Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
16. juuli 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2230
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 9. novembri 2020. a vastuse nr 5-8/20/24088-2 ja 10. detsembri 2020. a vaideotsuse nr 5-15/20/391-2 osaliseks tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-2230.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2021. a määrus haldusasjas nr 3-20-2230 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse muutmise vastuvõtmisest keeldumist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Tallinna Vanglale 21.–22.10.2020 taotlused hoida tema kambri toiduluuk ja ukseava avatud asendis, sest tal on klaustrofoobia, mitte piirata arvuti kasutamist, võimaldada kasutada raamatukogu ja väljastada kaks korda päevas keevat vett. X hinnangul peaks ta vaimse puude tõttu viibima haiglakambris.
2.Tallinna Vangla jättis 09.11.2020 vastusega nr 5-8/20/24088-2 X taotlused rahuldamata.
3-20-2230
3.Tallinna Vangla jättis 10.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/391-2 X vaide rahuldamata, märkides muu hulgas, et vangistust reguleerivad õigusaktid ei käsitle kambri toiduluugi ja vaateava suletuna või avatuna hoidmist. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 2 kohaselt tuleb sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kontrollida kambris toimuvat. Üldjuhul tehakse seda visuaalselt läbi kambri uksesilma ning vajaduse korral avatakse toiduluuk või kambri uks.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2020 kaebuse Tallinna Vangla 09.11.2020 vastuse nr 5-8/20/24088-2 ja 10.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/391-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks lahendada tema taotlused uuesti.
5.Tallinna Halduskohus võttis 20.02.2021 määrusega vastu X avalduse kaebusest loobumiseks nõuete osas hoida kambri toiduluuk avatuna, võimaldada piiramatut arvuti kasutamist, võimaldada raamatukogu kasutamist, väljastada keevat vett ja paigutada kaebaja haiglakambrisse ning lõpetas selles osas haldusasja menetluse. Haldusasja menetlus jätkus üksnes nõude osas hoida kambri ukseava (uksesilma) avatud asendis.
6.X esitas Tallinna Halduskohtule 02.07.2021 esialgse õiguskaitse taotluse, milles märkis, et tema vaimne tervis halveneb ning tal olid 12.05.2021, 21.06.2021, 28.06.2021 ja 01.07.2021 haigushood. Kui kambri uksesilm on avatud, siis on kaebaja vaimse tervise seisund parem. Kaebaja oli 01.06.2021 valmis kedagi (vanglaametnikku) füüsiliselt ründama. Kaebaja palus ühtlasi võtta menetlusse nõue hoida toiduluuk avatuna.
7.Tallinna Vangla palus 09.07.2021 seisukohas jätta taotlus rahuldamata. Kinnipeetavate privaatsuse ja vangla turvalisuse tagamiseks on ainuvõimalik hoida kambri uksesilm kaetuna. Kambri uksesilm võimaldab vanglaametnikel teostada visuaalset järelevalvet kambris toimuva üle. Uksesilmalt eemaldatakse kate üksnes kontrollimise ajaks, muul ajal on uksesilm kaetud metallplaadiga. Uksesilma katmata jätmine võiks soodustada õigusrikkumiste toimepanemist, sest kinnipeetavatel oleks igal ajahetkel ülevaade väljaspool kambrit toimuvast (sh ametnike liikumisest), mis lihtsustab keelatud tegevusega (nt peidiku uuristamine, vanglas keelatud eseme kasutamine) vahelejäämise vältimist. Tervisekaardi järgi ei ole kaebaja kuni 02.07.2021 meditsiinitöötajatele kaevanud vaimse tervise halvenemist seoses kambri uksesilma kaetuna hoidmisega või esitanud muid kaebusi kambritingimuste peale. Kuna uksesilmaga seonduv ei ole halvendanud kaebaja tervist, puudub tal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine tähendaks lisaks põhivaidluse ette ära otsustamist, kusjuures kaebuse rahuldamise korral ei oleks kaebajal võimalik saavutada vangla kohustamist hoida kambri uksesilm katmata, vaid kõne alla võib tulla üksnes taotluse uueks lahendamiseks kohustamine.
8.X esitas Tallinna Halduskohtule 06.07.2021 taotluse täiendada kaebust nõudega keelata Tallinna Vanglal hoida kambriukse vaateava suletud asendis ning kohaldada keelamiskaebuse raames ühtlasi esialgset õiguskaitset. Kaebaja ei ole jurist ja tõlgendas seadust valesti. Kambriukse vaateava avamine ja sulgemine on toimingud ning vanglal tuleks keelata hoida kaebaja kambri ukseava suletud asendis.
