Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
03.01.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2716
Haldusasi
AgeEhitus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.11.2021 korralduse nr 12.2-3/056243-5 ja 19.11.2021 vaideotsuse nr 6-1/5048-3 peale
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja AgeEhitus OÜ, seaduslik esindaja C, volitatud esindaja Aleksandra Hlebnikova-Stepanova Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aivar Haava
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.12.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AgeEhitus OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus AgeEhitus OÜ määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Võtta määruskaebus menetlusse.
2.Rahuldada AgeEhitus OÜ määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.12.2021 määrus. Saata AgeEhitus OÜ kaebus Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Jätta AgeEhitus OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Selgitus Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 05.08.2021 korraldusega nr 12.2-3/056243-1 AgeEhitus OÜ juuni 2021 käibemaksu, tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja tööjõumaksude (tulu- ja sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. 27.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/056243-2 laiendas MTA kontrolliperioodi 2021. a juulile ning kohustas
3-21-2716 AgeEhitus OÜ esindusõiguslikku isikut esitama juuli 2021 kohta dokumendid ja selgitused. MTA 27.09.2021 korraldus on vaidlustatud halduskohtus 06.11.2021 kaebusega haldusasjas nr 3-21-2559.
2.MTA tegi 10.11.2021 korralduse nr 12.2-3/056243-5 sunniraha 200 eurot tasumiseks 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates, sest AgeEhitus OÜ jättis tähtaegselt täitmata MTA 27.09.2021 korralduses määratud kohustuse.
3.AgeEhitus OÜ esitas sunniraha tasumise korralduse peale vaide, mille MTA jättis 19.11.2021 vaideotsusega nr 6-1/5048-3 rahuldamata.
4.AgeEhitus OÜ esitas 22.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.11.2021 korralduse ja 19.11.2021 vaideotsuse tühistamiseks. Lisaks esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise peatamiseks kuni haldusasja lahendamiseni ning haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse keelamiseks või selleks kohustamiseks, samuti sellele tegevusele tingimuste seadmiseks, sealhulgas kaebaja kasuks tagatise nõudmiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2021 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kohus kohustas kaebajat hiljemalt 30.11.2021 täpsustama MTA 10.11.2021 korralduse peale esitatud nõuet, tasuma kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 30 eurot ning esitama andmed esialgse õiguskaitse vajaduse tõendamiseks. Kohus selgitas, et sunniraha rakendamise peale ei saa esitada tühistamiskaebust. Kohus saab keelata haldusorganil sunniraha rakendamise, sh sissenõudmise toimingute tegemise (keelamisnõue) või teha ettekirjutuse toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks (heastamisnõue). Kui täitemenetlus on juba alustatud, kuid mitte veel lõpule viidud, on otstarbekas nõuda MTA kohustamist lõpetama sunniraha sissenõudmine (kohustamisnõue). Kohtutäituri kaudu sunniraha sissenõudmisel saab MTA-d kohustada esitama täiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus.
6.Kaebaja esitas 30.11.2021 avalduse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja nõustus kohtuga, et sunniraha rakendamise korralduse tühistamise nõue ei ole lubatav. Kaebaja esitas järgmised taotlused: võtta kaebus menetlusse (p 3.3.1); rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus (p 3.3.2) ning peatada vaidlustatava haldusakti kehtivus või täitmine kuni haldusasja lahendamiseni (p 3.3.2.1) ja keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevus või kohustada teda selleks, samuti seada sellele tegevusele tingimusi, sealhulgas nõuda tagatist kaebaja kasuks (p 3.3.2.2); tunnistada MTA 19.11.2021 vaideotsus kehtetuks (p 3.3.3); menetluskulud jätta vastustaja kanda (p 3.3.4).
