Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-913
Haldusasi
Brandvogue OÜ, TR ja VT kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsuse, ettekirjutuse ja märgukirja peale ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad Brandvogue OÜ, TR ja VT, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja, Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik KR
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta tõenditena asja juurde Brandvogue OÜ, TR ja VT 16. aprilli 2021. a seisukoha lisad 1–7. Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2020. a otsuse asjas nr 3-20-913 resolutsiooni p 2 osas, millega tühistati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 7. veebruari 2020. a märgukirjas esitatud nõue likvideerida õigusliku aluseta püstitatud tõkkepuu hiljemalt 6. aprilliks 2020. Teha selles osas uus otsus, millega tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
7.veebruari 2020. a märgukirjas esitatud nõude likvideerida õigusliku aluseta püstitatud tõkkepuu hiljemalt 6. aprilliks 2020 õigusvastasus. Ülejäänud osas jätta Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. Mõista Tallinna linnalt Brandvogue OÜ, TR ja VT kasuks välja menetluskulud 1291,62 eurot. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
3-20-913 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 31. mail 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Brandvogue OÜ, TR, VT ja KR kaasomandisse kuulub Roostiku tn T5, Tallinn (katastritunnus 78406:612:5610).
2.RJ esitas 28. augustil 2018 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusteatise nr 1811201/08661 ja ehitusprojekt Roostiku tn T5 kinnistule tõkkepuu püstitamiseks.
3.TLPA keeldus 27. septembri 2019. a otsusega Roostiku tn T5 kinnistule tõkkepuu püstitamise projekti kooskõlastamisest ja kandis ehitusteatise (nr 1811201/08661) koos keelduva otsusega ehitisregistrisse. TLPA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg-dest 5 ja 6 ning §-st 44 järeldub, et kui ehitis piirab kinnisasja omaniku või sellega piirnevate kinnisasjade omanike õigusi ülemäära ja seda mõju pole võimalik vähendada, keeldutakse ehitusloa andmisest; 2) tõkkepuu püstitati omavoliliselt 2016 ilma kinnistu kaasomaniku nõusolekuta; 3) kinnistu kaasomaniku hinnangul takistab tõkkepuu inimeste ja autode liiklemist, segab kaasomaniku väljapääsu Roostiku tn 33 kinnistult ning põhjustab tema krundil soovimatute sõidukite parkimist ja ummikuid; 4) asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg-st 3 ning § 72 lg-test 1, 3 ja 5 järeldub, et ühel kaasomanikul on võimalus asja valdamist või kasutamist piirata üksnes siis, kui selleks on nõusoleku andnud kõik kaasomanikud. Tee otstarbeks on tagada selle kaudu liiklemine ühest punktist teise. Tavapärane pole see, et tee on suletud ja seda ei saa otstarbekohaselt kasutada. Sellest tulenevalt ei saa kaasomanikud otsustada tee sulgemise küsimust häälteenamusotsusega. Tee sulgemine saab toimuda kaasomanike kokkuleppel. Kuna kõigi kaasomanike kokkulepe puudus, on tee suletud ilma õigusliku aluseta. Kuna üks kaasomanikest ei saa teed kasutada, kaasneb tõkkepuuga talle üleliia koormav püsiv negatiivne mõju; 5) Roostiku tn T5 asub avalikult kasutatavate Vahepere tn ja Roostiku tn T13 vahel. Tee sulgemine piirab ülemääraselt piirkonna elanike, sh Roostiku tn T5 kaasomaniku liikumisvõimalusi; 6) liiklusalaseid rikkumisi on võimalik ära hoida vähem koormavate meetmetega (nt liikluskünnis).
4.TLPA viis 19. detsembril 2019 ja 24. jaanuaril 2020 Roostiku tn T5 kinnistul läbi paikvaatlused ning tuvastas, et tõkkepuu on kinnistul alles.
5.TLPA pöördus 7. veebruari 2020. a märgukirjaga nr 4-4/419-1 TR poole, milles märkis järgmist: 2(12)
3-20-913 1) TLPA algatas riikliku järelevalve menetluse, kuna Roostiku tn T5 kinnistule on ebaseaduslikult püsitatud tõkkepuu; 2) tõkkepuu on paigaldatud omavoliliselt ja selleks pole saadud kaasomanike nõusolekut. Tõkkepuu piirab kaasomaniku õigusi, sh inimeste ja atuode liiklemist. TLPA keeldus tõkkepuu püstitamise projekti kooskõlastamisest. EhS § 12 lg 3 kohaselt tuleb ehitamisel arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi; 3) Roostiku tn T5 kinnistule tõkkepuu püstitamiseks oli nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt, kuna ehitamisega kaasnesid kaevetööd (EhS lisa 1); 4) ehitise lammutamine on võimalik otsustada EhS § 132 lg 3 p 2 alusel. Õigusliku aluseta püstitatud tõkkepuu tuleb Roostiku tn T5 kinnistult likvideerida hiljemalt 6. aprilliks 2020; 5) märgukirjas refereeriti EhS-i seletuskirja lammutamisettekirjutuse tegemist puudutavas osas ning selle alusel selgitati järgmist. Tõkkepuuga tee sulgemine piirab ülemääraselt piirkonna ja teiste piirkondade elanike liikumisvõimalusi. Tõkkepuu püstitamise ega ka selle likvideerimise kulud ei kaalu üles elanike liikumisvõimalusi. Tõkkepuu püstitamise ja likvideerimise kulud ei ole märkimisväärsed. Roostiku tn T5 tõkkepuu püstitamiseks luba puudub ning seda ei ole võimalik ka väljastada, sest see oleks vastuolus EhS-i põhimõtetega. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel kahjustada teiste isikute ja avalikke huve. Eespool nimetatud nõude mittetäitmisel esitatakse ehitise omanikule korrakaitseseaduse § 28 lg 1 alusel nõude täitmiseks ettekirjutus. Vastavalt EhS §-le 133 võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras; 6) käesolev kiri ei ole haldusakt, vaid teabetoiming.
