X kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks tõlkida tema vaie nr 5-15/21/586-1
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, taotluste lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus selle esitajale.
2.Jätta läbi vaatamata menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3.Jätta rahuldamata menetlusabi taotlus kohtulahendi tõlkimiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.X (kaebaja) esitas 10.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuste õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks täitma vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg 1 ja 4 nõudeid ning tõlkima tema 06.12.2021 Justiitsministeeriumile adresseeritud kaebust nr 5-15/21/586-1. Lisaks taotleb kaebaja menetlusabi riigilõivu maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks ja menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks.
3.Kohus tegi 14.01.2022 Tallinna Vanglale kohtunõude, et saada kätte kaebaja avaldusega nr 5-15/21/586-1 seotud kohtueelse menetluse materjalid.
4.Tallinna Vangla esitas 18.01.2022 kohtule järgnevad dokumendid: 07.12.2021 registreeritud kaebaja venekeelne avaldus nr 5-15/21/586-1; Tallinna Vangla 10.12.2021 dokument nr 5-15/21/586-2, millega kaebajale anti tähtaeg 10 päeva, et korraldada võõrkeelse pöördumise tõlkimine või tasuda vangla korraldatud tõlketeenuse eest oma rahaga; 17.12.2021 registreeritud kaebaja venekeelne avaldus nr 5-15/21/586-3; Tallinna Vangla 29.12.2021 dokument nr 5-15/21/586-4, millega kaebaja 07.12.2021 vaie tagastati läbivaatamatult, sest kaebaja
võõrkeelseid pöördumisi ise ära ei tõlkinud, tõlketeenuse eest tasumiseks nõusolekut ei andnud ja vangla riigi kulul vaideid ei tõlgi.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja nõuab kaebuses Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, VSkE § 491 lg-te 1 ja 4 nõuete täitmist ning Tallinna Vangla kohustamist tõlkida tema võõrkeelne avaldus (eelduslikult vaie). Kohus saab aru, et kaebuse eesmärk on saavutada oma vaide läbivaatamine Justiitsministeeriumis. Eelduslikult on kaebaja kaugem eesmärk pöörduda vaide esitamise aluseks olnud vaidlusega kohtusse, kui Justiitsministeerium tema vaiet ei rahulda. Põhivaidluse sisu kaebusest ja Tallinna Vangla 18.01.2022 esitatud kohtueelse menetluse materjalidest ei selgu.
6.Kohus selgitab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa kaebust esitada vaidemenetluse läbimise eesmärgil. Vaidemenetluse läbimine on kaebuse lubatavuse eeldus, mitte omaette eesmärk, mille nimel kaebus esitada. Kuna kaebajal on tõhusam esitada kohtus sama nõue nagu vaidemenetluses, puudub tal kaebeõigus, et nõuda vaide tõlkimata jätmise õigusvastasuse tuvastamist ja vaide tõlkimist. Seega lähtub kohus järgnevalt sellest, et kaebaja tegelik eesmärk on esitada kohtus sama nõue nagu vaidemenetluses.
7.Kui Tallinna Vangla on kaebaja arvates tagastanud tema vaide põhjendamatult, saab kohus kontrollida, kas vaide tagastamine oli õiguspärane. Kui vaide tagastamine ei olnud õiguspärane, loeb kohus kohtueelse menetluse põhivaidluse osas läbituks. Praegusel juhul ei ole selge, milles põhivaidlus seisneb, sest kaebaja 07.12.2021 registreeritud vaie ja selle 17.12.2021 täiendus jäid eesti keelde tõlkimata. Kohus leiab, et sõltumata sellest, milles põhivaidlus seisneb, tuleb kohtule esitatud kaebus igal juhul tagastada, sest Tallinna Vangla tagastas põhivaidlusega seotud vaide õiguspäraselt ja kohustuslik kohtueelne menetus on läbimata.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
9.Tallinna Vanglas registreeriti 07.12.2021 kaebaja venekeelne Justiitsministeeriumile adresseeritud vaie, millele oli lisatud tõlkimisse saatmise taotlus. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 1 sätestab, et vangla saadab justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lg 2 kohaselt võtab vangla enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Lõige 4 sätestab, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Lõige 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest 2(4)
ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
10.Tallinna Vangla andis 10.12.2021 kaebajale tähtaja 10 päeva, et korraldada võõrkeelse pöördumise tõlkimine või tasuda vangla korraldatud tõlketeenuse eest oma rahaga. Tallinna Vangla leidis, et vaide tõlkimine riigi kulul ei ole põhjendatud, sest K-Raha andmetel on kaebaja vanglasisesel arveldusarvel liikunud piisavalt raha, kuid kaebaja on elektriseadmete kasutamise eest ettemaksu tehes end tahtlikult varatuks püüdnud teha. Lisaks tõi Tallinna Vangla välja, et kaebaja on varasemalt olnud võimeline eesti keeles pöördumisi esitama. Kaebaja esitas 17.12.2021 vastuseks uue venekeelse avalduse. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud vaide puudust 10 päeva jooksul, tagastas Tallinna Vangla 29.12.2021 dokumendiga nr 5-15/21/586-4 kaebaja vaide läbivaatamatult.
