X kaebus Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/757 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi 28.06.2021 kahju hüvitamise nõude ja teatava komisjoni loomise kohustamisega seonduv riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata ning keelduda kaebuse muutmisele suunatud 28.06.2021 taotluse vastuvõtmisest;
2.Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 23.09.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtule saabus 11.01.2021 X venekeelne kaebus seonduvalt Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/757. Kaebaja soovis karistuse tühistamist ning vangla administratsiooni kohustamist vabandama ning maksma kaebajale hüvitust. Kaebusele oli lisatud ka 08.01.2021 allkirjastatud vaie halduskohtule, mida kohus tõlgendas (halduskohtule saab esitada kaebuse mitte vaide) kaebuse täiendusena. Kaebuses oli viidatud ka VangS § 41 lg 1 rikkumisele ja taotletud kriminaalasja algatamist vastavalt karistusseadustiku paragrahvidele § 2901 lg 1, § 1531 lg 1, § 324, § 152 lg 1, § 89 lg 1.
2.Tallinna Halduskohtu 11.02.2021 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kaebajal tuli kaebuse juurde kindlaksjäämise korral tasuda kaebuselt 15 euro suurune riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus. Samuti oli vaja täpsustada milliste nõuete juurde kaebaja kokkuvõttes jääb. X vastas kohtumäärusele 01.03.2021 ja kinnitas, et nõudeks on Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkirja nr 52/20/757 tühistamine ning esitas ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
3.Tallinna Halduskohtu 17.03.2021 määrusega rahuldati kaebaja menetlusabi taotlus ning vabastati ta täielikult riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Sama määrusega võeti kaebus ka menetlusse Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/757 tühistamise nõudes. Tallinna Vangla vastas kaebusele 12.04.2021.
4.Tallinna Halduskohtu 17.06.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
5.X esitas 28.06.2021 täiendava avalduse vastustajalt 7500 euro suuruse kompensatsiooni väljamõistmiseks ning ka sellega seonduva riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja palub Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkirja nr. 5-2/20/757 tühistamist põhjendamatu nõudmise ja Vangistusseaduse § 41 punktide 1 ja 2 rikkumise alusel. Kaebaja selgitab, et ei keeldunud tutvustamisest. Nimesildi puudumine ei saa tuua kaasa mingit rikkumist. Samuti ei nõustu kaebaja sellega, et enne ja pärast jalutuskäike tehakse läbiotsimisi. Kahekordne läbiotsimine on VangS § 41 lg 1 rikkumine.
7.Täiendavas 29.06.2021 seisukohas palub kaebaja, et vastustajalt mõistetakse tema kasuks välja 7500 euro suurune kompensatsioon. Samuti on nimetatud mittetulundusühingute liikmetest moodustatava komisjoni loomise tarvidust, et vangla direktori otsustustele vastavaid hinnanguid anda.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna Vangla 23.11.2020. a käskkiri nr 5-2/20/757 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Käskkirjas esineb vormivigu, mis ei mõjutanud asja otsustamist.