6.TLPA pöördus 9. aprilli 2020. a e-kirjaga TRa poole, paludes selgitust, miks on 7. veebruari 2020. a märgukirjas esitatud nõue täitmata ning milliseid meetmeid on plaanis rakendada märgukirjas esitatud nõude täitmiseks. TLPA juhtis tähelepanu asjaolule, et märgukirja nõude mittetäitmisel võidakse ehitise omanikule teha ettekirjutus ja vajadusel määrata sunniraha. TR esitas samal päeval vastuse, milles selgitas, et on edastanud TLPA e-kirja MTÜ-le Roostiku 33-41, kelle eestvedamisel on tõkkepuu paigaldatud.
7.Brandvogue OÜ, TR ja VT esitasid TLPA-le 14. aprillil 2020 ehitusteatise (nr 2011201/08359) ja ehitusprojekti Roostiku tn T5 kinnistule tõkkepuu püstitamiseks ning taotlesid riikliku järelevalve menetluse lõpetamist.
8.TLPA saatis 15. aprillil 2020 kaebajatele e-kirja, mille kohaselt tagastati 14. aprilli 2020. a ehitusteatis (nr 2011201/08359) läbivaatamatult, kuna TLPA keeldus 27. septembri 2019 tõkkepuu püstitamise projekti kooskõlastamisest ning esitas 7. veebruaril 2020 märgukirja, mille nõuded tuleb täita.
9.TLPA selgitas 14. mai 2020. a e-kirjas, et 27. septembri 2019. a otsusega keelduti tõkkepuu projekti kooskõlastamisest. Tõkkepuu eemaldamise nõue on kaalutletud otsus ja ametil puudu alus asja uuesti läbi vaadata. Märgukirja nõue on kehtiv ja kuulub täitmisele. Ilma seadusliku aluseta püstitatud tõkkepuu tuleb likvideerida.
10.TLPA kohustas 2. juuni 2020. a ettekirjutusega nr 2012899/00072 Brandvogue OÜ-d, TR ja VTt likvideerima õigusliku aluseta püstitatud tõkkepuu koos kõikide konstruktsioonidega Roostiku tn T5 kinnistult hiljemalt 2. augustiks 2020. Ettekirjutuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) TLPA algatas järelevalvemenetluse, kontrollimaks tõkkepuu paigaldamise seaduslikkust; 3(12)
3-20-913 2) tõkkepuu paigaldati kaasomanike kinnistule ilma ehitusteatist ja projekti esitamata 2016. a oktoobris; 3) TLPA keeldus 27. septembri 2019. a otsusega tõkkepuu püstitamise projekti kooskõlastamisest; 4) paikvaatluse andmed kinnitavad, et tõkkepuu on kinnistul endiselt alles; 5) EhS lisa 1 kohaselt tuli tõkkepuu rajamiseks esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt, kuna tegemist oli kaevetöödega. Ehitusteatis ja ehitusprojekt puuduvad, kuna neid pole kooskõlastatud; 6) tõkkepuu lammutamine otsustatakse EhS § 132 lg 3 p 2 alusel. Tõkkepuuga tee sulgemine piirab ülemääraselt piirkonna ja teiste piirkondade elanike liikumisvõimalusi. Tõkkepuu püstitamise ja selle likvideerimise kulud ei kaalu üles elanike liikumisvõimalusi. Tegemist ei ole märkimisväärse kuluga. Kinnistule tõkkepuu püstitamiseks luba puudub ning seda ei ole võimalik väljastada. TLPA edastas 7. veebruaril 2020 märgikirja õigusliku aluseta püstitatud tõkkepuu likvideerimiseks, millest keelduti; 7) ettekirjutuse täitmata jätmisel võib kohaldada füüsilisele isikule sunniraha 500 eurot ja juriidilisele isikule 1500 eurot.
11.Brandvogue OÜ, TR ja VT esitasid halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) kohustada TLPA-d läbi vaatama ehitusteatis nr 2011201/08359 ja ehitusprojekt või alternatiivselt kohustada TLPA-d uuesti hindama ehitusteatise nr 2011201/08359 ja ehitusprojekti nõuetele vastavust; 2) tühistada TLPA 27. septembri 2019. a otsus; 3) tühistada TLPA Ameti 7. veebruari 2020. a kirjas nr 4-4/419-1 esitatud nõue tõkkepuu likvideerimiseks või alternatiivselt tuvastada tõkkepuu likvideerimise nõude õigusvastasus; 4) tühistada TLPA 2. juuni 2020. a ettekirjutus nr 2012899/00072. Kaebajad esitasid kaebuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja jättis ehitusteatise õigusvastaselt läbi vaatamata, kuna kaebajad ei olnud varem esitatud ehitusteatise menetlusse kaasatud; 2) tõkkepuu ei takista ülemääraselt piirkonna elanike liikumisvõimalusi. Kolmanda isiku liikumisõigust pole piiratud; 3) Roostiku tn T5 kinnistu on eraomandis ja sellel asub eratee. Tõkkepuu paigaldati põhjusel, et teed kasutasid võõrad inimesed, mis ei olnud kooskõlas kaebajate ega piirkonna teiste elanike huvidega, kuna põhjustati liiklusohtlikke olukordi, sh liiklusohtu lastele. Roostiku tn T5 kinnistu on koormatud servituudiga, tagamaks ligipääs kõigile piirkonna elanikele, kes ligipääsu vajavad; 4) ühe kaasomaniku keeldumine ei ole ehitusteatise menetluse läbiviimisest keeldumise aluseks. Ehitusteatise ega riikliku järelevalve menetluse esemeks ei ole eraõigussuhete reguleerimine. Kaasomanikul on oma õigusi võimalik kaitsta maakohtus. Vastustajal puudub õigus lahendada kaasomanike vahelisi vaidlusi AÕS § 72 alusel. Vastustaja pole selgitanud seda, milliseid avalik-õiguslikke norme on rikutud; 5) vastustaja pole selgitanud seda, millisel EhS-s sätestatud õiguslikul alusel keelduti ehitusteatise teavitatuks lugemisest; 6) tõkkepuu on liikluskorraldusvahend (liiklusseadus (LS) § 2 p 29). Selge pole see, millisel õiguslikul alusel on liikluskorraldusvahendi üle järelevalvet teostatud. Tegemist ei ole hoone ega rajatisega, mille likvideerimist saaks EhS § 132 lg 3 p 2 alusel nõuda. Tõkkepuu ei takista mitte kellegi juurdepääsu enda kinnistule. Kaebaja ei ole keelanud teed kasutada jalgsi ega jalgrattaga; 7) isegi juhul, kui tegemist on värava või piirdega, vajaks piirdeaed luba üksnes juhul, kui selle raames teostatakse kaevetõid. Tallinna linna kaevetööde eeskirja (eeskiri) kohaselt ei ole tegemist kaevetöödega, kuna seda saab kohaldada üksnes avalikult kasutataval teel, väljakul 4(12)
3-20-913 või haljasalal. Roostiku tn T5 on eraomandis. Samuti pole kaevatud sügavamale kui 30 cm (eeskiri § 2 lg 1 p 1). Maapinda süvendati 10–12 cm ja tõkkepuu aluse kõrgusmõõt on 22–23 cm; 8) Tiskre piirkonnas on eratee sulgemine tõkkepuuga tavapärane. Vastustaja pole sarnastel juhtumitel ettekirjutust teinud.
