud seadusekuulekaks. Ta on korduvalt ületanud lubatud suurimat sõidukiirust ja eksinud ka teiste vähemtähtsate LS-is kehtestatud nõuete vastu. 2020. a vähemalt 5 korral. Tulirelva valdamise eelduseks on, et isik käitub ka muudes eluvaldkondades seadusekuulekalt, ühiskonnas kokku lepitud reeglite järgi. Vastupidisel juhul saab järeldada, et selline isik ei ole usaldusväärne relvaomanik. Liiklussüütegude toime panemisega seadis kaebaja lisaks enesele ohtu ka teised inimesed. Kui isik käitub vastutustundetult kõrgendatud ohuallika mootorsõiduki roolis, siis on põhjendatud kahtlus, et ta võib lubada sarnast käitumist ka teise kõrgendatud ohuallika ehk tulirelva puhul. 23.12.2020 väärteo protokolli kohaselt ei pea kaebaja kinni ka relvaseaduses (RelvS) kehtestatud nõuetest.
2.3.Relva omamine ei ole kohustus, vaid eriõigus ja selle saamiseks on kehtestatud kindlad nõuded, mida relva saaja kohustub täitma. Kaebaja võib käituda ettearvamatult ka olukorras, mis on seotud tulirelva valdamise ja kasutamisega ning ohu realiseerumise tõenäosus on suur. Teiste isikute turvalisuse tagamiseks ja avaliku korra kaitseks on sobiv ja proportsionaalne kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine. Laskespordiklubi on kaebajat iseloomustanud küll positiivselt, kuid see ei kaalu üles kaebajale etteheidetud tegusid, korduvat ennast ja teisi ohustavat ning mitte seaduskuulekat käitumist. Kuigi relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab kaebajale, et ta ei saa enam vallata tulirelvi enese ja vara kaitseks ning vastava spordialaga tegelemiseks, peab lisaks eneseteostuse õigusele kaitsma ka isikute õigust elule, tervisele ja avalikule korrale. Viimased kaaluvad üles kaebaja eneseteostuse õiguse.
Kaebaja esitas vastustaja 14.01.2021 otsuse peale 11.02.2021 vaide.
4.Vastustaja jättis 21.02.2021 vaideotsusega nr 4.2-1/116-6 vaide rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Kaebaja ei ole seaduskuulekas ega pea kinni ühiskonnas kokku lepitud reeglitest. RelvS § 43 lg 31 kohaldamise eeldus ei ole karistatuse fakt ega relva ja laskemoonale seatud reeglite rikkumine. Järeldusele, et isiku eluviis ja käitumine on teiste isikute turvalisust ohustav, saab jõuda ka muu käitumise, tegude põhjal. Sündmused näitavad, et kaebaja on läbi aastate käitunud ühiskonnas kehtivaid reegleid eirates.
4.2.Vaidlustatud otsuses on jälgitav järelduseni jõudmine. Kaebaja varasem käitumine, tema teod, mootorsõiduki juhtimisega seotud rikkumised ja relvaga seotud juhtum näitavad tema üldist hoiakut ühiskonnas kehtivate reeglite suhtes. Kaebaja puhul ei saa kindel olla, et ta suudab tulevikus järgida tulirelva käitlemisega seotud reegleid.
2(6)
3-21-578
4.3.Kehtestatud piirang ei ole lõplik. Kui kaebaja näitab aja jooksul, et suudab käituda ühiskonnas valitsevate üldtunnustatud reeglite järgi, siis tulevikus relvaloa taotlemisel, kui loa andmist välistavad asjaolud puuduvad, see talle ka väljastatakse.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi vastustaja 14.01.2021 otsuse ja 21.02.2021 vaideotsuse tühistamine. Põhjendused:
5.1.Vaidlustatud otsus on põhjendamatu, segane ja ebaloogiline. Relvaloa kehtetuks tunnistamise alused on loetletud RelvS §-s 43 ja kaebaja puhul ei esine ühtegi asjaolu, mis võiks mõjutada relvaloa kehtivust. Vaidlustatud otsus rikub kaebaja eneseteostuse õigust (vt Riigikohtu 14.12.2010 otsus asjas nr 3-4-1-10-10 ja 26.03.2009 otsus asjas nr 3-4-1-16-08 (p 24)), kuna ta ei saa enam vallata tulirelvi enese ja oma vara kaitseks ega spordialaga tegelemiseks.
