R.K, I.K ja K.M kaebus Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.06.2020 otsuse nr 23 ja 27.08.2020 vaideotsuse nr 31 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – R.K, I.K ja K.M, esindajad advokaadid Margot Maksing ja Pilleriin Peedosk Vastustaja – Lääne-Nigula vald, esindaja vandeadvokaat Sandor Elias
1.Võtta menetlusse Lääne-Nigula valla apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 04.05.2021 otsuse peale haldusasjas nr 3-20-1826.
2.Kohustada R.Kt, I.Kt ja K.M vastama apellatsioonkaebusele 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
3.Rahuldada Lääne-Nigula valla taotlus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 04.05.2021 otsuse resolutsiooni p-ga 3 kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
1.R.K, I.K ja K.M on Nõva Kooli lasteaias ja põhikoolis õppivate laste vanemad. 2020/2021. õppeaastal õpivad R.K lapsed Nõva Kooli kaheksandas ja kolmandas klassis ning lasteaias, I.Ki laps neljandas klassis ja K.M laps kaheksandas klassis.
2.Lääne-Nigula Vallavolikogu korraldas 18.06.2020 otsusega nr 23 ümber Nõva Kooli tegevuse ning muutis kooli tegutsemise vormi ja lõpetas III kooliastme tegevuse alates 2021/2022. õppeaastast. Kullamaa valla, Lääne-Nigula valla, Martna valla, Noarootsi valla ja Nõva valla ühinemislepingu p 6.2.1 järgi võib valla põhikoolide võrgustikku muuta tingimusel, et laste arv
3-20-1826 väheneb ja muutub riiklik hariduse rahastamismudel, kui kooli pidamine muutub seetõttu kohalikule omavalitsusele ebaotstarbekaks. Lääne-Nigula valla arengukava 2018–2026 ptk-s 1.5 sätestatud põhimõtete alusel nähti ette õpilaste kriitilised arvud kooliastmete kaupa. Arengukava järgi pidi III kooliastmes, s.o 7–9. klassis, õppima vähemalt 12 õpilast. Kuna 0–7aastaste laste arv ning I ja II kooliastme õpilaste arv ei taga selle piirarvu täitumist ka tulevikus, tuleb III kooliastme tegevus lõpetada.
3.Lääne-Nigula Vallavolikogu jättis 27.08.2020 vaideotsusega nr 31 rahuldamata teiste hulgas R.K, I.K ja K.M vaide.
4.R.K, I.K ja K.M esitasid Tallinna Halduskohtule 28.09.2020 kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.06.2020 otsus nr 23 ja 27.08.2020 vaideotsus nr 31.
5.Kaebajad esitasid esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud otsuse kehtivuse või alternatiivselt täitmise peatamiseks kuni haldusasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Esialgset õiguskaitset kohaldamata muutub kaebaja õiguste kaitse võimatuks või oluliselt raskemaks. Tõenäoliselt jätkab vastustaja kooli ümberkorraldamisega seotud toimingute tegemist, tehes otsuse p-s 2 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg-s 3 nimetatud toimingud. Eelduslikult tehakse toimingud enne, kui jõustub asjas tehtav lahend või algab uus õppeaasta. Õpilased ja õpetajad võivad esialgset õiguskaitset kohaldamata elu ümber korraldada, nagu otsida uue kooli või töö. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja on teinud raskeid vormistamis-, põhjendamis- ja kaalumisvigu, mis võisid asja otsustamist mõjutada. Otsus on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane. Otsus on põhjendamata, kaebajaid ei ole ära kuulatud, arvestatud ei ole puudutatud isikute seisukohti. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel viinud läbi nõuetekohast ärakuulamist ega välja selgitanud tähtsust omavaid asjaolusid. Õpilaste paiknemist ja uue koolitee pikkust oleks pidanud analüüsima enne otsuse tegemist, mitte alles vaidemenetluses. Kaalutud ei ole III kooliastme hariduse kvaliteeti. Otsuse vastuvõtmiseks puudus piisav poolthäälte enamus. Vastustaja ei ole analüüsinud, millised on kooli teeninduspiirkonnas elavate õpilaste ja lähiaastatel kooli minevate laste alternatiivid haridustee jätkamisel III kooliastmes, kui Nõva Kooli III kooliaste suletakse. Kuna Nõva osavalda tuleb lapsi järjest juurde, siis lähiaastatel kooli minevate laste arv hoopis suureneb. Vastustaja ei ole kaalunud koolitee pikenemisega seotud transpordilahendusi ega otsuse majanduslikku mõju. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vastuolus puudutatud isikute õiguste ega avaliku huviga. Samas mõjutab vaidlustatud otsus oluliselt Nõva Koolis õppivate laste õigust ja võimalust omandada põhiharidus kodulähedases koolis. Olukorra säilitamine ei koorma avalikku huvi rohkem kui kooli tegevuse ümberkorraldamine ja otsuse võimaliku tühistamise korral endise olukorra taastamine. Pöördumatu tagajärg ähvardab üksnes kaebajaid ja teisi III kooliastme praegusi ja tulevasi õpilasi ning nende vanemaid. Suletud kooliastet ei ole lihtne avada, sest õpilased võivad suunduda õppima teise kooli ega soovi enam keskkonda vahetada. Tõhus ei ole üksnes otsuse täitmise peatamine.