12.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) TR oli varem esitatud ehitusteatise menetlusse kaasatud. Tõkkepuu ehitati TR initsiatiivil ja tõkkepuu saab elektri TRa krundilt. RJ tegeles TR huvides. TR sai ehitusteatise menetlusest teada hiljemalt 7. veebruari 2020. a märgukirjast. Teised kaasomanikud olid nõudest teadlikud hiljemalt 14. aprillist 2020; 2) EhS § 36 lg 6 kohaselt laienevad ehitusteatise menetlusele ehitusloa menetluse kohta käivad sätted; 3) uue ehitusteatise tagastamine oli õiguspärane, kuna 27. septembri 2019. a otsusega juba keelduti kooskõlastuse andmisest. Korduva taotluse esitamine ei olnud põhjendatud; 4) 27. septembri 2019. a otsuse kohaselt keelduti ehitusprojekti kooskõlastamisest EhS § 44 p 4 alusel. Kolmas isik selgitas, et tõkkepuu piirab tema õigusi ja ta pole kaasomanikuna oma nõusolekut andnud; 5) kuna ebaseaduslikult püstitatud ehitist pole võimalik seadustada, tuleb see lammutada. Ettekirjutus sisaldab lammutamise põhjendusi; 6) 7. veebruari 2020. a märgukiri ei ole haldusakt, vaid teabetoiming. Sellega ei kaasnenud õiguslikke tagajärgi; 7) kuigi tõkkepuu võib olla liiklusvahend, on ta ka värav EhS lisa 1 mõistes. Kuna läbi viidi kaevetööd, tuli esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt.
13.Kolmas isik taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajatel pole kolmanda isiku nõusolekut. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus, mida kaitsta. Kinnisasja omanikud koos saavad otsustada tõkkepuu küsimuse üle; 2) ehitist ei saa rajada ega seadustada ilma ühe kaasomaniku nõusolekuta; 3) ebaseaduslik tõkkepuu piirab liikumist. Ohutuse tagamiseks esinevad teised meetmed (nt kiirusepiirang vms); 4) kolmandale isikule kaasneb püsiv negatiivne mõju. Kolmas isik peab taluma iga päev autosid tõkkepuu taga, ummikuid ja loata parkimist. Kolmanda isiku koduhoovi kasutatakse tagasipöördeks ja manööverdamiseks. Raskusi on ka sisse- ja väljasõitmisel. Kolmas isik on tihti langenud sõimu ohvriks. Parkijad on tihti Roostiku tn 33/2–41 külastajad; 5) kolmandal isikul ei ole võimalik tõkkepuud avada; 6) Roostiku tn ei ole tupiktänav.