9.Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2021 määrusega X 02.07.2021 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), tagastas täiendava nõude hoida toiduluuk avatuna (resolutsiooni p 3), keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest (resolutsiooni p 4) ja jättis X 06.07.2021 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).
2(4)
3-20-2230 Halduskohtu menetluses on X nõue, mille rahuldamise korral peaks Tallinna Vangla vaatama uuesti läbi kaebaja avalduse hoida tema kambri uksesilm avatuna. Esialgse õiguskaitse rakendamise korral saavutaks kaebaja juba kohtumenetluse ajal kaebuse eesmärgi (vähemalt ajutiselt). See eeldaks kaebuse ülekaalukaid eduväljavaateid, tungivat õiguskaitsevajadust ja väikest ohtu avalike huvide kahjustamiseks. Praeguse kaebuse eduväljavaated ei ole suured, sest terviseandmed ei kinnita kaebaja tervise halvenemist uksesilma suletuna hoidmise tõttu. Tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja oleks meditsiinitöötajatele kurtnud klaustrofoobiat ja seda ei kinnita ka kaebajale pandud diagnoosid. Uksesilma terviseseisundi tõttu avatuna hoidmine eeldab, et kaebaja on eelnevalt pöördunud selle terviseprobleemiga vangla meditsiiniosakonna poole, kuid praegusel juhul sellist pöördumist ei nähtu. Näidustuste esinemise korral on vangla meditsiinipersonalil võimalik ordineerida kaebajale vajalik ravi. Kaebajal ei ole diagnoositud klaustrofoobiat, mistõttu ei ole viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-57-12 asjakohane. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebajale võiks kohtumenetluse ajal saabuda selline kahjulik tagajärg, mis õigustaks esialgse õiguskaitse korras kaebuse sisulist rahuldamist enne kohtuotsuse jõustumist. Kahjuliku tagajärjena ei saa käsitada paljasõnalist väidet, et kaebaja väidetavad haigushood on põhjustatud uksesilma suletuna hoidmisest. Vangla on usutavalt selgitanud, et uksesilma kinni hoidmine on mh vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib seega ka avalik huvi. Toiduluugi avatuna hoidmise nõude esitamine ei ole HKMS § 43 lg 1 p 2 järgi lubatud, sest kaebaja on selle nõude osas 17.02.2021 avaldusega kaebusest loobunud ja halduskohus lõpetas 20.02.2021 määrusega selle nõude osas menetluse. Põhjendatud ei ole ka kaebaja taotlus muuta kaebuse nõuet ja keelata vastustajal hoida kaebaja kambri uksesilma suletud asendis. Kaebuse nõueteks on tühistada osaliselt Tallinna Vangla 09.11.2020 vastus ja 10.12.2020 vaideotsus ning kohustada vastustajat lahendama uuesti kaebaja taotlus hoida kambri uksesilm avatuna. Need nõuded on kaebaja eesmärgi saavutamiseks piisavad ning nende osas on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuna vangla selgituste kohaselt ei ole kambrite uksesilmad avatud asendis, siis ei saa kaebaja nõuda nende sulgemise keelamist. Kohustamisnõude asemel keelamisnõude esitamine ei muudaks kaebaja jaoks menetluse lõpptulemust. Keelamisnõue on kohustamisnõude eriliik ning ainetu on kaebaja kartus, et toimingu puhul on võimalik esitada üksnes keelamisnõue. Seetõttu keeldub kohus kaebuse muutmise vastuvõtmisest. Lisaks võib keelamiskaebuse esitada üksnes HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud tingimustel. Kaebajal on võimalik tõhusalt kaitsta oma õigusi juba kohtu menetluses oleva kohustamisnõudega. Kuna kohus ei rahulda taotlust keelamisnõude menetlemiseks, ei ole sellega seotud esialgse õiguskaitse taotlus (keelata vastustajal hoida kambriukse vaateava suletud asendis) lubatav ning jääb rahuldamata.