Lääne-Nigula vald palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Kaebus ei ole perspektiivikas. Vaidlustatud otsus on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Ühinemislepingu p 6.2.1 tuleb tõlgendada selliselt, et muudatused põhikoolide võrgustikus võivad tuleneda nii laste arvu vähesusest kui riikliku hariduse rahastamismudeli muutumisest.
2(8)
3-20-1826 Tõendamata on kaebajate väide, et III kooliastmes õppivate laste arv on lähiajal suurenemas. Isegi kui kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, tuleb kaalumisel kõrvutada kaebaja õigusi, nende rikkumise tõenäosust ja raskust ning esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasnevat kahju vastustajale ja menetlusvälistele isikutele. Koolivõrgu optimeerimine on avalikes huvides. Ühelt poolt on kohalikul omavalitsusel kohustus kooli pidada, kuid teiselt poolt peab koolivõrgu korraldamisel silmas pidama rahvastiku arvu muutusi ja piiratud ressursse. Kohalikul omavalitsusel on kooli ümberkorraldamisel avar kaalutlusruum. Kohtul puudub õigus hinnata otsuse otstarbekust. Vaidlustatud otsustega ei piirata kaebajate juurdepääsu haridusele, sest neil säilib koolikoht III kooliastmes. Õpilastele tagatakse transport. Samas ei ole koolis tagatud kvaliteetne õpe, mida on ette heitnud ka Haridus- ja Teadusministeerium. Nõva Kooli III kooliastme personali- ja majandamiskulu ühe õpilase kohta on valla suurim ning raha tuleb leida teiste laste hariduse arvelt. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendab, et III kooliastme jätkamiseks tuleb vastustajal leida järgmisest õppeaastast peaaegu kõik uued õpetajad. Isegi kui uued ajutised õpetajad leitakse, ei ole õppe kvaliteet tagatud. See võib aga kaasa tuua koolitusloa kehtetuks tunnistamise (PGS § 64 lg 1 p 1). I ja II kooliaste säilivad. Kui kohus ei rahulda taotlust, aga rahuldab kaebuse, tuleb III kooliastme taasavamiseks teha täpselt samad toimingud: leida õpetajad. Seega on III kooliastme sulgemine vajadusel tagasipööratav.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 12.03.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.06.2020 otsuse nr 23 kehtivuse kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgset õiguskaitset kohaldamata saaks vastustaja teha toiminguid, mis võivad pöördumatult mõjutada kaebajate, sh nende laste huvi põhihariduse omandamise vastu elukohalähedases koolis. Kaebusel on eduväljavaated. Kullamaa valla, Lääne-Nigula valla, Martna valla, Noarootsi valla ja Nõva valla ühinemislepingu p 6.2.1 järgi tagatakse õpilastele võimalikult kodulähedane põhiharidus. Võimalikud muudatused valla põhikoolide võrgustikus saavad olla tingitud laste arvu vähesusest ja riigi poolt hariduse rahastamismudeli muutumisest, mille tagajärjel kooli pidamine kohalikule omavalitsusele muutub ebaotstarbekaks. Süstemaatilise tõlgenduse järgi lähtutakse põhiharidust andvate koolide puhul esmajärgus kodulähedusest. Seda reeglit võib aga eirata ja olemasolevat põhikoolide võrgustikku muuta laste väikse arvu ja riigi rahastusmudeli muutumise tõttu. Riigipoolne hariduse rahastamise mudel ei ole muutunud. Vastustajal tuli seega järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteni 2021. a sügisel ühinemislepingut arvestada (p 12.3). Vastustaja võib olla teinud kaalutlusvea. Avalikes huvides on kvaliteetne põhiharidus. Vastustajal koolipidajana on kohustus tagada kvaliteetne põhiharidus. Avalikkusel on ka huvi põhihariduse kulutuste vastu. Asjaolust, et väikses koolis on kulu ühe õpilase kohta suurem kui suures koolis, ei saa järeldada, et teistes koolides käivate laste huvid saaksid kahjustada. Avalik huvi ei ole ülekaalukas. Samal ajal on kaebajatel huvi senise elukorralduse säilimise vastu. Kaebajatel on ühinemislepingust tulenev subjektiivne õigus kodulähedase hariduse vastu.
