Korrakaitse › Muu korrakaitse

3-21-2732 Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” muutmine“ (korraldus nr 373) peale.

3-21-2732 vastavalt kohtu soovitusele vastustaja kohustamist otsustama uuesti läbipõdemistõendi kehtivusaja üle, võimaldama täiskasvanutel osaleda kontrollitud tegevustes Covid-testi negatiivse tulemuse alusel, lubama kuni 18-aastastel isikutel osaleda kontrollitud tegevustes ilma piiranguteta. Samuti taotlesid kaebajad korralduse nr 305 p 14 ap-de 1 ja 2 tühistamist. Kaebajad palusid kohaldada esialgset õiguskaitset ka korralduse nr 305 p 14 ap 2 osas.

3-21-2732 eksperimentaalsete ja katsefaasis vaktsiinidega. Tingimustega müügiluba antakse välja olukorras, kus ravimi järele on tungiv vajadus, kuid ravimi kohta on olemas tavapärasest vähem andmeid. See võimaldatakse juhul, kui ravimist saadav kasu või kohene kättesaadavus kaalub üles puudulikest andmetest tulenevad riskid. Ravimifirmad peavad jätkama Euroopa Ravimiametile uuringute andmete esitamist, mille eesmärgiks on kinnitada, et ravimist saadav kasu ületab jätkuvalt sellega kaasnevad riskid. Arvestades, et esimesed vaktsiinid on turul olnud ligi aasta ja ülemaailmselt on neid süstitud miljardeid doose, kuid siiani pole avastatud riske, mis kaaluks üles vaktsiinist saadava kasu, on põhjendatud pidada Eestis kasutusel olevaid müügilubadega vaktsiine piisavalt ohututeks. Vaktsiinide ohutust kinnitab ka piisav kontroll ja pidev järelevalve. Siiani ei ole Euroopa Ravimiamet ühegi vaktsiini manustamist ära keelanud. Esialgset õiguskaitset õigustaksid üksnes erandlikud asjaolud. Kaebajad ei ole erandlikke asjaolusid põhjendatud ja neid ka ei esine. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib kaalukas avalik huvi Covid-haiguse leviku tõkestamiseks ja meditsiinisüsteemi toimepidevuse tagamiseks. Nende eesmärkide saavutamine ning kehtestatud piirangumeetmete tõhus ja järjepidev rakendamise vajadus on käesoleval juhul kaalukam kui kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus.

4(12)

3-21-2732 Täiskasvanud kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ei saa ilmselgelt välistada. Arvestades, et korralduse nr 305 p 14 ap 4 seab täiskasvanutele reguleeritud tegevustes osalemise eelduseks mh kehtiva läbipõdemistõendi olemasolu, samuti ei võimaldata alates 25.10.2021 täiskasvanutel osaleda reguleeritud tegevustes negatiivse Covid-testi alusel, siis puudub täiskasvanud kaebajatel võimalus korralduse nr 305 p-s 10 reguleeritud tegevustes osaleda, v.a juhul, kui nad end ei vaktsineeri, mida nad ei soovi teha. Vaieldamatult riivab selline tegevusja liikumisvabaduse piirang kaebajate põhiõigusi. Kaebuse rahuldamine ei võimalda seda riivet tagantjärele korvata, sest tegevusi ei saa enam tagantjärele teha. Ainus võimalus on taotleda kahju hüvitamist. Seega on tegemist pöördumatute tagajärgedega. Kõigi kaebajate puhul tuleb esialgse õiguskaitse vajadust tunnistada selles osas, et lähikontaktsetena tuleks neil jääda karantiini, sest neil puudub kehtiv läbipõdemistõend. Kaebajad ei ole väitnud, et nad oleksid hetkel lähikontaktsed, kuid selline olukord võib tekkida väga kiiresti ja sellise olukorra tekkimine võib olla praeguse viiruse leviku juures ka üsna tõenäoline. Karantiinis olemine piirab liikumisvabadust üsna intensiivselt, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse vajadust kuidagi välistada. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista see, et selle tulemusel saavutaks kaebajad oma kaebusega soovitud tulemuse juba kohtumenetluse ajal. Tegemist on teatavatel juhtudel esialgse õiguskaitse kohaldamisega paratamatult kaasneva tagajärjega ja selle eesmärgiks on vältida kaebaja õiguste pöördumatut kahjustamist juba kohtumenetluse ajal. Samas peavad sellises olukorras kaebusel olema väga head eduväljavaated ja kaebaja õigused võrreldes puudutatud isiku õigustega või avalike huvidega oluliselt kaalukamad. Kaebusel ei ole kuigi suuri eduväljavaateid, kuid kaebust ei saa pidada ka ilmselgelt perspektiivituks, mis välistaks igal juhul esialgse õiguskaitse kohaldamise. Esialgse õiguskaitse kohaldamisele räägib vastu ülekaalukas avalik huvi ning teiste inimeste elu ja tervise kaitsmise vajadus. Korraldusega nr 305 (ja seda muutvate korraldustega) kehtestatud piiranguid on põhjendatud korralduses endas ja selle seletuskirjas. Neist on näha, millistest faktilistest asjaoludest ja olukorrast lähtudes on piirangud kehtestatud ning mis on piirangute kehtestamise eesmärk. Korralduses nr 305 on põhjendatud SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmete ja piirangute kehtestamist inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitsmise vajadusega, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitsmise vajadusega. Kaebajad leiavad, et neid kui kehtivuse kaotanud tõendiga Covid-haiguse läbipõdenuid ja vaktsineerituid tuleks kohaldada tõendi kehtivusaja osas võrdselt. Korralduse nr 305 p 5 ap 3 järgi kehtib vaktsineerimistõend 1 aasta, sama punkti ap 2 järgi kehtib läbipõdemistõend 180 päeva. Kohtu hinnangul õigusvastaseks diskrimineerimist ei esine. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 02.12.2021 määrustes asjades nr 3-21-2412 ja 3-21-2432, et Euroopa Liidu digitaalset Covid-tõendit reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.06.2021 määruse nr 2021/953 põhjenduse 43 ja lisa p 3 ap h kohaselt ei peaks läbipõdemistõend kehtima kauem kui 180 päeva. Pidevalt täienevad, kuid siiski jätkuvalt lünklikud ja ebakindlad teadusandmed ei võimalda üldistavalt väita, et vaktsineerimata läbipõdenute ja täielikult vaktsineeritute nakkusohtlikkus on vähemalt ühetaoline või läbipõdenute puhul kaitse isegi tõhusam ning seetõttu on meelevaldne kohelda neid isikute gruppe erinevalt. Erinevalt haiguse läbipõdemisest on vaktsineerimisega saavutatav kaitse ja selle vähenemine selgemalt mõõdetav, sest sellekohaseid uuringuid saab teha oluliselt paremini kontrollitud tingimustes (nt on teada manustatava vaktsiini kogus, uuringusse saab hõlmata eri vanusega inimesi). Seevastu läbipõdemise puhul on tuvastatav küll nakatumise aeg, kuid märksa keerulisem on tuvastada seda, kui tõhusa ja kui pikka aega kestva immuunsuse inimene haiguse läbipõdemise järel omandas (sh kas see oleneb inimese vanusest ning asjaolust, kas ta põdes haigust raskelt või ainult leebete sümptomitega). Ebaselge on, kas ühe viirusetüve põhjustatud haiguse 5(12)

3-21-2732 läbipõdemisega omandatud immuunsus kaitseb ka teiste viirusetüvede põhjustatud haiguse eest. CDC 29.10.2021 uuendatud teadusliku ülevaate kohaselt näitavad olemasolevad uuringud, et läbipõdenute ja täielikult vaktsineeritute nakatumisrisk on vähemasti 6 kuu jooksul madal. Sama on järeldatud ECDC 24.11.2021 riskihinnangus, milles rõhutatakse siiski, et ehkki praktikas on läbipõdenute uuesti nakatumise tõenäosus vähemasti lühiajaliselt madal, varieerub nn loomulik immuunsus suurel määral ja seetõttu soovitatakse riikidel vaktsineerida ka Covid19 haigusest tervenenud inimesi. CDC 29.10.2021 ülevaates märgitakse veel, et tõendid läbipõdenute immuunsuse kohta on piiratumad kui vaktsineeritute puhul osas, mis puudutab tõendite kvaliteeti (s.o rohkem on uuritud sümptomaatilisi ja arstide vaatevälja sattunud juhtumeid) ja uuringute liike (s.o vaatluslikud kohortuuringud, peamiselt tagasivaates vs vaktsineeritute immuunsuse kohta olemasolev kogum randomiseeritud kontrolluuringuid, juhtkontrolluuringuid ja kohordiuuringud); samuti ei ole piisavalt alust laiendada läbipõdenute immuunsuse kohta tehtud uuringute tulemusi asümptomaatilistele või väga kergelt läbipõdenutele ja lastele. CDC on jäänud oma seisukoha juurde, et läbipõdemisega saavutatud immuunsus pole piisavalt tõendatud, et võrdsustada seda vaktsineerimisel saaduga. Kokkuvõtlikult võib järeldada, et kuigi vaktsineerimata läbipõdenute nakkusohtlikkus ei pruugi üksikjuhtumil olla ka pärast 180 päeva möödumist suurem kui täielikult vaktsineeritutel, takistab nende isikute gruppide võrdsustamist eelkõige asjaolu, et vaktsineerimata läbipõdenute kaitse tõhusus ja kestus on oluliselt varieeruvam kui täielikult vaktsineeritute puhul ning samas puuduvad seni usaldusväärsed mõõdikud, mis võimaldaksid prognoosida immuunsuse kestust. Uuemad teadusandmed viitavad sellele, et vaktsineerimiskuuri läbimise järel saavutatud immuunsus kestab esialgu prognoositust lühemat aega. Seetõttu ongi vaktsineeritutele hakatud võimaldama nn tõhustusdoosi pärast vaktsineerimisest 6 kuu möödumist. Kuivõrd puudub teaduslik alus hinnata vaktsineerimata läbipõdenutel tekkinud nn loomuliku immuunsuse kestus vaktsineerimisega omandatust oluliselt pikaajalisemaks, siis ei saa ka läbipõdenutel olla alust nõuda nende suhtes kehtestatud karantiinivabastuse tähtaja pikendamist. Kui vaktsineerimisega omandatud immuunsus kestab tegelikkuses vähem kui 1 aasta, tuleks Vabariigi Valitsusel asjakohaste teadusandmete täpsustumise korral hinnata hoopis seda, kas lühendada tuleks ka vaktsineeritute karantiinist vabastamise tähtaega. Seega võib läbipõdenute ja vaktsineeritute võrdsustamine toimuda ka selliselt, et lühendatakse vaktsineeritute karantiinivabastuse kestust. Euroopa Komisjon ongi teinud 25.11.2021 ettepaneku näha vaktsineerimistõendi kehtivuseks ette 9 kuud (vt põhjendus 24 ja p 12 ap a), kuid pole samas pidanud vajalikuks pikendada läbipõdemistõendi 180-päevast kehtivust (vt põhjendus 30 ja p 12 ap c). Võrdse kohtlemise argumendiga ei saa kaebaja nõuda sisuliselt enda nakkusohutuks tunnistamist, vaid sellise hinnangu aluseks peaksid olema veenvad teaduslikud andmed, mis kinnitavad, et läbipõdenu immuunsus kestab üldjuhul kauem kui 180 päeva. Kuna puuduvad usaldusväärsed ja laiemalt teaduslikult aktsepteeritud uuringud selle kohta, et läbipõdenu immuunsus kestab igal juhul kauem kui 180 päeva, siis ei ole kaebajatele pikema kestusega tõendi väljastamine esialgse õiguskaitse korras õigustatud. Kohus ei saa siinkohal arvestada üksikute uuringute tulemustega, mille tulemused võivad omavahel erineda. Kohtu pädevuses ei ole sekkuda teadustegevusse ja hinnata erinevate teadustööde aktsepteeritavust. Kohtul puuduvad erialased teadmised kontrollimaks, kas teadusuuringu tegemisel on järginud kõiki teadustöö tegemise nõudeid ja metoodikat, kas uuringu tegemisel on lähtutud piisaval hulgal uuritavatest, kas teadustöö järeldused on uurimistööst selgelt ja õigesti tuletatavad. Sellise kontrolli tegemine peaks olema allutatud teaduskogukonna kontrollile. Seepärast peab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel ja vastustaja seatud piirangute tühistamisel lähtuma vaid representatiivsetest ja laiemalt tunnustatud teadustöödest ja teadlaste hinnangutest. Vaidlusaluste korraldustega piirangute seadmisel on lähtutud Teadusnõukoja soovitustest. Teadusnõukoda koosneb erinevate valdkondade ekspertidest, kes on soovituste andmisel analüüsinud erinevaid rahvusvahelisi teadustöid ja lähtunud parimatest teaduslikest andmetest. 6(12)

3-21-2732 Kohtul puudub praegusel juhul alus ja põhjus Teadusnõukoja soovitusi kahtluse alla seada. Kuna tegemist on globaalse pandeemiaga ja Covid-19 haigusega seotud teadusuuringuid tehakse ning analüüsitakse üle kogu maailma, siis tuleb vastustajal arvestada lisaks maailma juhtivate ja varasemate epideemiate ohjamise kogemust omavate tippkeskuste seisukohtadega (ECDC, CDC, WHO), seda ka juhul, kui need seisukohad ei ole kooskõlas Teadusnõukoja soovitustega. Praegusel juhul ei nähtu, et vaidlusalused piirangud oleksid nende seisukohtadega vastuolus. Praeguses olukorras, kus ühiskonnas levib kiiresti ja ulatuslikult suure nakatuvusega haigus, mille kulg võib olla raske või eluohtlik ning millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust, tuleb eelistada esialgse õiguskaitse kohaldamisel lahendusi, mis on suunatud nakkushaiguse tõrjumisele. Teiste ühiskonnaliikmete elu ja tervis on võrreldes kaebajate riivatud põhiõigustega olulisemad põhiõigused ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine on äärmiselt kaalukas avalik huvi. Tervishoiusüsteemi ülekoormus seaks ohtu ravi vajavate isikute ravi saamise võimalused, nende õigused tervise ja elu kaitsele. Lisaks võib viiruse laiaulatuslik levik tuua kaasa majanduselus negatiivseid tagajärgi (sissetulekute langus, töökohtade kadumine jne), mõjutada riigi tuumikfunktsioonide toimimist ja avalike ülesannete täitmist. Nende õigushüvede kaitsmine ning sel eesmärgil haigestumise ja eelkõige raskesti haigestumise vähendamiseks kaitsemeetmete võtmine on riigi kohustus, kusjuures Vabariigi Valitsusel on vastavate meetmete kehtestamisel avar kaalutlusruum. Kehtestatud piirangud ei tohi olla meelevaldsed, kuid Vabariigi Valitsus ei pea puuduliku või vastuolulise teabe tingimustes tingimata valima isikute õiguste seisukohast võimalikult leebeid piiranguid. Praegusel juhul ei ole haiguse tõrjumiseks kasutatavate meetmete puhul määravaks see, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud meetmed või piirangud ei pruugi 100% tagada nakkusohu tõrjumist, vaid oluline on see, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel praeguste parimate teadmiste valguses ei ole alust väita, et valitud meetmed oleksid ilmselgelt ebatõhusad ja põhjendamatud ning ei aitaks üldse saavutada taotletavat eesmärki (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 määrus asjas nr 321-2030, p 13). Kuna Covid-viirus levib piisknakkuse kaudu inimeselt inimesele, siis on viiruse leviku ohjamiseks põhjendatud piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Piirangud on seatud inimestele, kes võivad kergemini nakatuda, nakkust levitada, raskemalt haigestuda ja haiglaravi vajada või isegi tõenäolisemalt surra. Piiratud on osalemist tegevustes, mis ei ole esmatähtsad. Kaebajatele nende taotletud erandi tegemine kahjustaks piirangute seadmise eesmärki ning oleks vastuolus avaliku huviga. Seejuures tuleb silmas pidada, et piirangud on seatud mh ka kaebajate endi kaitseks, et vältida nende võimalikku uuesti haigestumist. Kaebajate tegevusvabadust on piiratud vaid ajutiselt, samas kui viiruse jätkuv levik võib tuua kaasa hoopis drastilisemad tagajärjed. Ülalviidatud õigushüvede kaitsmise eesmärgil kehtestatud piirangute tõhusa ja järjepideva rakendamise vajadus õigustab praegusel juhul kaebajate vaba aja veetmise piiramist. Kaebuses ei ole välja toodud erandlikke asjaolusid või mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid vaidlustatud korraldusest tulenevate piirangute täitmise ajutist peatamist kaebajate suhtes. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajatel on muid võimalusi, et reguleeritud tegevustele asendusi leida. Näiteks on trenni võimalik teha õues või kodus, sh veebitrenni abil. Kultuuri on võimalik nautida teleri, interneti või salvestuste vahendusel, samuti raamatuid lugedes. Suhelda on võimalik veebi, telefoni või kirja teel, samuti õues või eraruumides kohtudes. Valmistoitu on võimalik kaasa osta või koju tellida. Kaupu on võimalik osta veebi teel. Koolitusi on võimalik läbida veebi teel. Lasteüritusi on võimalik salvestada ja järele vaadata. Kui mingeid tegevusi ei ole võimalik alternatiivsel viisil teha, on võimalik selle tegevusega oodata kuni piirangute leevenemiseni. Lisaks on 12-18-aastastel kaebajatel võimalik reguleeritud tegevustest osa võtta negatiivse Covid-testi alusel. 7(12)

