LinzoCoin OÜ jt kaebused Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo otsuste tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks rahuldama kaebajate taotlused
Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo (Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse rahapesu andmebüroo õigusjärglane), volitatud esindaja Mihkel Ruubas Asja läbivaatamine
1.2.Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 08.09.2020 otsused nr 3.4-9/19221, 3.4-9/1923-1, 3.4-9/1920-1 ja 3.4-9/1921-1;
1.3.Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo 16.09.2020 otsused nr 3.4-9/1978-1 ja 3.4-9/1977-1.
2.Kohustada Rahapesu Andmebürood uuesti otsustama kaebajate esitatud taotluste üle.
3.Mõista Rahapesu Andmebüroolt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 6690 eurot (145,43 eurot kaebaja kohta).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.02.2021 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.LinzoCoin OÜ, Streetwise OÜ, Zeroeffect OÜ, Tradeshark OÜ, Formus Partners OÜ, IVY Assets OÜ, Pixus OÜ, Skybrand OÜ, Smartcrew OÜ, SmartStar International OÜ, Starcoin Holding OÜ, Tradelink Europe OÜ, Cryptomaker OÜ, Cybernaut OÜ, Fivestar Baltic OÜ, Gigamarket OÜ, Grandcrew Group OÜ, Hybrid Projects OÜ, HybridCapital OÜ, Nordconnector OÜ, Oldboy OÜ, Urbancrew OÜ, Profitmill OÜ, Baltic Digital Service OÜ, Cryptoteam OÜ, Fivestar Digital OÜ, MORE ImpEx OÜ, Nextwave Investments OÜ, NewVentures OÜ, Nextgen OÜ, Royal Alliance OÜ, Webanto OÜ, Cryptoboss OÜ, Cryptolord OÜ, Digitrend OÜ, Economerk OÜ, Globalcoin OÜ, Grandway OÜ, Grandcrypto OÜ, Intercoins OÜ, Taycan OÜ, Trendnorm OÜ, Universio OÜ ja Cahbox OÜ esitasid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) rahapesu andmebüroole ajavahemikul 02.03.2020-05.03.2020 taotlused tegevuslubade saamiseks virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Cryptocorp OÜ esitas 22.06.2020 ja LocalCrypto OÜ esitas 17.06.2020 PPA-le taotluse virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks väljastatud tegevusloa muutmiseks. Kõigil eelnimetatud ettevõtetel on ühine tegevuskoht ning samad juhatuse liikmed.
2.PPA viis 02.03.2020-16.09.2020 läbi kaebajate esitatud tegevuslubade taotluste ning tegevuslubade muutmiste taotluste menetlused, mille käigus esitas kaebajatele teateid puuduste kõrvaldamiseks, lahendas kaebajate taotlusi täiendava tähtaja andmiseks ning kontrollis esitatud andmeid ja kaebajate vastavust seaduses sätestatud kontrollieseme asjaoludele.
3.PPA teostas 18.08.2020 kaebajate tegevuskohas Rännaku pst 12, Tallinn vaatluse Tradeshark OÜ menetluse raames.
4.PPA teostas 27.08.2020 Oldboy OÜ-ga menetlustoimingu, mille käigus palus juhatuse liikmel täpsustada ettevõtte tööd ja tegevuskoha vastavust seaduses sätestatud nõuetele.
5.PPA tegi 04.09.2020 otsused nr 3.4-9/1895-1, 3.4-9/1878-1, 3.4-9/1871-1, 3.4-9/1906-1, 3.4-9/1876-1, 3.4-9/1879-1, 3.4-9/1882-1, 3.4-9/1902-1, 3.4-9/1869-1, 3.4-9/1874-1, 3.4-9/1901-1, 3.4-9/1870-1, 3.4-9/1900-1, 3.4-9/1872-1, 3.4-9/1887-1, 3.4-9/1899-1, 3.4-9/18731, 3.4-9/1885-1, 3.4-9/1868-1, 3.4-9/1898-1, 3.4-9/1883-1, 3.4-9/1897-1, 3.4-9/1903-1, 3.4-9/1894-1, 3.4-9/1888-1, 3.4-9/1884-1, 3.4-9/1886-1, 3.4-9/1892-1, 3.4-9/1890-1, 3.4-9/1889-1, 3.4-9/1908-1, 3.4-9/1881-1, 3.4-9/1904-1, 3.4-9/1880-1, 3.4-9/1896-1, 3.4-9/1891-1, 3.4-9/18931, 3.4-9/1909-1, 3.4-9/1905-1 ja 3.4-9/1910-1, millega keeldus LinzoCoin OÜ-le, Streetwise OÜ-le, Zeroeffect OÜ-le, Tradeshark OÜ-le, Formus Partners OÜ-le, IVY Assets OÜ-le, Pixus OÜ-le, Skybrand OÜ-le, Smartcrew OÜ-le, SmartStar International OÜ-le, Starcoin Holding OÜ-le, Tradelink Europe OÜ-le, Cryptomaker OÜ-le, Cybernaut OÜ-le, Fivestar Baltic OÜ-le, Gigamarket OÜ-le, Grandcrew Group OÜ-le, Hybrid Projects OÜ-le, HybridCapital OÜ-le, Nordconnector OÜ-le, Urbancrew OÜ-le, Profitmill OÜ-le, Baltic Digital Service OÜ-le, Cryptoteam OÜ-le, Fivestar Digital OÜ-le, MORE ImpEx OÜ-le, Nextwave Investments OÜ-le, NewVentures OÜ-le, Nextgen OÜ-le, Royal Alliance OÜ-le, Webanto OÜ-le, Cryptoboss OÜ-le, Cryptolord OÜ-le, Globalcoin OÜ-le, Grandway OÜ-le, Grandcrypto OÜ-le, Intercoins OÜ-le, Taycan OÜ-le, Trendnorm OÜ-le ja Universio OÜ-le tegevuslubade andmisest. Keeldumise põhjuseks oli tegevusloa taotlejate mittevastavus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 72 lg 1 p-le 4, sest PPA hinnangul ei vasta ettevõtete tegevuskoht virtuaalvääringu tegevuskoha nõuetele, kuna korraga on sama tegevuskohaga esitatud 55 tegevusloa taotlust ning sellisel hulgal ettevõtteid ei saa selles tegevuskohas tegutseda. Sellises olukorras ei saa PPA hinnangul lugeda, et neil ettevõtetel on tegevuskoht Eestis.