8.Lääne-Nigula vald esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Ühinemislepingu p-s 6.2.1 sätestatud tingimused põhikooli võrgustiku ümberkorraldamiseks ei pea esinema kumulatiivselt. Põhikoolide võrgustikku võib muuta ka siis, kui laste arv on vähene, kuid riigi rahastamismudel ei muutu. MTÜ Nõva Koolikogukonna ja vastustaja vahel allkirjastatud protokolli järgi olid kaebajad teadlikud, et III kooliastme jätkamine otsustatakse uuesti 2020. a I kvartalis.
3(8)
3-20-1826
9.Kaebajad palusid jätta määruskaebus rahuldamata. Ühinemislepingu p-s 6.2.1 nimetatud tingimused põhikooli võrgustiku ümberkorraldamiseks on kumulatiivsed. Vastustaja ei ole võtnud arvesse majanduslikke kaalutlusi, transporti, hariduse kvaliteeti, vaid üksnes laste arvu vähesust. Personalikulud vähenevad üksnes osaliselt, sest II kooliaste jääb alles ja mitmed õpetajad õpetavad mõlemas kooliastmes. Kulud tekivad ka kooli ümberkorraldamisest. Esialgset õiguskaitset kohaldamata ei pruugi kooliastme avamine olla enam võimalik, sest õpilased õpivad juba uues koolis ega soovi keskkonnavahetust. Samasse kooli vanemate õdedevendadega võivad minna ka I ja II kooliastme õpilased.
10.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.04.2021 määrusega halduskohtu 12.03.2021 määruse ja tegi uue määruse, millega jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Lapsevanematel on subjektiivne õigus, mida esialgse õiguskaitsega kaitsta. Kohalikul omavalitsusel on koolivõrgu ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel küll avar kaalutlusruum, kuid lapsevanematel on õigus nõuda, et laste haridust puudutavad kaalutlusotsused oleks tehtud õiguspäraselt ja vigadeta. Neil on ka põhiõigus heale haldusele. Esialgse õiguskaitse vajadus on R.K ja K.M, kelle lapsed käivad Nõva Kooli kaheksandas klassis ning kes peaksid 2021/2022. õppeaastal jätkama õpinguid üheksandas klassis. Tõenäoliselt ei jõustu otsus enne kooliaasta algust. Suletud kooliastet ei pruugi olla lihtne avada, sest tõenäoliselt ei soovi lahkunud õpilased ja õpetajad naasta. Esialgse õiguskaitse vajadus puudub I.K, kelle laps läheb sügisel 5. klassi, seega ei saabu kahjulik tagajärg käimasoleva kohtumenetluse ajal. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kohus saab võtta seisukoha 18.06.2020 otsuse formaalse ja materiaalse õiguspärasuse osas asja sisulisel läbivaatamisel. Ringkonnakohus ei nõustunud samas kaebajate ja halduskohtuga, et ühinemislepingu p-s 6.2.1 sätestatud tingimused peavad esinema üheaegselt. Muudatuste tegemisel on otsustav see, kas koolipidamine on kohaliku omavalitsuse jaoks muutunud ebaotstarbekaks. Koolipidamise võib muuta ebaotstarbekaks nii laste arvu vähesus kui riikliku rahastamismudeli muutumine. Vastupidine tõlgendus ei oleks eesmärgipärane. Kaebajate etteheide, et koolitee pikeneb, oleks põhjendatud juhul, kui kooli jõudmisele kulub rohkem aega kui PGS § 7 lg-s 3 sätestatud piiraeg. Lähimad koolid jäävad 22–55 km kaugusele, seega kulub kooli jõudmiseks eelduslikult alla 60 minuti, sh koolibussiga. Liiati võib laps jõuda koju varem, sest praegu on tunniplaanis vabu tunde. Avalikuks huviks on tagada kvaliteetne põhiharidus. Haridus- ja Teadusministeerium on tuvastanud kooli töös mitmeid puudusi: II ja III kooliastme õppekava ja tunniplaan ei vasta põhikooli riiklikule õppekavale, mitmeid õppeaineid ei õpetata ette nähtud mahus, mistõttu ei ole tagatud õppekava täitmine; nõuetele ei vasta ka üldtööplaan. 