14.Tallinna Halduskohus rahuldas 23. oktoobri 2020. a otsusega kaebuse osaliselt, tühistas TLPA 27. septembri 2019. a otsuse, TLPA 7. veebruari 2020. a märgukirjas esitatud nõude likvideerida õigusliku aluseta püstitatud tõkkepuu ja TLPA 2. juuni 2020. a ettekirjutuse ning kohustas TLPA-d 28. augusti 2018 ehitusteatist nr 1811201/08661 uuesti läbi vaatama (resolutsiooni p 2). Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata (resolutsiooni p 3). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) TLPA 27. septembri 2019. a otsust pole kaebajatele teatavaks tehtud, see tehti teatavaks RJle. Puudub teave selle kohta, et see otsus oleks jõudnud kaebajateni. Kaebajad pole kohtusse pöördumisega ebamõistlikult viivitanud. Vastupidisel juhul tuleks kaebetähtaeg ennistada. 27. septembri 2019. a otsust on vaja vaidlustada, et hoida ära õigusselgusetust;
5(12)
3-20-913 2) vastustajal oli EhS-st ja selle lisast 1 tulenevalt õigus nõuda ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist. Tõkkepuu ja värava funktsioonid on samad. Keeleline tähendus ei ole ainumäärav. EhS lisas 1 märgitud kaevetööd ei tähenda üksnes kaevetöid eeskirja mõttes. Kaebajate esitatud jooniselt nr 4 nähtub, et tõkkepuu jalus ulatub maapinnast 40 cm sügavusele. Tõendid ei kinnita kaebajate väidet, et sügavus oleks 22–23 cm. Lisaks võimaldab EhS § 35 lg 4 nõuda ehitusteatist ka nende ehitiste kohta, mis ei sisaldu lisas 1. Tõkkepuu on võrreldav väravaga. Tõkkepuuga tee sulgemine omab mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele. Kolmas isik ei olnud tõkkepuuga nõus. Vastustajal oli seega õigus nõuda tõkkepuu rajamiseks ehitusteatise ja ehitusprojekti koostamist ning vastustajal oli õigus ehitusjärelevalvet läbi viia; 3) Roostiku tn on Roostiku tn T5 kinnistu osas eratee ja kuulub kaebajate ja kolmanda isiku kaasomandisse. Roostiku tn T5 kinnistul olev eratee ei ole avalikuks kasutuseks määratud eratee, mistõttu ei kohaldu EhS § 92 lg 5. Eratee omanikul ei ole keelatud piirata enda kinnistul eratee kasutamist. Eratee omanik ei pea tõendama asjaolu, et seda tehti liiklusohutuse tagamiseks. Omanik realiseerib seeläbi oma õigusi. Tõkkepuuga piirasid kaebajad teiste isikute õigust viibida nende kinnistul (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 32 lg 1 ja lg 2); 4) tõkkepuu paigaldati MTÜ Roostiku 33–41 initsiatiivil ja neil on õigus kinnistut kasutada reaalservituudi alusel. MTÜ liikmete huvides ei ole tõkkepuu likvideerimine. Teised isikud ei saaks mööda seda tänavat sõita, kuna tänava otsas olevad kivid takistavad edasisõitu. Tegemist on umbtänavaga. Tänava kõigile liikluseks avamine eeldab selle avalikuks kasutamiseks määramist. Piirkonnas on ka teistel tänavatel aktsepteeritud eratee sulgemist väravatega; 5) vastustaja peamiseks keeldumise põhjenduseks oli asjaolu, et puudus kaasomanike kokkulepe. EhS § 44 p 4 ning AÕS § 71 lg 1 ja § 74 lg 1 kontrolliesemed ehitusloa ja –teatise menetluses kattuvad. Ehitusõiguses kontrollitakse avalik-õiguslike normide, mitte aga eraõigusnormide järgimist. Kaasomanike vahelised vaidlused tuleb lahendada maakohtus. Ehitusloa väljastamiseks ei ole vaja kõigi kaasomanike nõusolekut, kuna ehitusloa väljastamine ei reguleeri kaasomanike vahelisi suhteid ega tekita nõudeid teiste kaasomanike vastu (vt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-57-14, p 11; 3-2-1-155-14, p 13). Sama kehtib ka ehitusteatise menetluses (vt Riigikohtu 18. detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1859, p 20); 6) ei nähtu seda, et ehitusteatise aktsepteerimisega kaasneks kolmandale isikule EhS § 44 p 4 mõttes püsiv negatiivne mõju, mida ei saaks leevendada. Tõkkepuu on paigaldatud Roostiku tn 33-1 ja Roostiku tn 33-2 vahele. Kolmas isik saab Vahepere tänavalt tulles oma kinnistule sõita ilma tõkkepuud kasutamata. Oma kinnistult vasakule tõkkepuu kaudu Roostiku tänavale keerates pööraks kolmas isik umbtänavale, kuna Roostiku tn T13 kinnistust ta edasi ei pääseks. Tõkkepuu ei tähenda kolmanda isiku jaoks tee sulgemist. Usutav on kaebajate väide, et soovi korral oleks kolmandal isikul võimalik tõkkepuud ka avada; 7) paigaldatud tõkkepuu tagab piisava ruumi autoga tagurdamiseks hoovist välja, et sõita Vahepere tänavale. Piisava ruumi olemasolu nähtub ka esitatud fotodelt. Kolmandale isikule kaasnevat väidetavat mõju, et võõrad autod kasutavad tema hoovi, saab vältida nt värava või muu tõkke paigaldamisega Roostiku tn 33-1 sissesõidutee ette. Ükski õigusakt ei anna õigust parkida keset erateed, takistades sellega isikute liikumist, nt oma hoovist tänavale. Puudub teave selle kohta, kui suur on liiklusprobleem tegelikkuses. Vastustaja ei saa keelduda ehitusteatist teavitatuks lugemast üksnes seetõttu, et üks kaasomanikest on väljendanud vastuseisu tõkkepuu rajamisele. Vastustaja ei saa otsustada seda, kus oleks õigem tõkkepuu asukoht või kas tõkkepuu praeguse asukoha tõttu kaasnevad kolmandale isikule ebaproportsionaalsed kohustused; 8) vastustaja võiks tugineda keeldumisel AÕS-i sätete rikkumisele, kui rikkumine oleks ilmne. Käesoleval juhul see nii ei ole. Näiteks kinnistule piirdeaia ehitamist on kohtupraktikas peetud korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapäraseks valitsemiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2020 otsus asjas 3-19-1017), mida võib teha kaasomanike enamusotsuse alusel. Küsimus, kas või millistel tingimustel saavad teised liiklejad tänavat kasutada läbisõiduks, on avaliku huvi küsimus ja läbisõidu mittevõimaldamine ei puuduta kolmanda isiku õigusi. Ehitusteatise 6(12)