5.2.Väärteoprotokollile ei saa tugineda, sest kaebaja oli hädakaitseseisundis. Väärteoasja arutab Harju Maakohus.
5.3.Kaebaja oli mitu aastat tagasi kahtlustatav ja kriminaalmenetlus lõpetati, mis ei tähenda, et ta oli süüdimõistetu ehk pani reaalselt toime kuriteo. Vastustaja tugines viidatud põhjendusele ebaseaduslikult (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-10-10). Relvaluba võib kehtetuks tunnistada üksnes teatud kuritegude toimepanemisel (RelvS § 36 lg 1 p 8). Isik oleks reaalselt ohtlik ja sobimatu tulirelva kandma, kui teda on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (RelvS § 43 lg 1 p 1). Igasugune LS-i nõuete rikkumine ei tee isikut nii ohtlikuks, et rikkuda tema vaba eneseteostuse õigust ja tunnistada relvaluba kehtetuks. Soetamisloa ja relvaloa kehtetuks tunnistamine iga kuriteo eest piirab karistatud isiku vaba eneseteostust viisil, mis võtab isikult täielikult võimaluse kasutada relva jahipidamiseks ja turvalisuse tagamiseks kuni võimaliku uue loa saamiseni (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-1010). Samas jätkab Riigikohus, et uue loa saamine pärast karistusandmete kustutamist karistusregistrist eeldab loa taotlemist, millega kaasneb isiku jaoks aja- ja rahakulu. Seega on piirang kaebaja jaoks väga intensiivne ja seda ei saa teha põhjendamatult ning tähtsaid asjaolusid kaalutlemata.
5.4.Harju Maakohus tühistas 22.04.2021 otsusega väärteoasjas nr 4-21-594 vastustaja 21.01.2021 otsuse väärteoasjas nr 2315,20,007208 kaebaja karistamise RelvS § 891 lg 1 järgi ja lõpetas väärteomenetluse teos väärteotunnuste puudumise tõttu.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Vaidlustatud haldusakt on kooskõlas haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud nõuetega ja sisaldab kaalukaid põhjendusi ning selgitusi. Vaidlustatud otsusest nähtub nii RelvS § 43 lg 31 kohaldamise faktiline alus ja piisavad kaalutlused veendumaks, et kaalutlusõigust on teostatud õiguspäraselt ja et otsus on proportsionaalne. Arvestatud on nii isikut kui ka tema varasemat tausta. Kaebajale anti võimalus anda selgitusi relvaloa kehtetuks tunnistamise asjaolude kohta. RelvS § 43 lg-st 31 tuleneb diskretsiooniõigus loa kehtetuks tunnistamiseks ja eelduseks ei ole karistatuse fakt ning see ei ole karistus varasemalt toime pandud õigusrikkumiste eest. Tegemist on haldusõigusliku ohutõrje meetmega, mis ei või tugineda pelgalt süüteos süüdimõistmisele. Relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus põhineb mh prognoosil, mistõttu tuleb tuvastada kaebaja isikut, eluviisi ja käitumist iseloomustavad asjaolud.
6.2.Relvaluba on olemuselt eriõigus, mille andmise üheks põhiliseks aluseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Isikut, kes on talle antud usaldust kuritarvitanud ja
3(6)
3-21-578
suhtunud hoolimatult oma kohustustesse, ei saa usaldada. Kaebaja varasem käitumine ei ole olnud seaduskuulekas.
6.3.Teiste inimeste õigus elu, tervise ja avaliku korra kaitsele kaaluvad üles kaebaja soovi tegeleda laskespordiga ning enese ja oma vara kaitseks relva omada. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta.
6.4.Turvalisust saab alternatiivselt tagada ka nt turvateenuse kasutamise, signalisatsiooni või turvakaamera paigaldamisega jne. Ka Riigikohus märkis, et turvalisuse tagamine ei eelda alati relva kasutamist (otsuse asjas nr 3-4-1-10-10 p 44). Vastustaja ei ole haldusakti andmisel rikkunud vorminõudeid, mis tingiksid haldusakti tühistamise (HMS § 58).