14 pedagoogilisest töötajast on nõuetele vastav kvalifikatsioon vaid kuuel. Avalik konkurss kvalifitseeritud õpetajate leidmiseks ebaõnnestus, mistõttu sõlmiti õpetajatega tähtajalised töölepingud. Õpilaste arvu vähesuse tõttu ei suudeta õpetajatele täiskoormust pakkuda. Seetõttu kannatab kvaliteet. Seda kinnitavad ka kooli tulemusnäitajad. Uueks õppeaastaks tuleb leida pea kõik uued õpetajad. Sarnaselt 2020. a suvega võib konkurss luhtuda, sest väiksesse kooli õpetaja leidmine võib olla raskendatud. Avalikkusel on huvi ka selle vastu, et vastustaja kulutused haridusele oleksid ratsionaalsed. Personali- ja majandamiskulud ühe õpilase kohta on Nõva Koolis suuremad kui teistes valla koolides. PS § 37 lg-st 3 lapsevanemale tulenev õigus otsustada laste hariduse valiku üle ei hõlma õigust nõuda hariduse andmise jätkamist konkreetses koolis. Vaidlustatud otsusega ei piirata kaebajate juurdepääsu haridusele PS § 37 lg 1 mõistes. Õpilastele tagatakse jätkuvalt koolikoht. Seega kaalub avalik huvi üles koolikeskkonna vahetumisest ja koolitee muutusest tingitud võimalikud ebameeldivused lastele ja nende vanematele. 4(8)
3-20-1826
11.Tallinna Halduskohus rahuldas 04.05.2021 otsusega kaebuse ning tühistas Lääne-Nigula valla 18.06.2020 otsuse nr 23 ja 27.08.2020 vaideotsuse nr 31. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 4542 eurot (resolutsiooni p-d 1–2). Halduskohus kohaldas omal algatusel esialgset õiguskaitset ning peatas Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.06.2020 otsuse nr 23 kehtivuse kuni haldusasjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib vastustaja jätkata III kooliastme lõpetamise toimingute tegemist ja kaebajate õigused jäävad kaitseta. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võimaldab kaebajatel säilitada senise elukorralduse.
12.Lääne-Nigula vald esitas Tallinna Ringkonnakohtule 12.05.2021 apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata, ning menetluskulud kaebajate kanda. Vastustaja palub tühistada halduskohtu otsusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Võrreldes varasemaga ei ole asjaolud muutunud. Halduskohus rahuldas kaebuse põhjusel, et vaidlustatud otsus on vastuolus ühinemislepingus sätestatud tingimusega, et koolivõrgu muutmiseks peab muutuma riigipoolne rahastus. Samas valla arengukavas on seatud III kooliastmele õpilaste piirarv. Halduskohtu tõlgendus on ka vastuolus ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusega. Kaebajad on 2019. a-l nõustunud sellega, et III kooliastme jätkamist kaalutakse 2020. a I kvartalis. Teated III kooliastme tegevuse lõpetamise kohta on välja saadetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
13.Apellatsioonkaebuse võib HKMS § 187 lg 1 alusel menetlusse võtta. Vastustajal on apellatsioonkaebuse esitamise õigus (HKMS § 180 lg 1) ning apellatsioonkaebus on tähtaegne (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 182 sätestatud nõuetele. HKMS § 187 lg-tes 3 ja 31 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise aluseid ei esine. Vastustaja on tasunud riigilõivu 45 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg-d 1 ja 7, HKMS § 104 lg 1).
