Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-19-1735 28. detsember 2021 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Jüri Põld AS Medita Baltics kaebus Terviseameti otsuste tühistamiseks ja Terviseameti kohustamiseks Kaebaja AS Medita Baltics, esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Vastustaja Terviseamet, esindaja Agne Ojassaar Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2020. a otsus Terviseameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada AS Medita Baltics taotlus menetluse jätkamiseks Terviseameti
6.septembri 2019. a otsuse nr 6.4-4/305 ning 20. jaanuari 2020. a otsuste nr 6.4-4/32 ja 6.4-4/33 õigusvastasuse tuvastamiseks.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 15. mai 2020. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
11.detsembri 2020. a otsused osas, mis puudutavad Terviseameti otsuseid nr 6.4-4/305, 6.4-4/32 ja 6.4-4/33.
4.Rahuldada AS Medita Baltics kaebus osaliselt ja teha kindlaks Terviseameti
6.septembri 2019. a otsuse nr 6.4-4/305 ning 20. jaanuari 2020. a otsuste nr 6.4-4/32 ja 6.4-4/33 õigusvastasus.
5.Mõista Terviseametilt AS Medita Baltics kasuks välja menetluskulud 4800 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Medita Baltics esitas 1. märtsil 2019 Terviseametile avalduse tegevusloa nr L03885 muutmiseks selliselt, et see hõlmaks tegevuskohas Tartu linn, Teguri tn 37b ambulatoorse iseseisva ämmaemandusabi teenuse, iseseisva ambulatoorse õe vastuvõtu teenuse ja radioloogiateenuse osutamise.
2.Terviseamet andis 8. augusti 2019. a otsusega nr 6.4-4/280 kaebajale tegevusloa nr L04536 iseseisva ämmaemandusabi teenuse osutamiseks Tartu linnas Teguri tn 37b aadressil. Tegevusloal märgiti tegevuskohaks Teguri tn 37b kabinetid nr 6 ja 7.
3-19-1735
3.Terviseamet muutis 6. septembri 2019. a otsusega nr 6.4-4/19/28 oma 8. augusti 2019. a otsust nr 6.4-4/280 selliselt, et andis tegevusloa nr L04536 iseseisva ämmaemandusabi teenuse osutamiseks tegevuskohas Teguri tn 37b kabinettides nr 6 ja 7. Samal kuupäeval tegi Terviseamet veel kaks otsust, millega andis kaebajale tegevusloa nr L04535 ambulatoorse radioloogiateenuse osutamiseks tegevuskohas Teguri tn 37b kabinettides nr 3 ja 8 (otsus nr 6.4-4/303) ning tegevusloa nr L04537 õe vastuvõtuteenuste osutamiseks samas tegevuskohas kabinettides nr 6 ja 7 (otsus nr 6.4-4/305). Viimati nimetatud otsuste peale esitas kaebaja vaide, mille Terviseamet 15. oktoobri 2019. a vaideotsusega rahuldamata jättis.
4.AS Medita Baltics esitas kaebuse, milles palus tühistada Terviseameti otsus nr 6.4-4/19/28 ning kohustada vastustajat viima tegevusloale nr L04536 ja tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikusse registrisse kantud andmed kaebaja tegevuskoha kohta vastavusse vastustaja otsusega nr 6.4-4/280 (haldusasi nr 3-19-1735). Samuti esitas kaebaja kaebuse tühistada Terviseameti otsus nr 6.4-4/303 osas, milles on kaebaja tegevuskohaks märgitud kabinetid nr 3 ja 8, otsus nr 6.4-4/305 osas, milles on kaebaja tegevuskohaks märgitud kabinetid nr 6 ja 7, ning vaideotsus (haldusasi nr 3-19-1985). Tallinna Halduskohus liitis määrusega haldusasjad nr 3-19-1735 ja nr 3-19-1985 ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-19-1735.
5.Kaebaja esitas 17. oktoobril 2019 Terviseametile avalduse tegevusloa nr L03885 kõrvaltingimuste muutmiseks, lisades tegevuskohta Teguri tn 37b tervishoiuteenustena ambulatoorse iseseiseva ämmaemandusabi teenuse, ambulatoorse neuroloogiateenuse ja ambulatoorse pediaatriateenuse.