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Vastustaja tugines vaidlusaluse otsuse alusena RelvS § 43 lg-le 31. Viidatud sätte kohaselt võib PPA tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama.
8.RelvS § 1 lg 11 alusel kohaldatakse samas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades RelvS-i erisusi. Haldusakti õiguspärasuse üheks tunnuseks on selle vastavus vorminõuetele (HMS § 54). Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2) ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3).
9.Vaidlustatud otsus on kirjalikult põhjendatud, kohtu hinnangul on see selge ja üheselt mõistetav, sellest selgub haldusakti andnud haldusorgan. Vaidlustatud 14.01.2021 otsus vastab haldusakti põhjendamise nõuetele: otsuses on esitatud õiguslikud alused ja sisulised põhjendused. Vastustaja on kohtumenetluses esitanud ka tõendid, millele ta on otsust tehes tuginenud (väärteoasjade materjalid jm) ja mis kinnitavad otsuse õigsust. Kohtu hinnangul ei saa vaidlustatud otsust pidada põhjendamatuks, arusaamatuks või ebaloogiliseks.
10.Kaebaja viitas kaebuses RelvS § 36 lg 1 p-le 8, mille kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba isikule, kes on kahtlustatav või süüdistatav elu- või tervisevastases kuriteos, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis pandi toime relvaga või sellega ähvardades, või karistusseadustiku §-des 231–239 või §-s 241, 244, 246, 251, 255, 256 või 424 sätestatud kuriteos. Kohus selgitab, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses viidanud RelvS § 36 lg 1 p-le 8 ega tuginenud ka põhjendustes asjaolule, et kaebaja on relvaloa taotluse läbivaatamise ajal kahtlustatav või süüdistatav. Vastustaja on märkinud, et kaebajat iseloomustab asjaolu, et teda on mitmel korral kahtlustatud süütegude toimepanemises, kuid vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses relvaloa kehtetuks tunnistamisel tuginenud kaebaja kui kahtlustatava või süüdistatava staatusele iseseisva alusena, vaid tõendab märgitu abil, et kaebaja ei ole RelvS § 43 lg 31 alusel enda käitumisest tulenevalt sobilik relva soetama või omama.
11.LS-i nõuete rikkumise puhul on mootorsõiduki joobes juhtimise eest väärteomenetluse korras karistatud isiku puhul nähtud ette võimalus relvaloa kehtivuse peatamiseks (RelvS § 43 lg 1 p 1), kuid kaebaja relvaluba tunnistati kehtetuks ja vastustaja ei ole viidanud kaebaja poolt mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatusele. Vastustaja tugineb vaidlustatud haldusaktis
4(6)
3-21-578
RelvS § 43 lg-le 31 ja leiab, et kaebaja kui süütegudes korduvalt kahtlustatud isik ning LS-i nõuete rikkuja ei ole sobiv relva omama. Kohus nõustub vastustajaga, et LS-is sätestatud nõuete korduv rikkumine iseloomustab kaebajat kui mitte seaduskuulekat isikut. Vastustajal on avar kaalutlusõigus relvaloa soetaja ja omaja eluviisile või käitumisele hinnangu andmisel. Relva puhul on tegemist kõrgema ohu allikaga ja relvaloa saaja peab käituma vastutustundlikult ja seaduskuulekalt. Kui kaebaja rikub mootorsõiduki kui kõrgema ohu allika valdajana selle kasutamise reegleid, ei pruugi ta käituda kohusetundlikult ka relvaloa omajana.
12.Vaidlust ei ole selles, et püstolite omamise ja kandmise õiguse andmisel sai kaebajast suurema ohu allika valdaja ning kaebaja pidi järgima kõiki relvaloa väljastamise eelduseks olevaid nõudeid. Olukorras, kus kaebaja on enne relvaloa väljastamist pannud toime LS-is keelatud tegusid, ei saa kaebajat pidada seaduskuulekaks. Kaebaja on jätkanud liiklusrikkumisi ka pärast talle relvaloa väljastamist. Seega ehkki vastustajale oli relvaloa kehtetuks tunnistamise ajendiks relvaga seonduva väärteo toimepanemine, millise otsuse maakohus hiljem tühistas, ei tähenda see asjaolu, et kaebaja ei ole toime pannud LS-i nõuete rikkumisi. Vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel neid ja samuti ka laskespordiklubi iseloomustust arvestanud. Samuti ei välista vastustaja, et kaebajale on võimalik relvaluba tulevikus uue taotluse esitamisel väljastada. Seega on vastustaja rakendanud otsuse tegemisel kaalutlusõigust.