10.X palub 14.07.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 2, 4 ja 5 ning teha uus määrus, millega võtta keelamisnõue vastu ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kuna vangla arstid ei ole erapooletud, siis ei ole kaebaja haiguslugu võimalik käsitada tõendina. Keelamiskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus on lubatavad ning asjakohased.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 49 lg 6, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisavalt HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
3(4)
3-20-2230
12.Halduskohus jättis X 02.07.2021 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning kaebuse väheste eduväljavaadete ja vangla julgeoleku kui olulise avaliku huvi kahjustamise ohu tõttu ei ole alust kohaldada esialgset õiguskaitset, millega kaebaja saavutaks vähemalt ajutiselt kaebuse eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist. Ringkonnakohus nõustub järeldusega, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtutoimik sisaldab X tervisekaardi andmeid ajavahemikust 11.06.2007– 02.07.2021, kuid ühestki sissekandest ei nähtu, et kaebaja oleks meditsiinitöötaja vastuvõtul kordagi kurtnud klaustrofoobiat (suletushirmu) või oleks temale määratud sellele vastav diagnoos (F40.2 – lihtfoobiad). Kaebaja viidatud haigusjuhtumid (vihahood, ärritumine, närvilisus) ei erine olemuslikult tema varasematest samalaadsetest haigusseisunditest ning on seega seostatavad temale psühhiaatrite poolt varem määratud diagnoosidega (F60.31 – piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus; F62.9 – täpsustamata püsiv isiksusemuutus; F07.2 – traumajärgse ajukahjustuse sündroom; F31 – erinevat tüüpi bipolaarsed meeleoluhäired; F19.71 – mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud residuaalne või hiline isiksus- või käitumishäire; F41.2 – depressiooniga segatüüpi ärevushäire). Tervisekaardi andmete õigsuses kahtlemiseks ei anna alust konkretiseerimata ja üldistav väide, et vangla meditsiinipersonal ei ole erapooletu. Kuna kambrite uksesilmad on üldjuhul suletud asendis ja neilt eemaldatakse kate lühiajaliselt vaid järelevalve teostamiseks, jääb ka arusaamatuks, mille alusel on kaebaja üldse hinnanud oma vaimse tervise seisundit paremaks siis, kui kambri uksesilm on avatud. Tegemist saab olla üksnes eeldusega, mille põhjendatust tervisekaardi andmed aga ei kinnita. Olukorras, kus puudub alus arvata, et kambri uksesilma tavapäraselt suletud asendis hoidmine võiks kohtumenetluse ajal pöördumatult kahjustada kaebaja vaimse tervise seisundit või tuua kaasa muid kahjulikke tagajärgi, mida ei saaks asjas tehtava kohtuotsusega kõrvaldada, puudub kaebajal HKMS § 249 lg 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus ning taotlus tuleb jätta rahuldamata, sõltumata kaebuse eduväljavaadetest või avalikust huvist.
13.Halduskohus keeldus HKMS § 49 lg 1 alusel põhjendatult ka kaebuse muutmise vastuvõtmisest, sest asjas juba esitatud kohustamisnõude asendamine keelamisnõudega ei olnud kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik ja keelamiskaebuse esitamine ei oleks ka HKMS § 45 lg 1 kohaselt lubatav. Keelamiskaebuse lubatavuse eelduseks on see, et kaebaja õiguste rikkumist poleks hiljem kohase kaebusega (nt toimingu tegemiseks kohustamise kaebusega) võimalik ära hoida või kõrvaldada ega heastada (s.o toimingu tagajärjed on pöördumatud) või see oleks ebamõistlikult keeruline või koormav (nt Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12; 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-84-11, p 22). Seejuures ei ole oluline, et praegusel juhul on kohustamisnõue võetud menetlusse taotlusega kohustada vastustajat lahendama kaebaja taotlus uuesti, sest HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii toimingut tegema kui ka toimingu tegemist uuesti otsustama. HKMS § 49 lg 1 kohaselt eeldab kaebuse muutmise vastuvõtmine, et kaebus oleks muudetud kujul lubatav. Seega saaks kohustamisnõude keelamisnõudega asendada vaid tingimusel, et see oleks kooskõlas HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud piirangutega. Praegusel juhul see nii ei ole, sest kambri uksesilma suletuna hoidmise vältimiseks on kinnipeetaval võimalik tõhusalt kaitsta oma õigusi ka kohustamiskaebuse esitamisega (sh juba menetluses oleva kohustamisnõudega).
14.Kuna halduskohus jättis keelamiskaebuse õiguspäraselt vastu võtmata, siis on sellega seonduv esialgse õiguskaitse taotlus jäetud samuti põhjendatult rahuldamata.
15.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.07.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.