6.Terviseamet andis 20. jaanuari 2020. a otsusega nr 6.4-4/32 kaebajale tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa nr L04689 ambulatoorsete radioloogiateenuste osutamiseks tegevuskohas Teguri tn 37b ruumides nr 3 ja 8; ambulatoorsete pediaatriateenuste osutamiseks samal aadressil ruumides nr 2b, 6 ja 7; ambulatoorsete neuroloogiateenuste osutamiseks ruumides nr 2b ja 16 ning protseduuriruumis nr 2a. Samal kuupäeval tegi Terviseamet otsuse, millega andis kaebajale tegevusloa nr L04690 ambulatoorse ämmaemandusabi teenuse osutamiseks tegevuskohas Teguri tn 37b ruumides nr 5, 6 ja 7 (otsus nr 6.4-4/33).
7.Seejärel tegi Terviseamet otsused, millega tunnistas kaebaja tegevusload nr L04536 (22. jaanuari 2020. a otsus nr 6.4-4/38) ja L04535 (23. jaanuari 2020. a otsus nr 6.4-4/40) kehtetuks.
8.Kaebaja esitas 25. veebruaril 2020 kaebuse tühistada Terviseameti otsus nr 6.4-4/32 osas, milles on kaebaja tegevuskohaks märgitud ambulatoorse radioloogiateenuse puhul ruumid nr 3 ja 8, ambulatoorse pediaatriateenuse puhul ruumid nr 2b, 6 ja 7 ning ambulatoorse neuroloogiateenuse puhul ruumid nr 2b, 16 ja protseduuriruum nr 2a. Samuti palus kaebaja tühistada vastustaja otsus nr 6.4-4/33 osas, milles on kaebaja tegevuskohaks märgitud ruumid nr 5, 6 ja 7. Lisaks palus kaebaja tühistada vastustaja otsused nr 6.4-4/38 ja 6.4-4/40 (haldusasi nr 3-20-354). Halduskohus liitis 27. veebruari 2020. a määrusega haldusasja nr 3-20-354 asjaga nr 3-19-1735.
9.Kaebaja seisukohad esitatud kaebustes olid kokkuvõtvalt järgmised.
2(8)
3-19-1735
9.1.Kaebaja majandustegevuse vabadust rikub see, kui tegevusloa andmisel määratletakse isiku tegevuskoht põhjendamatult kitsalt, sest isikul ei ole õigust tegeleda majandustegevusega väljaspool tegevusloal märgitud tegevuskohta. Kui kaebaja soovib tervishoiuteenust osutada oma tegevuskohas mõnes teises ruumis, toob see talle kaasa aja- ja rahakulu.
9.2.Tegevuskoht tuleb kanda tegevusloale ja tegevuslubade registrisse aadressi täpsusega.
9.3.Kui tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoht on kantud tegevusloale ehitise aadressi täpsusega, siis juhul kui otsustatakse hakata teenuse osutamiseks kasutama teisi samas ehitises paiknevaid ruume, ei too see kaasa kohustust esitada taotlust tegevusloa muutmiseks või uue tegevusloa saamiseks. Sellised muudatused on käsitatavad tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude muutmisena majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lg 1 mõttes. Muudatuse kohta peab ettevõtja esitama majandushaldusasutusele majandustegevuse muutmise kavatsuse teate vähemalt 30 päeva ette, mille jooksul saab vastustaja kontrollida, kas uued ruumid vastavad teenuse osutamiseks kehtestatud nõuetele.
9.4.Vastustaja kohtleb tervishoiuteenuse osutajaid ebavõrdselt ning Terviseameti
6.septembri 2019. a ja 20. jaanuari 2020. a otsused on vastuolus vastustaja varasemate seisukohtade ja halduspraktikaga. Sellist halduspraktikat, et tegevuskoht märgitakse tegevusloal kabineti täpsusega, ei ole vastustaja rakendanud ühegi teise teenuseosutaja puhul.
9.5.Kaebaja tegevuslubade omal algatusel kehtetuks tunnistamine ja nende asemel uute tegevuslubade andmine rikub kaebaja õigusi. Selliseks tegevuseks ei olnud seaduslikku alust.
10.Tallinna Halduskohus jättis 15. mai 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.
10.1.Terviseameti 6. septembri 2019. a ja 20. jaanuari 2020. a otsustega ei ole kaebaja õigusi, sh ettevõtlusvabadust, rikutud. Tegemist on kaebajat soodustavate haldusaktidega, millega rahuldati kaebaja taotlused ja anti kaebajale tegevusload tema taotlustes näidatud ruumides tema soovitud tervishoiuteenuste osutamiseks.