13.Vastustaja on arvestanud vaidlustatud 14.01.2021 otsuses kaebaja kohta laskespordiklubi ALPHA poolt 06.01.2021 antud iseloomustusega, kuid leidnud, et see ei kaalu üles kaebajale etteheidetud tegusid, temapoolset korduvat ennast ja teisi ohustavat ning mitte seaduskuulekat käitumist.
14.Kohus leiab, et vastustaja on 14.01.2021 otsuse koostamisel arvestanud kõiki asjaolusid ja kaalunud relvaloa kehtetuks tunnistamise vastu- ja poolt väiteid. Vastustaja andis enne otsuse tegemist kaebajale võimaluse esitada vastuväited ja arvestas pärast vastuväidete saamist kaebaja liiklusalaste rikkumistega. Kohus märgib, et mitmed liiklusalased väärteod pani kaebaja toime enne relvaloa väljastamist, aga neist kaks ka pärast relvaloa väljastamist ehk see asjaolu näitas, et kaebaja jätkas enda vastutustundetut käitumist mootorsõiduki juhtimisel ka pärast relvaloa saamist. Vääraks ei saa pidada, et vastutaja on arvestanud kaebaja poolt varasemalt toime pandud väärtegusid kaebajat iseloomustavatena ja lõppjäreldusena leidnud, et kogumis ei saa pidada kaebajat seaduskuulekaks. Tallinna Ringkonnakohus leidis 28.04.2021 otsuses asjas nr 3-20-1675, et relvaloa omaja isiksuseomadustele ja käitumisele tuleb anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus ning relvaloa andmine ei tähenda, et hiljem on keelatud tugineda loa andmisele eelnenud, isikut negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele.
15.Seega on vastustaja õigesti tuginenud relvaloa kehtetuks tunnistamisel RelvS § 43 lg-le 31, mis ei eelda konkreetse väärteo või kuriteo eest karistatust. RelvS § 43 lg-st 31 lähtumisel ei ole vastustajal vaja korrigeerida 14.01.2021 otsust põhjusel, et Harju Maakohus tühistas 22.04.2021 otsusega vastustaja 21.01.2021 otsuse väärteoasjas, sest kaebaja poolt jätkuvalt (pärast relvaloa väljastamist) toimepandud liiklusväärteod on piisavad iseloomustamaks kaebaja mitte seaduskuulekat käitumist. Relvaloa saanud isikud peavad käituma selliselt, et kaitstud oleks avalik kord ja teiste isikute õigused. Avalik huvi vältida tulirelva kasutamise õigust sellise isiku poolt, kes suhtub hoolimatult isikuid kaitsvate normide täitmisesse (rikub pidevalt LS-i nõudeid), kaalub üles sellise isiku huvi relvaloast tulenevate õiguste teostamise osas. Relvaloa kehtima jätmiseks ei nähtu kaalukat põhjust.
16.Vastustaja on õigesti järeldanud, et kaebaja on enda käitumisega ehk väärtegude toimepanemisega minetanud õiguse soetada või omada relva. Vastustaja ei ole teinud vormivõi menetlusvigu, mis võiksid vaidlustatud otsuse tühistamise kaasa tuua. Otsus vastab HMS
5(6)
3-21-578
§-s 54 sätestatud õiguspärasuse eeldustele. Kaebajale on võimaldatud haldusmenetluses selgitusi esitada, seega oli tagatud ka võimalus olla haldusakti andmise menetluses ära kuulatud. Haldusmenetlus viidi läbi õiguspäraselt ja selle käigus ei ole kaebaja õigusi rikutud.
17.Samadel põhjendustel on õiguspärane ka vastustaja 21.02.2021 vaideotsus.
18.Eeltoodud põhjustel tuleb kaebus jätta terves ulatuses rahuldamata.
19.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud tema kantud menetluskulude kaebajalt väljamõistmist ega esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.