Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.11.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-20-1752 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(7)

3-20-1752 Vastustaja menetlustoiminguga on tuvastatud, et olemas on eraldi serveriruum, dokumentide arhiiv, konverentsiruum, fuajee, kaks eraldi kabinetti mõlemale juhatuse liikmele. Tegevuskoht võimaldab võtta vastu kliente, hoiustada dokumente ja andmeid ning täita kontaktisiku ülesandeid. Konkreetse ettevõttega seonduv teave on võimalik tuvastada otsingusõnade sisestamisega.

3-20-1752 RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud Eestis asuva tegevuskoha nõue eeldab seega, et virtuaalvääringu teenust pakkujal on Eestis ka tegelikkuses kasutatav kontor, mida ettevõtte personal kasutab teenuse pakkumiseks ja RahaPTS-s sätestatud ülesannete täitmiseks. Kaebajate tegevuskoht nendele nõuetele ei vasta. Võttes arvesse tegevuskoha suurust ja seal tegutseda soovivate ettevõtete hulka, ei ole võimalik eri ettevõtete vaheline füüsiline distantseerumine. Vastustaja ei pea hakkama konstrueerima hüpoteetilisi olukordi, et ettevõtete töötajad käivad tööl graafiku alusel vms. Tegemist on kõrgendatud riskiga finantsteenuse pakkujate tegevuskohaga, mitte käsitöömeistrite kojaga. Tegevuskohas ei ole võimalik tagada RahaPTS § 17 lg-s 7 sätestatud tingimusi (sh konfidentsiaalsus ja teavitaja õiguste kaitse). RAB-il pole võimalik teostada efektiivselt ettevõtete üle järelevalvet. Asjakohatud on kaebajate väited, et vastustaja võib vajadusel tegevusload peale 6 kuu möödumist kehtetuks tunnistada (RahaPTS §-d 55, 75 ja 751). Ettevõte peab juba tegevusloa taotlemise hetkel vastama kontrollieseme asjaoludele, sh täitma tegevuskoha nõuet. Ei ole välistatud virtuaalvääringu teenuse pakkumine mitme ettevõtte poolt samal aadressil, kuid tegevuskoht peab vastama oma olemuselt ja suuruselt seal tegevust alustada soovivate ettevõtete arvule ning võimaldama eri ettevõtetel pakkuda samas kohas virtuaalvääringu teenust RahaPTS-i nõudeid järgides. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 pole põhiseadusega vastuolus. Kaebajate puhul ei kohaldunud MSÜS § 20 lg-s 4 sätestatud tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamise põhimõte. See rakendub olukorras, kui haldusorgan on tegevusloa taotluse saamisel selle lahendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul tegevusetu. RAB oli taotluste lahendamisel aktiivne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1752 Vaidlus on RahaPTS § 72 lg 1 p 4 tõlgendamises. Normist tulenevalt antakse ettevõtjale tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks, kui „tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis“. Vastustaja leiab, et nimetatud nõue on täitmata, sest taotlustes märgitud aadressi (Rännaku pst 12) on oma tegevuskohana näidanud 55 ettevõtjat. Ringkonnakohus leiab, et RahaPTS § 72 lg 1 p 4 rikkumist ei saa tuletada ainuüksi ettevõtjate arvust. Olukorras, kus kõigil äriühingutel on samad juhatuse liikmed, ei ole TsÜS § 29 lg-s 2 nimetatud püsiva ja kestva majandustegevuse toimumine ühel aadressil välistatud. Küsimus, kuidas juhatuse liikmed lahendavad tehniliselt selle, et hoida erinevate äriühingute majandustegevus lahus, ei kuulu ringkonnakohtu hinnangul tegevusloa kontrolliesemesse. Arvestades, et teenuse osutamine toimub valdavalt virtuaalsete kanalite kaudu, ei saa selliste tehniliste lahenduste olemasolu eitada. Kindlasti ei ole selleks vaja nt 55 arvutit. Kui realiseerub halduskohtu poolt mööndud võimalus, et äriühingud on asutatud nende edasimüümise eesmärgil, siis saab vastustaja teostada selle üle järelevalvet. Nimelt sätestab MSÜS § 30, et kui ettevõtjal on kavas muuta tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolusid, tuleb majandushaldusasutust, antud juhul vastustajat, sellest vähemalt 30 päeva varem teavitada, misjärel teavitatakse ettevõtjat tegevusloa muutmise või uue tegevusloa taotlemise vajadusest. Konkreetsel juhul on tegevusloa kontrolliese määratletud RahaPTS § 72 lg-s 1 ning selle hulka kuuluvad lisaks tegevuskohale ka nt uute omanike, kasusaajate ja juhatuse liikmete ärialane maine ning nõuetekohase kontaktisiku ja maksekonto olemasolu.