14.Ringkonnakohus kohustab HKMS § 188 lg 1 p 1 alusel kaebajaid vastama apellatsioonkaebusele 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Vastus apellatsioonkaebusele peab vastama HKMS §-des 50, 52–54 ja 189 sätestatud nõuetele. Kui menetlusosaline soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda vastuses märkima. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 189 lg 1 p 5). Vastustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
15.HKMS § 184 kohaselt on teistel menetlusosalistel õigus vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks esitada vastuapellatsioonkaebus. Vastuapellatsioonkaebuse võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Vastuapellatsioonkaebus peab vastama HKMS §-des 50, 52–54 ja 182 sätestatud nõuetele ning vastuapellatsioonkaebuses võib vaidlustada ka kohtuotsuse neid osi, mille peale ei ole apellatsioonkaebuses kaevatud.
16.Menetlusosalistel tuleb ringkonnakohtule teatada, kui nad peavad võimalikuks asja läbivaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kokkuleppega või muul viisil eelmenetluses (HKMS §-d 188 lg 1 p 5, 133 lg 2 ja 185 lg 2).
17.Advokaadil ja haldusorganil tuleb HKMS § 53 kohaselt esitada menetlusdokumendid ringkonnakohtule avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu (www.e-toimik.ee, 5(8)
3-20-1826 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 336 lg 6) või mõjuval põhjusel elektrooniliselt aadressil [email protected] (TsMS § 336 lg 5). Samuti tuleb advokaadil ja haldusorganil saata kohtule edastatav avaldus ja selle lisad vahetult teise menetlusosalise advokaadile ja menetluses osalevale haldusorganile, teavitades sellest kohut ja kohaldades sealjuures TsMS §s 337 sätestatut (HKMS § 53 lg 2). HKMS § 52 lg 6 ja TsMS § 334 lg 2 kohaselt esitavad ka teised menetlusosalised võimaluse korral menetlusdokumendid kohtule elektrooniliselt. Digitaalselt allkirjastatud dokumente ei pea ringkonnakohtule täiendavalt paberil esitama. II
18.Halduskohus kohaldas 04.05.2021 otsuses omal algatusel esialgset õiguskaitset ja peatas 18.06.2020 otsuse kehtivuse. Halduskohus märkis, et vaidlustatud otsus kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisel. Vastustaja võib aga vahepeal teha toiminguid III kooliastme tegevuse lõpetamiseks, mistõttu tuleb kaebaja õiguste efektiivseks kaitseks kohaldada esialgset õiguskaitset.
19.Kohus võib esialgset õiguskaitset kohaldada omal algatusel igas menetlusstaadiumis (HKMS § 249 lg-d 1 ja 5). Esialgset õiguskaitset võib kohaldada ka kohtuotsuses. Iseenesest võib esialgse õiguskaitse küsimuse uuesti otsustada, kui muutuvad esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olevad asjaolud (vrdl HKMS § 253 lg 1, Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-44-09, p 10). Üheks selliseks asjaoluks võib olla ka kaebuse perspektiiv. Kuna halduskohus rahuldas kaebuse, erines hinnang esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olevale asjaolule varasemast. Ringkonnakohtu hinnangul ei eelda kõrgemalseisvale kohtule kohtuotsusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks esitatud taotlus siiski esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olevate asjaolude muutumist, vaid taotluse lahendamine sarnaneb pigem määruskaebuse menetlusega. Vastupidine tõlgendus jätaks vastaspoole õigused tõhusa kaitseta (vrdl Riigikohtu 11.11.2019 määrus nr 3-19-681, p 12). Kuna kaebajad on esialgse õiguskaitse kohaldamise osas saanud seisukoha esitada taotluses ja määruskaebusele esitatud vastuses, ei pea ringkonnakohus taotluse kiirema lahendamise huvides vajalikuks anda neile täiendavat võimalust vastustaja taotlusele vastata.