10.2.Tervishoiuteenuse osutaja peab tooma tegevusloa taotluses välja konkreetsed ruumid, kus ta kavatseb hakata tervishoiuteenuseid osutama, ning vastustaja kontrollib enne tegevusloa andmist nende ruumide vastavust tervishoiuteenuse osutamiseks kehtestatud nõuetele (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 41 lg 2 p 8). Tegevusloaga antakse luba osutada tervishoiuteenust vaid neis kontrollitud ruumides (MSÜS § 21 lg 1). Seega tuleb eriarstiabi, õendusabi ja ämmaemandusabi teenuse osutaja tegevuskohaks lugeda ruumid, kus ta neid tervishoiuteenuseid osutab. Need ruumid kuuluvad tegevusloa põhiregulatsiooni hulka (MSÜS § 17 lg 2). Tegemist ei ole tegevusloa kõrvaltingimusega (MSÜS § 17 lg 3, TTKS § 421).
10.3.Kui kaebaja soovib võtta tervishoiuteenuste osutamiseks kasutusele uusi ruume, on tegemist tegevusloa põhiregulatsiooni muutmisega, mis toob kaasa olemasoleva tegevusloa kehtetuks tunnistamise ja uue tegevusloa väljastamise (MSÜS § 37 lg 4; Riigikohtu otsused nr 3-15-1445/58 ja 3-15-2937/75).
10.4.Uute ruumide kasutuselevõtmiseks ei piisa pelgalt vastustaja teavitamisest, vaid vastustaja peab läbi viima uue haldusmenetluse ja andma uue haldusakti uute ruumide kasutamise lubamiseks. Kuna vastustaja on kaebajale varem väljastatud tegevusloaga kinnitanud varasemas taotluses välja toodud ruumide nõuetele vastavust ja andnud loa tervishoiuteenuse osutamiseks neis ruumides, siis ilmselgelt ei hõlma see tegevusluba uusi ruume, mida kaebaja sooviks samuti tervishoiuteenuse osutamiseks kasutada. Vastustaja ei ole nende ruumide nõuetele vastavust kontrollinud ega nende kasutamist lubanud. Seega ei kuulu uued ruumid varasema tegevusloa kontrolliesemesse. 3(8)
3-19-1735
10.5.Vaidlusaluseid haldusakte ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et uue tegevusloa taotlemisel tuleb kaebajal tasuda riigilõivu. Riigilõivu nõue on põhjendatud, sest vastustaja peab algatama kaebaja taotluse alusel uue haldusmenetluse, tegema uued kontrollitoimingud ja väljastama uue haldusakti. Seega toob kaebaja taotlus riigile kaasa täiendava töökoormuse, mida riigilõivu tasumine peaks vähemalt osaliselt hüvitama.
11.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.
12.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 11. detsembri 2020. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse ja tühistas osaliselt halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt kaebuse ja tühistas Terviseameti otsused nr 6.4-4/305, 6.4-4/32 ja 6.4-4/33 osas, milles tegevuslubadel on kaebaja tegevuskoht määratletud kabineti täpsusega. Samuti tühistas ringkonnakohus Terviseameti vaideotsuse. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised.
12.1.Õige ei ole vastustaja seisukoht, et tegevusloal tegevuskoha määratlemine kabineti täpsusega ei saa rikkuda isiku õigusi. Kui tegevuskoha määratlemine ruumi täpsusega tähendab samas hoones kabineti vahetamise korral uue tegevusloa taotluse esitamise ja riigilõivu tasumise kohustuse tekkimist, siis tegevuskoha hoone täpsusega määratlemise korral selliseid kohustusi tegevusloa omajale ei kaasneks. Kui tegevuskoht on tegevusloale kantud ruumi täpsusega, siis ei ole ajal, mil vaadatakse läbi ruumide muutmiseks esitatud tegevusloa muutmise taotlust, võimalik teenust osutada. Järelikult on tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoha määratlemine tegevusloal kabineti täpsusega olukorras, kus isik ei ole seda taotlenud (s.o Terviseameti omal algatusel), isiku jaoks koormav. Kuna kaebaja taotlusi ei rahuldatud kaebaja soovitud kujul, vaid Terviseamet asus taotlusi ise kitsendama, ei ole tegemist puhtalt soodustava haldusaktiga, vaid nn segamõjuga haldusaktiga (sarnaselt olukorraga, kus loale seatakse kõrvaltingimusi).
12.2.Isik tohib ka juhul, kui tegevuskoht on tegevusloale märgitud hoone täpsusega, tervishoiuteenust osutada vaid nõuetele vastavates ruumides. Sama hoone piires kasutatavate ruumide muutmiseks ja Terviseameti järelevalve eesmärkide saavutamiseks on piisav, kui Terviseametit teavitatakse MSÜS § 30 lg 1 alusel tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva asjaolu (kasutatavad konkreetsed ruumid) muutmise kavatsusest. Vastustaja väide, et isegi kui tegevuskoht on tegevusloale kantud hoone täpsusega, tuleks hoone sees ruumide vahetamise korral taotleda uut tegevusluba ja tasuda riigilõivu, põhineb MSÜS § 30 lg 4 ebaõigel tõlgendamisel. Selle sätte kohaselt saaks ruumide muutmise tagajärjeks olla tegevusloa kehtetuks tunnistamine (või teate lugemine uue tegevusloa taotluseks) ainult siis, kui Terviseamet jõuab pärast kontrollimist järeldusele, et uued ruumid ei vasta majandustegevuse nõuetele. Uued ruumid ei saa olla olnud varem väljaantud tegevusloa kontrolliesemeks, kuid pärast kontrollimist (kui selle tulemusel tunnistatakse ruumid nõuetekohasteks) saavad need seda olla. Kui kontrolli tulemusel selgub, et ruumid ei vasta nõuetele ja tervishoiuteenuse osutaja plaanitud muudatustest ei loobu, saab Terviseamet teha tegevusloa omajale esmalt ettekirjutuse (MSÜS § 42 ja § 68 lg 1) ja võib ühtlasi teatud tingimustel peatada tema tegevusloa (MSÜS § 43 lg 1 p 1) ning kui ettekirjutust ei täideta, saab vastustaja tunnistada tegevusloa kehtetuks (MSÜS § 37 lg 2 p 2). Teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide muutmise korral on teenuse osutaja jaoks leebemad abinõud, kuidas tagada piisav kontroll kasutatavate ruumide nõuetekohasuse hindamiseks kui tegevusloa muutmine. Ruumide muutmine, kui see hõlmab mõne uue ruumi kasutuselevõttu, nende asendamist (sama hoone piires ümberkolimist) või ümberehituse tõttu ruumide arvu või numeratsiooni muutmist, ei ole sellise tähtsusega, mis õigustaks senise tegevusloa kehtetuks tunnistamist ja uue loa andmist.
4(8)
3-19-1735
12.3.Sarnaselt ruumidele kuuluvad TTKS § 42 järgi tegevusloa kontrolliesemesse töötajate koosseis, sisseseade ja aparatuur, aga vastustaja ei ole väitnud, et viimati nimetatute muutumisel tuleb taotleda uut tegevusluba. Mingit sisulist vahet neil asjaoludel teenuse osutamise seisukohast pole – ruumid ei ole tervishoiuteenuse osutamisel põhimõtteliselt tähtsamad kui töötajad, mööbel või seadmed.
12.4.Tervishoiuteenuse osutaja tegevusloal tuleb tegevuskoht märkida hoone aadressi täpsusega, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole seda oma taotluses täpsemalt määratlenud. Terviseametil puudub ilma mõjuvat põhjust välja toomata õigus tegevuskoha määratlust ise kitsendada. Selline tõlgendus tagab ettevõtlusvabaduse ulatuslikuma kaitse ja väldib vajadust taotleda rohkem tegevuslube kui avaliku huvi kaitseks vajalik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Terviseamet palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega kohus tühistas vastustaja vaideotsuse ja osaliselt otsused nr 6.4-4/305, 6.4-4/32 ja 6.4-4/33.
13.1.Õigusnormidega ei ole kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, mille järgi on tervishoiuteenuse osutajatel võimalik sama hoone piires tegevuskohta muutes vältida uue tegevusloa taotlemist ja riigilõivu tasumist, kui nad esitavad MSÜS § 30 lg-s 1 nimetatud majandustegevuse muutmise kavatsuse teate ning vastustaja kontrollib ruumide sobivust teenuse osutamiseks teate esitamisele järgneva riikliku järelevalve käigus.
