X kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 22.12.2020 otsuse tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Kristel Tina, Marje Paljak, Moonika Roosnupp Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.02.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.X (edaspidi kaebaja) esitas toimetulekutoetuse taotluse detsember 2020 eest, mille Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond jättis 22.12.2020 otsusega rahuldamata.
2.Kaebaja esitas 04.01.2021 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles palus tühistada vastustaja 22.12.2020 otsus ning kohustada vastustajat toetust 2020. a detsembri eest välja maksma.
3.Kohus võttis kaebuse menetlusse 22.12.2020 otsuse tühistamisnõudes ning kohustamisnõudes toimetulekutoetuse taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUETE PÕHJENDUSED
4.Kaebaja leiab, et talle peaks jääma vähemalt 150 eurot kuus söögi ja esmatarvete ostuks. Vastustaja jättis kaebaja kui raske puudega invaliidi rahatuna hädasse. Kaebajale jääb arusaamatuks, kust peaks saama 100% töövõimetu ning raske puudega invaliid raha ravimite, söögi ja esmatarvete ostuks, kui 2020. a jõulude ajal jäi söögi ostuks 0 eurot. Kaebaja esitas 22.12.2020 sotsiaalosakonna vastuvõtul ametnikule tema väiteid tõendavad konto väljavõtted.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialist tegi 22.12.2020 päringud kaebajale makstavate riiklike toetuste osas Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa andmebaasidesse. Päringutest nähtus, et kaebajale maksti novembris 2020 Sotsiaalkindlustusameti poolt puudega tööealise inimese sotsiaaltoetust 49,09 eurot, mida ei arvata toimetulekutoetuse määramisel sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 133 lg 2 punktist 3 tulenevalt isiku sissetulekute hulka, ning Eesti Töötukassa poolt töövõimetoetust 461,59 eurot. Kaebaja pangakontolt nähtus lisaks nimetatud toetustele 12.11.2020 kaebaja enda poolt makstud elatis 100 eurot. Vastavalt kaebaja esitatud KÜ Pärnu mnt 129c arvele nr M058715003, oli detsembris 2020 kaebaja poolt tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid 95,96 eurot.
6.Vastavalt kaebaja poolt esitatud taotlusele, sellele lisatud dokumentidele ning Tallinna Kesklinna Valituse poolt tehtud päringutele, oli perioodi detsember 2020 eest toimetulekutoetuse arvestamise aluseks kaebaja novembris 2020 saadud sissetulek s.o töövõimetoetus 461,59 eurot, millest arvestati maha novembris 2020 makstud elatis 100 eurot. Seega loeti toimetulekutoetuse arvestamisel kaebaja sissetulekuks detsembris 2020 361,59 eurot. Vastavalt kaebaja poolt esitatud KÜ Pärnu mnt 129c arvele nr M058715003 ning arvestades Tallinna Linnavolikogu 28. mai 2015 määrusega nr 9 "Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärad" kehtestatud piirmäärasid, võeti perioodi detsember 2020 eest kaebajale toimetulekutoetuse arvestamisel eluasemekuludena arvesse kõik kulud 95,96 eurot.
7.Tõele ei vasta kaebaja poolt taotluses toodu, et detsembris 2020 pidi kaebaja maksma kulusid eluaseme eest 95,96 + 88,78 eurot. Kaebaja poolt oli vastustajale esitatud dokumendid jooksva kuu s.o detsembri 2020 eluasemekulude kohta 95,96 eurot, mida võeti vastustaja poolt toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse. Kaebaja poolt perioodi detsember 2020 toimetulekutoetuse taotluse juurde esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et ta on tasunud kommunaalkulusid 88,55 eurot 04.12.2020, mille puhul on tegemist novembris 2020 tasumisele kuulunud eluasemekuludega vastavalt KÜ Pärnu mnt 129c arvele nr M058714882. KÜ Pärnu mnt 129c arvel nr M058714882 nähtuvad eluasemekulud võeti arvesse kaebajale perioodi november 2020 eest toimetulekutoetuse arvestamisel. Käesoleval juhul on kaebaja ise otsustanud tasuda novembris 2020 tasumisele kuulunud eluasemekulud alles 04.12.2020, kuigi kaebajal olid novembris 2020 toimetulekutoetuse mõttes kõnealuste kulude tasumiseks rahalised vahendid olemas. Kuivõrd SHS § 133 lõike 7 kohaselt ei arvata eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele
kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt, ei olnud vastustajal võimalik kaebaja novembris 2020 tasumisele kuulunud eluasemekulusid perioodi detsember 2020 eest toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka arvata.