8.1.Vastustaja selgitab, et VangS § 68 lg 1 järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Tallinna Vangla kodukorra punkti 4.7 kohaselt, kui kinnipeetav väljub osakonnast või siseneb osakonda, otsitakse ta läbi. Vastavalt kodukorra punktides 4.6 ja 4.9 sätestatule on ametnikul õigus jalutuskäigule saatmine lõpetada, kui kinnipeetav paneb toime distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo. 23.10.2020 andis teise üksuse vanemvalvur Gert Kruusa kaebajale korduvalt korralduse minna tagasi kambrisse, sest kaebaja ei lasknud enne jalutuskäiku end läbi otsida ja jalutuskäigule minek katkestati. Kaebaja vanemvalvur Kruusa korraldustele ei allunud ja kambrisse ei läinud. Kambrisse läks kaebaja alles siis, kui olukorda saabus lahendama ka valvur Urmas Kask. Juhtum on fikseeritud 23.10.2020 ettekandega nr 1-20-6995. Vaidlust ei ole selles, et X on vangistust reguleerivate õigusaktiga tutvunud ja VangS
§ 67 punktist 1 tulenevast kohustusest teadlik. Vanglaametnik G. Kruusa antud korraldus ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja Xil oli kohustus seaduslikku korraldust täita. Kaebaja sai korraldusest aru ning takistusi korralduse täitmiseks tal ei esinenud. Korralduse täitmist takistavate asjaolude esinemisele ei viita X ka ise. Asjaolu, et kaebajat otsib läbi meessoost vanglaametnik ja kompab kinnipeetavat läbi riiete ka kubemepiirkonnast, ei tähenda, et toimingut viiakse läbi muul eesmärgil, kui kontrollida keelatud esemete ja ainete olemasolu. Kaebaja esitab paljasõnalisi väiteid, kuid ei esita ühtegi tõendit, mis lubaks arvata, et läbiotsimistoiming on teostatud muul eesmärgil kui keelatud esemete kontroll. Kuna X pani toime VangS § 67 p 1 rikkumised, võis teda distsiplinaarkorras karistada. Teatiselt nähtuvalt keeldus X teatisega tutvumast ja allkirjastamast. Vanglal ei ole alust kahelda, et X keeldus, sest menetlejal on pigem huvi isikult teatisele allkiri saada, kui mitte lasta tal seda teha. Samas on X keeldunud dokumente allkirjastamast ka muudel juhtudel. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud, kaebajale võimaldati anda omapoolseid selgitusi ja esitada vastuväiteid protokollile, olulised asjaolud on menetleja poolt välja selgitatud ja kaebaja süü on tõendatud.
8.2.Vastustaja möönab, et menetluse läbi viinud inspektor-kontaktisik Erlend Kanarbik on menetlusdokumentides teinud hooletusvigu, kuid need ei ole mõjutanud distsiplinaarmenetluse läbiviimist ega distsiplinaarkaristuse määramist. Menetleja on märkinud menetlusdokumentides VangS § 67 punkti 1 asemel ekslikult VangS § 67 lõike 1. Kuna VangS §-s 67 on üksnes punktid ja lõiked puuduvad, siis on üheselt mõistetav, et tegemist on üksnes tähelepanematusest tingitud hooletusveaga. Menetleja on eksinud ka distsiplinaarmenetluse protokollil kuupäeva märkimisel. Protokollil on kuupäevaks 12.11.2020, kuid protokoll koostati tegelikult 19.11.2020, mida tõendab kaebaja omakäeline märge protokolliga tutvumise kohta. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei tingi vormivead käskkirja tühistamist, sest korrektse vormistuse puhul distsiplinaarkaristuse otsus sisuliselt ei muutuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla 23.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/757 ning taotletud selle tühistamist. Nimetatud käskkirjaga karistati kaebajat vangistusseaduse § 67 p 1 süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks.
10.Distsiplinaarkaristus määrati seetõttu, et kaebaja keeldus 23.10.2020 jalutamisele minnes läbiotsimisest ja kambrisse naasmisest ning ei allunud ka sellekohastele korduvatele korraldustele. Kaebaja pidas enne jalutuskäiku toimuvat läbiotsimist ebaseaduslikuks ning heidab ette ka seda, et talle ei võimaldatud esitada rikkumise kohta omapoolseid selgitusi.
11.Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt peab kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastavalt vangistusseaduse § 100 lg 1 punktile 3 ja § 101 lõikele 1 võib vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena kuni 30 ööpäevaks kartserisse paigutamist ka vahistatu suhtes, kusjuures distsiplinaarmenetluse läbiviimise osas kohaldub vangistusseaduse § 64. Seega taandub vaidlusalune küsimus peamiselt sellele kas distsiplinaarsüütegu on tõendatud ja kas distsiplinaarmenetlus on nõuetekohaselt läbi viidud.
12.Vangistusseaduse § 64 lg 4 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Sama seaduse ja paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud, et distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse ja protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi
viinud vanglaametnik. Vastustaja on 19.11.2020 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli haldusasja materjalide juurde esitanud.