6.PPA tegi 08.09.2020 otsused nr 3.4-9/1922-1, 3.49/1923-1, 3.4-9/1920-1 ja 3.4-9/1921-11, millega keeldus Oldboy OÜ-le, Digitrend OÜ-le, Economerk OÜ-le ja Cahbox OÜ-le samuti tegevuskohaga seonduvalt tegevuslubade väljastamisest.
7.PPA tegi 16.09.2020 otsused nr 3.4-9/1978-1 ja 3.4-9/19771, millega keeldus Cryptocorp OÜ ja LocalCrypto OÜ tegevuslubade muutmisest ning tunnistas nende tegevusload samuti tegevuskohast tulenevalt RahaPTS § 1182 lg-st 2 lähtudes kehtetuks.
8.LinzoCoin OÜ, Streetwise OÜ, Zeroeffect OÜ ja Tradeshark OÜ esitasid 17.09.2020, Formus Partners OÜ, IVY Assets OÜ, Pixus OÜ, Skybrand OÜ, Smartcrew OÜ, SmartStar International OÜ, Starcoin Holding OÜ ja Tradelink Europe OÜ esitasid 22.09.2020 ning Cryptomaker OÜ, Cybernaut OÜ, Fivestar Baltic OÜ, Gigamarket OÜ, Grandcrew Group OÜ, Hybrid Projects OÜ, HybridCapital OÜ, Nordconnector OÜ, Oldboy OÜ, Urbancrew OÜ, Profitmill OÜ, Baltic Digital Service OÜ, Cryptoteam OÜ, Fivestar Digital OÜ, MORE ImpEx OÜ, Nextwave Investments OÜ, NewVentures OÜ, Nextgen OÜ, Royal Alliance OÜ, Webanto OÜ, Cryptoboss OÜ, Cryptolord OÜ, Digitrend OÜ, Economerk OÜ, Cryptocorp OÜ, Globalcoin OÜ, Grandway OÜ, Grandcrypto OÜ, LocalCrypto OÜ, Intercoins OÜ, Taycan OÜ, Trendnorm OÜ, Universio OÜ ja Cahbox OÜ esitasid 29.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebused PPA otsuste nr 3.4-9/1895-1, 3.4-9/1878-1, 3.4-9/1871-1, 3.4-9/1906-1, 3.4-9/1876-1, 3.4-9/1879-1, 3.49/1882-1, 3.4-9/1902-1, 3.4-9/1869-1, 3.4-9/1874-1,
3.4-9/1901-1, 3.4-9/1870-1, 3.49/1900-1, 3.4-9/1872-1, 3.4-9/1887-1, 3.4-9/1899-1, 3.4-9/1873-1, 3.4-9/1885-1, 3.49/1868-1, 3.4-9/1898-1, 3.4-9/1883-1, 3.4-9/1897-1, 3.4-9/1903-1, 3.4-9/1894-1, 3.49/1888-1, 3.4-9/1884-1, 3.4-9/1886-1, 3.4-9/1892-1, 3.4-9/1890-1, 3.4-9/1889-1, 3.49/1908-1, 3.4-9/1881-1, 3.4-9/1904-1, 3.4-9/1880-1, 3.4-9/1896-1, 3.4-9/1891-1, 3.49/1893-1, 3.4-9/1909-1, 3.4-9/1905-1, 3.4-9/1910-1, nr 3.4-9/1922-1, 3.4-9/1923-1, 3.49/1920-1, 3.4-9/1921-11, nr 3.4-9/1978-1 ja 3.4-9/1977-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks rahuldama kaebajate taotlused.
9.Tallinna Halduskohus võttis 21.09.2020, 23.09.2020 ja 06.10.2020 määrustega kaebajate kaebused menetlusse ning liitis need 06.10.2020 määrusega ühte menetlusse.
10.01.01.2021 jõustus RahaPTS muudatus, millega alates 01.01.2021 läksid PPA struktuuriüksusena tegutsenud rahapesu andmebüroo ja tema ametnike ülesanded, õigused ja pädevus üle Rahapesu Andmebüroole (RAB) ja tema ametnikele Rahandusministeeriumi valitsemisalas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.Kaebajate põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Üheski seaduses ei ole sätestatud mitu virtuaalvääringutega seonduvat teenust osutavat ettevõtet on lubatud ühes asukohas registreerida. Seega ei saa tegevusloa väljastamisest keelduda põhjusel, et 55 tegevusloa väljastamise või muutmise taotlust on esitatud sama registrijärgse asukohaga. Vastustaja väljastab pidevalt virtuaalvääringu teenuste pakkumiseks tegevuslubasid ettevõtetele, kelle tegevuskoht asub samal aadressil. 2) Kui äriühing luuakse virtuaalvääringu teenuste osutamiseks, mille imperatiivne eeldus on tegevusloa omamine, siis ei saa mõistlikult eeldada, et ettevõtja teeb ulatuslikke investeeringuid büroopindadele enne tegevusloa saamist. Tegevusloa saamise kontrollese RahaPTS § 72 mõistes ei ole see, kas kõik reaalseks täiemahuliseks tegevuseks vajalikud ettevalmistused on tegevusloa taotluse esitamiseks olemas. Kui RahaPTS §-st 72 tulenevad kontrolleseme nõuded on tegevusloa taotlemisel täidetud, tuleb tegevusluba anda. Edaspidi on vastustajal võimalik teostada tegevuse käivitamise üle järelevalvet. Ja kui vastustaja eesmärk on teenuseid mitteosutavate ettevõtete turult eemal hoidmine, siis sellist eesmärki on võimalik teostada 6 kuu möödumisel tegevusloa andmisest. Kehtiv õigus ei näe ette tegevusloa väljastamisest keeldumise alusena asjaolu, et vastustaja eeldab tulevikus nõuete rikkumist, ehkki selleks järelduseks puudub igasugune objektiivne alus. Ka ei sätesta seadus nõudeid virtuaalvääringu teenuse osutaja tööruumidele, asukohale ega tegevuskohale. Kaebajate tegevused eraldatakse teineteisest virtuaalruumis. Kaebajate kliendid, vastavalt kaebajate juriidiliste isikute erinevusele, jaotatakse ligipääsupiirangutega ja krüpteeritult vastavalt teenuse osutaja isiku ja kliendi jaotusele. Pole elulist alust eeldamaks, et teenuse osutamine mitme ühingu puhul ühes kontoris või hoones oleks võimatu. 3) Mõiste „tegevuskoht“ legaaldefinitsioon virtuaalvääringu teenuste pakkujate puhul puudub. Tegu on majandustegevusega, mida viiakse valdavas osas läbi virtuaalruumis ning mille puhul piisab ka tagasihoidlikest tööruumidest. Ka enamus dokumentidest säilitatakse digitaalsel kujul. Vastustaja järelevalvekohustuse täitmise võimaldamise ja tegevuskohaga seoses peab niisiis kriitilise tähelepanu all olema kus asuvad serverid, kuhu on registreeritud veebiplatvormi domeen ning kus hoiustatakse marginaalset osa käibel olevatest paberkandjal olevatest dokumentidest. Kõik see asub Eestis. Ühele ettevõttele on vastava tegevuskohaga kehtiv tegevusluba väljastatud. Vastustajal puudub tarbijaõiguste järelevalve teostamise pädevus ning kaebajate klientideks ei saa olema tarbijad. Samuti puudub nii faktiline alus kui ka järelevalve teostamise pädevus esitada etteheiteid kaebajatele isikuandmete töötlemisega seonduvalt.
