Xi kaebus Tallinna Vangla 09.11.2020 vastuse nr 58/20/24088-2 ja 10.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/391-2 osaliseks tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasuda tulnud riigilõiv kokku 30 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.12.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.X (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale (vastustaja) 21.10.2020 taotluse, milles taotles, et tema kambri ukseava hoitaks avatud asendis, sest tal on klaustrofoobia.
2.Vastustaja jättis 09.11.2020 vastusega nr 5-8/20/24088-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja viibib üksinda aknaga kambris VLU-05. Kambris paiknev aken on suurem kui kambri uksesilm. Kambri akna ees olevad trellid ei takista kinnipeetaval kambri aknast välja vaadata. Kambri uksesilm ja toiduluuk peavad olema vangla töökorraldusest lähtuvalt suletud asendis, v.a järelevalvetoimingute ajal. Kaebaja paigutamisel lukustatud kambrisse on arvestatud meditsiiniosakonna arvamusega.
3.Vastustaja jättis 10.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/391-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Kambris peab olema aken. Kui kõrgel aken peab asetsema ja kas aknast peab saama ruumist väljaspool toimuvat jälgida, õigusaktid ei sätesta. Seega ei saa kaebaja nõuda väljas toimuva aknast jälgimise võimaldamist. Vangistusalased õigusaktid ei reguleeri kambri uksesilma avamise või avatuna hoidmisega seonduvat ega anna kinnipeetavale õigust valida, kas hoida need avatuna või mitte. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) kohaselt tuleb sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kontrollida kambris toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. Sellest järeldub, et kui kambrite uksed on suletud, on suletud ka toiduluugid. See on vajalik järelevalvet teostavate ametnike jaoks ja vangla julgeoleku kaalutlustel.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis on menetluses nõuetes tühistada vastustaja 09.11.2020 vastus ja 10.12.2020 vaideotsus kambri uksesilma avatud asendis hoidmise osas ning kohustada vastustajat lahendama kaebaja taotluse selles osas uuesti. Vangla mõjub kaebaja vaimsele tervisele, sest uksesilma ei hoita avatud asendis. Kaebajal on järgmised diagnoosid: F07.2 traumajärgse ajukahjustuse sündroom, F31 bipolaarne meeleoluhäire (maniakaalne-depressioon), F60.9 täpsustamata isiksushäire. Kõik need tekitavad raevuhoogusid. Vastustaja ei ole asjaolusid uurinud, kaebajat, psühholoogi ega psühhiaatrit ära kuulanud. Läbi avatud uksesilma paistev valgus teeb kaebaja rõõmsaks. Kinnises asendis uksesilm tekitab kaebajal depressiooni, kaebaja muretseb ja närvitseb, mõtleb, et tal on klaustrofoobia. Kaebajale antav ravi ei ole tõhus. Kaebaja viibib alates 04.09.2020 üksikkambris ilma psühhoteraapiata ja tablettravita. Kui uksesilm on kinni, muutub kaebaja ärevaks, kuna ta ei tunne seost teiste inimestega. Kuna kaebajal on haigushood, ei saa ta enda tegusid täielikult valitseda.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Kambril on uksesilm selleks, et vanglaametnikel oleks võimalik kontrollida kambris toimuvat ehk teostada visuaalset järelevalvet (VangS § 66 lg 1, määruse nr 44 § 12 lg 1 p-d 1, 2, 5 ja lg 2). Muul ajal on uksesilm metallplaadiga kaetud. Sellega tagatakse ka kambris viibivate isikute privaatsus, sest üksuses liikuvatele isikutele on vaade kambrisse piiratud.
5.2.Uksesilma suletuna hoidmine tagab vangla üldise julgeoleku tagamise eesmärki. Kambri uksesilma katmata jätmine loob seal viibivatele kinnipeetavatele soodsa pinnase kambris õigusrikkumiste toimepanemiseks, kuivõrd kinnipeetavatel on igal ajahetkel ülevaade väljaspool kambrit toimuvast, mis annab võimaluse vahele jäämist vältida — nt on kambris viibival kinnipeetaval keelatud tegevusega tegelemisel (peidiku uuristamine, kambrisse smuugeldatud vanglas keelatud eseme kasutamine jms) võimalus ametnike liikumist jälgida 2(5)
3-20-2230
ning ametniku silmapiirile ilmudes juba ennetavalt keelatud tegevus ajutiselt katkestada ja jäljed peita. Seega on kinnipeetavate privaatsuse ja vangla turvalisuse tagamiseks ainuvõimalik lahendus kambri uksesilma kaetuna hoidmine.
5.3.Õigusaktid ei kohusta vastustajat tagama uksesilma või muu ava kaudu tagama võimalust teisel pool ust toimuva visuaalseks jälgimiseks. Kaebaja asub kambris, milles on aken ja mille kaudu on tagatud loomuliku valguse juurdepääs. Samuti on kaebajal võimalik väljas toimuvat jälgida. On väheusutav, et pisikese uksesilma kinni katmisega kaasneb kaebajale mingeid kahjulikke tagajärgi.