11.Kohus leiab, et vaide tagastamine oli õiguspärane, sest tõlketeenuse eest maksmise kohustus tuleneb VSkE § 491 lg-st 3 ja kaebajal oli K-Raha kontol piisavalt rahalisi vahendeid, et vähemalt osaliselt tõlkimise eest tasuda. Tallinna Vangla on 29.12.2021 dokumendis välja toonud, et kaebajal oli vaide esitamise hetkel vanglasisesel arveldusarvel vabakasutuskonto jääk 12,77 eurot, millest 5,77 eurot oli reserveeritud. Tallinna Vanglale teadaolevalt on reserveeritud raha kaebaja poolt ette tasutud elektritasu. Ka kaebuse lisana esitatud K-Raha väljavõttelt nähtub, et kaebajal oli vaide esitamise ajal 12,77 eurot tõlkekuludesse panustatavat raha. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et isik ei saa tõlgitasu tasumist vältida sellega, et ta muudab ennast teadlikult varatuks. Elektritasuks broneeritud raha tuleb arvestada vaba raha hulka seni, kuni elektritasu ei ole isikukontolt maha arvestatud (Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2021 määrus nr 3-21-782, p 12; 05.05.2021 määrus nr 3-21-625, p 13). Seega leiab kohus, et Tallinna Vangla arvestas õigesti kaebaja vabakasutuskonto jäägina ja seega tõlkimisele kulutatava rahana 12,77 eurot. Kohtud on kaebajale mitmetes kohtulahendites selgitanud võõrkeelsete avalduste tõlkimise ja selle eest tasumise korda (nt haldusasjades nr 3-19-423, 3-21-334, 3-21-335, 3-21- 375, 3-21453, 3-21-625, 3-21-796, 3-21-782, 3-21-878, 3-21-888, 3-21-1134, 3-21-1592). Arvestades kaebaja varasemaid teadmisi avalduste tõlkimise korrast, on alust arvata, et kaebaja soovis elektritasu ettemakse tegemisega vähendada oma K-Raha kontol olevat vaba raha. Vaidlus puudub selles, et kaebajal on olnud võimalusi vanglas eesti keelt õppida ja seeläbi tõlketeenuse vajadusest vabaneda, kuid kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja eesti keele õppimisest huvitatud (kaebuse punkt 5). Vajaduse korral saab kaebaja kasutada eesti keelt oskavate kinnipeetavate abi, mida ta on enda kinnitusel varem teinud (kaebuse punkt 10). Samas ei ole välistatud, et kaebaja ei vaja kõrvalist abi, sest Tallinna Vangla 29.12.2021 dokumendist nr 5-15/21/586-4 selgub, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus on kaebaja suhtluskeeltena märgitud eesti ja vene keel. Viimati on kaebajat riigikeeleõppesse suunatud 2021. aasta sügisel, kuid õpe taas katkestati kinnipeetava vähese motiveerituse pärast. Inspektor-kontaktisikule on kaebaja avaldanud, et eesti keelt ta selleks küll õppima ei hakka, et vangla saaks tema pöördumistele vastata, sest ta oskab piisavalt eesti keelt eesti keeles kirjutamiseks. Kuna kaebaja otsustas praegusel juhul vaide võõrkeeles esitada, pidi ta selle tõlkimise eest vähemalt osaliselt maksma. Kui kaebaja oleks vaide olulisemad argumendid ise eesti keelde tõlkinud, oleks vaie tõenäoliselt olnud menetletav.
12.Kuna vaide tagastamine oli õiguspärane, on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus 07.12.2021 vaidega nr 5-15/21/586-1 seotud põhivaidluses. Seega tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel selle esitajale.
13.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
3(4)
14.Kohus tõlgendab kaebusele lisatud menetlusabi taotlust selliselt, et kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja kohtulahendi tõlkimist. Muid kohtukulusid ei ole, millest vabastamist kaebaja võiks taotleda.
15.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise osas menetlusabi taotluse lahendamiseks. Seega jätab kohus menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
16.Kohus ei pea vajalikuks menetlusabi andmist käesoleva kohtulahendi tõlkimiseks. Kohtulahend puudutab teemat, mida kaebajale on ka varem selgitatud. Kaebajale on sarnase sisuga määruseid kohtu poolt tõlgitud (nt haldusasjades nr 3-21-1134 ja 3-21-1592). Lisaks võib kaebaja tegelik eesti keele oskus olla parem kui ta väidab (vt punkti 11). Seega jätab kohus menetlusabi taotluse kohtulahendi tõlkimiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 23.02.2022
MÄÄRUSEGA.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.