4) Täiesti arusaamatuks jääb vastustaja positsioon nagu tuleks kaebajad turult eemale tõrjuda, sest nende tegevus on fiktiivne ja nad kavatsevad rikkuda seadusest tulenevaid nõudeid. Vastustaja tegelik motiiv on vähendada talle tulevikus langevat järelevalvekoormist tegevusloa omajate tegevuse suhtes, kui mõni neist otsustab võõrandada ühingu kolmandale isikule. Osaühingu osade võõrandamine kolmandale isikule on õiguspärane. Vastustaja tegeleb käesoleval juhul lubamatult ise õigusloomega, mitte kehtiva õiguse rakendamisega. Vastustaja ei saa süütuse presumptsioonist tulenevalt seada haldusotsusega kaebajatele ennetavalt sisuliselt ettevõtluskeeldu, kui selleks puudub seaduslik alus. 5) Vastustaja menetlustähtaegade minetamise tõttu tuleks lugeda automaatselt kaebajatele tegevusload antuks. Kaebajad esitasid enda tegevusloa taotlused vahemikus 03.03.2020– 26.03.2020. Kõikide taotluste puhul on tegu esialgsete taotlustega. RahaPTS § 71 kohased 120 päeva möödus kuupäevadeks 01.07.2020–24.07.2020, mil kaebajad tegelikkuses omandasid endale tegevusload ja vastustaja oli kohustatud tegema vastavad sissekanded majandustegevuse registrisse (MTR). 6) Vastustaja oli kohustatud faktiliselt välja selgitama, mitme ettevõtte jaoks on kaebajate taotlustes märgitud tegevuskoht nõuetele vastav ja rahuldama kaebajate taotlused osas, milles tegevuskoht vastab vastustaja hinnangul seaduses sätestatud nõuetele ning täitma selgituskohustust ja määrama kaebajatele ülejäänud osas täiendava tähtaja uue tegevuskoha leidmiseks, täpsustades sealjuures, millistele objektiivsetele kriteeriumitele peab tegevuskoht vastama. Selle asemel jättis vastustaja lihtsalt kõikide kaebajate taotlused rahuldamata, mis ei ole kooskõlas HMS § 54-st tulenevate eeldustega. 7) Vastustaja enda menetlustoiminguga on tuvastatud, et on olemas eraldi serveriruum, dokumentide arhiiv, konverentsiruum, fuajee, 2 eraldi kabinetti mõlemale juhatuse liikmele. Tegevuskoht võimaldab võtta vastu kliente, hoiustada dokumente ja andmeid ning täita enda kontaktisiku ülesandeid. Samuti võimaldab büroohoone teostada vastustajal kohapealset kontrolli ja vahetut järelevalvet ettevõtete tegevuse üle. Eluliselt arusaamatud on väited seoses ettevõtete, klientide ja tehingute ning nende alusdokumentide segamini ajamisega. Konkreetse ettevõttega seonduv teave on võimalik tuvastada otsingusõnade sisestamisega. Tegu ei ole ajamahuka ega keeruka protsessiga, mis tooks kaasa vältimatu eksimuse. 8) Haldusasjas nr 3-20-1752 on Tallinna Halduskohus 30.11.2020 teinud sisuliselt identses vaidluses kohtuotsuse, milles asus seisukohale, et tegevuskoha nõuded ja nendele vastamine ei ole mitte vastustaja kaalutlusotsus, vaid tegu on faktiküsimusega. Sellisel juhul on tegu selge indikatsiooniga, et norm on põhiseadusega (PS) vastuolus ja/või vastustaja ei ole täitnud enda uurimis- ega selgitamiskohustust. Olemasolevate tõendite ja avaldatud seisukohtade põhjal ei suuda konkreetsete objektiivsete tunnuste järgi tänaseks kaebajad, vastustaja ega ka tõenäoliselt kohus määratleda selgelt, milline peab olema nõutele vastav tegevus. Seega puudub antud nõude puhul võimalus keskmisel mõistlikul isikul näha ette või mõista, mida järelevalveasutus tema majandustegevuse tulemusel temalt eeldab. Isegi kui norm reaalselt võimaldabki kaebuse aluseks olevat õiguspraktikat, siis on tegu PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust kui põhiõigust ebaproportsionaalselt riivava õigusnormiga. Ka on õigusnorm vastuolus PS §-st 12 tuleneva võrdsuspõhiõigusega.
