lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-15/8

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-15/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1430
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-15

Haldusasi

X kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.11.2020 ja 22.12.2020 otsuste tühistamiseks ning toetuste maksmiseks kohustamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2021. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Kristel Tina, Marje Paljak ja Moonika Roosnupp

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-15 resolutsiooni punkti 1 peale.

Jätta rahuldamata X taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-15 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tallinna Kesklinna Valitsusele 17.11.2020 taotluse sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks 2020. a novembri eest. Tallinna Kesklinna Valitsus otsustas 25.11.2020 otsusega maksta X-le sissetulekust sõltuvat toetust kokku 42,50 eurot. X esitas Tallinna Kesklinna Valitsusele 22.12.2020 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2020. a detsembri eest. Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 22.12.2020 otsusega X-le toimetulekutoetuse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 2 alusel määramata, sest tema sissetulek ületas pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud mahaarvamiste tegemist kehtestatud toimetulekupiiri 115,63 euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-21-15

2.X esitas Tallinna Halduskohtule 04.01.2021 kaebuse Tallinna Kesklinna Valitsuse 25.11.2020 ja 22.12.2020 otsuste tühistamiseks, Tallinna linna kohustamiseks maksta kaebajale 2020. a novembri ja detsembri eest toetusi selliselt, et pärast eluasemekulude kandmist jääb kaebajale kätte vähemalt 150 eurot, ning Tallinna Kesklinna Valitsuse ametnike tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. Eesti seaduste (sh SHS § 133 lg 1) kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud tagama, et isikule jääks pärast eluasemekulude tasumist söögi ja esmatarvete jaoks kätte vähemalt 150 eurot kuus. Kaebaja selgitas Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalosakonnas 17.11.2020 toimunud vastuvõtul enda pangakonto väljavõtete põhjal, et talle jääb söögi ja esmatarvete ostuks kätte 0 eurot, kuid sellele vaatamata jättis vastustaja ta suremispiirile. Kaebajale 26.11.2020 makstud 42,50 eurot ei taga tema toimetulekut, sest tal oli juba taotluse esitamise ajal eluaseme eest tasumata võlg 88,55 eurot. Kaebaja esitas ka 22.12.2020 vastuvõtul kontoväljavõtted, mille kohaselt jäi talle retseptiravimite, söögi, esmatarvete ja kaitsemaskide ostuks kätte 0 eurot. Sellele vaatamata kinnitas ametnik, et tal puudub õigus toetust saada. Tallinn linn on pannud kaebaja vastu toime inimõiguste rikkumise, jättes kaebaja kui raske puudega invaliidi (100% töövõime kaotusega) surema. Kaebaja taotles ka menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja riigi õigusabi määramist.
3.Tallinna Halduskohus jättis 14.04.2021 määrusega rahuldamata X taotluse vabastada ta 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt ettenähtud riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ja jättis hüvitamiskaebuse käiguta, andes kaebajale 300 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Menetlusabi taotlus tuleb jätta HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata, sest mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas on kaebuse eduväljavaated kasinad. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas tekitas toetuse maksmata jätmine ohtu tema elule ja tervisele (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2020 otsus nr 3-19-1389). Ainuüksi väide, et kaebajal tuli 2020. a novembris tasuda eluaseme eest 88,55 eurot, ei ole määrav. Kaebaja kontoväljavõttest nähtuvalt saab ta igakuiselt nii sotsiaaltoetust kui ka töövõimetoetust (2020. a novembris 461,59 eurot ja 2020. a detsembris 446,70 eurot). Samuti on näha, et kaebaja tegi Euronicsi veebipoest igapäevaste kuludega mitteseotud ostu summas 399,99 eurot. Sellises olukorras ei ole alust rääkida ohu tekitamisest kaebaja elule ja tervisele, isegi kui leida, et toimetulekutoetus peaks olema suurem. Tühistamisnõude menetlusse võtmise otsustab kohus pärast vastustajalt seletuste saamist ning selle nõude menetlemine ei eelda riigilõivu tasumist.
4.X palub 27.04.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 14.04.2021 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada tema menetlusabi taotlus. Raske puudega invaliidilt riigilõivu nõudmine on vastuolud põhiseadusega. Riik on pannud kohalikule omavalitusele kohustuse tagada, et inimesele jääks pärast eluasemekulude kandmist söögi ja esmatarvete jaoks kätte vähemalt 150 eurot. Praeguses asjas on tegemist raske põhi- ja inimõiguste rikkumisega, sest on selge, et invaliid ei ole suuteline oma õigusi kaitsma. Kaebaja palub määrata endale esindaja riigi õigusabi korras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1 ls 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

2(4)