3-21-2732 Täiskasvanud kaebajatel ja 12-18-aastastel kaebajatel oleks võimalik tegevuspiirangutest vabaneda, kui nad end vaktsineeriksid. Kaebajad ei ole väitnud ega tõendanud, et vaktsineerimine oleks neile vastunäidustatud. Samuti ei ole põhjendatud kaebajate umbusk vaktsiinide mõjusse. Kohtul puudub põhjus arvata, et müügiloa saanud vaktsiinid oleksid ohtlikud. Arvestades vaktsineeritute hulka ja nende hulgas isikuid, kellel esinesid kõrvaltoimed, saab järeldada, et kõrvaltoimete avaldumine on pigem harv nähtus. Iga ravim või vaktsiin võib omada teatud kõrvalmõjusid. See ei anna veel alust kahelda ravimi või vaktsiini kasulikkuses. Veel ei ole usaldusväärseid teaduslikke andmeid, mis võimaldaks järeldada, et vaktsiinide kõrvalmõjud kaaluksid üles vaktsiinidest saadava kasu. Ka Covid-haiguse läbipõdemine võib lõppeda surmaga või tuua kaasa püsivad tervisekahjustused. Seetõttu puudub alus arvata, et vaktsineerimine oleks inimesele kahjulikum haiguse läbipõdemisest. Mittevaktsineerimise kasuks otsustamine on kaebajate endi valik. Vastustaja on teinud pikka aega laialdast teavitustööd vaktsineerimise vajaduse põhjendamisel ja hoiatanud, mis olukord võib saabuda, kui otsustatakse mittevaktsineerimise kasuks. Vaktsineerimine on olnud juba mitu kuud kõigile ja tasuta kättesaadav. Ka alaealistele on tehtud vaktsineerimine kättesaadavaks. Järelikult oli ja on kaebajatel võimalik piirangute kohaldamist nende suhtes vältida. Mittevaktsineerimine on olnud kaebajate endi teadlik valik, seega peavad nad leppima sellega kaasnevate tagajärgedega. Vaktsineerimise üle otsustamine on jäetud igaühe enda otsustada, mis aga ei tähenda, et kui isik otsustab mittevaktsineerimise kasuks, siis ei tohi tema suhtes piiranguid kohaldada. Valitsus on erinevate piirangute kehtestamisel lähtunud tõdemusest, et haiguse leviku kontrolli alla saamine eeldab võimalikult suure elanikkonna osa immuniseerimist. Immuunsus saadakse vaktsineerimise või läbipõdemise kaudu. Valitsuse seisukoht, et immuunsus tuleks saavutada eelkõige vaktsineerimise teel, ei ole meelevaldne. Isegi kui möönda, et haiguse läbipõdemine tagab vaktsineerimisega võrreldes parema ja/või pikaajalisema kaitse, on ilmne, et avalikes huvides ei ole immuunsuse suurendamine läbipõdemise kaudu, kuna Covid-19 haiguse kulg konkreetsel inimesel on raskesti prognoositav. Sellest tuleneb, et erinevate piirangute kehtestamisel ja soodustuste andmisel läbipõdenud inimeste võrdsustamine vaktsineeritud inimestega võib kokkuvõttes kaasa tuua selle, et see osa elanikkonnast, kes ei ole vaktsineeritud ega ka haigust läbipõdenud, eelistab immuunsuse saavutamiseks riskida nakatumisega, mis töötaks aga haiguse leviku piiramise ja tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamise eesmärkidele otseselt vastu. Massiline läbipõdemine on rahvatervisele kõige ohtlikum viis pandeemia kontrolli alla saamiseks, kuna sellega kaasnevad surmade ja raskete haigestumiste suur arv, väga suured kulud tervishoiule ning arstiabi kättesaadavuse halvenemine perioodidel, kui haigestumus on tipus (Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2021 määrus asjas nr 3-21-2473). Seega võib pidada õigustatuks, et avalik võim propageerib vaktsineerimist ning kasutab erinevaid avalik-õiguslikke meetmeid selle soodustamiseks, sh vaktsineeritud inimeste mõningast eeliskohtlemist ka nt läbipõdenutega võrreldes. Lisaks tuleb arvestada, et teatud hulk elanikkonnast on võtnud vaktsineerimise riski, toetades seeläbi üldist huvi haiguse leviku tõkestamiseks. Sellest tulenevalt on põhjendatud, et nii toiminud isikute suhtes kohaldatavad piirangud on leebemad, sest need inimesed ise on astunud omalt poolt sammu üldise kasu nimel, seejuures teatud määral enda heaolu ja tervisega riskides. Kaebajad heidavad ette seda, et täiskasvanutel ei võimaldata negatiivse Covid-testi alusel tegevustes osaleda. Kohtu arvates näitas 2021. a sügisel esinenud nakatumisenäitajate suur kasv, et seni kehtinud piiranguid olid ebapiisavad viiruse leviku ohjamiseks. Esines tungiv vajadus võtta tarvitusele täiendavad meetmed. Tegevuspiirangud võimaldavad vähendada vaktsineerimata inimeste nakatumist, nende poolt nakkuse levitamist ja tervishoiusüsteemi koormamist. Testimise võimalus ei oleks sama tõhus meede, sest ei takista testi teinud isiku nakatumist ega viiruse levitamist. Samuti näitab test vaid hetkeolukorda ega ole seega