12.RAB leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Kaebajad esitasid taotlused enne, kui jõustusid karmimad nõuded tegevusloa väljastamiseks virtuaalvääringu teenuse pakkujatele või tegevusloa jätkuvale omamisele. RahaPTS § 1182 sätestatud üleminekuperioodi oli võimalik kohaldada vaid kaebajate 37 ja 41 osas, sest muidu oleks vastustaja vastuollu läinud RahaPTS § 1 lg 1 sätestatud eesmärgiga. Tagamaks virtuaalvääringu teenuse pakkujate klientidele õiguskaitse ning tegevusluba taotlenud isikutele õiguspärane ootus, pidid tegevusloa taotlejad jätkuvates menetlustes viima ennast vastavusse
uute seaduse nõuetega. PPA andis kaebajatele selleks piisava aja. Täiendavalt lubati kaebajatel ka korduvalt kõrvaldada puudused, mis taotlustes esinesid. Kaebajad taotlesid ka ise täiendavat tähtaega. Seega sõltus menetluse tähtaeg kaebajate tegevusest. 2) Tegevuskoht on koht, kus ettevõtja peab osutama oma peamist teenust ning teostatama ka RahaPTS-ist tulenevaid peamiseid funktsioone ning peab olema võimalik teostada kohast järelevalvet. RahaPTS muudatuse eesmärgiks oli kohase järelevalve teostamise võimatuse tõttu tõkestada isikutel, kes Eestis virtuaalvääringu teenust pakkuma ei hakka või tegevusloa olemasolu korral seda siit ei paku (siin ei asu ettevõtte töötajad, kliendid, tehniline platvorm ega siin ei täideta RahaPTS nõudeid), tegevusloa saamise võimalus, et maandada Eestis väljastatud tegevusloaga rahvusvahelisel tasandil olulise mainekahju ning läbi kuritegelike tegevuste soodustamise klientide raha välja petmise riski. 3) Virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kõrge konkurentsiga tegevusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted. Ei ole eluliselt usutav, et nad soovivad teenust pakkuda ühes tegevuskohas, ühe juhatuse, ühe ärimudeliga, ühe reaalse töökohaga ning selle käigus järgitakse kõiki nõudeid. Seega ei soovi kaebajad teenust päriselt taotlustes esitatud tingimustel pakkuda. Tegemist on ettevõtetega, mille kaudu üritatakse mööda minna tegevuskoha olemasolust ja juhatuse ning kontaktisiku Eestis asumisest. Konkreetsel juhul võiks vaid ühe ettevõtte puhul esineda alused tegevusloa väljastamiseks, aga seda mitte tuvastatud olukorras, kus ettevõtte tegevuskoht ei vasta seal tegevust alustada soovivate ettevõtete arvule. Ei ole eluliselt usutav, et tegevuskoht saaks olla kasutatav konkreetse hulga virtuaalvääringu teenuse pakkujate osas. Selliselt pakutakse tegevuskoha teenust, mille seadusandja on tegevuskoha nõudega ära keelanud. Teatud ulatuses on otsuste motivatsioon ennetava funktsiooniga, et hoida ära ärimudel, mille käigus virtuaalvääringu teenust pakutakse sellisel viisil, et praktikas ei ole tagatud teadete esitamise konfidentsiaalsus ega teavitajate kaitse. 4) Kaebajate tegevuskohas on võimalik teenust pakkuda rohkem kui ühel teenuse pakkujal, aga ei ole võimalik, et seal pakub teenust 55 virtuaalvääringu teenuse pakkujat, sest tegevuskoht ei ole selleks piisavalt suur. Lisaks pakutakse sealt ka teisi teenused. Konkreetses menetluses on faktiküsimus see, et vähemalt 49 ettevõtet ei saa pakkuda virtuaalvääringu teenust määratud tegevuskohast. Virtuaalvääringu teenuse pakkumisel ei ole tegemist äriseadustiku § 631 märgitud kontaktisiku teenusega, et selle puhul võiks lugeda mistahes ettevõtete arvu korral sobivaks igat tegevuskohta. Kui tegevuskohast ei ole reaalselt võimalik teenust pakkuda selliselt, et see vastaks seadustele ning võimaldaks kohustusi järgida, siis ei ole tegemist virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks kohase tegevuskohaga. Seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja RahaPTS koostoimes on sätestatud tegevuskohale nõuded, millele kaebajad ei ole vastanud. 5) Finantsteenused on karmimalt reguleeritud sektor ning neid ei saa pakkuda igaüks, sest see seaks ohtu majandussüsteemi usaldusväärsuse ning läbipaistvuse. Finantsteenuse pakkumise soovi korral kaasneb kõrgendatud äririsk, mille üheks osaks on ka juba enne tegevuse alustamist kulutuste tegemine, et vastata tegevusloa väljastamise kontrollieseme asjaoludele. 6) MSÜS sätestatud tegevusloa põhimõte on ettevõtlusvabadust kitsendava iseloomuga ja seda preventiivselt, hoidmaks turult eemal isikud, kes ei sobi vastavasse valdkonda tegutsema või kelle majandustegevus vastavasse sektorisse ei sobi. Kui tegevusloa taotleja tegevus viitab, et tegevusloa väljastamisel rikutakse seaduses sätestatud nõudeid, siis ei ole vastustaja ülesannet ning üldisi õiguspõhimõtteid arvestades asjakohane käsitlus, et ta peaks ikkagi tegevusload väljastama. See muudaks tegevusloa institutsiooni sisutühjaks ning tegemist oleks registreeringutega, mida seadusandja on soovinud vältida. RahaPTS § 75 käsitleb juba tegevuslubasid omavaid ettevõtteid. Kaebused on peamises osas esitatud veel tegevusluba mitteomavate ettevõtete poolt. RAB ei saa väljastada tegevuslubasid ajendil, et kuigi ettevõtted
ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, tuleb väljastada tegevusload, sest neid on võimalik hilisemalt kehtetuks tunnistada. 7) Konkreetsel juhul ei ole kaebajate osas probleem asjaolus, et nende tegevus võib tulevikus muutuda, vaid küsimuses, et eluliselt ei ole usutav ning seaduse eesmärgiga läheb vastuollu olukord, kus konkreetsest tegevuskohast pakuksid teenust 55 ettevõtet. Tegevuspinna laiendamine oleks arusaadav argument, kui see küsimus tekib tegevusloa omamisel, mida kaebajad ei oma. 8) MTR-is puudub teatud juhtudel võimalus täiendada dokumentidega juba esitatud taotlust. Sellisel juhul tuleb taotlus tagasi võtta ning andmed lisada ja seejärel uuest esitada. Kui tegelikkuses kontrollieseme asjaolusid ei muudeta, menetletakse taotlust edasi, mitte ei alustata protsessi uuesti. Kaebajate 2, 3, 5, 10, 12, 14 ja 17 puhul esitasid ettevõtted täiesti uued ning teistel alustel taotlused. 9) Kui ettevõtted soovivad pakkuda teenust kohast, millest teenuse pakkumine ei ole eluliselt usutav, siis ka juhul, kus juhatus võib olla võimeline kõikide ülesannete teostamiseks iga ettevõtte osas, siis ühest tegevuskohast nende nõuete täitmine tõstab riski, et juhatuse liige ei tee otsuseid selle ettevõtte osas, kelle osas seda konkreetsel juhul teha tuleb. Ei ole võimalik eristada kõiki ettevõtteid selliselt, et oleks võimalik omada ülevaadet nende ettevõtete tegevuse osas ning seda oleks asjakohaselt säilitatud ja dokumenteeritud. Kõikide ettevõtete kliendid ei saa olla ühed ja samad, mille tõttu peavad nende riskiisu dokumendid erinema ning need peavad olema ajakohased. Ka ettevõtete protseduurireeglid peavad sisuliselt vastama konkreetse ettevõtte tegevusele. Juhul, kui ettevõtteid on ühes tegevuskohas 55, aga vastavad äriruumid ei võimalda seda tegevuskohta nii suurel hulgal ettevõtetel kasutada, siis on tekitatud risk, et protseduurireeglid ei ole ajakohastatud, riskiisu dokumendid ei vasta nõuetele ja võimatu on tagada, et RahaPTS tulenevad nõuded oleks täidetud. 10) Kaebajate osas on täidetud on MSÜS § 20 lg 4 sätestatud esimene lause. Kaebajatel oli tegevusloa taotluse menetluse jooksul võimalik PPA-lt tegevusloa väljastamist ja tegevusloa andmete registrisse kandmist nõuda. Kaebajad ei ole vastavat taotlust esitanud ega vastavat seisukohta menetluse ajal väljendanud. PPA ei ole vastavat toimingut ka omal algatusel teinud. Seega ei saa asuda seisukohale, et kaebajatele on tegevusluba vaikimisi antud. Vaikimisi ei saa kaebajatele tegevusluba anda ega ka antud olla MSÜS § 20 lg 4 teisest lausest tulenevalt, kuna oluline avalik huvi ei saa tuleneda vaid tegevusloa nõudest sektoris. Kaebajate poolt esitatud taotluste alusel tegevuslubade väljastamisel tekitataks võimalus, et tegevuskoht on vormiline nõue, mida täidetakse aadressi määramisega, kust tegelikkuses virtuaalvääringu teenust pakkuma ei asuta. Seda ei oleks võimalik praktikas tuvastada, sest tagatud ei ole nõuetekohase järelevalve tegemise võimalus. Oluline avalik huvi on ka asjaolu, et Eesti tegevusloaga ja Eesti ettevõtete poolt ei pakuta virtuaalvääringu teenuseid, kui nad ei vasta seaduses sätestatud kontrollieseme asjaoludele. Olulise avaliku huvina tuleb käsitleda seda, et ettevõtted, kes soovivad tegevuslubasid, ei tekitaks ohtu Eesti majandussüsteemi usaldusväärsusele ega läbipaistvusele, kui virtuaalvääringu tegevuskohaks võib olla mistahes koht. 11) Seadus ei saa täpselt sätestada nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskoha suurusele, tegevuskohast teenuse pakkujate arvule või muudele taolistele kriteeriumitele, sest neid tuleb igakordselt eraldiseisvalt hinnata, võttes arvesse vähemalt tegevuskohta, tegevuskoha suurust, ettevõtet, ettevõtte suurust, töötajate arvu ja tegevuskohast teenust pakkuda soovivate ettevõtete arvu. Kaebajate poolt esitatud tegevuskohast, koos kõigi teiste seal virtuaalvääringu teenust pakkuda soovivate isikutega, ei ole võimalik pakkuda nõuetekohaselt virtuaalvääringu teenust. Kaebajal ei ole võimalik keelduda paberkandjal dokumentide vastuvõtmisest või klientide pöördumisest tegevuskohta. Kui kaebajate soovitud tegevuskohast pakuks teenust 55 virtuaalvääringu teenuse pakkujat, ei saaks vastustaja saada järelevalve käigus kohustatud isikult selgitusi, järgida tööprotsesse ning saada täiendavaid
selgitusi, sest tegevuskoht ei võimalda seda. Lisaks ei ole võimalik järelevalvet teha samaaegselt mitme erineva kohustatud isiku osas. Järelevalve tegemise peamiseks eelduseks ei ole serveri asukoht. Serverite kaudu on võimalik tagada andmete säilitamise nõue, mis ei hõlma kogu järelevalve eesmärki ja osiseid. 12) Vajalik ei ole kontaktisiku kättesaadavus, vaid asjaolu, et kontaktisikul on võimalik täita teavitamiskohustust, kahtlaste tehingute kontrolli, vajadusel tugevdatud korras hoolsusmeetmete kohaldamist ning vajadusel täiendavate andmete küsimist kliendilt. Ka olukorras, kus ettevõtte juhatuse liikmed on samad, puudutab teavitamiskohustuse täitmine kontaktisiku ülesandeid vaid konkreetse ettevõtte tegevuse raames, kelle eest teavitamiskohustust täidetakse. Teavitamiskohustuse täitmist ei või ettevõttega mitteseotud isikutele avaldada, mis hõlmab ka tegevuskohas viibivaid, kuid teises ettevõttes töötavaid isikuid. Kaebajate tegevuskohas töötavad ka kolmandad isikud, kes ei ole kaebajatega seotud. Sellisel ülesehitusel ei ole tagatud, et teavituse koostanud isiku õigused on nõuetekohaselt kaitstud. Asjaolu, et ühe ettevõtte raames ühes tegevuskohas suudetakse konfidentsiaalsuskohustust nõuetekohaselt täita, ei võrdu olukorraga, kus sama nõuet suudetakse täita täiendava 48 ettevõtte suhtes. 13) Viited mistahes kolmandatele ettevõtetele, nende osas käimas olevatele tegevusloa taotluste, tegevusloa muutmise taotluste menetlustele või äriregistri väljavõtetele ei too kaasa kaebajate seaduses sätestatud nõuetele vastavust. Kaebajad ei oma teadmist RAB pooleliolevatest menetlustest teiste ettevõtetega seonduvalt ning äriregistri andmete puhul võib tegemist olla ebakorrektsete registriandmetega. Lisaks erinevatele dokumentidele tuleb eraldiseisvalt koostada kõik riskihinnangu dokumendid ja sisemised protseduurireeglid ulatuses, mis puudutab ettevõtete kliente, ettevõtete tegevusmahtusid, ettevõtete tööd üldiselt. Ei ole eluliselt usutav, et suudetakse järgida vähemalt 49 virtuaalvääringu kohta koostatud eraldiseisvaid dokumente ja seadusest tulenevaid nõudeid viisil, kus on tagatud kõikide kohustuslike nõuete täitmine, dokumentide eraldi hoidmine, klientide eristamine, konfidentsiaalsus nõude ja teavitaja kaitse põhimõtte täitmine. Vastupidiselt kaebajate hinnangule on tegemist väga ajamahuka ja keerulise protsessiga. 14) Kaebajate esindajad esindavad analoogses haldusasjas nr 3-20-1752 kolme kaebajat. Kaebused on esitatud kaheksal lehel ühtede seisukohtadega. Kaebused eristuvad vaid osas, mis puudutab otsest viidet kaebajale. Kaebajate täiendavad seisukohad on analoogsed käesolevas ja haldusasjas nr 3-20-1752, eristudes vaid konkreetselt kaebajaid puudutavas osas ja teksti numeratsioonis. Kaebaja menetluskulud saaksid RAB hinnangul olla põhjendatud ja vajalikud maksimaalselt ulatuses, mis kaebajad on esitanud, kui see jagatakse kaebajate arvuga. Menetluskulude arvestus oleks mõistlik ja põhjendatud ulatuses 551,9 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles ‒ ja sama meelt on ka kohus ‒, et vastustaja pidi otsuste tegemisel lähtuma RahaPTS 10.03.2020 jõustunud redaktsioonist. Seda ka Cryptocorp OÜ ja Local Crypto OÜ puhul, kes esitasid taotluse tegevusloa muutmiseks. Tulenevalt RahaPTS § 1182 lg-st 1 tuli varasem tegevusluba seaduse nõuetega kooskõlla viia hiljemalt 01.07.2020.
14.Kõigile kaebajatele tegevuslubade väljastamisest keeldumisel on vastustaja tuginenud RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4 ja MSÜS § 25 lg 1 p-le 2. Tegevusloa pikendamisest keeldumisel tugines vastustaja RahaPTS § 1182 lg-le 2. RahaPTS § 72 lg 1 p-st 4 tuleneb, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalal tegevusluba taotletava ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht peab olema Eestis. MSÜS § 25 lg 1 p 2 kohaselt keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrollesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele.
15.Vaidlust ei ole selles, et tegevusloa taotlusel on kõik kaebajad oma tegevuskohaks märgitud Rännaku pst 12, Tallinn, Harju maakond, 10917. Ka kaebajate registrijärgne asukoht ja juhatuse asukoht on Eesti. Kõigil kaebajatel on samad juhatuse liikmed (H. Rosin ja O. Männiste). Vastustaja väitel tulenevad RahaPTS-st, RahaPTS seletuskirjast ja seaduseelnõu menetlusdokumentidest vähemalt järgmised sisulised nõuded tegevuskohale (keeldumise otsuste p 3.5): a) tegevuskoht peab olema juriidilise isiku peamine majandustegevuse teostamise koht, kust ettevõtet juhitakse; b) tegevuskoht ehk (kontori)ruum peab olema toimiv ja vastama ettevõtte suurusele, tegevusele ja olemusele, c) tegevuskohas peab teostama RahaPTS nõuete täitmise tagamiseks vajalikke toiminguid või sealt tuleb osutada RahaPTS nõuete täitmise teenust, d) tegevuskohas peavad töötama RahaPTS nõuete täitmise eest vastutavad isikud, e) tegevuskohas peab olema ligipääs RahaPTS-ist tulenevatele kohustuslikele andmetele, protseduurireeglitele, riskihinnangutele, sisekontrolleeskirjadele ja muudele võimalikele täiendavatele dokumentidele, f) tegevuskohas peab RAB-l olema võimalik teostada kohapealset kontrolli, g) tegevuskohas antakse tarbijale teavet pakutavate teenuste ja tingimuste kohta, ehk koht, kuhu tarbijal on võimalik vajadusel pöörduda, h) tegevuskohas peab kontaktisik täitma oma ülesandeid.
16.Kohtu arvates ei tulene RahaPTS-st ega teistest õigusaktidest selliseid nõudeid, nagu vastustaja oma keeldumise otsustes on välja toonud. RahaPTS § 71 lg 1 p 4 kehtestab üksnes nõude, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskoht peab olema Eesti, kuid ei sea sellele tegevuskohale erinõudeid. RAB on püüdnud RahaPTS-st virtuaalvääringu teenuse osutajale tulenevaid nõudeid kunstlikult siduda tegevuskohana märgitud kontoripinna omadustega ‒ vastustaja peamiseks argumendiks on, et nii suurel hulgal äriühinguid (55) ei saa tegevuskohana märkida sama büroopinda. Samas ei tulene RahaPTS-st ega muudest õigusaktidest keeldu, et sama äripind ei võiks olla erinevate äriühingute tegevuskohaks. Sellist keeldu ei tulene kohtu arvates ka kaudselt erinevatest RahaPTS-ga virtuaalvääringuteenuse osutajale pandud kohustustest. RAB ei ole põhjendanud ega ka väitnud, et konkreetses kontoriruumis ei saa RahaPTS-st tulenevaid nõudeid ükski äriühing põhimõtteliselt täita, RAB on koguni möönnud, et probleem ei ole selles, et virtuaalvääringu teenust nimetatud tegevuskohas pakkuda ei saa (vastustaja 21.10.2020 menetlusdokumendi p 2.14.2). RAB-i etteheide tuleneb äriühingute paljususest ühes tegevuskohas. Õigusaktid aga ei sea aga piiranguid sellele, mitu äriühinguid võib ühel äripinnal tegutseda.
17.Äriühingu asu- ega tegevuskoha mõistet ei sisusta RahaPTS-s. TsÜS § 29 lg 11 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku asukoht ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 29 lg 2 kohaselt juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. RahaPTS 20.03.2020 jõustunud redaktsiooni muudatuste põhjendustega tutvudes (RahaPTS ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE) seletuskiri, XIV Riigikogu) nähtub, et seadusandja pidas oluliseks fikseerida, et virtuaalvääringu teenust pakkuva äriühingu juhatuse asukoht oleks Eestis, kuna aastast 2018 ei ole eraõigusliku juriidilise isiku asukoht enam seotud juhatuse asukohaga, mistõttu võib juhatus asuda ka välisriigis. Seletuskirjas viidati finantsturul kehtivale üldisele põhimõttele, et finantssektori ettevõtja tegevuskoht ja registrijärgne asukoht peavad olema samas liikmesriigis. Sellise nõude kehtestamine võimaldaks seadusandja arvates vähendada Eesti äriühingute kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise võimalusi. Samuti viidati vajadusele efektiivsemalt rakendada riiklikke järelevalvemeetmeid, kiirelt saada kätte rahapesu tõkestamise kontaktisikut ja tagada andmetele kiirem ligipääs. RAB saab ettevõtja üle järelevalvet teha ainult siis, kui ettevõtja tegevuskoht asub Eestis (seletuskiri, lk 6). Seletuskirjas on välja toodud, et finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. See tähendab, et kontaktisik RahaPTS § 17 lg 2 mõttes peab asuma Eestis, sest
vastasel juhul ei tal võimalik täita RahaPTS § 17 lg-st 7 tulenevaid kohustusi. Erinevalt asukohast ei ole tegevuskoht määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, mistõttu tegevuskoht ja asukoht võivad kokku langeda, kuid ei pruugi. Tegevuskohaks võib olla ka juriidilisele isikule kuuluv majandusüksus ehk ettevõtte asukoht või muu reaalse tegevuse koht, mis siiski ei asu ühingu registrijärgse asukoha aadressil (sealsamas, lk 6).
18.Kohtule nähtuvalt ei ole seadusandja eesmärgiks olnud tegevuskoha nõude kaudu sedavõrd kaugele minevate tingimuste kehtestamine, nagu leiab RAB. Seaduse sõnastus, mida toetab ka RahaPTS muutmise eelnõu seletuskiri, võimaldab kohtu arvates ettevõtjale küllaltki suurt paindlikkust oma tegevuse korraldamisel. Virtuaalvääringu teenuse osutamine toimub virutaalkeskkonnas asuva platvormi vahendusel. Seetõttu pole otstarbekas kehtestada teenuse osutajale nõudeid büroo ruumide arvule, suurusele, varustatusele vms. Sest pole välistatud, et teenuse osutamine toimubki üksnes virtuaalsete kanalitse kaudu. Avalikult kättesaadava virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuringu1 kohaselt üksnes 8% turul tegutsevatest ettevõtetetest aktsepteerivad teenuse osutamisel sularaha. Seetõttu puudub paljudel ettevõtetel ka vajadus rentida suuri büroopindu, kuna klientide teenindamist kontoris ei toimu. Sellist teenindamise kohustust pole õigusaktidega ka kehtestatud. RAB viited võimalikele tarbijaõiguste rikkumisele ei ole asjakohased ega seondu RAB pädevusega (rahapesu tõkestamine).Virtuaalvääringu teenuse olemusest tingituna ei ole ettevõtte tegevuskoht määratletav ühe konkreetse füüsilise punktina. Tehingute töötlemine ning tehinguandmete säilitamine toimub serverites, mis ei pea paiknema ettevõtte deklareeritud tegevuskohas ega ka mitte Eestis. Nõndasamuti ei ole välistatud, et ettevõtte töökohad, arvutid jms võivad ruumiliselt paikneda erinevates kohtades. Tegevuskoha nõudest ei tulene, et kogu töö tuleks teha ühel büroopinnal. Ka on võimalik alustaval ettevõttel rentida ruume vajadusel juurde. Seetõttu on vastustaja argumendid, et ühel äripinnal ei saa tegutseda 55 ettevõtet, liialt abstraktsed ja kohtu arvates on piisavalt sisustamata see nõue, mille vastu kaebajad eksivad. Vastustaja esitatud argumentide pinnalt ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et kaebajad ei suudaks täita RahaPTS nõudeid, nt et oleks võimalik tagada kliendiandmete konfidentsiaalsust, säilitada dokumente, et puudub sisulise järelevalve teostamise võimalus jms. Seega vastustaja keeldumise otsuste p-s 3.5 toodud vajakajäämised on piisavalt sisustamata ja sidumata kaebajate esitatud taotlustega. Vaidlust ei ole selles, et kõigil kaebajatel on samad juhatuse liikmed (2 liiget). Töötajaid kaebajatel ei ole. Seetõttu pole ka otstarbekas iga äriühingu jaoks rentida eraldi büroopinda.
19.Kohus nõustub kaebajatega, et tegevusloa väljastamisel ei saanud vastustaja tugineda tulevikus aset leida võivatele rikkumistele, vaid loa väljastaja sai kontrollida üksnes seda, kas loa andmise eeldused on taotluse esitamise hetkel täidetud. Loanõuded peavad tulenema seadusest (vt O. Kask jt. PS § 31 kommentaar. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend. vlj. Tallinn: Juura, 2020, komm. nr 21, lk 442). RAB rahapesu järelevalveasutusena ei saa loa andmise tingimusi ise kehtestada ega seaduse eesmärgipärase tõlgendamise kaudu tuletada.
20.Vastustaja on välja toonud, et eluliselt ei ole usutav, et kaebajad soovivad teenust pakkuda ühes tegevuskohas, ühe juhatuse, ühe ärimudeliga, ühe reaalse töökohaga ning et selle käigus järgitakse kõiki nõudeid. Vastustaja väitel pakutakse sisuliselt tegevuskoha teenust, mille seadusandja on tegevuskoha nõudega ära keelanud. Kohus möönab, et sellele, et käesoleval juhul pakutakse tegevuskoha teenust virtuaalvääringu valdkonnas, viitavad mitmed asjaolud kogumis. Esiteks on juhatuse liikmed kõigil äriühingutel samad. Pole usutav, et reaalset majandustegevust suudaksid korraldada kõigi 46 äriühingu osas kaks füüsilist isikut, täites sealjuures kõiki RahaPTS-st tulenevaid kohustusi. Lisaks on kaebajate ainuosanikuks äriregistri andmetel Wasp Consult OÜ. Wasp Consult OÜ veebiaadressina on äriregistris märgitud
wasp.ee. Nimetatud veebilehte haldab WASP Projekt OÜ, mille ainuosanikuks on samuti Wasp Consult OÜ ja juhatuse liikmeks H. Rosin. Veebilehel wasp.ee pakutakse mh aadressiteenust ja virtuaalkontori teenust. Sealjuures juriidiliseks aadressiks on just Rännaku pst 12 Tallinn. Ei ole välistatud, et sama ärimudelit kasutatakse ka kaebajate puhul ning need äriühingud ongi asutatud edasimüümise eesmärgil või siis pakutakse teenuse osutamiseks valmis juriidilist keha (koos mehitatud struktuuridega). Kui ka nõustuda vastustajaga selles, et selline ärimudel kätkeb endas rahapesu riski ning võib tõstatada küsimuse, kas hiilitakse RahaPTS muutmise eesmärkidest kõrvale (tegelikud äriühingu juhid jäävad varju), ei ole äriühingute asutamine (sh tegevuslubade hankimine) edasimüümise eesmärgil keelatud. Seda ka virtuaalvääringu valdkonnas. RahaPTS regulatsioonist tulenevalt peavad siiski virtuaalvääringu teenuse pakkujad vastama seaduse nõuetele igal ajahetkel. Kui ettevõtja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele, toob see endaga kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Ettevõtja tegevusluba tunnistatakse kehtetuks ka siis, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates (RahaPTS § 75 p-d 3 ja 4). Virtuaalvääringu pakkujate juhatuse liikmed, prokuristid, tegelikud kasusaajad ja kontaktisikud peavad olema korrektse ärialase mainega (RahaPTS § 17 lg 5, § 72 lg 1 p 11). Virtuaalvääringu teenuse pakkujal on kohustus teatada majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (RahaPTS § 74). Lisaks on 20.03.2020 jõustunud RahaPTS muudatused toonud kaasa täiendavaid nõudeid ja kohustusi teenuse osutamisele (nt tehingupoolte tuvastamise kohustus), mistõttu on RAB-l rohkem võimalusi sisuliseks kontrolli teostamiseks. Kohtu arvates tuleb RahaPTS kuritarvitused tuvastada tegelikus kontrollmenetluses. Õiguspärane ei ole tugineda hüpoteetilisele ohule tegevusloa väljastamisel. Selline tegevus läheb vastuolus PS §-st 10 tuleneva seaduslikkuse e legaalsuse põhimõttega. See põhimõte eeldab, et avalikku võimu teostatakse volitusnormi alusel. Kohtu arvates puudub vastustaja tegevusel seaduslik alus. Seetõttu tuleb kaebused rahuldada.
21.Halduskohtu põhiseaduslikust rollist tulenevalt kontrollib kohus avaliku halduse kandja otsuste õiguspärasust, kuid ei tee otsuseid haldusorgani asemel. Seega ei saa kohus võtta vastu otsust kohustada vastustajat kaebajatele tegevusload väljastama või neid muutma. Kohtul puudub teave selle kohta, kas eksisteerib selline olukord, et vastustaja ei saaks juhtumi asjaolude tõttu haldusakti andmisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Seega tuleb rahuldada alternatiivne kohustamisnõue ning kohustada vastustajat kaebajate taotluste üle uuesti otsustama. Kohus ei nõustu kaebajatega, et eksisteerib MSÜS § 20 lg 4 olukord, kus tegevusload tuleb lugeda antuks vaikimisi. PPA viis 02.03.2020-16.09.2020 läbi kaebajate esitatud tegevuslubade taotluste ning tegevuslubade muutmiste taotluste menetlused, mille käigus esitas kaebajatele teateid puuduste kõrvaldamiseks, lahendas kaebajate taotlusi täiendava tähtaja andmiseks ning kontrollis esitatud andmeid ja kaebajate vastavust seaduses sätestatud kontrollieseme asjaoludele MSÜS § 20 lg 1 teise lause kohaselt hakkab taotluse lahendamise tähtaeg kulgema arvates kõigi nõutavate andmete esitamisest. Kohtu arvates MSÜS § 20 lg-s 4 sätestatud tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamise olukord tekib eelkõige neil juhtudel, mil haldusorgan on tegevusloa taotluse saamisel selle lahendamiseks ettenähtud tähtaja vältel tegevusetu. Praegusel juhul on RAB kaebajate taotluste menetlemisel olnud aktiivne – määranud taotluste saamisel tähtaja neis esinenud puuduste kõrvaldamiseks, pikendanud kaebajate endi soovil puuduste kõrvaldamise tähtaega, võtnud taotlused menetlusse ja pikendanud nende menetlemise tähtaega. Vastustaja on kaebajatele teada andnud menetlustähtaegade pikendamisest RahaPTS § 71 alusel. Kohtule ei nähtu, et kaebajad ei oleks nende tegevusloa taotluste menetluse käiguga kursis olnud või oleksid sellele vastuväiteid esitanud. Sellises olukorras ei ole alust lugeda, et kaebajatele on tegevusload menetluse kestel vaikimisi väljastatud.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad taotlevad 28.12.2020 menetlusdokumendis vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 25 385 eurot, millest 24 695 (käibemaksuta) moodustavad õigusabikulud ja 690 eurot riigilõiv. Kohtu arvates on kaebaja menetluskulud ülepaisutatud. Kaebajatel on kokku neli esindajat. Käesoleval juhul tuleb arvestada sellega, et kõigi vaidlustatud otsuste motivatsioon on kokkulangev. Vaidluse all oli õiguslik küsimus, kuidas sisustada RahaPTS kontekstis tegevuskoha mõistet. RAB-i põhjendused ei olnud kaebajati erinevad, mistõttu puudus vajadus koguda ja esitada infot erinevate kaebajate lõikes. Nagu nähtub kohtule esitatud kaebustest ja neile lisatud tõenditest, on siingi valdavalt tegemist kokkulangevustega, kus menetlusdokumentides erineb enamasti üksnes kaebaja nimi. Pole usutav, et neli esindajat iseseisvalt on koostanud sõna-sõnalt kokku langevad kaebuste tekstid. Pole ka usutav, et kohtumised kaebajate kahe juhatuse liikmega toimusid iga kaebaja suhtes erinevate volitatud esindajatega osavõtul eraldiseisvalt. Selline mulje vormistatud arvetest jääb. Arvestades deklareeritud töömahtu, kulus nõupidamistele klientidega, kliendi poolt edastatud materjalide läbitöötamisele ja kaebuse koostamisele kokku 4 töönädalat (deklareeritud on 161 tundi). Deklareeritud aeg on kohtu arvates ülepaisutatud. Nõndasamuti on ülepaisutatud lõplike seisukohtade esitamine 46 tunni ulatuses (summas 5060 eurot). Ka ei saa põhjendatud kuluks lugeda ettevalmistust kohtuistungiks (2 tunni ulatuses), kuna kohtuistung jäi ära ja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks esitas kaebajate esindaja. Kohtu arvates on õigusliku küsimuse piiritletust arvestades menetlusdokumendid paisutatud ka liialt mahukateks. Kohtu arvates põhjendatud õigusabikulu asja mahtu, keerukust ja kaebajate paljusust arvestades ei saa ületada 6000 eurot (käibemaksuta), mille lisandub riigilõiv 690 eurot. Seega on põhjendatud menetluskulu kokku 6690 eurot (145,43 eurot kaebaja kohta). Seega tuleb RAB-lt kaebajate kasuks välja mõista 6690 eurot.
23.Kaebajad on palunud märkida kohtuotsuses, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist. HKMS § 108 lg 12 viitab küll, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse TsMS §‐des 173 ja 175 sätestatut, kuid TsMS § 177 halduskohtumenetluses kohaldamiseks puudub Riigikohtu praktika kohaselt alus (Riigikohtu 03.11.2016 otsus nr 3-3-1-37-16, p 26). Seega puudub alus määrata menetluskuludelt viivseid. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.