3-21-15

6.Määruskaebus sisaldab taotlust määrata kaebajale riigi õigusabi korras vandeadvokaadist esindaja. Kuivõrd X on esitanud riigi õigusabi taotluse ka koos kaebusega halduskohtule ja halduskohus ei ole seda veel lahendanud, siis käsitab ringkonnakohus X 27.04.2021 riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja on soovinud riigi kulul esindajat 27.04.2021 esitatud määruskaebuse menetluses. Ringkonnakohus jätab X taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest vaidlus selle üle, kas kaebaja vastab menetlusabi saamise tingimustele, ei ole õiguslikult ega faktiliselt keerukas ning kaebaja on lisaks suutnud iseseisvalt ringkonnakohtule esitada määruskaebuse, mille kohus saab sisuliselt läbi vaadata (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-21-301, p 13).
7.Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ja menetluskulude riigi kanda jätmine (sh menetlusabi andmine) peab alati olema põhjendatud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt ei oleks menetlusabi andmine põhjendatud muu hulgas siis, kui pole piisavat alust eeldada, et taotleja kavandatav menetluses osalemine võiks olla edukas. Kaebaja on mittevaralise kahju hüvitamise nõuet põhjendanud väitega, et talle jäi 2020. a novembris ja detsembris pärast eluasemekulude tasumist toidu ja muude esmatarbekaupade soetamiseks kätte 0 eurot. Haldusasjas seni esitatud materjalid seda väidet ei kinnita. Tallinna linn on 15.04.2021 menetlusdokumendis selgitanud, et 2020. a novembris ei taotlenud kaebaja mitte toimetulekutoetust, vaid sissetulekust sõltuvat toetust (17.11.2020 taotlus, dtl 43), mille alusel maksis vastustaja 25.11.2020 otsuse (dtl 53) ja Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 määruse nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ alusel kaebajale toetust 42,50 eurot. Vastustaja lähtus sissetulekust sõltuva toetuse maksmisel nii asjaolust, et kaebajale oli juba 2020. a eest määratud toetusi ühe kalendriaasta kehtestatud maksimaalmäära ületavas summas (s.o kokku 451,74 euro ulatuses), kui ka sellest, et kaebajale jäi pärast eluasemekulude mahaarvamist kätte 258,15 eurot. Samuti sai kaebaja tööealise puudega inimese toetust 49,09 eurot, mida ei loeta sissetulekuks toimetulekutoetuse arvestamisel, küll aga vastustaja eelarvest sissetulekust sõltuva toetuse määramisel. Kaebajal oli võimalik saada ka toiduabi toidupangast ja soodushinnaga toitlustamist Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses. Lisaks oli kaebajal 09.11.2020 seisuga arvel vabu vahendeid 455,15 eurot (vt kontoväljavõte, dtl 3), millest oleks talle jätkunud minimaalseks sissetulekuks, kui kaebaja ei oleks teinud talle üle jõu käivat väljaminekut sülearvuti ostmiseks hinnaga 399,99 eurot. Sellise majanduslikult läbimõtlemata otsuse tegemine tõi kaasa eluasemekulude õigeaegselt tasumata jätmise ja järgmisel kuul kohustuse tasuda eluasemekulusid kahe kuu eest (vt ka Tallinna Kesklinna Valitsuse 01.12.2020 vastus nr 5-4/5337-3, dtl 54–55).
8.X-le 2020. a detsembri eest toimetulekutoetuse maksmata jätmisel lähtus Tallinna Kesklinna Valitsus 22.12.2020 otsuses (dtl 65–66) sellest, et pärast elatise (100 eurot) ja eluasemekulude (95,96 eurot) tasumist jäi kaebajale 461,59 euro suurusest sissetulekust kätte toimetulekupiiri 150 eurot ületav summa (265,63 eurot). SHS § 133 lg 1 kohaselt arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel isiku eelmise kuu netosissetulekust maha jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud, mitte kõik varasemalt tasumata jäänud eluasemekulud. Seega olukorras, kus kaebaja jättis eelmisel kuul eluasemekulud tasumata ja lükkas nende tasumise edasi järgmisesse kuusse, ei arvestata neid kulusid toimetulekutoetuse määramisel.
9.Olukorras, kus seni esitatud materjalide pinnalt ei ole põhjust arvata, et kahju hüvitamise nõude aluseks olev vastustaja tegevus oli õigusvastane, tuleb hüvitamiskaebuse eduväljavaated hinnata kasinateks. Kaebaja ei saa nõuda õigusaktides ettenähtust suuremat toetust põhjusel, et see ei ole tema hinnangul minimaalseks toimetulekuks piisav. Kulutuste tegemisel pidi kaebaja arvestama oma rahaliste võimalustega. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ei ole alust pidada perspektiivikaks ka seetõttu, et kuna puuduvad tõendid, et kaebajale oleks 2020. a novembris või detsembris jäänud toidu ja esmatarbevahendite soetamiseks kehtestatud toimetulekupiirist vähem raha (nt 0 eurot), siis ei ole ringkonnakohtule äratuntav, et kaebajale saanuks tekkida 3(4)

3-21-15 hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2020 otsus nr 3-19-1389, p 20). Kaebaja ei ole täpsustanud, millise riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 loetletud õigushüve rikkumisega ta endale tekkinud mittevaralist kahju seostab. Kaebuses sisalduv etteheide raske puudega invaliidi n-ö suremispiirile või surema jätmisest võib põhimõtteliselt seonduda nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamisega. Hüvitamiskaebuse tegeliku aluse (HKMS § 41 lg 2) väljaselgitamine on oluline, sest kui kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema tervise kahjustamisega, siis on selline kaebus RLS § 22 lg 1 p 12 järgi riigilõivuvaba. Kui kaebaja ei nõua hüvitist tervisekahju eest, siis on halduskohus menetlusabi taotluse jätnud põhjendatult rahuldamata.

10.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.04.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja