1.Jätta kaebajate ning Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.01.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1750 muutmata.
Mõista Rahapesu Andmebüroolt solidaarselt kaebajate kasuks välja menetluskulud 1618,68 eurot. Muus osas jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
3-20-1750
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.11.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebajad esitasid ajavahemikul 02.03.2020–05.03.2020 Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroole (RAB) taotlused tegevuslubade saamiseks virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Cryptocorp OÜ esitas 22.06.2020 ja LocalCrypto OÜ 17.06.2020 RAB-ile taotluse virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks väljastatud tegevusloa muutmiseks. Kõikidel kaebajatel on ühine tegevuskoht ja samad juhatuse liikmed. RAB korraldas 02.03.2020–16.09.2020 kaebajate esitatud tegevuslubade taotluste ning tegevuslubade muutmise taotluste menetlused, mille käigus esitas kaebajatele teateid puuduste kõrvaldamiseks, lahendas kaebajate taotlusi täiendava tähtaja andmiseks ning kontrollis esitatud andmeid ja kaebajate vastavust seaduses sätestatud kontrollieseme asjaoludele. RAB teostas 18.08.2020 Tradeshark OÜ menetluse raames vaatluse kaebajate tegevuskohas Rännaku pst 12 ning teostas 27.08.2020 seoses Oldboy OÜ-ga menetlustoimingu, mille käigus palus juhatuse liikmel täpsustada ettevõtte tööd ja tegevuskoha vastavust seaduses sätestatud nõuetele. RAB tegi 04.09.2020 ja 08.09.2020 otsused, millega keeldus kaebajatele tegevuslubade väljastamisest, sest taotlejad ei vasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 p-le 4. Ettevõtete tegevuskoht ei vasta virtuaalvääringu tegevuskoha nõuetele, sest korraga on sama tegevuskohaga esitatud 55 tegevusloa taotlust ning sellisel hulgal ettevõtteid ei saa selles tegevuskohas tegutseda. Sellises olukorras ei saa lugeda, et ettevõtetel on tegevuskoht Eestis. RAB keeldus 15.09.2020 otsustega nr 3.4-9/1978-1 ja 3.4-9/19771 Cryptocorp OÜ ja LocalCrypto OÜ tegevuslubade muutmisest ning tunnistas nende tegevusload tegevuskohast tulenevalt kehtetuks (RahaPTS § 1182 lg 2).
2(8)
3-20-1750
2.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB eelnimetatud haldusaktide tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks rahuldama kaebajate taotlused. Üheski seaduses pole sätestatud, mitu virtuaalvääringutega seonduvat teenust osutavat ettevõtet on lubatud ühes asukohas registreerida. Ei ole mõistlik eeldada, et ettevõtja teeb ulatuslikke investeeringuid büroopindadele enne tegevusloa saamist. Kui täidetud on RahaPTS §-st 72 tulenevad kontrolleseme nõuded, tuleb tegevusluba anda. Kui vastustaja eesmärk on hoida turult eemal teenuseid mitteosutavaid ettevõtteid, saab seda eesmärki teostada 6 kuu möödumisel tegevusloa andmisest. Virtuaalvääringu teenuste pakkujate puhul puudub tegevuskoha legaaldefinitsioon. Tegu on majandustegevusega, mis toimub valdavas osas virtuaalruumis, mistõttu piisab ka tagasihoidlikest tööruumidest. Kuna vastustaja rikkus menetlustähtaegasid (RahaPTS § 71), tuleb lugeda tegevusload automaatselt antuks. Vastustaja oli kohustatud faktiliselt välja selgitama, mitme ettevõtte jaoks on kaebajate taotlustes märgitud tegevuskoht nõuetele vastav ja rahuldama kaebajate taotlused osas, milles tegevuskoht vastab seaduses sätestatud nõuetele. Samuti oleks vastustaja pidanud täitma selgitamiskohustust ja määrama kaebajatele ülejäänud osas tähtaja uue tegevuskoha leidmiseks, täpsustades sealjuures, millistele objektiivsetele kriteeriumitele peab tegevuskoht vastama. Vastustaja menetlustoiminguga on tuvastatud, on olemas on eraldi serveriruum, dokumentide arhiiv, konverentsiruum, fuajee, kaks eraldi kabinetti mõlemale juhatuse liikmele. Tegevuskoht võimaldab võtta vastu kliente, hoiustada dokumente ja andmeid ning täita kontaktisiku ülesandeid. Konkreetse ettevõttega seonduv teave on võimalik tuvastada otsingusõnade sisestamisega.
3.RAB palus jätta kaebus rahuldamata, leides, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 26.01.2021 otsusega kaebuse, tühistas vaidlustatud haldusaktid ning kohustas vastustajat kaebajate taotluste üle uuesti otsustama. Kohus mõistis vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 6690 eurot (145,43 eurot kaebaja kohta). Vaidlust pole selles, et vastustaja pidi otsuste tegemisel lähtuma RahaPTS 10.03.2020 jõustunud redaktsioonist. Tegevuslubade väljastamisest keeldumisel tugines vastustaja RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4 ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 25 lg 1 p-le 2. RahaPTS § 72 lg 1 p-st 4 tuleneb, et virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht peab olema Eestis. MSÜS § 25 lg 1 p 2 kohaselt keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. Vaidlust pole, et tegevusloa taotlustel on kõik kaebajad märkinud oma tegevuskohaks Rännaku pst 12, Tallinn, Harju maakond, 10917. Ka kaebajate registrijärgne asukoht ja juhatuse asukoht on Eestis. Kõigil kaebajatel on samad juhatuse liikmed (HR ja OM). Vastustaja väitel tulenevad RahaPTS-st, RahaPTS seletuskirjast ja seaduseelnõu menetlusdokumentidest tegevuskohale järgmised nõuded: 1) tegevuskoht peab olema juriidilise isiku peamine majandustegevuse teostamise koht, kust ettevõtet juhitakse; 3(8)
3-20-1750 2) tegevuskoht ehk (kontori)ruum peab olema toimiv ja vastama ettevõtte suurusele, tegevusele ja olemusele; 3) tegevuskohas peab teostama RahaPTS nõuete täitmise tagamiseks vajalikke toiminguid või sealt tuleb osutada RahaPTS nõuete täitmiseks teenust; 4) tegevuskohas peavad töötama RahaPTS nõuete täitmise eest vastutavad isikud; 5) tegevuskohas peab olema ligipääs RahaPTS-st tulenevatele kohustuslikele andmetele, protseduurireeglitele, riskihinnangutele, sisekontrollieeskirjadele ja muudele võimalikele täiendavatele dokumentidele; 6) tegevuskohas peab RAB-l olema võimalik teostada kohapealset kontrolli; 7) tegevuskohas antakse tarbijatele teavet pakutavate teenuste ja tingimuste kohta; 8) tegevuskohas peab kontaktisik täitma oma ülesandeid. RahaPTS-st ega teistest õigusaktidest ei tulene selliseid eelmärgitud nõudeid. RahaPTS § 71 lg 1 p 4 kehtestab üksnes nõude, et tegevuskoht peab olema Eestis, kuid ei sea sellele tegevuskohale erinõudeid. Vastustaja on püüdnud RahaPTS-st virtuaalvääringu teenuse osutajale tulenevaid nõudeid siduda kunstlikult tegevuskohana märgitud kontoripinna omadustega, leides, et 55 äriühingut ei saa tegevuskohana märkida sama büroopinda. Vastustaja ei ole põhjendanud, et konkreetses kontoriruumis ei saa RahaPTS-st tulenevaid nõudeid täita ükski äriühing. Etteheide on seotud üksnes äriühingute paljususega. RahaPTS ei sisusta äriühingu asu- ja tegevuskoha mõistet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 29 lg 11 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku asukoht ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS § 29 lg-le 2 on juriidilise isiku tegevuskoht tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. RahaPTS 20.03.2020 jõustunud redaktsiooni seletuskirja järgi on finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht see, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. Kontaktisik RahaPTS § 17 lg 2 mõttes peab asuma Eestis, sest vastasel juhul ei ole tal võimalik täita RahaPTS § 17 lg-st 7 tulenevaid kohustusi. Erinevalt asukohast ei ole tegevuskoht määratud õiguslikult, vaid faktiliselt, mistõttu need ei pruugi kokku langeda. Tegevuskohaks võib olla ka juriidilisele isikule kuuluv majandusüksus ehk ettevõtte asukoht või mu reaalse tegevuse koht, mis siiski ei asu ühingu registrijärgsel aadressil. Eelnevast tulenevalt ei ole seadusandja eesmärgiks olnud tegevuskoha nõude kaudu sedavõrd kaugele minevate tingimuste kehtestamine, nagu leiab RAB. Seaduse sõnastus võimaldab ettevõtjale küllaltki suurt paindlikkust oma tegevuse korraldamisel. Virtuaalvääringu teenuse osutamine toimub virtuaalkeskkonnas asuva platvormi vahendusel. Seetõttu pole otstarbekas kehtestada teenuse osutajale nõudeid büroo ruumide arvule, suurusele, varustatusele jne. Pole välistatud, et teenuse osutamine toimubki üksnes virtuaalsete kanalite kaudu. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate uuringu kohaselt aktsepteerivad vaid 8% turul tegutsevatest ettevõtetest teenuse osutamisel sularaha. Seega puudub vajadust rentida suuri büroopindu, sest klientide teenindamist kontoris ei toimu. Asjakohased ei ole vastustaja viited võimalikele tarbijaõiguste rikkumistele. Välistatud ei ole, et ettevõtte töökohad, arvutid jms võivad ruumiliselt paikneda erinevates kohtades. Etteheide, et ühel äripinnal ei saa tegutseda 55 ettevõtet, on liiga abstraktne. Vastustaja ei ole selgitanud, mille vastu kaebajad eksivad. Vastustaja esitatud argumentidest ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et kaebajad ei suuda täita RahaPTS nõudeid. Tegevusloa väljastamisel ei saanud vastustaja tugineda tulevikus aset leida võivatele rikkumistele.
4(8)
3-20-1750 Vastustaja leiab, et pole eluliselt usutav, et kaebajad soovivad teenust pakkuda ühes tegevuskohas, ühe juhatuse, ühe ärimudeli ja ühe reaalse töökohaga ning selle käigus järgitakse kõiki nõudeid. Sisuliselt pakutakse tegevuskoha teenust. Sellise vastustaja järeldusega võib nõustuda. Juhatuse liikmed on kõigil äriühingutel samad. Pole usutav, et reaalset majandustegevust suudaksid korraldada kõigi 46 äriühingu osas kaks füüsilist isikut, täites seejuures kõiki RahaPTS-st tulenevaid kohustusi. Kaebajate ainuosanikuks on Wasp Consult OÜ, mille veebiaadressina on äriregistris märgitud wasp.ee. Nimetatud veebilehte haldab WASP Projekt OÜ, mille ainuosanikuks on samuti Wasp Consult OÜ ja juhatuse liikmeks HR. Veebilehel wasp.ee pakutakse muu hulgas aadressiteenust ja virtuaalkontori teenust. Juriidiliseks aadressiks on Rännaku pst 12. Ei ole välistatud, et sama ärimudelit kasutatakse ka kaebajate puhul ning need äriühingud ongi asutatud edasimüümise eesmärgil või siis pakutakse teenuse osutamiseks valmis juriidilist keha. Kui ka nõustuda vastustajaga, et selline ärimudel kätkeb endas rahapesu riski, ei ole äriühingute asutamine (sh tegevuslubade hankimine) edasimüümise eesmärgil keelatud. Virtuaalvääringu teenuse pakkujad peavad vastama seaduse nõuetele igal ajahetkel. RahaPTS kuritarvitused tuleb tuvastada tegelikus kontrollimenetluses. Õiguspärane ei ole tugineda hüpoteetilisele ohule tegevusloa väljastamisel. See on vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 10 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega. Seetõttu tuleb vaidlustatud haldusakti tühistada. Kohus ei saa võtta vastu otsust kohustada vastustajat kaebajatele tegevusload väljastama või neid muutma. Kohtul puudub teave selle kohta, kas eksisteerib selline olukord, et vastustaja ei saa juhtumi asjaolude tõttu haldusakti andmisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimisel keelduda. Vastustajat tuleb kohustada kaebajate taotluste üle uuesti otsustama. Õige pole kaebajate seisukoht, et eksisteerib MSÜS § 20 lg 4 olukord, kus tegevusload tuleb lugeda antuks vaikimisi. See kehtib olukordades, kus haldusorgan on tegevusloa taotluse saamisel selle lahendamiseks etteantud tähtaja vältel tegevusetu. RAB oli kaebajate taotlusi lahendades aktiivne. Kaebajatele on antud teade menetlustähtaegade pikendamisest RahaPTS § 71 alusel.
5.RAB palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 26.01.2021 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kohus kohaldas valesti RahaPTS § 72 lg 1 p-i 4. Asjaolu, et RahaPTS ei sisalda tegevuskoha mõistet, tähendab, et RahaPTS raames peab tegevuskoht vastama õigusaktides sätestatud tegevuskoha mõistele. Vastustajal tuleb igakordselt hinnata, kas konkreetses tegevuskohas on võimalik taotletud tegevusloa alusel soovitud majandustegevusega nõuetekohaselt tegeleda. TsÜS § 29 lg 2 järgi on juriidilise isiku tegevuskoht tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Seega peab tegevuskoht võimaldama reaalselt majandustegevusega tegeleda. Kaebajate puhul saab tegevuskoha Eestis asumise nõue olla täidetud vaid juhul, kui kaebajate valitud tegevuskoht vastab Eestis kehtivale tegevuskoha mõistele. Seadusandja on RahaPTS muudatuse menetluse käigus koostatud seletuskirjas otsesõnu välja toonud asjaolu, et tegevuskoht peab vastama tegevusele, millist teenust tegevuskohas pakutakse või pakkuma asutakse. Seletuskirjast nähtub, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuskoht on koht, kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ette nähtud peamiseid funktsioone ning kust pakutakse teenust. Tegevuskoht peab võimaldama RAB-l kontrollida isikute tegevuse vastavust RahaPTS-i nõuetele. Tegevuskoha nõue ei ole formaalne. 5(8)
3-20-1750 Halduskohtu hinnang, et virtuaalvääringu teenust võib pakkuda mistahes asukohast, ei ole kooskõlas RahaPTS § 72 lg 1 p-ga 4. Sõltumata asjaolust, et teenust pakutakse peamiselt virtuaalselt, sätestab seadus tegevuskoha nõude. Ettevõte peab teenust pakkuma kohast, kus täidetakse RahaPTS-i nõudeid ning tegevuskoht peab võimaldama järelevalve tegemist. Vastustaja on põhjendanud, miks konkreetse virtuaalvääringu teenuse pakkujate arvu juures ei ole konkreetsest tegevuskohast võimalik pakkuda teenust nõudeid rikkumata. Vastustaja ei ole tuginenud tulevikus aset leida võivatele rikkumistele. Tegevusluba kui majandustegevuse vabadust piirav meede on vajalik, et kontrollida teatud sektoris tegutseda soovivate isikute sobivust, kehtestada sektoris tegutsemiseks täiendavaid nõudeid ning teatud juhtudel täpsustada tingimused ja kord, kuidas on teenuse pakkumine lubatud. Seega on juba tegevuslubade väljastamise ja muutmisega seotud menetlused kohased kontrollmenetlused, mille käigus tuvastada isikute vastavus või mittevastavus seaduses sätestatud kontrollieseme asjaoludele.
6.Kaebajad palusid jätta RAB apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Kaebajad paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 26.01.2021 otsus tühistada menetluskulude jaotust puudutavas osas. Kaebajad taotlesid menetluskulude hüvitamist kokku 25 385 eurot, kohus mõistis välja üksnes 6690 eurot.
8.RAB palus jätta kaebajate apellatsioonkaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus lahendab esmalt vastustaja apellatsioonkaebuse (I), seejärel annab hinnangu kaebajate apellatsioonkaebusele (II) ning viimaks jagab menetluskulud (III). I
10.RAB-i apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Vaidlus on RahaPTS § 72 lg 1 p 4 tõlgendamises. Normist tulenevalt antakse ettevõtjale tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks, kui „tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis“. Vastustaja leiab, et nimetatud nõue on täitmata, sest taotlustes märgitud aadressi (Rännaku pst 12) on oma tegevuskohana näidanud 55 ettevõtjat. Ringkonnakohus leiab, et RahaPTS § 72 lg 1 p 4 rikkumist ei saa tuletada ainuüksi ettevõtjate arvust. Olukorras, kus kõigil äriühingutel on samad juhatuse liikmed, ei ole TsÜS § 29 lg-s 2 nimetatud püsiva ja kestva majandustegevuse toimumine ühel aadressil välistatud. Küsimus, kuidas juhatuse liikmed lahendavad tehniliselt selle, et hoida erinevate äriühingute majandustegevus lahus, ei kuulu ringkonnakohtu hinnangul tegevusloa kontrolliesemesse. Arvestades, et teenuse osutamine toimub valdavalt virtuaalsete kanalite kaudu, ei saa selliste tehniliste lahenduste olemasolu välistada. Kindlasti ei ole selleks vaja nt 55 arvutit.
6(8)
3-20-1750
12.Kui realiseerub halduskohtu poolt mööndud võimalus, et äriühingud on asutatud nende edasimüümise eesmärgil, siis saab vastustaja teostada selle üle järelevalvet. Nimelt sätestab MSÜS § 30, et kui ettevõtjal on kavas muuta tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolusid, tuleb majandushaldusasutust, antud juhul vastustajat, sellest vähemalt 30 päeva varem teavitada, misjärel teavitatakse ettevõtjat tegevusloa muutmise või uue tegevusloa taotlemise vajadusest. Konkreetsel juhul on tegevusloa kontrolliese määratletud RahaPTS § 72 lg-s 1 ning selle hulka kuuluvad lisaks tegevuskohale ka nt uute omanike, kasusaajate ja juhatuse liikmete ärialane maine ning nõuetekohase kontaktisiku ja maksekonto olemasolu. II
13.Kaebajad taotlesid halduskohtus menetluskulude hüvitamist 25 385 eurot, sellest 690 eurot moodustasid riigilõivud ning 24 695 esindajakulu. Halduskohus leidis, et kulud on ülepaisutatud, nt kulus klientidega nõupidamisele, materjalide läbitöötamisele ja kaebuse koostamisele kokku 161 tundi (4 töönädalat), lõplike seisukohtade esitamiseks kulus 46 tundi. Halduskohus hindas asja keerukust ja mahtu ning leidis, et põhjendatud esindajakulu suurus on 6000 eurot. Kaebajad leiavad apellatsioonkaebuses, et taotletud esindajakulu tegi iga kaebaja kuluks 536,84 eurot. Ajaliselt tähendab see iga kaebaja esindajakuluna 4,8 h. Halduskohus jättis arvestamata, et vastustaja on teinud kokku 46 haldusakti kogumahuga 506 lehekülge. Kaebajad pidid palkama 4 esindajat, et need kõik läbi töötada. Tegu ei olnud lihtsa õigusvaidlusega, sest vaidluse esemeks oli uue õigusnormi kohaldamine, mille osas puudus varasem praktika. Vastustaja pidi kaebajatele tekkiva kulu suurust ette nägema, ta oleks võinud teha ühe haldusakti korraga. Tehtud 46 haldusakti ei kattunud 100%.
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus pole põhjendatud. Halduskohtu seisukohad on asjakohased ning ringkonnakohus järgib neid (HKMS § 201 lg 4). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtul on sellekohase hinnangu andmisel suur kaalutlusruum ning kõrgema astme kohus sekkub sellesse vaid siis, kui kulusid vähendanud kohus on kaalumisel ilmselgelt eksinud. Kuigi kaebajaid ning vaidlustatud haldusakte oli kokku 46, ei ole praeguses asjas põhjendatud kulu suuruse sidumine selle arvuga. Kaebajad esitasid taotlused vastustajale praktiliselt üheaegselt (välja arvatud 2 kaebaja tegevusloa muutmise taotlused), kõik kaebajad on samade füüsiliste isikute omandis ja juhtimisel. Keelduvad haldusaktid on valdavas osas samasisulised, esinesid vaid mõned üksikud lahknevused menetluslikes küsimustes, kuid mitte vaidluse all oleva RahaPTS § 72 lg 1 p 4 tõlgendamises. Sellises olukorras ei ole eeldatav, et 46 haldusaktiga tutvumisele kulub 46 korda rohkem aega kui ühe haldusaktiga tutvumisele. Kuigi haldusakte oli arvuliselt palju, puudus praktiline vajadus kasutada nelja esindajat. Õigusteadmistega isikule pidi kiirelt selguma, et haldusaktid on sisult sarnased. Kaebajad esitasid küll eraldiseisvalt 46 kaebust, kuid ka need olid sisult sarnased. Halduskohus leidis õigesti, et sisu poolest ei olnud vaidlus mahukas. Vaidlus puudutas vaid ühe normi tõlgendamist, lisaks veel menetlustähtaegade rikkumise väidet. Asjaolu, et tegemist oli uue normiga, mille kohta puudub varasem praktika, ei muuda vaidlust oluliselt ajamahukamaks. Vaidlus oli üksnes õiguslik ja keskmisest majandushaldusvaidlusest lihtsam. III 7(8)
3-20-1750
15.Kuna mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad menetlusosaliste apellatsioonkaebuse esitamisega seotud kulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustajalt tuleb kaebajate kasuks välja mõista kulud, mis seonduvad vastustaja apellatsioonkaebusele vastamisega. Kaebajate 07.09.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebajate esindajakulu apellatsioonimenetluses 2141,18 eurot, millest spetsifikatsiooni järgi on apellatsioonkaebusele vastamiseks kulunud 1096,18 eurot. Lisaks on kohtuistungi ettevalmistamise kulud 412,50 eurot ning kohtuistungil osalemise kulu on 110 eurot. Ringkonnakohus leiab, et 1618,68 euro suurust kulu pole põhjust pidada ülepaisutatuks. Määrav ei ole, et sarnases vaidluses (haldusasi 3-20-1752) taotles kaebajate esindaja ka 1750 eurot väljamõistmist. Kuna kohtuistungil toimus eelkõige vastustaja apellatsioonkaebuse arutamine, ei hakka ringkonnakohus kaebaja vastavaid kulusid (ettevalmistamine istungiks ja osalemine) vähendama. Vastustajalt tuleb kaebajate kasuks välja mõista 1618,68 eurot. RAB ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.