13.2.Kuna uute ruumide ehk uue tegevuskoha kasutuselevõtt kujutab endast tegevusloa põhiregulatsiooni muutmist, tuleb sellisel juhul MSÜS § 30 lg 1 alusel esitatud teadet käsitada uue tegevusloa andmise taotlusena (MSÜS § 30 lg 4), millega kaasneb tegevusloa andmise menetlus. Selle käigus tuleb kontrollida taotluse ja ruumide nõuetele vastavust, teha paikvaatlus, koguda vajaduse korral lisateavet ja -tõendeid ning anda välja kirjalikus vormis haldusakt. Tegevusloa muutmine või uue tegevusloa andmine ei saa toimuda riikliku järelevalve menetluse käigus. Ükski õigusakt ei näe ette regulatsiooni, mille järgi saab uus tegevuskoht muutuda olemasoleva tegevusloa kontrolliesemeks ilma sellesisulist haldusakti välja andmata. MSÜS § 30 lg 1 kohase teate esitamine ei anna ettevõtjale õigust nõuda olemasoleva tegevusloa kontrollieseme muutmist ega uue tegevusloa väljastamist ilma tegevusloa andmise menetlust läbi viimata ja riigilõivu tasumata. Ettevõtjal võib MSÜS § 30 lg-s 1 toodud teate esitamise järel olla vaja taotleda uut tegevusluba, kui tema plaanitav tegevus vastaks uuele tegevusloale (MSÜS § 30 lg 4).
14.AS Medita Baltics palub vastuses kassatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaebaja seisukohad on järgmised.
14.1.Terviseamet sisustab tegevuskoha mõistet põhjendamatult kitsalt. Õigusaktide kohaselt tuleb tervishoiuteenuste osutaja tegevuskoht määratleda tegevusloal aadressi täpsusega. Tegevuskohana tuleb käsitada kinnisasja ja/või äriruume (või omavahel organisatoorselt seotud kinnisasju ja/või äriruume), kus asub majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.
14.2.Jääb arusaamatuks, millele tugineb vastustaja, väites, et tervishoiuteenuste osutaja tegevuskoha muutunud ruumikasutust saab kontrollida (s.o majandustegevuse nõuete kontrollimine MsÜS § 30 lg 4 mõttes) üksnes tegevusloa andmise menetluses. Ei saa olla vaidlust, et TTKS § 42 p-s 2 sätestatud tingimused eriarstiabi tegevusloa andmiseks peavad olema täidetud ka pärast tegevusloa andmist. Järelevalvet nende nõuete täitmise üle teeb Terviseamet (TTKS § 60).
5(8)
3-19-1735 Seega on vastustajal õigus kontrollida eriarstiabi teenuste osutaja ruumide vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele igal ajal, mitte ainult siis, kui teenuseosutaja soovib kasutusele võtta uusi ruume.
15.AS Medita Baltics esitas taotluse jätkata menetlust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 2 alusel Terviseameti vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks. Taotluse kohaselt on Terviseameti poolt kaebajale antud tegevuslubade nr L04537, L04689 ja L04690 kehtivus praeguseks lõppenud, mistõttu on ammendunud ka selles asjas kaebaja poolt vaidlustatud Terviseameti otsuste regulatiivne toime. Vastustaja on tunnistanud tegevusload nr L04537, L04689 ja L04690 kehtetuks, lähtudes just käesolevas asjas vaidluse all olevast (ja kaebaja hinnangul ebaseaduslikust) käsitlusest, mille kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoht määratleda tegevusloal kabineti täpsusega ning konkreetse eriarstiabiteenuse osutamiseks kasutatavate ruumide muutumisel tuleb tervishoiuteenuse osutajal taotleda uut tegevusluba. Menetluse jätkamine Terviseameti otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, selleks et lõppeks ülalkirjeldatud õigusvastase halduspraktika rakendamine tema suhtes. Tuvastamiskaebuse rahuldamine võimaldaks kaebajal oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta. Seevastu juhul, kui käsitletavas õiguslikus olukorras pidada võimalikuks üksnes tühistamiskaebuse esitamist, ei pruugigi olla võimalik Terviseameti väärpraktikat muuta. Kuna ruumikasutuse muutumist ja uute ruumide kasutusele võtmist tervishoiuteenuste osutamisel ühel või teisel konkreetsel erialal tuleb ette pigem sageli ning sellega kaasneb Terviseameti praktika järgi alati senise tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja uue tegevusloa andmine, siis suure tõenäosusega ei ole võimalik saavutada kohtuotsuse jõustumist tühistamiskaebuse rahuldamise kohta enne, kui sellega vaidlustatud tegevusluba on uue tegevusloa andmise tõttu kehtetuks tunnistatud.