7.MTA palus 03.12.2021 seisukohas jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 07.12.2021 määrusega kaebuse, jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ning tagastas kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 30 eurot. Kaebaja 30.11.2021 avalduse p-des 3.3.2.1 ja 3.3.2.2 on märgitud esialgse õiguskaitse korras taotletavad abinõud ja p-s 3.3.3 on kaebuse ainsa nõudena märgitud MTA 19.11.2021 vaideotsuse tühistamine. Kaebaja ei ole välja toonud, millise nõude ta MTA 10.11.2021 korralduse peale esitab, kuigi kohus palus nimetatud korralduse peale esitatavat nõuet täpsustada, selgitades, milline on kohane nõue. Kaebajale, keda esindab kohtumenetluses volitatud esindaja, pidi kohtu selgitus olema arusaadav. Asjaolu, et korraldust ei saa tühistada, ei tähenda, et korralduse peale ei peaks üldse mingit nõuet esitama. Tühistamiskaebus on vaid üks kaebuse liik, mida HKMS § 37 lg 2 järgi esitada saab. Kohus saab 30.11.2021 avaldusest aru selliselt, et kaebaja ei soovigi MTA 10.11.2021 korraldust vaidlustada ja nõuab ainult
2(5)
3-21-2716 vaideotsuse tühistamist. Sellisel kujul ei ole kaebus lubatav, sest ainult vaideotsuse vaidlustamine ei ole HKMS § 45 lg 4 järgi lubatav. Kaebaja ei täpsustanud kohtu määratud tähtaja jooksul MTA 10.11.2021 korralduse peale esitatavat nõuet. Arvestades, et kaebajal on volitatud esindaja, ei pea kohus põhjendatuks anda kaebajale uut tähtaega kaebuse täpsustamiseks. Puudus takistab asja läbivaatamist, sest kohtul ei ole nõuetele vastavat kaebust, mida menetlusse võtta. Kohus ei saa kaebaja eest kaebuse nõuet muuta, kui kaebaja seda ise ei tee. Seega tuleb kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks kohaldatavad abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Kuna 10.11.2021 korralduse peale ei ole kaebuses nõuet esitatud, ei saa nimetatud korraldusega seoses ka esialgset õiguskaitset kohaldada. Riigikohus on selgitanud, et kui taotletud abinõud jäävad väljapoole vaidluse eset, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata (Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245, p 16). Praegusel juhul saavad taotletud abinõud puudutada üksnes MTA 10.11.2021 korraldust ning selle peale ei ole kaebaja 30.11.2021 avalduses nõuet esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
AgeEhitus OÜ esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 07.12.2021 määruse peale.
Kaebaja ei saanud esialgu aru halduskohtu 24.11.2021 määruses toodud selgitustest, sh sellest, miks ei ole sunniraha rakendamise korralduse tühistamise nõue lubatav. Seetõttu ei täpsustanud kaebaja MTA 10.11.2021 korraldust puudutavat nõuet. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kuna kaebajal on kaebuse esitamise õigus, nõuab ta MTA kohustamist lõpetada sunniraha sissenõudmine. Seoses sellega palub kaebaja vaadata tema esialgse õiguskaitse taotlus uuesti läbi.
10.Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Määruskaebus ei vasta HKMS §-s 205 toodud nõuetele. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi taotlust, mis puudutaks halduskohtu 07.12.2021 määrust – kaebaja ei taotle nimetatud määruse tühistamist või muutmist. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi selle kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus kaebaja arvates õigusvastane. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei soovi kaebaja mitte vaidlustada halduskohtu 07.12.2021 määrust, vaid esitada uue kaebuse, mida määruskaebuse menetluses teha ei saa. Ringkonnakohtul ei ole võimalik lahendada määruskaebuses esitatud kohustamisnõuet, mida eelnevalt halduskohtule ei esitatud. Samuti ei saa ringkonnakohus uuesti läbi vaadata esialgse õiguskaitse taotlust, mille halduskohus jättis läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks alust, mistõttu tuleb MTA sellekohane taotlus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus möönab, et määruskaebuses ei ole esitatud selgelt väljendatud taotlust, milles oleks märgitud, millises ulatuses halduskohtu määrust vaidlustatakse ning missugust lahendit taotletakse (HKMS § 205 lg 1 p 3). Samas on määruskaebusest välja loetav, et kaebaja soovib vaidlustada halduskohtu 07.12.2021 määrust nii kaebuse tagastamise kui ka esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osas. Määruskaebusega taotletava eesmärgi – kaebuse menetlemine ja esialgse õiguskaitse taotluse sisuline läbivaatamine – saavutamine on 3(5)
3-21-2716 võimalik vaid halduskohtu 07.12.2021 määruse tühistamise ning kaebuse puhul selle saatmisega halduskohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks. HKMS § 205 lg 2 p 1 kohaselt tuleb määruskaebuse põhjenduses märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei mõistnud kaebaja halduskohtu 24.11.2021 määruses esitatud selgitusi, mistõttu jäi halduskohtu soovitatud nõue esitamata. Kuigi kaebaja viitab HKMS § 43 lg-le 2, ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust tõlgendada määruskaebust uue kaebusena. HKMS § 2 lg 4 teises lauses sätestatud kohustus menetlusosaliste avaldusi tõlgendada ja lähtuda nende lahendamisel tegelikust tahtest kehtib ka määruskaebusmenetluses. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 07.12.2021 määruse ning saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule.
13.Halduskohus on kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt tagastatakse kaebus määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebuse tagastamine nimetatud alusel eeldab, et halduskohus on kaebuse põhjendatult käiguta jätnud ning kaebaja ei ole kõrvaldanud puudust, mis takistab asja läbivaatamist.