20.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kohtu algatusel peavad olema täidetud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3 sätestatud eeldused. Halduskohtu põhjendused on küll napid, kuid nendest võib siiski järeldada, et kohus jaatas kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadust, pidas kaebuse rahuldamisest tulenevalt kaebuse perspektiivi väga heaks ning kaebajate huvi senise elukorralduse säilitamise vastu kaalukamaks kui avalikku huvi haldusakti kehtimise vastu.
21.Ringkonnakohus jääb esialgse õiguskaitse vajaduse osas 08.04.2021 määruses väljendatud seisukohale. Esialgse õiguskaitse vajadus on R.K ja K.M, kelle lapsed käivad praegu Nõva Kooli 8. klassis ning kes peaksid 2021/2022. õppeaastal jätkama õpinguid 9. klassis. III kooliastme tegevuse lõpetamisel ei oleks lastel võimalik Nõva Koolis edasi õppida ja neil tuleks leida uus kool. Laste naasmist Nõva Kooli pärast praeguse kohtuvaidluse lõppemist ei saa pidada kuigi tõenäoliseks, sest uue keskkonnaga kohanemisel ja sotsiaalsete suhete kujunemisel võib kaduda soov keset õppeaastat vanasse keskkonda tagasi pöörduda. Esialgse õiguskaitse vajadus puudub I.K, sest tema laps läheb 2021/2022. õppeaastal viiendasse klassi ning tema õigused ei saa kahjustada kohtumenetluse ajal. Kaebajatel ei ole õigust esitada kaebust teiste isikute õiguste kaitseks. Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel oluline, kelle õigusi vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamine veel kaitsta aitaks (HKMS § 44 lg 1).
22.Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ainuüksi seetõttu, et halduskohus kaebuse rahuldas. Otsusest on jälgitav, miks jõudis halduskohus järeldusele, et ühinemislepingu p-s 6.2.1 nimetatud tingimuse kohaldamise eeldused on kumulatiivsed. Halduskohus arvestas mh laste arvuga Nõva vallas ühinemislepingu eelsel ajal ning leidis, et kuna laste arvu vähesus oli osapooltele teada, ei saanud aasta jooksul toimuda sellist muudatust, et valla arengukavas näha 6(8)
3-20-1826 õpilaste piirarvuks ette 12, mis tõi sisuliselt kaasa Nõva Kooli III kooliastme tegevuse lõpetamise. Seejuures kuulas halduskohus istungil üle ühinemislepingu sõlmimise ajal ametis olnud Martna vallasekretäri, kes märkis, et ühinemislepingus nimetatud põhjused põhikoolivõrgu muutmiseks olid laste arvu vähesus ja riigi poolt hariduse rahastamismudeli muutumine (01.04.2020 istung kell 11:39:43–11:40:02). Seega hindas halduskohus otsuse tegemise ajal tõendeid, mida ringkonnakohtu määruse tegemise ajal veel ei olnud. Igal juhul ei ole kohus asja sisulisel läbivaatamisel seotud esialgse õiguskaitse määruses võetud õiguslike seisukohtadega (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 28). Seega ei saa praeguses menetlusstaadiumis väita, et halduskohtu seisukoht on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus hindab halduskohtu seisukoha õigsust, sh tõenditele antud hinnangut asja sisulisel läbivaatamisel, arvestades mh kaebajate vastust apellatsioonkaebusele ja seal esitatud seisukohti.