3-20-913 mitteaktsepteerimine viitega kolmanda isiku õiguste rikkumisele sisaldab kaalutlusvigu ja ei ole piisavalt põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15.Tallinna linn taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) nõue tühistada TLPA 27. septembri 2019. a otsus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Ehitusteatise teavitatuks lugemisest keeldumise otsus tehti teatavaks isikule, kes esitas ehitusteatise (s.o RJ-le). Kaebajad pidid 27. septembri 2019. a otsusest teada saama hiljemalt
7.veebruari 2020. a kirjast. See kiri saadeti ka ühele kaebajatest ehk TR-le. TR on MTÜ Roostiku 33-41 juhatuse liige. Kaebajad kinnitasid, et MTÜ Roostiku 33-41 esindab seoses vaidlusaluse tõkkepuuga kaebajate huve. Kaebajad väitsid, et said vaidlusalusest otsusest teada
14.aprillil 2020 oma esindaja vahendusel. Kaebajate 14. aprilli 2020. a kirja kirjutamine pidi võtma aega, mistõttu pidid nad vaidlustatud otsusest teada saama varem. Tühistamisnõude esitamisega on ebamõistlikult viivitatud. Haldusakt oli ehitisregistris ja see oli avalikult kättesaadav. Vaidlustatud otsus oli lisatud 14. mai 2020. a kaebusele. Kohus ennistas 7. veebruari 2020. a märgukirja peale esitatud kaebuse põhjusel, et selles puudus vaidlustamisviide. TLPA 27. septembri 2019. a otsuses oli vaidlustamisviide olemas. Tühistamisnõue tulnuks esitada hiljemalt 14. mail 2020 koos kaebuse esitamisega. Kohtu selgitamiskohustuse võimaliku rikkumisega ei saa õigustada tühistamisnõude tähtaegseks lugemist. Kaebajaid esindas õigusteadmistega isik, kes käsitles vaidlustatud otsust juba 14. aprilli 2020. a kirjas. Arvestada tuleb ka kolmanda isiku õiguspärase ootusega; 2) kohtuotsus pole täidetav. Esimese ehitusteatise esitas RJ, mitte kaebajad. Kohus pole välja selgitanud seda, kas RJ-l on soov osaleda vaidlusaluses menetluses. RJ tulnuks menetlusse kaasata kolmanda isikuna; 3) halduskohtu seisukoht, et tegemist on üksnes kaasomanike vahelise vaidlusega, ei ole õige. Kolmas isik pole oma nõusolekut andnud ning seda tuleb hinnata EhS § 44 p 4 alusel. Tõkkepuu on kolmandale isikule kaasa toonud mõjud, mida ta ei pea taluma. Kohus arvestas üksnes asjaolu, et tõkkepuuni sõitvad autod kasutavad ümberpööramiseks kolmanda isiku sissesõiduteed. Kohus ei arvestanud asjaoludega, et autod tekitavad ummikuid ja pargivad tõkkepuu ette, mistõttu ei saa kolmas isik keerata sissesõiduteele, samuti takistab see päästevõi kiirabisõidukite juurdepääsu kolmanda isiku kodule. Tõkkepuu on ebaseaduslik ehitis, mis paigaldati 2016. a-l. Neli aastat on piisav aeg, et hinnata sellest lähtuvat negatiivset mõju; 4) tõkkepuu on kergehitis, mida saab lihtsalt eemaldada. Vajadusel saab selle paigaldada asukohta, kus EhS § 44 p-s 4 sätestatud mõju ei esine. Tegemist pole seega ebaproportsionaalse meetmega; 5) arusaadav pole, millises osas jäi kaebus rahuldamata.
16.Kaebajad taotlevad vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) nõue tühistada vastustaja 27. septembri 2019. a otsus on tähtaegne. Vaidlustatud otsus saadeti RJ-le, kellel puudub Roostiku tänav T5 kinnistuga seos. Kaebajad said vaidlustatud otsusest teada 14. aprillil 2020. Isegi juhul, kui kaebetähtaeg oleks ületatud, tuleks kaebetähtaeg ennistada, kuna otsust ei toimetatud kaebajatele kätte (HMS § 62 lg 2 p 2). Samuti ei kaasatud kaebajaid enda kinnistu suhtes läbi viidavasse haldusmenetlusse. Seejuures ei juhtinud halduskohus tähelepanu sellele, et kaebajate õiguste kaitseks oleks tarvis vaidlustada 27. septembri 2019. a otsust. Vaidlustatud otsus tuleks tühistada ka põhjusel, et vastasel korral tekiks õiguslik ebaselgus; 2) halduskohtu otsus on seaduslik;
7(12)
3-20-913 3) halduskohus ei pidanud RJ kolmanda isikuna menetlusse kaasama, kuna menetlus ei mõjuta tema õigusi. Ehitusteatise esitamine ei loo õigusi ega kohustusi. Haldusmenetluses saab isikuid asendada. Vastustaja saab samaaegselt läbi vaadata nii ehitusteatist nr 1811201/08661 kui ka nr 2011201/08359. Kaebajad annavad nõusoleku asuda RJ asemele; 4) tõkkepuu ei too kolmandale isikule kaasa EhS § 44 p-s 4 kirjeldatud mõjusid. Kolmanda isiku juurdepääs kodule ei ole takistatud. Tal on piisav manööverdamisruum. Tee on piisavalt lai (u 4,5 m), et ka parkimise korral saaks sõidukid mööduda. Väidetavat negatiivset mõju on võimalik kõrvaldada nt värava või muu tõkkega. Kolmas isik pole parkimisest väidetud negatiivset mõju tõendanud. LS § 20 lg 1 keelab parkida sõidukit nii, et teine isik ei pääse liikuma. Roostiku tänav T5 kinnistul asub tupiku märk ning eratee silt. Tõkkepuu paigutati vaidlusalusesse asukohta põhjusel, et kolmas isik ei soovinud seda paigutada Roostiku tänava T5 ja Vahepere tänava ristumiskohta; 5) vastustajal ei ole õigust teostada tõkkepuu üle järelevalvet ega nõuda ehitusprojekti ja -teatist. EhS lisa 1 kohaldu, kuna tõkkepuu rajamisel ei kaevatud sügavamale kui 30 cm; 6) tõkkepuu ei takista juurdepääsu linnale kuuluvale Roostiku tänav T13 kinnistule. Tallinna Transpordiamet paigaldas 7. aprillil 2021 liiklusmärgi erateele. Need fotod tuleb võtta asja juurde. Väidetavad kivid on eemaldatud. Tallinna Transpordiametil pole kaebajatele etteheiteid. Avalikku huvi pole kahjustatud.