14.Halduskohus jättis 24.11.2021 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning määras kaebajale tähtaja mh kaebuse nõude täpsustamiseks. Halduskohus märkis selles määruses, et sunniraha rakendamise korralduse tühistamise nõue ei ole lubatav ning selgitas, milliseid nõudeid (sõltuvalt asjaoludest) on kaebajal võimalik esitada. Halduskohus viitas oma määruses Riigikohtu 22.04.2015 otsusele asjas nr 3-3-1-72-14 ja 27.10.2015 määrusele asjas nr 3-3-1-31-15, milles on leiti, et nendes asjades vaidlustatud sunniraha tasumise nõue ei ole mitte haldusakt, vaid menetlustoiming, mille peale ei saa esitada tühistamiskaebust.
15.Ringkonnakohus märgib, et maksukorralduse seadus (MKS) sisaldab maksumenetluses sunniraha määramise osas erinorme asendustäitmise ja sunniraha seaduse suhtes. MTA 10.11.2021 sunniraha tasumise korralduse õiguslike alustena on viidatud MKS §-le 46 ja § 67 lg-le 2. MKS § 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. MKS § 67 lg 1 järgi võib maksuhaldur sama seaduse §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. MKS § 67 lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt sama seaduse §-dele 128–132. MKS § 46 ja § 67 lg 2 järgi on maksuhalduri koostatava sunniraha tasumise korralduse puhul tegemist haldusaktiga. Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-72-14 ja nr 3-3-1-31-15 ei puuduta maksuhalduri koostatud sunniraha korraldusi, mistõttu ei ole nendes toodud seisukohad sunniraha tasumise nõude kui menetlustoimingu kohta praeguses vaidluses asjakohased. Riigikohus märkis asjas nr 3-3-1-72-14 tehtud otsuse p-s 12, et asendustäitmise ja sunniraha seadusest ei tulene haldusorganile kohustust väljastada lisaks ettekirjutusele ja hoiatusele täiendav haldusakt, mis oleks täitedokumendiks. Praegusel juhul tuleneb selline kohustus MKS-st. Seega leidis halduskohus ebaõigesti, et MTA 10.11.2021 korralduse peale ei ole tühistamisnõude esitamine lubatav. Kuivõrd kaebuse käiguta jätmine kaebuse nõude täpsustamiseks oli põhjendamatu, ei saanud halduskohus kaebust HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. 4(5)
3-21-2716
16.Eelnevast tulenevalt on halduskohus jätnud esialgse õiguskaitse taotluse ebaõigesti läbi vaatamata. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
17.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11; 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
18.Kaebaja esitas 30.11.2021 kohtule tõendid oma majandusliku seisundi kohta. Vastavalt kaebaja esitatud bilansile oli kaebajal 31.10.2021 seisuga pangakontodel raha 53 671,45 eurot ning rahavoogude aruande järgi jääb kaebajal igakuiselt vaba raha üle keskmiselt 402 eurot. Seega on kaebaja enda esitatud teabe põhjal võimeline tasuma MTA 10.11.2021 korraldusega määratud 200 euro suuruse sunniraha ning puudub alus arvata, et selle tulemusel kaasneksid kaebajale sedavõrd rasked tagajärjed, et nende kõrvaldamine asjas tehtava kohtuotsusega oleks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Pelgalt kaebaja soov vältida sunniraha tasumist enne kohtumenetluse lõppu ei anna alust keelata sunniraha sissenõudmist esialgse õiguskaitse korras. Sunniraha võib rakendada vaid haldusaktiga pandud kohustuse täitmisele kallutamiseks (MKS § 67 lg 2). Sunniraha on seega eesmärgipärane eelkõige siis, kui see nõutakse maksuhalduri haldusaktiga määratud kohustust rikkunud isikult sisse võimalikult vahetult pärast hoiatuses märgitud tähtaja möödumist. Sunniraha määrati kaebajale MTA 27.09.2021 korralduse täitmata jätmise tõttu. Kaebaja taotles tähtaja pikendamist ning esitas nimetatud korralduse peale vaide. MTA jättis nii tähtaja pikendamise taotluse kui ka vaide rahuldamata. Seoses vaide rahuldamata jätmisega määras MTA korralduse täitmiseks uue tähtaja, kuid vaatamata meeldetuletusele ei täitnud kaebaja MTA 27.09.2021 korraldust. Nimetatud korralduse vaidlustamine ei peatanud automaatselt selle täitmist. Kaebuse eduväljavaated on pigem kesised, kuna asja materjalist ei nähtu esmapilgul, et kaebajal oli mõjuvaid põhjuseid jätta MTA 27.09.2021 korraldus täitmata. Neil asjaoludel ei ole esialgse õiguskaitse meetme kohaldamine põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.