8.Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (STAR) kaebaja poolt esitatud ja vastustaja poolt väljaselgitatud andmete sisestamisel selgus, et kaebaja ei ole perioodi detsember 2020 eest õigustatud toimetulekutoetust saama, kuna tema kuu sissetulek 361,59 eurot (millest on maha arvestatud makstud elatis 100 eurot) on peale eluasemekulude 95,96 eurot mahaarvamist 115,63 euro võrra suurem kui kehtestatud toimetulekupiir s.o 265,63 eurot. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et talle jäi detsembris 2020 ravimite, söögi ja esmatarvete ostuks 0 eurot. Vastustajal puudus õiguslik alus kaebajale perioodi detsember 2020 eest toimetulekutoetuse määramiseks, kuna kaebajale jäi igapäevasteks kuludeks 265,63 eurot s.o 115,63 eurot rohkem kui 2020. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 punktiga 3 kehtestatud toimetulekupiiri määr (150 eurot), mis on ette nähtud inimese minimaalseteks tarbimiskuludeks toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, samuti ravimitele.
9.Kaebaja on STARi andmetel alates 2010. aastast Tallinna linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste järjepidev saaja. Näiteks viiel eelneval aastal (perioodil 2015. kuni 2019. aastani) on kaebajale makstud Tallinna linna eelarvest sissetulekust sõltuvaid toetusi toetuste kalendriaasta maksimaalmäära ületavas summas. 2020. aastal ei ole vastustaja teinud ühegi kaebaja esitatud sissetulekust sõltuva toetuse taotluse osas (mida kaebaja on esitanud igakuiselt) ühtegi negatiivset s.o keelduvat otsust. Kaebaja iga taotluse alusel on talle ka sissetulekust sõltuvat toetust Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 määruse nr 27 "Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord" alusel tulenevalt kaebaja esitatud kuludokumentidest, kõiki asjaolusid kogumis hinnates ja kaalutlusotsuse alusel makstud, kuigi Tallinna linna eelarvest makstav sissetulekust sõltuv toetus ei ole oma olemuselt igakuine regulaarne toetus. Lisaks sai kaebaja Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt riiklikku puudega tööealise inimese toetust 49,09 eurot, mis on samuti ettenähtud ravimite ja muude puudest tingitud kulude katmiseks. Samuti oli kaebajale tagatud võimalik toiduabi, kuna tegemist on isiku esmavajadusega. Kaebajale on võimaldatud igakuiselt (v.a juulis, kui toitlustamist ei toimu) soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses, mis võimaldab vähendada igapäevaseid toidule tehtavaid kulutusi ning mille omaosalus kaebajale on 50 senti (tööpäevadel, ühel toidukorral kas praad ja magustoit või supp ja magustoit). Vastustaja on kaebajale selgitanud võimalust kasutada iganädalast Toidupanga toiduabi, mis on samuti võimalus vähendada igapäevaseid toidukulusid. Sellest on kaebaja keeldunud, pidades seal pakutavaid toiduaineid söögikõlbmatuteks. Kaebajal oli võimalik saada Euroopa Liidu toiduabi pakk (ca 15 kg toiduaineid) Toidupangast alates 17.11.2020, millest kaebajat teavitati korduvalt toetuste taotlemise käigus. Kaebaja sai Euroopa Liidu toiduabi paki pärast mitmekordseid meeldetuletusi kätte Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnast 29.12.2020. Kaebajale on selgitatud, et esmane vastutus tema majanduslikul toimetulekul lasub tal endal ning toiduabist keeldumise puhul on samuti tegemist tema poolt endale tehtud kahjulike valikutega, sest tema toetuse vajaduse toidu ostmiseks saab katta ka temale pakutud toiduabiga. Kuivõrd kaebaja on teinud endale korduvalt majanduslikult kahjulikke otsuseid (suured või kaalutlemata ostud arvestamata enda majanduslikku võimekust, jättes eluasemekulud õigeaegselt tasumata ja tekitades endale järgnevaks kuuks eluasemekulude tasumisel kahe kuu (võlgnevuse ja jooksva kuu) kulude tasumise kohustuse), on teda korduvalt kohustatud pöörduda majandamisnõustaja poole Tallinna Sotsiaaltöö Keskusesse ning nõustamise tulemustest Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda teavitama, kuid kahjuks kaebaja nõustamisele pöördunud ei ole. Samuti on vastustaja juhtinud korduvalt kaebaja tähelepanu nii suuliselt kui ka kirjalikult vajadusele hinnata tema abivajadust tervikuna, et pakkuda talle lisaks sotsiaaltoetustele ka sobivaid sotsiaalteenuseid, kuid sellest on kaebaja kahetsusväärselt keeldunud.
10.Kahetsusväärselt on kaebajal väärarusaam, nagu võiks ta rahalisi vahendeid planeerimata ära kulutada temale riigi poolt makstava igakuise töövõimetoetuse (ja puudega tööealise inimese toetuse), ning kui raha otsas, siis peaks vastustaja talle igal kuul täiendavalt maksma 150 eurot (toimetulekupiir), kuigi tema kasutada on rahalisi vahendeid toimetulekupiiri ületavas summas ja toimetulekutoetuse maksmiseks puudub seaduslik alus. Sotsiaalhoolekande ülesandeks on isikule toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine, kuid see ei tähenda isiku õigust tekitada süstemaatiliselt endale halbade valikutega rahalisi probleeme. Kui isikul on vahendeid piiratud hulgal, siis ei ole mõistlik tekitada eluasemekulude võlgnevust arvestusega, et küllap kohalik omavalitsus kulutused hüvitab.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Toimetulekutoetuse taotlemist ning määramist reguleerivad normid on sätestatud SHS-s. Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega; toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 3). 2020. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 punkti 3 kohaselt oli SHS § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 150 eurot kalendrikuus. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir (SHS § 133 lg 1). SHS § 133 lg 2 määratleb, milliseid laekumisi ei arvestata sissetuleku osana.
12.Kaebaja konto väljavõttelt (04.01.2021 kaebuse lisa) nähtub, et kaebaja sai toetuse taotlemisele eelneval kuul, s.o 2020. a novembrikuus, järgmisi sissetulekuid: - Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus 49,09 eurot; - Töötukassalt töövõimetustoetust 461,59 eurot; - Tallinna linnalt toetust toimetuleku tagamiseks 42,50 eurot. SHS § 133 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt ei arvestada sissetuleku hulka riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi. Seega oli kaebaja sissetulek 2020. a novembrikuus 461,59 eurot. Nimetatud summa nähtub ka vastustaja 22.12.2020 otsusest (vastustaja 15.04.2021 vastuse lisa 6). Vastustaja on SHS § 133 lg 1 alusel sissetulekust maha arvanud makstud elatise. Kaebaja konto väljavõttelt nähtub, et kaebaja on 2020. a novembrikuus maksnud elatist 100 eurot. Seega on vastustaja õigesti arvestanud kaebaja 2020. a novembrikuu sissetulekuks pärast elatise mahaarvamist (461,59 – 100 =) 361,59 eurot.
13.SHS § 133 lg 1 alusel saab sissetulekust maha arvata ka jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud. Kaebaja esitas koos toimetulekutoetuse taotlusega Korteriühistu Pärnu mnt 129C arve (vastustaja 15.04.2021 vastuse lisa 6), mille maksetähtaeg oli 31.12.2020. Arves on toodud perioodi november 2020 eest tasumisele kuuluvad eluasemekulud kokku 95,96 eurot.
Kuivõrd nimetatud eluasemekulud kuulusid maksmisele detsembris 2020, siis tuli vastustajal need kulud kaebaja 2020. a novembrikuu sissetulekust maha arvata. Vastav mahaarvamine nähtub ka vastustaja 22.12.2020 otsusest. Kaebaja esitas koos toimetulekutoetuse taotlusega ka Korteriühistu Pärnu mnt 129C arve (vastustaja 15.04.2021 vastuse lisa 6), mille maksetähtaeg oli 30.11.2020. Arves on toodud perioodi oktoober 2020 eest tasumisele kuuluvad eluasemekulud kokku 88,55 eurot. SHS § 133 lg 7 kohaselt ei arvata eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. Kuivõrd eluasemekulud 88,55 eurot kuulusid tasumisele novembris 2020, kuid kaebaja taotles toetust detsembri 2020 kohta, ei saanud vastustaja varem tekkinud eluasemekulude võlgnevust 2020. a detsembri toetuse taotluse lahendamisel arvesse võtta. SHS § 133 lg 1 alusel saab sissetulekust viimasena maha arvata kehtestatud toimetulekupiiri 150 eurot.
14.Lähtuvalt eeltoodust sai vastustaja 2020. a detsembri eest taotletava toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel kaebaja 2020. a novembrikuu sissetulekust (461,59 eurot) maha arvata kaebaja poolt makstud elatise (100 eurot), 2020. a detsembris tasumisele kuuluvad eluasemekulud (95,96 eurot) ning toimetulekupiiri (150 eurot). Pärast mahaarvamisi jäi kaebajale jätte seega (461,59 – 100 – 95,96 – 150 =) 115,63. Seega jäi kaebajale kätte 115,63 eurot rohkem kui sätestatud toimetulekupiir, s.o kokku (115,63 + 150 =) 265,63 eurot. Selle on vastustaja välja toonud 22.12.2020 otsuse põhjendustes. Kuivõrd kaebajale jäi pärast eluasemekulude ja elatise mahaarvamist kätte rohkem raha kui kehtestatud toimetulekupiir, ei olnud kaebajal 2020. a detsembrikuus õigust toimetulekutoetust saada (SHS § 131 lg 2).
15.Kohtu hinnangul on vastustaja ümber lükanud kaebaja väited, justkui oleks kaebaja jäetud ilma igasuguse abita. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et alates 2010. aastast on kaebaja Tallinna linna eelarvest makstavate sissetulekust sõltuvate toetuste järjepidev saaja, kuigi tegemist ei ole oma olemuselt igakuise regulaarse toetusega. Kaebaja sai Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt riiklikku puudega tööealise inimese toetust 49,09 eurot, mis on samuti ettenähtud ravimite ja muude puudest tingitud kulude katmiseks. Kaebajale on tagatud toiduabi (soodushinnaga toitlustamine Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses, Toidupanga toiduabi, Euroopa Liidu toiduabi pakk), kaebajale on pakutud majandusnõustamise teenust, kaebajale on tehtud ettepanek hinnata tema abivajadust tervikuna sotsiaalteenuste osutamise vajalikkuse hindamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et toimetulekutoetuse maksmise eesmärk ei ole tagada isikule pidevat sissetulekut mistahes eesmärgil kulutuste tegemiseks. SHS § 131 lõikest 1 tulenevalt on tegemist eelkõige ajutise abimeetmega, mis tagab minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Isikul endal lasub seejuures vastutus omalt poolt parandada oma elujärge ning kasutada toetust eesmärgipäraselt, s.t toidukulude, eluasemekulude jm esmavajaliku katmiseks. Seejuures on vastustaja poolt pakutav muu abi (sh toiduabi, majandusnõustamine) hea võimalus kaebajale kulude kokkuhoidmiseks ning elujärje parandamiseks. Asjaolu, et kaebaja peab toiduabi raames pakutavat toitu kõlbmatuks, ilmestab kaebaja suhtumist talle pakutavasse abisse. Kaebaja ei saa eeldada, et ta saab toetusmeetmetena makstavad summad kulutusi planeerimata ära kulutada ning seejärel väita, et talle ei ole tagatud piisav elatusmiinimum. Enda toimetuleku ees on vastutus pandud eelkõige inimesele endale ning toimetulekutoetus on mõeldud ajutise abinõuna äärmise vajaduse korral, toetamaks inimese peamiste põhivajaduste rahuldamist. Kaebajale on vastustaja poolt pakutud võimalusi (lisaks rahalisele toetusele) toimetuleku
toetamiseks. Juhul kui kaebaja on otsustanud neist võimalustest keelduda, ei saa kaebaja elujärg olla nii kehv, nagu ta kaebuses väidab.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja toimetulekutoetuse taotluse 2020. a detsembri kohta rahuldamata. Kaebajale on tagatud mitmekülgne (sotsiaal)abi, mis toetab kaebaja toimetulekut. Kokkuvõtlikult on kaebus põhjendamatu.
17.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.