17.Kolmas isik taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamist ja kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kuna kinnisasi kuulub kaasomanikele, tuli tõkkepuu püstitamiseks saada kõigi kaasomanike nõusolek; 2) EhS § 44 p 4 mõttes on püsiv negatiivne mõju juba sellest, et kolmas isik ei saanud otsustada selle üle, mida tema kinnistule ehitatakse; 3) halduskohus kohaldas valesti Riigikohtu otsuseid asjades nr 3-3-1-57-14 ja 3-17-1859; 4) kolmas isik ei saa kasutada sissesõiduteed, kuna sinna pargitakse. Operatiivsõidukite juurdepääs on takistatud. Kolmanda isiku kodus elavad eakad inimesed, kellele on kodule juurdepääs hädavajalik; 5) halduskohus on umbtee argumendi kasutamisel jätnud arvestamata asjaoluga, et tänava teise otsa on kivid ja umbtee märk paigaldatud ebaseaduslikult; 6) kolmandal isikul ei ole võimalik ise tõkkepuud avada; 7) ka kolmandal isikul on kohustus hoida tõkkepuu korras ja tagada selle ohutus. Sellist soovi kolmandal isikul pole; 8) kaebaja tühistamisnõue pole tähtaegne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Kaebajad taotlevad järgmiste dokumentide asja juurde võtmist: 1) Tallinna Transpordiameti e-kiri, milles on saadetud skeem kontrollimiseks (dtl 512); 2) Roostiku liiklusskeem, millel on kajastatud eratee liiklusmärgid (dtl 513); 3) fotod, millel on kajastatud Roostiku tänav T5 suunaga Tabasalu poole ja Vahepere tn pool, Vahepere tänav suunaga Roostiku tänava poole, Tiskrevälja tänav 46 suunaga Roostiku tänava poole ning Rannaniidu tänav 5 suunaga Roostiku tänava poole (dtl 514–518). Kaebajad soovivad tõenditega kinnitada, et vastustajal on võimalik Roostiku tänav T13 kinnistule pääseda ka Tiskrevälja ja/või Rannaniidu tänava kaudu ning selleks ei pea kasutama Vahepere tänavat. Ringkonnakohus võtab viidatud tõendid asja juurde, kuna juurdepääsu küsimus on üks asjaolu, mida tuleb vaidluse lahendamisel arvestada (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). 8(12)
3-20-913
19.Ringkonnakohus ei jaga vastustaja seisukohta, et halduskohus on ekslikult lugenud tühistamisnõude vastustaja 27. septembri 2019. a otsuse peale tähtaegseks.
19.1.Ehitusteatises nr 1811201/08661 on taotlejaks märgitud RJ ning selles on kajastatud tema kontaktandmed (dtl 120). Roostiku tänava tõkkepuu teostusprojekti esikaanel on töö tellijaks märgitud MTÜ Roostiku 33–41 (dtl 274). Ehitusteatise nr 1811201/08661 lisana esitatud Roostiku tänav 33 tõkkepuu asendi ja paigaldusplaani seletuskirjas on märgitud, et tõkkepuu paigalduse teostusprojekt koostati MTÜ Roostiku 33–41 tellimusel ja MTÜ-lt saadud lähteandmete põhjal ning elektritoide tõkkepuule võeti Roostiku tn 33/2 elektrikilbist (dtl 253). Samuti on ehitusteatisele lisatud TR, VT ja Brandvogue OÜ juhatuse liikme HM 6. juulil 2018 allkirjadega kinnitatud nõusolek paigaldada tõkkepuu Roostiku tänav T5 kinnistule (dtl 273). Viidatud dokumendid lubavad seega eeldada, et kaebajad pidid olema teadlikud ehitusteatise nr 1811201/08661 esitamisest. Keelduva otsuse eelnõu projekt edastati RJ-le arvamuse avaldamiseks (dtl 127). Asjas pole esitatud tõendeid selle kohta, et 27. septembri 2019. a keelduv otsus oleks kaebajatele eraldi kätte toimetatud, mistõttu ei kohaldu HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg.
19.2.Juhinduda tuleb HKMS § 46 lg-st 7, mis sätestab, et kui keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul ebamõistlikku viivitust ei esine. Vastustaja pöördus
7.veebruari 2020. a märgukirjaga TR poole, milles oli muu hulgas viidatud 27. septembri 2019. a keelduvale otsusele ja selle andmise põhjendustele ning selgitatud, et seda sai vaidlustada 30 päeva jooksul (dtl 25). TR on 9. aprillil 2020 märkinud, et sai kätte vastustaja 9. aprilli 2020. a e-kirja, milles oli viidatud 7. veebruari 2020. a märgukirjale. Puudub teave selle kohta, et ta oleks saanud 7. veebruari 2020. a märgukirjast teada varem. TR märkis 9. aprilli 2020. a vastuskirjas, et temani pole jõudnud 27. septembri 2019. a keelduvat otsust (dtl 28). Kaebajad andsid esindajale volituse 13. aprillil 2020 (dtl 12, 32 ja 34). Kaebajate esindaja viitas 14. aprilli 2020. a kirjas 27. septembri 2019. a keelduvale otsusele (dtl 4). TR pidi olema seega hiljemalt
9.aprillil 2020 ning teised kaebajad hiljemalt 14. aprillil 2020 teadlikud 27. septembri 2019. a keelduvast otsusest (vt ka Tallinna Halduskohtu 14. juuli 2020. a määrus, p 5). Kaebus halduskohtule esitati 14. mail 2020. Ebamõistliku viivitusena ei tule käsitada seda, et kaebajad pöördusid alates 9. aprillist 2020 halduskohtusse 14. mail 2020 ehk natuke rohkem kui üks kuu hiljem 27. septembri 2019. a keelduvast otsusest teada saamist. Halduskohus mõistis 28. septembril 2020, et kaebaja taotletava eesmärgi saavutamiseks on tarvis vaidlustada ka 27. septembri 2019. a keelduvat otsust, misjärel halduskohus uuendas menetluse (dtl 353–356).