5.4.Kaebaja tervisekaardi kannetest nähtuvalt ei ole kaebaja meditsiinitöötajate vastuvõttudel kordagi klaustrofoobia üle kaevanud ja tal ei ole klaustrofoobiat ka diagnoositud. Samuti ei ole tervisekaardil mingeid välistusi kaebaja lukustatud kambrisse paigutamiseks. Kaebaja viibib Tallinna Vanglas alates 06.07.2020 ja dokumendihaldusprogrammist ei nähtu, et ta oleks arstidele, psühholoogidele või psühhiaatritele mingeid klaustrofoobiaga seotud pöördumisi esitanud. Samuti ei nähtu sellesisuliste pöördumiste esitamist vangiregistri kannetest.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Arvestades, et halduskohus võttis 20.02.2021 määrusega vastu kaebusest osalise loobumise avalduse ja lõpetas haldusasja menetluse osas, milles kaebaja taotles vastustajalt kambri toiduluugi avatuna hoidmist, arvuti piiramatut kasumist, raamatukogu kasutamise võimaldamist, keeva vee väljastamist ja haiglakambrisse paigutamist, ning see määrus jõustus edasi kaebamata, siis ei saa nende nõuete osas kaebust enam menetleda. Kaebus on menetluses vaid osas, milles kaebaja taotles vastustajalt kambriukse ava avatud asendis hoidmist.
7.Kohus jätab tähelepanuta kõik kaebaja väited, mis väljuvad asja raamidest. Mh väljuvad kaebuse raamidest kaebaja väited tema ravi ebapiisavuse kohta. Kaebajal ei ole selles osas läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust, seega ei saa kohus kaebust selles osas läbi vaadata (VangS § 11 lg 5, HKMS § 47 lg 1).
8.Vastavalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-le 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega ei saa isik nõuda avalikult võimult sooritusi, milleks seadus talle õigust ei anna.
9.Asjaoludest nähtuvalt paigutati kaebaja Tallinna Vangla 30.09.2020 käskkirja nr 1-20/12/314 alusel täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse, sest ta ähvardas kaaskinnipeetavat ja vanglaametnikke ning lõhkuda vangla vara. Kaebaja viibis vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kambris üksinda.
10.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kehtivad õigusaktid ei reguleeri kambriukse avaga seonduvat, st seda, kas ukseava peab olema avatud või suletud asendis. Tegemist on vangla enda otsustada jäetud küsimusega. Kuna vastustajal puudub seaduse järgi kohustus hoida kambriukse ava avatud asendis, siis tuleb kontrollida, kas ukseava suletuna hoidmise põhjendused on asjakohased ja see saab ebaproportsionaalselt riivata kaebaja õigusi.
11.Vastustaja põhjendas ukseava suletuna hoidmist ühelt poolt kambris viibiva isiku privaatsusega ja teiselt poolt vangla julgeoleku tagamise vajadusega. Kohtu hinnangul on mõlemad põhjendused asjakohased ja põhjendavad ukseava suletuna hoidmist. Kohtu jaoks on usutav, et ukseava pidevalt avatuna hoidmine ning möödajalutavate isikute poolt kambrisse vaatamine häiriks kambris viibiva isiku privaatsust ja võiks põhjustada ärevushäireid. Inimese psüühikale ei ole omane elada pidevalt teiste inimeste tähelepanu all. Vangla viidatud 3(5)
3-20-2230
julgeoleku tagamise vajadus on väga oluline ja kaalub igal juhul üles kaebaja mugavusprobleemid.
12.Kaebaja põhjendas oma taotlust kambriukse ava avatuna hoidmiseks temal esineva klaustrofoobiaga. Klaustrofoobia on kinnise ruumi pelgus, mis tähendab kartust sattuda suletud ruumi, nt lifti, keldrisse, veealusesse tunnelisse vm1. Kaebaja on tervisekaardi kohaselt saanud käia arsti, sh psühhiaatri vastuvõttudel. Kaebaja tervisekaardi andmetest perioodi 11.06.2007– 02.07.2021 kohta ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud tema tervisega seonduvalt meditsiinitöötajatele kaebusi seoses hirmutunde tekkimisega uksesilma suletuse tõttu. Kaebaja tervislikku seisundit saab hinnata ja diagnoosi määrata üksnes arst, mitte kohus. Arst ei ole kaebajal klaustrofoobiat diagnoosinud. Seega on kaebaja väide temal klaustrofoobia esinemise kohta tõendamata ja see ei saa õigustada tema nõuet kohustada vastustajat hoidma kambriukse ava avatud asendis.