5(7)

3-20-1752 Vastustaja ei ole põhjendanud, et konkreetses kontoriruumis ei saa RahaPTS-st tulenevaid nõudeid täita ükski äriühing. Etteheide on seotud üksnes äriühingute paljususega. RahaPTS ei sisusta äriühingu asu- ja tegevuskoha mõistet. Vastavalt TsÜS § 29 lg-le 2 on juriidilise isiku tegevuskoht tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. RahaPTS 20.03.2020 jõustunud redaktsiooni seletuskirja järgi on finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. Kontaktisik RahaPTS § 17 lg 2 mõttes peab asuma Eestis, sest vastasel juhul ei ole tal võimalik täita RahaPTS § 17 lg-st 7 tulenevaid kohustusi. Erinevalt asukohast ei ole tegevuskoht määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, mistõttu need ei pruugi kokku langeda. Tegevuskohaks võib olla ka juriidilisele isikule kuuluv majandusüksus ehk ettevõtte asukoht või mu reaalse tegevuse koht, mis siiski ei asu ühingu registrijärgsel aadressil. Eelnevast tulenevalt ei ole seadusandja eesmärgiks olnud tegevuskoha nõude kaudu sedavõrd kaugele minevate tingimuste kehtestamine, nagu leiab RAB. Seaduse sõnastus võimaldab ettevõtjale küllaltki suurt paindlikkust oma tegevuse korraldamisel. Virtuaalvääringu teenuse osutamine toimub virtuaalkeskkonnas asuva platvormi vahendusel. Seetõttu pole otstarbekas kehtestada teenuse osutajale nõudeid büroo ruumide arvule, suurusele, varustatusele jne. Pole välistatud, et teenuse osutamine toimubki üksnes virtuaalsete kanalite kaudu. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuringu kohaselt aktsepteerivad vaid 8% turul tegutsevatest ettevõtetest teenuse osutamisel sularaha. Seega puudub vajadust rentida suuri büroopindu, sest klientide teenindamist kontoris ei toimu. Asjakohased ei ole vastustaja viited võimalikele tarbijaõiguste rikkumistele. Etteheide, et ühel äripinnal ei saa tegutseda 55 ettevõtet, on liiga abstraktne. Vastustaja esitatud argumentidest ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et kaebajad ei suuda täita RahaPTS nõudeid. Vastustaja leiab, et pole eluliselt usutav, et kaebajad soovivad teenust pakkuda ühes tegevuskohas, ühe juhatuse, ühe ärimudeliga, ühe reaalse töökohaga ning selle käigus järgitakse kõiki nõudeid. Sisuliselt pakutakse tegevuskoha teenust. Kui ka nõustuda vastustajaga, et selline ärimudel kätkeb endas rahapesu riski, ei ole äriühingute asutamine (sh tegevuslubade hankimine) edasimüümise eesmärgil keelatud. Virtuaalvääringu teenuse pakkujad peavad vastama seaduse nõuetele igal ajahetkel. RahaPTS kuritarvitused tuleb tuvastada tegelikus kontrollimenetluses. Õiguspärane ei ole tugineda hüpoteetilisele ohule tegevusloa väljastamisel. Kohus ei saa võtta vastu otsust kohustada vastustajat kaebajatele tegevusload väljastama või neid muutma. Kohtul puudub teave selle kohta, kas eksisteerib selline olukord, et vastustaja ei saa juhtumi asjaolude tõttu haldusakti andmisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Vastustajat tuleb kohustada kaebajate taotluste üle uuesti otsustama.

6(7)

3-20-1752 Halduskohtule 12.11.2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt taotlesid kaebajad vastustajalt 1445 euro väljamõistmist iga kaebaja kohta, millest 15 eurot moodustas riigilõiv. Sellele lisandus 19.11.2020 taotluse kohaselt täiendav kulu 1100 eurot (2×440 ja 330 eurot kaebaja kohta) seoses RAB-i 17.11.2020 vastusele vastamisega. Ajakulu 11 h. Ringkonnakohus leiab seoses esindajakuluga, et sarnaselt haldusasjas nr 3-20-1750 avaldatud seisukohaga ei ole ka siinsel juhul põhjendatud kulude suuruse arvutamisel lähtuda kaebajate arvust. Kahes haldusasjas on koostatud sisuliselt identseid menetlusdokumente. Volitatud esindajad on olnud samad. Seda silmas pidades hindab ringkonnakohus põhjendatud menetluskuluks 2500 eurot. See hõlmab nii riigilõivu kui esindajakulu. Väljamõistetav kulu on proportsiooni mõttes suurem, kui haldusasjas nr 3-20-1750 aktsepteeritud kulu, kuid ringkonnakohus arvestab, et esindajatel tuli osaleda erinevates kohtumenetlustes (vastata erinevatele kohtunõuetele jms). Apellatsioonimenetluses taotlevad kaebajad menetluskulude väljamõistmist 07.09.2021 taotluse alusel kokku 1695 eurot, milles sisaldub riigilõiv. Sellele lisandub istungil osalemise kulu 55 eurot. Ringkonnakohus peab seda kulu põhjendatuks, arvestades, et haldusasjas nr 320-1750 ei tulnud esitada samasugust apellatsioonkaebust. Vastustajalt tuleb kaebajate kasuks välja mõista kokku 4250 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.