20.Ringkonnakohus ei jaga vastustaja seisukohta, et halduskohus on teinud 27. septembri 2019. a otsuse tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldamisega otsuse RJ suhtes. Asjas esitatud dokumendid lubavad järeldada, et RJ esitas ehitusteatise nr 1811201/08661 MTÜ Roostiku 33– 41 nimel (vt käesolev otsus, p 19.1). Taotluse uuel läbivaatamisel tuleks ehitusteatise esitajana käsitada MTÜ-d.
21.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul ei olnud tõkkepuu püstitamiseks ehitusteatise ja -projekti nõudmine õigusvastane. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu neid seisukohti (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohus lisab, et sõltumata sellest, kas vaidlusalune tõkkepuu kvalifitseerub EhS lisa 1 mõttes piirdeaia või väravana, mille ehitamisega kaasneks kaevetöö, lubab EhS § 35 lg 4 nõuda ehitusteatist ka olukorras, kui haldusorganil on tarvis hinnata ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele. Vaidlusalune Roostiku tänav T5 kui erakinnistu, millel asub eratee, on üks osa pikemast 9(12)
3-20-913 Roostiku tänavast. Roostiku tänava ääres asuvad elamud ning seda kasutatakse liiklemiseks. Roostiku tänav T5 kinnistul olev eratee asub munitsipaalomandis olevate teede vahel, moodustades seeläbi liiklemiseks mõeldud ühe tervikliku tee. Seetõttu tõkkepuu kui rajatise paigutamine vaidlusalusesse asukohta võib avaldada sellist mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele, mis annab aluse nõuda selle kohta ehitusteatist ja –projekti.
22.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et EhS § 12 lg 3, § 36 lg 5 p 4 ja § 44 p 4 ei anna kohaliku omavalitsuse üksusele õiguslikku alust keelduda ehitusteatise ja –projekti aktsepteerimisest üksnes põhjusel, et puudub AÕS § 72 lg 1 kohane kaasomanike vaheline kokkulepe. Kaasomanike omavahelised suhted kaasomandi valdamisel ja kasutamisel kas siis kokkuleppe või häälteenamusega langetatavate otsuste teel on eraõiguslikud (AÕS § 72 lg 1). Samuti on eraõiguslik küsimus see, kas tõkkepuu rajamisega kaasomandi valdamine ja kasutamine jääb AÕS § 72 lg 1 mõttes ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse või mitte. Kohalik omavalitsus ei saa ehitusteatise ja –projekti aktsepteerimise menetluses otsustada selle üle, kas kaasomanikud peavad ühist asja valdama kokkuleppel või häälteenamusega otsustamise teel. Kokkuleppe küsimus omab tähtsust ehitamisel ehk kaasomandi kasutamisel, mitte aga selle üle otsustamisel, kas ehitist aktsepteerida (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 18. detsembri 2019. a otsus nr 3-17-1859, p 20). Kohaliku omavalitsuse üksus saab kontrollida ehitusteatise ja –projekti aktsepteerimisel seda, kas ehitis või ehitamine toob kaasa sellise püsiva negatiivse mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt leevendada (EhS § 12 lg 3 ja § 44 p 4).
23.Püsiva negatiivse üleliia koormava mõjuna, mida ei saa leevendada, ei tule käsitada AÕS § 72 lg 1 tähenduses kaasomanike vahelise kokkuleppe puudumist. Tegemist peab olema isiku õigustele kaasneva sisulise mõjuga.
24.Tõkkepuust lähtuva püsiva negatiivse mõjuna käsitasid vastustaja ja kolmas isik seda, et kolmas isik ei saa vabalt liigelda enda kinnistule ja sealt välja, kuna teised isikud pargivad tõkkepuu tõttu kolmanda isiku sissepääsu tee ette. Samuti väitis kolmas isik, et teised isikud kasutavad kolmanda isiku sissesõiduteed autode ümberpööramiseks ning kolmas isik on pidanud taluma sõimu.
24.1.Halduskohus tuvastas, et tõkkepuu on paigaldatud Roostiku tn 33-1 ja Roostiku tn 33-2 vahele ning kolmas isik saab Vahepere tänavalt tulles oma kinnistule sõita ilma tõkkepuud kasutamata. Halduskohtu hinnangul on Vahepere tänava kaudu kõige lühem sõita kvartalist välja Kloogaranna teeni. Kui kolmas isik pööraks oma kinnistult vasakule tõkkepuu kaudu Roostiku tänavale oleks tegemist umbtänavaga. Kolmas isik saaks seega vabalt lühimat teed kasutades liikuda avalikult kasutatavale teele. Koduhoovi sõitmiseks ja sealt lahkumiseks on piisav ruum. Kolmanda isiku hoovi sissesõidutee kasutamist teiste isikute sõidukite manööverdamiseks saaks vältida nt värava või muu tõkke paigaldamisega Roostiku tn 33-1 sissesõidutee ette. Halduskohus ei pidanud tõendatuks väidet, et teiste isikute pargitud autode tõttu ei saanud kolmas isik enda sissesõiduteed kasutada.
24.2.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et EhS § 44 p-s 4 sätestatud kõrvaldatavat ülemäärast negatiivset mõju pole praegusel juhul tuvastatud. Eelduslikult on seejuures väidetavat mõju võimalik leevendada muude vahenditega, nt liiklusmärgiga, mis keelab erateel sõitmise või seal parkimise, lubab Roostiku tänav T5 kinnistul asuvat erateed kasutada või seal parkida valdaja loal vms. Sellest tulenevalt polnud põhjendatud keelduda tõkkepuu ehitusteatise ja -projekti aktsepteerimisest alusel, et tõkkepuu koormaks ülemääraselt kolmanda isiku õigust liigelda või et sellega kaasneks muu ülemäärane negatiivne mõju tema õigustele. 10(12)
3-20-913
25.Vastustaja märkis, et Roostiku tn T5 asub avalikult kasutatavate Vahepere tn ja Roostiku tn T13 vahel ning tee sulgemine piirab ülemääraselt piirkonna elanike, sh Roostiku tn T5 kaasomaniku liikumisvõimalusi.