13.Igal juhul ei ole usutav, et see häire saaks põhjendada kaebaja praegust nõuet. Vastustaja selgituse kohaselt on kaebaja kamber aknaga (see nõue tuleneb VangS § 45 lg-st 1). Aknaga ruum ei saa tekitada suletud ruumi tunnet. Seda ka juhul, kui aken asub vaateväljast kõrgemal ja kaebajal ei ole igal ajal võimalik sellest välja vaadata. Arvestades akna ja ukseava suuruse tuntavaid erinevusi, ei saaks ukseava avatuna hoidmine väidetavat klaustrofoobiahoogu leevendada. Aknast tuleb kambrisse oluliselt suurem hulk valgust kui ukseavast. Samuti annab kambris valgust kunstvalgustus. Seega ei saa ka valgusega seotud väited põhjendada ukseava avatuna hoidmist. Kohtu hinnangul on kaebaja viited klaustrofoobia olemasolule ja põhjendused ukseava avatuna hoidmise vajaduse kohta otsitud.
14.Kaebajal on diagnoositud mitmeid muid psüühikahäireid (nt F07.2 traumajärgse ajukahjustuse sündroom, F19 mitme uimasti (k.a ravimi) või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, F19.71 ja F51.9 täpsustamata mitteorgaaniline unehäire, F31.6 bipolaarne meeleoluhäire, segatüüpi episood, F31.7 bipolaarne meeleoluhäire, remissioonis, F31.9 täpsustamata bipolaarne meeleoluhäire, F41.2 depressiooniga ärevus (segatüüpi), F41.9 täpsustamata ärevushäire, F60.2 düssotsiaalne isiksus, F60.3 ebastabiilne isiksus, F62.9 täpsustamata püsiv isiksusemuutus, R45.4 ärrituvus ja viha, R45.5 vaenulikkus, Z86.4 psühhoaktiivsete ainete kuritarvitus), kuid need ei ole sellised, mis ilmselgelt põhjendaks kambriukse avatuna hoidmist. Arstid ei ole andnud vastustajale soovitust kaebaja terviseprobleemidest tulenevalt hoida tema kambriukse ava avatuna. Kohtul puudub põhjus vanglas töötava meditsiinilise personali usaldusväärsuses ja nende koostatud dokumentide tõelevastavuses kahelda. Kaebaja ei ole talle määratud diagnoose või nende õigusvastast määramata jätmist vaidlustanud. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et ukseava avatuna hoidmine on tema terviseseisundist tulenevalt vajalik. Pelgalt kaebaja soov jälgida lukustatud kambris viibimise ajal väljaspool kambrit toimuvat ei kaalu üles olulist avalikku huvi tagada vanglas julgeolek.
15.Kuigi vastustaja ei ole vaidlusaluses otsuses ega vaideotsuses kaebaja esitatud klaustrofoobia väidet käsitlenud, ei too see praeguses asjas kaasa vaidlusaluste otsuste tühistamist. Seda põhjusel, et kohtumenetluses ei leidnud kaebaja väide kinnitust, seega ei esine kaebajal tervisehäiret, mille vastustaja oleks jätnud tema taotluse lahendamisel põhjendamatult tähelepanuta ja rikkunud kaalutlusõigust. Vastustaja on esitanud piisavad ja asjakohased põhjendused selle kohta, miks hoitakse Tallinna Vanglas kambriukse ava suletud asendis. Asjaolu, et Tartu Vangla kasutab teistsugust praktikat, ei muuda Tallinna Vangla praktikat õigusvastaseks. Kuna seda küsimust ei ole õigusaktidega reguleeritud, tuleb igal vanglal endal otsustada, milline kord on selle vangla julgeoleku tagamiseks kõige otstarbekam. Kohtul
https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/foobia/id-383
4(5)
3-20-2230
puudub õigus vangla kaalutlusõigusesse sekkuda. Kohtu arvates ei ole vastustaja teinud kaalutlusõiguse teostamisel ilmselgeid vigu. Arvestades, et kaebajal puudub õigus nõuda kambriukse ava avatuna hoidmist ja kaebajal ei ole diagnoositud klaustrofoobiat, siis puudub alus vastustaja otsuseid tühistada ja kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama.
16.Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja ärakuulamise õigust. Kaebaja on saanud esitada oma seisukohad vanglale esitatud avalduses ja vaides. Vastustaja ei pidanud tagama kaebajale täiendavalt veel ärakuulamise võimalust, sest vastustajal puudus vajadus avalduse lahendamiseks kaebajalt täiendavaid andmeid saada ja kaebaja avalduses toodud teabest ei kaldutud kõrvale (haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 2).
17.Kuna kaebajal ei ole diagnoositud klaustrofoobiat ja ta ei ole sellesarnaseid probleeme arstidele kurtnud, siis ei oleks psühhiaatri või psühholoogi ärakuulamine asja lahendust muutnud. Ka nemad ei oleks saanud vastupidist kinnitada ega anda vastustajale soovitust kaebaja kambriukse ava avatuna hoidmiseks.
18.Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus nii tühistamis- kui ka kohustamisnõuetes rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kohus vabastas kaebaja menetlusabi korras nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest kokku summas 30 eurot. Nimetatud summa jääb riigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitatud (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.