13.Haldusasja materjalist nähtuvalt on vangla distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ettenähtud korda järginud ning käskkirja on piisavalt põhjendatud. Distsipliinirikkumine on fikseeritud kõigepealt Tallinna Vangla teise üksuse vanemvalvuri G. Kruusa 23.10.2020 ettekandega. Distsipliinirikkumisest on kaebajat vastavalt vangistusseaduse § 64 lg 2 informeeritud 18.11.2020 teatisega. Kaebaja sellega tutvuda ei soovinud, mille kohta on tehtud teatisele ka vastavasisuline märge. Kaebaja väitel ei võimaldatudki tal rikkumise kohta omapoolseid selgitusi anda, kuid seda ei saa pidada kuigi usutavaks ning on vastustaja 18.11.2020 teatisega ümber lükatud. Sellel ei ole enam ka sisulist tähendust, sest kaebajal on olnud võimalik esitada korralduse eiramisega seonduvaid selgitusi ja põhjendusi vaidemenetluses, mida aga vastavast vaidest ei nähtu.
14.Vaidlustatud käskkirjas on õigesti märgitud, et vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse eiramist võib vaadelda raske rikkumisena, millele vangla peab reageerima. Olenemata erinevatest arusaamistest, on kinnipeetavatel ja vahistatutel kohustus vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele siiski alluda, sest korraldustele mitteallumise puhul on tegemist vangla üldist julgeolekut ohustava rikkumisega. Vastustaja on pidanud kambrisse naasmisest keeldumist tõsiseks rikkumiseks ning seda, et tegemist ei oleks olnud korralduse täitmata jätmisega, ei ole ka kaebaja väitnud. Haldusasja materjalist ei saa seda samuti järeldada. Seega määrati distsiplinaarkaristus konkreetsete korralduste täitmata jätmise eest. Selles osas on distsiplinaarsüütegu ühtlasi ka tõendatud. Mis puutub sellesse, et vaidlustatud käskkirjas on viidatud ekslikult vangistusseaduse § 67 punkti 1 asemel sama paragrahvi lõikele 1, siis ei muuda see haldusakti pelgalt eelnimetatud põhjusel õigusvastaseks. Distsiplinaarkaristuse määramise sisulised põhjendused on välja toodud ja see pidi kaebajale ka mõistetav olema.
15.Vangla on karistanud kaebajat kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks, arvestades seejuures asjaolu, et teda oli varasemalt karistatud distsiplinaarkorras üheteistkümnel korral. Vastavalt vangistusseaduse § 100 lg 1 punktile 3 võis vahistatu suhtes kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 30 ööpäevaks. Seega ei saa selles tähenduses asuda ka sellisele seisukohale, et 5 ööpäevase kartserikaristuse puhul oleks olnud tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse meetmega.
16.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust, sest distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ettenähtud korda on järgitud, distsiplinaarsüütegu on tõendatud ning tegemist ei ole ka ebaproportsionaalse karistusega.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja on märkinud oma 28.06.2021 avalduses, et soovib esitada 7500 euro suuruse kahju hüvitamise nõude Tallinna Vangla vastu ning taotleb ka mittetulundusühingute liikmetest teatava komisjoni loomise kohustamist. Seejuures on kaebaja taotlenud ka riigilõivu tasumisest vabastamist. Eelnimetatu on tõlgendatav kaebuse muutmise taotlusena. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 49 lõikele 1 on aga võimalik kaebuse nõudeid muuta üksnes siis kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Antud juhul see kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas ei ole, sest käesolevas haldusasjas vaieldi üksnes selle üle kas distsiplinaarkaristuse määramine oli põhjendatud või mitte. Antud juhul osutus see põhjendatuks. Seega oleks sellelt pinnalt esitatud kahju hüvitamise nõue perspektiivitu ning mis puutub kohustamisnõudesse, siis ei seostu see selle vaidlusega. Seetõttu ei saa ka kaebajat riigilõivu tasumisest vabastada, mis omakorda tähendab
seda, et käimasoleva menetluse ja kaebuse menetlusse võtmise määruses fikseeritud nõude raames ei saa enam kaebust muuta. Lähtuvalt eeltoodust ei saa kaebuse muutmise soovi ning 28.06.2021 täiendavas avalduses esitatud nõudeid, mida kohus siinkohal üle ei korda, aktsepteerida. Kohus kajastab seda ka käesoleva lahendi resolutsioonis.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.