25.1.Halduskohtu hinnangul ei olnud vastustaja eespool märgitud väidet piisavalt põhjendanud. Tõkkepuu paigaldati Roostiku tänava äärsete kinnistute omanike loodud MTÜ Roostiku 33‒41 algatusel, kelle liikmed omavad Roostiku tn T5 kinnistu kasutamise õigust omandiõiguse või piiratud asjaõiguse (reaalservituudi) alusel. Teised võimalikud piirkonna elanikud aga ei saaks ka ilma tõkkepuuta sõita edasi Roostiku tn 41 kinnistust, kuna sealt edasisõitu takistavad teele pandud kivid ning liikluskorralduslikult on tegemist umbtänavaga. Vastustaja kui Roostiku tn T13 kinnistu omaniku huvi pääseda juurde oma kinnistule ja liiklejate huvid Roostiku tänavat liiklemiseks kasutada ei ole samamahulised. Olemasolev liikluskorraldus viitab sellele, et vastustaja on Roostiku tn T13 kinnistule juurdepääsu puudumist aktsepteerinud. Liiklejad ei saa Roostiku tänavat kasutada ühendusteena teistesse sihtkohtadesse jõudmiseks ning seda ka ilma tõkkepuuta. Piirkonnas on ka teistel tänavatel aktsepteeritud eratee sulgemist väravatega. Tegemist ei ole transiitliikluseks avatud ega loodud tänavaga.
25.2.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et haldusmenetluses esitatud vastustaja põhjendused tõkkepuuga liiklusvõimaluste takistamisel ei võimalda üheselt järeldada isikute erahuvide ülemäärast kahjustamist.
26.Vastustaja on apellatsioonkaebuses tuginenud ka sellele, et tõkkepuu takistab pääste- ja kiirabisõidukite liikumist. Eelduslikult peab alarmsõidukitele (nt kiirabi, päästeauto, politsei), millega täidetakse kiireloomulisi ameti- ja tööülesandeid, olema tagatud kiire juurdepääs võimalikule sündmuskohale. Kuna eespool nimetatud asjaolu ei ole mitte üksnes avalikes, vaid ka isikute erahuvides, on seda võimalik EhS § 12 lg 6, § 36 lg 5 p 4 ja § 44 p 4 sisustamisel arvesse võtta. Praegusel juhul ei võimalda aga 27. septembri 2019. a keelduv otsus ega ka 2. juuni 2020. a ettekirjutus järeldada, et apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus oleks olnud vaidlustatud haldusaktide andmise tegelikuks aluseks nende andmise ajal (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20). Vastustaja 27. septembri 2019. a keelduva otsuse andmisel on esmajoones tuginetud sellele, et tegemist on kaasomanikega ning kaasomanike vahel kokkulepe tõkkepuu püstitamiseks puudub. Vastustaja pole analüüsinud seda, kas tõkkepuu takistaks alarmsõidukite juurdepääsu Roostiku tänava äärsetele ehitistele ega sellel alusel keeldunud tõkkepuu aktsepteerimisest.
27.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vastustaja põhjendused ehitusteatise ja – projekti aktsepteerimata jätmiseks ei olnud õiguspärased. Kuna vastustajal tuleb uuesti otsustada ehitusteatise ja -projekti aktsepteerimise küsimuse üle, ei saa ka lammutamisettekirjutust pidada EhS § 132 lg 3 p 2 mõttes õiguspäraseks. Lammutamisettekirjutuse aluseks on asjaolu, et tõkkepuu on ebaseaduslik ehitis ja see piirab ülemääraselt kolmanda isiku õigusi. Halduskohus on selles osas kaebuse õigesti rahuldanud.
28.Ringkonnakohus on 7. veebruari 2020. a märgukirja haldusaktina käsitlemise osas teisel seisukohal kui halduskohus. Kuigi vaidlusaluses märgukirjas on märgitud, et õigusliku aluseta püstitatud tõkkepuu tuleb Roostiku tn T5 kinnistult likvideerida hiljemalt 6. aprilliks 2020, ei järeldu sellest vastustaja tahe anda regulatiivse iseloomuga haldusakt. Vastustaja on märgukirjas selgesõnaliselt märkinud, et ta ei käsita märgukirja haldusaktina ning tõkkepuu tähtpäevaks likvideerimata jätmisel antakse haldusakt, millega kohustatakse ebaseaduslik ehitis lammutama. Vaidlusalune märgukiri kandis endas eesmärki teavitada kaebajaid sellest, 11(12)
3-20-913 milliseid meetmeid kavatseb vastustaja rakendada, kui kaebajad ei likvideeri tõkkepuud vabatahtlikult. Kuna märgukiri edastati riikliku järelevalve menetluse raames, oli see olemuselt menetlustoiming. Kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmisel andis vastustaja 2. juunil 2020 regulatiivse iseloomuga ettekirjutuse tõkkepuu likvideerimiseks. Kuna 7. veebruari 2020. a märgukirja aluseks olnud 27. septembri 2019. a keelduv otsus oli õigusvastane, tuleb ka märgukiri selles osas lugeda õigusvastaseks.
32.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu otsust 7. veebruari 2020. a märgukirja tühistamist puudutavas osas.
33.Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajad taotlevad ringkonnakohtus vastustajalt menetluskulu 1291,62 euro (sisaldab käibemaksu) väljamõistmist. Kaebajatele osutati õigusabi 11,33 tundi tunnihindega 95 eurot (ilma käibemaksuta). Tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.