23.Kaebajate õigusi senise olukorra säilimise vastu ei saa pidada siiski kaalukamaks kui avalikku huvi otsuse kehtima jäämise vastu. Ringkonnakohus jääb selles osas 08.04.2021 määruses väljendatud seisukohale. PS §-s 37 sätestatud hariduspõhiõigus ei anna vanematele ega nende lastele subjektiivset õigust õppida konkreetses koolis või keelata munitsipaalkooli tegevuse lõpetamine. Küll on vanematel ja lastel õigus, et selliste otsuste tegemisel ei tehtaks (kaalutlus)vigu ning arvestatakse nende huvidega. Praegusel juhul puudub vaidlus, et kaebajate lastele tagatakse õigus haridusele. Neile on tagatud uuel õppeaastal õppekoht valla koolis. Samuti on vabade kohtade olemasolul lastel võimalik õppida mitteelukohajärgses koolis (vastustaja 04.12.2020 vastuse lisa 23, dtl 369). Haridus- ja Teadusministeerium tuvastas haldusjärelevalve käigus Nõva Kooli töös olulisi puudusi: mitmeid õppekavas ettenähtud õppeaineid ei õpetata ettenähtud mahus, tunniplaanis on vabu tunde, sest õpetajatel ei ole võimalik sel ajal tundi anda, 14st õpetajast on nõutav kvalifikatsioon neljal, kaheksal õpetajal ei ole nõutavat ettevalmistust. Koolis pole nõutud kvalifikatsiooniga ühtki eesti keele, inglise keele, matemaatika, loodusainete (keemia, füüsika, bioloogia, loodusõpetus, geograafia), sotsiaalainete (ajalugu, ühiskonnaõpetus), töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajat. Luhtusid konkursid matemaatika, füüsika, keemia, loodusõpetuse ja informaatika õpetaja leidmiseks. Kooli pidaja on seetõttu sõlminud kvalifikatsiooni mitteomavate õpetajatega tähtajalised töölepingud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleks vastustajal seega leida 2021/2022. õppeaastaks õpetajad. Arvestades, et eelmisel suvel konkurss kvalifitseeritud õpetajate leidmiseks luhtus, on üsna tõenäoline, et ka algavaks õppeaastaks tuleks sõlmida tähtajalised töölepingud õpetajatega, kes ei vasta nõuetele. See omakorda võib mõjutada hariduse kvaliteeti III kooliastmes. Põhikooli lõpetamine on eelduseks edasiõppimisel ja puudused õppekvaliteedis võivad mõjutada õpilaste edasiõppimise võimalusi, kui nad peaks seda soovima. Lisaks on avalik huvi, et avalikke vahendeid kasutataks mõistlikult. Tingituna õpilaste arvu vähesusest, on Nõva Koolis personali- ja majandamisekulud õpilase kohta kõrgemad kui teistes valla koolides. Samal ajal jäävad lähimad koolid, kus on võimalik jätkata õpinguid 7.–9. klassis, Nõvalt 22– 55 km kaugusele. Puudub teave, et teistes valla koolides oleks tuvastatud sarnaseid puudusi nagu Nõva Koolis. Vald on lubanud korraldada õpilastele koolitranspordi ja koolitee läbimine ei ületaks PGS § 7 lg-s 3 sätestatud ajalist piiri. Kodu ja kooli vahel edasi-tagasi sõitmist ning keskkonnavahetusest tingitud kohanemist ei saa pidada üheksanda klassi õpilaste jaoks niivõrd koormavaks, et seda ei oleks võimalik kohtumenetluse ajal taluda. Liiati ei oleks lastel võimalik haridusteed Nõval jätkata ka gümnaasiumis, kui nad soovivad edasi õppida. Vastustaja on varem põhjendanud, et III kooliastme taasavamine ei ole ülemäära keeruline, kuna Nõva kooli tegevus I ja II teises kooliastmes jätkub (st kooli tervikuna ei likvideerita). Kuna juba praegu on sõlmitud õpetajatega tähtajalised lepingud, tuleks tegevuse jätkamisel leida uued õpetajad.
7(8)
3-20-1826 Kokkuvõttes ei kaalu kaebajate huvi, et nende lastel oleks võimalik jätkata kohtumenetluse ajal haridusteed Nõva Kooli 9. klassis, üles avalikku huvi kvaliteetse põhihariduse ja avalike vahendite mõistliku kasutamise vastu.
24.Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus vastustaja taotluse ning tühistab halduskohtu 04.05.2021 otsuse resolutsiooni p-s 3 kohaldatud esialgse õiguskaitse. Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.06.2021 otsuse nr 23 kehtivus taastub ning vallal on võimalik jätkata toiminguid III kooliastme tegevuse lõpetamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.