8(12)

3-21-2732 usaldusväärne pikemaajalises perspektiivis. Samuti ei peetud testitegemist põhjendatuks eelviidatud põhjusel, et suurendada ühiskonnas vaktsineeritute osakaalu. Sellel, et negatiivse Covid-testi alusel lubatakse kontrollitud tegevustes osaleda 12 ja 18 aastastel, on asjakohane ja mõjuv põhjendus. Korralduse nr 373 seletuskirjas (vt lk 9) on korraldusse nr 305 p 151 lisamist selgitatud sellega, et alla 18-aastastel on olnud võimalik end vaktsineerida lühema perioodi jooksul ning neile ei kehtinud varem mingeid piiranguid kontrollitud tegevustes osalemiseks. Seega oleks kontrollitud tegevustes osalemise piiramine vaid vaktsineerimise või läbipõdemise tõendamisega liiga järsk meede. Lisaks tuleb arvestada, et vaktsineerimiskuuri läbimiseks on vajalik kahe doosi manustamine, mille vaheline aeg on Pfizeri vaktsiini puhul 6 nädalat. Seega kui isik saab piirangute kehtivuse ajal 12-aastaseks, ei saa ta kiiremini kui 6 nädala jooksul end täielikult vaktsineerida ja seeläbi on temast mittetulenevalt piiratud tema ligipääs kontrollitud tegevustele. Täiskasvanutel on olnud võimalik vaktsineerida end piiranguteta alates selle aasta kevad-suvest, seega on neil olnud piisavalt aega, et piirangute kohaldumist enda suhtes vältida. Kuna täiskasvanud ja alaealised ei ole sarnases olukorras, siis ei pea neid kohtlema võrdselt ja ebavõrdne kohtlemine ei tähenda õigusvastast diskrimineerimist. Tuleb möönda, et 10-aastasel RP-l ei ole võimalik end vaktsineerida ja kehtiva läbipõdemistõendita tuleks tal jääda lähikontaktsena 10 päevaks karantiini. Samas ka tema puhul kaaluvad avalikud huvid ning teiste isikute elu ja tervise kaitsmise vajadus kaebaja huvid üles. Kuna RP poolt Covid-haiguse läbipõdemisest on möödunud üle 6 kuu, siis võib tema immuunsus olla vähenenud. See tähendab, et ta võib Covid-haigega kokku puutudes kergemini nakatuda ja nakkust teistele edasi levitada. Karantiinipiirangud ongi ette nähtud selleks, et viiruse levikut tõkestada ja pandeemiat kontrolli all hoida. Kui kohus rahuldaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, oleks kaebajal võimalik viiruse levikule kaasa aidata, mis on selgelt vastuolus piirangute kohaldamise eesmärgiga. RP on sarnases olukorras teiste alla 12aastastega, kellel samuti ei ole võimalik end vaktsineerida ja kes peavad lähikontaktsena karantiini jääma. Seega ei kehti piirang vaid kaebaja suhtes ega kohtle teda teistest erinevalt. Kaebajate soov jätkata teistega võrdselt ühiskondlikus elus osalemist ei kaalu üles viiruse leviku tõkestamise vajadust, teiste inimeste elu ja tervise kaitsmise vajadust ning tervishoiusüsteemi jätkusuutliku tegutsemise vajadust. Sel põhjusel jätab kohus kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

3-21-2732 Ühel lastest on tervisehäda ning ta vajab pidevat järelevalvet ja saatmist. Varem oli võimalik kaks korda kuus ujumas käia, mida enam teha ei saa. Vanemad ei saa oma lapsi erinevates kohtades saata. Näiteks Šveitsis pikendati läbipõdemistõendi kehtivust 365 päevani. Testimine on tõhus meede.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10(12)

3-21-2732

3-21-2732 Turule lubatud vaktsiinid on läbinud nõutavad uuringu- ja prekliinilised faasid, samuti on riiklik regulaator väljastanud uuringuloa ja eetikakomitee on andnud oma nõusoleku ning läbi on viidud vaktsiinide kliinilise arendamise faasid I–III. Vaktsiinide väljatöötamisel ei ole seega eelduslikult turvalisust tagavaid nõudeid eiratud. COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27.12.2020–20.12.2021 tehtud 1 757 037. Ravimiametile on perioodil 27.12.2020–19.12.2021 COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 6230 teatist (0,35% vaktsiinidoosidest) võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta. Ravimiametile saadeti 27.12.2020–19.12.2021 266 teatist, milles kirjeldati vähemalt 1 tõsine võimalik kõrvaltoime ja mille puhul esines ajaline seos (https://ravimiamet.ee/covid-19vaktsiinide-k%C3%B5rvaltoimed-ajavahemikus-13%E2%80%9319-detsember-2021esitatud-teated-eestis-ja-%C3%BCldine).

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.