16.Terviseamet palus vastuses taotlusele jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17.Vaidlustatud Terviseameti tegevuse tulemusena oli kaebajal kaebuse esitamise ajal kolm erinevat tegevusluba kolmel tervishoiuteenuse tegevusalal tegutsemiseks: 1) eriarstiabi osutamine (ambulatoorsed radioloogia-, pediaatria- ja neuroloogiateenused, tegevusluba nr L04689); 2) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamine (ambulatoorne ämmaemandusabi teenus, tegevusluba nr L04690) ja 3) iseseisvalt õendusabi osutamine (õe vastuvõtuteenus, tegevusluba nr L04537). Sealjuures oli tegevuskoht tegevuslubadel märgitud ruumi täpsusega, mis on kaebaja hinnangul õigusvastane. Kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus talle antud tegevuslubadel oleks tegevuskoht märgitud aadressi täpsusega.
18.Eespool nimetatud tegevusload on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi tuleb kohtul menetlus lõpetada, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kohtul on alust lahendada kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõuet üksnes juhul, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ on kaebaja õiguste kaitseks vajalik (viimati Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-20-580/47, p 11). Praegusel juhul see nii ei ole. Küll rahuldab kolleegium kaebaja taotluse menetluse jätkamiseks Terviseameti otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS § 152 lg 2). Tuvastamisnõudega jätkamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Ei ole põhjust kahelda, et Terviseamet jätkab senist halduspraktikat. Kolleegium tühistab haldus- ja ringkonnakohtu otsused osas, mis puudutavad Terviseameti otsuseid nr 6.4-4/305, 6.4-4/32 ja
6(8)
3-19-1735 6.4-4/33, ning jätkab menetlust nende otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS § 230 lg 5 p 3 ja § 152 lg 2).
19.Pooled ei vaidle selle üle, et tegevuskoht kuulub tervishoiuteenuse tegevusloa põhiregulatsiooni (MSÜS § 17 lg 2 teine lause, TTKS § 40 lg 3), kuid on eri meelt selles, kui täpselt tuleb tegevuskoht tegevusloal määratleda, st kas tervishoiuteenuse tegevusloa põhiregulatsiooni esemeks on hoone või ruumid. Vastusest sellele küsimusele sõltub, kas ruumide muutumisel tuleb anda uus tegevusluba või mitte. Põhiregulatsiooni muutmine tähendab uue tegevusloa andmist (MSÜS § 37 lg 4, kolleegiumi otsus nr 3-15-1445/58, p-d 20 ja 22). Uue tegevusloa andmisega kaasneb täiemahuline haldusmenetlus ja riigilõivu tasumise kohustus (vt riigilõivuseaduse § 287).
20.Kolleegium leiab, et tervishoiuteenuse tegevusloa reguleerimisesemeks on üldjuhul tegevuskoht maaüksuse või hoone koha-aadressi täpsusega (MSÜS § 15 lg 3 p 1, § 17 lg 2 teine lause). See haakub tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 16 toodud tegevuskoha mõistega, mille järgi on tegevuskoht isiku püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Ettevõtja tegevuskoht on selles tähenduses abstraktsem mõiste kui ruumid, kus ta parasjagu tegutseb. TTKS-s ei sätesta, et tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohta tuleks mõista eeltoodust kitsamalt.
21.MSÜS ja TTKS eristavad koostoimes selgelt tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohta ja teenuse osutamise ruume, sidudes nendega loa andmisel erinevad õiguslikud tagajärjed. Tegevuskoht on osa loa põhiregulatsioonist, mis määratleb tegevusloaga antud õiguse ulatuse (MSÜS § 17 lg 2, TTKS § 40 lg 3). Ruumid seevastu kuuluvad üksnes tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa kontrolliesemesse, sest ruumide, nagu ka nende sisseseade, aparatuuri ja töötajate koosseisu nõuetekohasus on loa andmise eelduseks, ilma et need mõjutaks loa õiguslikke tagajärgi, sh ulatust (MSÜS § 18 lg 1, TTKS § 42). Kolleegium selgitab, et tegevusloa kontrollieseme moodustavad asjaolud, mida kehtiva õiguse järgi tuleb tegevusloa andmise menetluses kontrollida (MSÜS § 18 lg 1), mitte asjaolud, mida haldusorgan tegelikult kontrollis. Ammugi ei piira haldusmenetluses uuritud asjaolud tegevusloa reguleerimiseset (vt ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2).
22.Tervishoiuteenuse osutajal tuleb, sõltumata tegevusloast ja selle andmisel uuritust, jälgida, et tema ruumid jms vastaks igal ajal kehtiva õiguse nõuetele. Kui taotleja või Terviseamet siiski näeb vajadust tegevusloas täpsustada, millistes tegevuskohas asuvates ruumides võib taotleja täpsemalt tegutseda, on Terviseametil võimalik lisada tegevusloale sellekohane kõrvaltingimus (lisakohustus) HMS § 53 lg 1 p 2 alusel. TTKS §-st 421 ei nähtu, et seadusandja oleks selle sättega välistanud HMS § 53 kohaldamise tervishoiuteenuse osutajatele tegevuslubade andmisel. MSÜS § 17 lg 4 kohaselt lisatakse tegevusloale kõrvaltingimus üksnes seaduses sätestatud juhul ja ulatuses. Ka sellest sättest ei nähtu, et seaduses sätestatud juhtudena saaks käsitada vaid eriseadustes, mitte HMS-s sätestatud juhtusid. MSÜS eelnõule lisatud seletuskiri väljendab küll eelnõu koostajate arusaama, et HMS § 52 (peab olema 53) lg 2 p 2 on liiga ebamäärane ettevõtlusvabaduse piiramiseks. See märkus, millega kolleegium ei nõustu, ei anna alust tõlgendada TTKS § 421 ega MSÜS § 17 lg-t 4 sätete tekstile mittevastavalt. Kolleegium selgitab, et kui osa tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas asuvatest ruumidest ei vasta tervishoiuteenuse osutamiseks esitatud nõuetele, siis oleks Terviseametil põhimõtteliselt õiguslik alus loa andmisest keelduda (TTKS § 42 p 2, MSÜS § 18 lg 1, § 25 lg 1 p 2). Loa andmine ruumikasutust täpsustava kõrvaltingimusega on sellises olukorras ettevõtlusvabadust vähem piirav kui loa andmisest keeldumine. Kõrvaltingimuse muutmine ei too iseenesest kaasa uue tegevusloa andmist.
7(8)
3-19-1735
23.Kui tegevusloas on tegevuskoha ruumid täpsustatud kõrvaltingimusega, tuleb uues ruumis tegevuse alustamiseks taotleda kõrvaltingimuse muutmist. Kui tegevusloale ei ole lisatud kõrvaltingimusena tegevuskoha ruume, on piisav MSÜS § 30 lg 1 alusel toimuv teavitamine kontrolliesemega seotud asjaolu muutmise kavatsusest. Ringkonnakohus on õigesti selgitanud, et kui kontrolli tulemusel selgub, et ruumid ei vasta nõuetele, kuid tervishoiuteenuse osutaja tegutseb neis puudustele vaatamata, saab Terviseamet teha tegevusloa omajale esmalt ettekirjutuse (MSÜS § 42 ja § 68 lg 1) ja võib ühtlasi teatud tingimustel peatada tema tegevusloa (MSÜS § 43 lg 1 p 1) ning kui ettekirjutust ei täideta, saab Terviseamet tunnistada tegevusloa kehtetuks (MSÜS § 37 lg 2 p 2).
24.Kuna Terviseametil ei olnud alust lisada ruume tegevusloa põhiregulatsiooni, on vaidlustatud otsused õigusvastased. AS Medita Baltics kaebus vaidlustatud otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb rahuldada. Terviseameti kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
25.HKMS § 109 lg 4 kohaselt muudab kolleegium menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on halduskohtus taotlenud 3902,98 euro suuruse esindajakulu, 3 euro suuruse registripäringu kulu ja 60 euro suuruse riigilõivu hüvitamist, ringkonnakohtus 1010 euro suuruse esindajakulu ja 15 euro suuruse riigilõivu hüvitamist ning Riigikohtus 935 euro suuruse esindajakulu hüvitamist. Kolleegium peab põhjendatud menetluskuluks 4800 eurot. See tuleb Terviseametilt kaebaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.